Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, kõike head kuulajad ja tere keskööd kõigile neile, kes kuulavad selle saate kordust pärast kesköiseid, uudiseid. Minu nimi on Margus Saar ja mul on hea meel tervitada siin täna stuudios. Tervist, Ene Ergma, tere. No me aeg-ajalt tuleb teiega seoses nüüd seoses ametiga, mida te poolteist aastat olete pidanud ikka kõigepealt jutuks, olete te siis esimees või esinaine? Vanasti oli, olid kõik seltsimehed ja kõik teadsid, et mehed ja naised on seltsimehed, eks ju, et Eestis on esimees ju ka põhiseaduse järgi lihtsalt. Riigikogu juhib esimees. Täpselt see on põhiseaduse järgi, räägime nüüd esimehest, muidu tuleb jällegi niukseid apsakaid, nagu mul on olnud. Härra esinaine. Nii on eile käisid. Paunvere väljanäitusel sügist nautimas ma tean, et see väljanäitus kulges täielikus lausvihmas, mida te müügiks sinna viisite, ma tean, et riigikogulased viisid oma moosi sinna maarahvale. Täpselt riigikogulased olid kohal, müüsid moose, seal oli väga tore, seal laulsid inimesed, et saada siis seda loteri numbrit, lugesid luuletusi. Noh, minul on niisugune asi, et kuna mina elan nüüd väga niisugust ratastel elu, siis ega ma erilist mingisugune moosikeetja ei ole, ma pole elus seda olnud. Et see inimene ei ole, et te peate sügisel seeni või väga tahab. Siin aga ma ei tea, ausalt öeldes ma ei tunne hästi eesti seenemetsi ja põhilisi, ma ostan seeni, siis ma käin seenel turul. Ahah, jah, aga üks retsept, mida ma, ma ei mäleta vist SL õhtuleht oli kohal, ma pakkusin neile väga hea retsepti välja, mis on väga lihtne, mida ma ise teen ka olla. Talveks liha peale ütleme, igasugust liha asjade peale, vorstide peale on väga lihtne. Võtate kilo tomateid, 100 grammi küüslauku ja 100 grammi mädarõigast, muidugi teil peab olema siis võimalus kuskil läbi hakklihamasina selle kõik ajate Pepolbam kuskil väljas tegema, muidu te nutate oma silmad peast ära. Siis soola natuke peale ja purki ja mitte midagi muud ei ole vaja teha, ta seisab suurepäraselt. Kuni järgmise suveni, aga ta on väga mõnus panna peale niisugune mitte ketšup, aga täitsa oma isetehtud. Mina õppisin selle ära, teete milla. Kui oli niisugune asi nagu toitlustusprogramm. Ahah, ega palju nime ei mäleta. Seda ei mäleta enam ja toitlustusprogrammi ajal oli siis, kui meid ükskõik mida saime, Moskvas oli alati suured järjekorrad, aga no siis, kui seal rabasid mingisuguse vorsti sõid ära, siis ega seal ei võetud ja 100 grammi vorsti siis kui seal ka kolm tundi seisad järjekorras, siis sa võtad ikka seal nii, nii palju kui saab. No ja siis seda vorsti, millel ka siis mõnikord, kui ei vedanud, ei olnud üldse liha sees, siis oligi see ja peale panna. Ja siis justkui Eestis selle ära, et liha maitset ei olegi ära tähendaks teriliselt mädarõika tomati ja küüslaugu ma ikka niivõrd tugev, et siis see kõik ära söödud. No sügis on täies jõus, kas sügis sobib teile või ajab see tõite pressiivseks? Kui aus olla, ma ma ei armasta Ta kahte viimast kuud on november ja detsember, kui on väga palju pimedat aega. Ja eriti eriti enne jõulu, kui ei ole lund maas sisenda küll minu jaoks niisugune nukker aeg. Raske surutud teiega seoses liigub legende ja üks on tõsi see, et te olete tulnud Moskvast ja ma läksin ka Moskvas ja just ma tahtsingi küsida seda, et et mis oli enne Moskvat, et te olete sündinud Rakveres, vaatasin ma teie Tseeveest. Aga lõpetanud hoopis Viljandi kultuuris, olete Rakvere raibe või võimult segu. Rakvere raipe stimulgist kuna kuna mu vanemad pärast elasid kogu aeg Viljandis ja Viljandi on fantastiline, väike, ilus linn on praegu ka väga ilus linn. Lihtsalt väga meeldib seal olla ja minu vanemate võiskümmend 54 me kolisime siis Rakverest Viljandisse, jäimegi sinna siis elama. Seda lapsepõlve mäletate rohkemale kui Viljandi ajast. No lapsepõlve mäletan erinevate aegadest, näiteks minul on siiamaani meeles 49.-st küüditamine. Me elasime Rakveres sellises kohas, kus küllaltki küllaltki raudtee lähedal ja ma mäletan neid pikki ronge, küsin ema käest ikka, mis need on, ja sellel lastele püüti mitte rääkida lastel, teate, on kõik, nad räägivad ilusti kõik edasi, aga ma siiamaani jah, milles neid rongid. Just märtsikuu ajal on igasugu muid asju meeles olnud ja nagu pärast sain aru, kui tõesti on, niimoodi oli kunagi üks vene film, kui, kui puud olid suured. Ja minul oli meeles, kui ma käisin üle pika aja, läksin uuesti sinna, kus ma elasin. Ja siis see oli niisugune tore oja, ma elasin koja tänaval ja mulle meil mul minu meelest oli seal väga kõrge mägi, kus ma seal selle oja peal alla sõitsin ja seal mitu korda kukkunud, mul suusataja suusatasin sellega. Ja kui ma nüüd läksin sinna, siis ma vaatasin, kui pisike ta tähendab, ikka muutuvad, muutuvad need suurused aga sissegi. Viljandi Viljandi oli üks väga-väga vahva koht. Ma vist põhilisi oma elu kooliajast, võitsin Viljandi lossimägedes, talvel. Ma olen kõik seal need küljed läbi sõitnud ja nüüd mõningas kohas, nüüd ma vaatan hoopis vastupidiselt, et mulle võiks väga kõvasti peale maksta. Et kui ma sealt suuskadega tavaliste murdmaa suuskadel. Oi, seal oli ju karmid mäed seal need on karmid mäed, ma mäletan esimest korda, kui me sõitsime, noh, need oli see, kus oli niisugune kasemäe juures, kui sõidad ühelt poolt alla, teiselt poolt ülesse viis korda lendasime ninapidi vastu teise mäe külge. Aga millegipärast siis ei tundunud see. Kõige-kõige lapsepõlvejuur ei sigiv, täitsa vastavad lapsepõlve juurde, millega ta ema ja isa tegelesid. Minu ema töötas linnas. Ta oli tavaline õmbleja, emal oli niisugune õnnetus, et tema jäi orvuks, kui ta oli 14 aastane. See oli siis 28. aastal, saate aru, Eesti ei olnud siis veel eriti õitsvas ajal. Aga isa töötas, isa töötas peamehaanik või Viljandi piimakombinaadis vähemalt viimased enne pensionile minekut. Et ma olen pärit. Töölisperekonnast töölisperekonnast jah, võib, kuidas ankeedis ankeedis vanasti kirjutati. Ma ei häbene, sellepärast et ma arvan, et minu emal lihtsalt tema, see väike haridus kuus klassi oli oli tõesti sellepärast, et tol ajal ei olnud võimalust Olete vist suuremad? Üks on suurem, teine väiksem olnud, tublid. Tublid õed, õde on teinud, täitnud täielikult iibeprobleemi, on tal on neli neli poissi. Ja vend on ka tubli olnud, mina olen üksinda, niisugune äpu. Võib-olla midagi muud teinud? Aga olite hea laps? Ei oska öelda, ma olin niisugune. Ma olin liiga aktiivne. Mis tähendab tütarlaps liiga aktiivne, tähendab, need on ikka ilusti tutid peas ja on, no tähendab. Tutid peadega peas olid siis, kui ma olin pisike, olin siis ma ilusti tuttidega ja korralik ja ilus, niisugune blond ja lokkis ja. Aga kui ma keskkooli sattusin, siis mul millegipärast läks juba tüki aega üle ja siis üheksandast klassist peale oli mul viimane hoiatustunnistused, et kui ma midagi veel teen, siis lendan koolist välja. No mis te siis tegite, on ma ei tea, hüppasite kooli akendest alla või määriside ma ei tea seda tahvlit, Kriivi, selle rasvaga või. Ei, rasvad ei teinud, neil oli niimoodi, et oli veerandi ees, olime noor inglise keele õpetaja ja tema siis otsustas paar nädalat enne veerandi lõppu teha kontroll ja me leidsime, et see on hirmus hirmus ülekohus ja tegime poppi lihtsalt. Muidugi astuda, jah, nojah, mina olin eestvedaja ja siis mängima. No ja siis siis, siis olid igasuguseid muid, niisuguseid väikseid asju seal. Igatahes jah, ma noh, me ei läinud komsomoli näiteks küllaltki kaua oli meil ilma komsomoliolekuta ja surve oli, surve ikka oli, küsis oli, 100 protsenti olid kõik ju toodete organiseeritud. No ja siis ausalt öeldes ilmselt tõesti mulle need patud tekkisid ja ikka unustati ära ja ema palus kogu aeg, et lõpeta koolera, siis tee mis tahad. Aga hindud olid inglid hüplesid. Niimoodi viitsinud õppida, siis olid head ja kui ei, siis, siis olid halvemad jälle ja ja nad olid niisugused, noh. No ja midagi ei ole öelda, ma ausalt ütlen ära, ma tegelesin spordiga, noh mul mind huvitas palju rohkem igasugused asjad, suusatasite, suusatasin tennist, mängisin korvpalli, käisite võistlustel käisingi. Praegu mängida ja ja suusatajatega vä? Praegu mängin, püüan mängida tennist. Aasta läks mul õnnetuseks see, et noh, nagu öeldakse, vanad kõik haavad teatud momendil hakkavad endast tundma anda. Ma kunagi, kui ma olin Moskvas, mängisime noorte meestega paarismängu, mina üksinda seal naisterahvad, meie siis hüppasin, oli väga tugevale pallile vahele ja siis raksatas mul siin käelabast ja täna vastu uuesti tuli see välja ja ta natuke niimoodi. Hoidis mul täna tausta tagasi selle mängu, aga muidu ma armastan väga Tõnissoni Tõnisson, fantastiline mängida. Jalgpalli ei mängi 70 aastaselt, aga senist mingite. Kas te suitsetate? Ma suitsetasin kunagine keskkooli lõpul nagu galati kõik aga siis kuskil ülikooli teisel kursusel läkitused, mulle ei meeldinud suits mulle meeldima. Ma ei tea iialgi seda, mis mulle meeldib. Kas see elu seal Viljandis oli nagu mõnes mõttes nagu elukolkas et kui tuli aeg tiivad sirutada, siis te ütlesite maskuumas. Niimoodi ei olnud. Eluga elu kolkas või ma arvan, et Viljandis oli väga-väga tore elu minu, meie kooli, meie klass on tohutud, sõbralikke, omavahel käib koos. Me käime siiamaani. Iga viie aasta järgi käime, kogusime, tuleb kohale peaaegu 70 protsenti inimesi, vähemalt. See tähendab, et meil oli väga tore koolis olla. No ta on ikkagi, millal teil tuli see mõte, et te peate õppima ma ei oskagi neid termineid kasutada, noh, ütleme näiteks plasmafüüsikat. Nojah, see on, ma olen alati rääkinud seda naljakat situatsiooni, kuidas inimesele mõningad asjad tulevad. Lihtsalt kuulsin. Lihtsalt turul kaks inimeste arvust ütlesid, et keegi läks Moskvasse õppima plasmafüüsikat kuna seal ei saanud aru, mis, mis asi, mis asi on plasma siis. Koolis matemaatika ja füüsika hinded olid, millised. Nüüd tähendab matemaatika on mul ka kogu aeg veel meelion temaatika oli mul kogu aeg viis ja meil oli väga hea matemaatikaõpetaja õpetaja Heleni vilja, keda me hüüdsime pommiks. Ta oli väga range, aga ta oli väga Aus inimene, ta oli väga-väga inimene, kes iialgi ei teinud sulle liiga lihtsalt sellepärast, et liiga teha. Ja selle matemaatika mulle meeldis ja matemaatika oli mul alati viis füüsikat Maivi õppinud enne seda, kui ma plasmafüüsika otsustasin minna. Mul oli isegi niisugune nali olnud ja ma suutsin ennast vingerdada läbi keemias. Arusaamatu, kuidas on Mendelejevi tabel on kokku pandud. Ja siis ma mäletan, kui ma siis juba füüsikat mõtlesin, et ma olen õppimisena, mõtlesin keemiat, ma pean ka teadma, siis istusime suvel ise ja Studeerisin seda, kuidas see tabel kokku pannakse ja kui ma siis aru sain. Nüüd ma olin sama uhke vist kui mindi leegi. Nii et see on juhuslik, ma ei, ma ei olnud, ma ei ole olnud aktiivselt osalenud nagu inimesed, osalevad olümpiaadidel ja midagi, ma tõesti, ma ütlen, ma väga palju bens impordil enda vaba aega. No venelastel on minu meelest mitu anekdooti ja kõne käendusele kohta, millest tegelikult eraldub see, et inimesed on põhimõttelised viisigi Ivirigi. Te olete siis ma olen, ma arvan. Enamik füüsikuid on Kalüürikud. See on väga huvitav, et kui Moskvasse jõudsin ja kui ma seal kaua aega elasin, väga paljud noh, ütleme väga tuntud füüsikud, Nad teadsid suurepäraselt, näiteks ajalukku, Nad teadsid vaid väga muusikalembelised ja nii edasi. Ja minu meelest noh ütleme vaadake, Sahharov oli ju üks kuulsamaid füüsikuid üürikuid, eks mõttest mõtiskles ka maailma teiste poolte üle. Ja ma arvan, see mõtteviis, mida inimene saab, kui ta õpib loodusteadusi ja füüsikat. See on natukene teistsugune mõtteviis, sest sinu ees on loodus ja loodus. Loodusseadused on ikkagi väga-väga täpselt välja kujundatud. Aga teisalt sa tunnetad, et sa elad niisuguses maailmas, mis on väga vähestel arusaadav. Sisse püüad ennast täiendada selle teise poolega. Ma vaatasin teie selle dissertatsiooni teema ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsiooni staadiumites. Vot kui huvitav pealkiri mitte midagi ei saa aru ebastabiilne töötlemisel ja nii ja põnev olukord ei ole ja. Mine teate, ebastabiilne on üldse kogu ja teda ei ole stabiilne. Näiteks päikeses toimub stabiilne termoAini põlemine, vesinik põleb suvila stabiilne nii, ja juba neli ja pool miljardit aastat on see toimunud. Tänu sellele oleme olemas, kui päikese peal seda ei toimuks. Kui oleks ebastabiilne põlementsismit. Meie annaks teil siin intervjuud praegu? Üks on see ebastabiilne, tekib siis, kui hakkab lõppema või eba. Stabiilne võib tekkida igasugusel ajal, tal peab olema täidetud teatud tingimused. Täitute täidetud teatud tingimused, no näiteks niisugused tingimused on millest mina, mille mina, millega mina tegelesin? Kui valges kääbuses valge kääbus on niisugune täht, mille tihedus on väga suur ja väga raske on, praegu ma ei saa täpselt seletada, mis seal see tähendab, väga suur ja, ja siis on niisugune situatsioon, mis, mis tähendab ebastabiilne, stabiilne seal tähendab seda, et sul peab olema gravitatsioon, peab olema täielikult vastu juurde paluma gravitatsiooniline. Muidu gravitatsioon lükkaks tähe kokku ja selles ongi gravitatsiooniline kollaps, tekib neutrontäht või midagi taolist. Aga näiteks kujutame ette päikese sees hakkab mingisugune uus uus uusainega põlema. Ja selle tõttu hakkab temperatuur tõusma. Nii, ja kui päike on sellises situatsioonis kui teda situtsioonis, et ta kohe reageerib selle peale tema reageerib selle pealt, rajab olla iga iga, iga loodusobjekt tahab olla stabiilses olukorras, ta hakkab paisuma paisudes, temperatuur kukub alla ja tekib uus stabiilne olukord on pisikene ebastabiilsus. Aga nüüd mõningatel juhtudel näiteks Välgi kääbuse sees, kui seal hakkab süsinik põlema, siis on seal selline situatsioon, et ta ei tunne seda temperatuuri. Ta ei tunneta seda temperatuuri sees. Ma ei saa praegu pikemalt rääkida, miks on, aga selline situatsioon on, see tähendab seda, et see energiahulk, mis nüüd läheb, see läheb veel temperatuuri suurendamisel, suurendamine suurendab, suurendaks, suurendab, suurendab või siis, kui äkitselt tunnetab, siis on nagu juba neljandas staadiumis vähihaige siis on juba hilja. Siis toimub niisugune kiire, hakkab põlemine, siis toimuvat hakkab levima, suur, suured lööklained levivad ja, ja see viib detonatsioonilained ja siis need viivad niimoodi, et põleb kogu aeg ära, noh siis siis ta ei jõuagi enam midagi teha. Ehk see on siis revolutsiooni seal, viimane, see on tähe näiteks, seda oli selle, seda mõeldakse, et see on supernoova üks võimalik mehhanisme. Seal on muidugi väga palju füüsikat sees, aga lihtsalt põhimõtteliselt või ongi see, kõik objektid tahavad olla stabiilses olekus normaalne. Mitu lehekülge ta seda saite, seda juttu siis kokku? Ma ei mäleta. See oli kuskil, mul mul ei olnud eriti doktoritöö paks kirjutatakse, paks on kuskil 150 ja siis ma tegelesin väga palju, tegelesin veel ka neutrontähtedega, vot mis minu viimane armastus oli, siis ma läksin. Algul ma tegelesin supernoova tega ja, ja siis läksin neutrontähtede peale üle, sest ma sain kõike seda kasutada neutrontähtedes, mida ma teadsin arelkude evolutsioonis. Ja see viis mind siis kaksiktähtede juurde ja siis ma hakkasin igasugusi eksootikat uurima nagu millisekundilise buldooserid. Raadio pulssarinossis krutivad. Kujutage pilti, teil on päikese massiga täht, ta on surutud 10 kilomeetrise sfääri sellesse raadiusega ja siis ta keerleb 1,5 millisekundit. Noh, see on niisugune tavaline täht ei saaks seda teha, sest ta nendeks tükkideks aga nii kompaktne on ja, ja, ja need olid väga huvitavalt, kuidas neid siis mõelda välja, kuidas evolutsioonis niuksed, asjad tekivad? Sinitoredal kohe silmad säravad, räägite praegu, kui kaua meie päike veel siis särab. Ma arvan, et umbes veel sama palju neli miljardit aastat, aga ta vahepeal läheb muidugi tekib institutsioon päike. Päike teatud momendil muutub, kui tal vesinik ära põleb, sees ta muutub punaseks, läheb punaseks Hiiuks. Tähendab, ta hakkab paisuma ja siis tekib maa jaoks kaks ebameeldivat situatsiooni, kas me jääme siis sinna paisuv ümbrise sisse või lähme lihtsalt kuumaks, no see tähendab jah, kuskil parklat kraadini, 3000 kraadi on seen või siis tekib enne seda nii tugev tähetuul, praegult on, päikesetuul on olemas, seal on väga pisikene seal 10 astmes miinus 14 päikese massi aastas. No tähendab, kui me rehkendame ära, et päike on kuskil neli miljardit aastat eksisteerinud, siis selle aja vältel on ta väga väike, ainult 10 astmes miinus viis päikese massi ära kaotanud. Kui grammides läbi korrutada, on see küllaltki suur asi, aga noh päikese massiga endaga võrreldes on väga väike ja siis võib tekkida tuul, võib minna umbes 10 astmes miinus üheksa päikese massiaastase ja siis ta võib meil lükata kuskil sinna Jupiteri kaugusele, siis hakkab külm meil. Aga ma arvan, et me oleme selleks ajaks juba ise selle maaga midagit jõutud. Tulles veel selle juurde, et füüsikud on alati ka lüürikute vaatata tähistaevast vahel öösiti ka kindlasti, et on ju nii, et paljud need tähed, mida me siin näeme, neid tegelikult enam ei ole, siis nad juba ära lõppenud. Aga kaks Teie jaoks on tähistaevas minevik või tulevik. No tähistaevas on kõikide jaoks minevik sest me näeme seda, mis on olnud. Kuigi ma võin teile ka loengu pidada, mis juhtub universumist umbes 10 100 aasta pärast? Aga seda tunnet ei ole, et me oleme varsti seal ise mingi aparaadiga. Ärdan, staar, staar, ühesõnaga need igavad ulmefilmid. Kaasaegne füüsika on, ütleme, keelu füüsikakeelu, füüsika sinugi keelu, Pauli keeluprintsiip on, eksisteerib nii. Mis see tähendab, see tähendab seda elementaarosakesed, mille spinn on üks nende elementaarosakeste näite spinn on pooltäisarvuline. Siis näiteks ei tohi olla ühes kvantolekus rohkem kui üks osakene. Tervisi Ni keelu printsiip on ka see, et valgusviirus on pea peale pandud. See läheb väga keeruliseks, läheb väga keeruliseks ja seetõttu ongi niimoodi väga raske ja aru saada. Sellest, et kas me suudame nii kiirelt. Vaadake, kõige lähem täht on kahe ja kolme valgusaasta kaugusel. See tähendab, me peame valguse kiirusega sinna minema, aga instin räägib, et siis mis meist saab? Nii et meil ei olegi pääsemist meie kohta, on siinsamas päikesesüsteemis. Ma arvan, meie koht on siinsamas päikesesüsteemis, isegi kui te tahate minna Marsile. Ja selleks on vaja lennata ju. Kas teie naisteadlasena, kes tegeleb füüsika, plasma, kosmose ja kõike nende asjadega? Valentiina koovad kadestavad. Ei, ma ei saa öelda, kas ma kadestan väga, ma kunagi testi kirjutasin avalduse saada kosmonaudi, särada, kosmonaadikse. Kuigi ma sain aru, et šansid olid mul väga väikeseks. Mitu avaldust seal veel teie kõrval oli? Meie osutusest kindlasti ei olnud, ei olnud ühtegi niisugust hullumeelset naisterahvast. Aga mina, kes oli enne teras koovad või see oligi kohe pärast? Mis oli tunduvalt hiljem siis kui see oli umbes 10 aastat hiljem, ega alguses oli ikkagi Need olid suured probleemidega, ütlevad tere, skoova lendas ju üksinda ja siis siis oli teistsugune situatsioon, noh, inimene skafandris, tal oli kõik kaasas, mis tal on tema elu jaoks vajalik. Aga kui juba hakati minema sinna Mirile? No see on niimoodi samamoodi nagu ma võin rääkida niuksed lõbusa seiga, kui mina tulin Riigikogusse ja mul oli vaja pea ära pesta, meil on seal võimalus olemas seal minu kabineti juures ja siis ma hakkasin fööniga hamba juukseid kuivatama, siis fööni töötanud. No ma arvan, miks pärast seepärast kõik enne seda on olnud mehed ja see oli habemes ajamise auk. Ometi on, oli ka Merrill saate aru, kuid lendavad koos meeste ja naisterahvas on, olmetingimused peavad olema erinevad ja see oli küllaltki suur probleem. Niimoodi teha. No kui, kui kaugele see avaldus jõudis, teil lihtsalt rääkisite kõigile, et te tahate viisid avaldusega? Ei rääkinud. Kellelegi seda keegi siiski keegi üldiselt ei soovitatud eriti rääkida. Aga seda ma tean, et vähemalt meil kureeriv kagebešniku luges selle avalduse läbi. Mis ta peale kirjutas, no ma ei tea, mind igatahes edasi kutsutud, nii et ma arvan, et noh sel ajal olid rohkem, hoopis teistsugune lähenemine oli teistsugune, seal oli, võeti ikkagi juba ettevalmistatud inimesi, kes siis lendasid ja nagu te mäletate, Savitskaja pärast õnneks, kes oli lendurina tuntud, aga noh, ta oli lihtsalt huvitav, pakuti välja, miks mitte proovida, muidugi avantüristlike asi jälle järjekordne. No see oli vähemalt üks suurtest unistustest alal. Ei, ei, see ei olnud unistus, ma ei oska öelda. Huvitav. Ma ei, ma ei ole, ma ei ole öelnud, et ma oleksin unistanud saada kosmonaudil ilmselt silmal tropiks läinud ütleme, õppima lennundust ja, ja ütleme lendama, sest see oli ikkagi üks põhiline, Tereskova tuli ju ka, kes ta oli parašütistide. Jah, et teadlased vist on, nagu see viimases põlvkonnas võimed järgnesid. Viimased. Seal ei ela, teadlased on tulnud ja eriti akus teadlasi tulema, siis kui hakkas lendama, ütleme, sattu, ameeriklaste omad siis siis tekkis teadlaste põlvkond, kes hakkas käima üleval nagu lihtsam juba minna, aga siis oli lihtsam minna, eks ju. Alati kõige esimene on kõige raskem. Kõige esimesest on kõige raskemad, ega see, ega see asi, et kui me nüüd peaaegu ei teagi, kes lendab. Ja kedagi ei huvita. See on muutunud, noh niimoodi see mootor, üks vaadake, sellel küllaltki lühikese aja jooksul on muutunud niisuguseks asjaks, mida inimene võtab nagu enesestmõistetavalt, aga tegelikult on see väga ohtlik. Vahel nad sinna nagu ülesse unustatakse ka ja siis on suur skandaal kui keegi alla ei saanud. Siis on suur skandaal ja eks ole ikkagi need minema nende sortli uppumisi ka, mida see tähendab, et see on ikkagi niivõrd keeruline keeruline, ütleme aparaat. Et siin võib olla väga, väga, väga õnnetuid juhtumeid jällegi. Ja inimesed lähevad sinna ikkagi väga suure riski peale. Aga see on jällegi omaette muidugi tänu omaette ja väga-väga huvitav. Me oleme mitmed näinud, Euroopa tähendab neid kosmonaut või astronaut, kes Šatli, pealseid huvitavad inimesed. Ene Ergma kui kui lastele räägitakse etud täheteadlane, mis ta teeb, siis öeldakse, et täheteadlane istub seal üleval tornis ja vaatab teleskoobiga üles tähti. Kas kas täheteadlane astrofüüsik tõesti veedab oma päevi seal või mismoodi seda teadust siis tehakse? Ühesõnaga, see on erinevalt. Kui on astronoom, kes teeb optikas vaatlusi, siis osaliselt on see õige. Aga on ka väga palju asju, kus praegu juba praegult arvutite kaudu käib kõik juhtimine. Kas teie olite üksi tegija või üritada kuskil meeskonnas? No mina olin, mina olen teoreetik, üldiselt mina püüan aru saada, et kui nüüd toovad vaatlejad niukseid andmeid, et kuidas siis selline süsteem või mis, mis seal toimub. Et mis on numbrid või no mis tähendab nojah, mis seal numbrid tähendavad, on üks asi ka veel. See eriala, millega mina tegelesin tähe evolutsiooniga, on ju niimoodi, et me ju näeme tähe evolutsioonist on tema väga pisikest hetki, inimese eluiga on niivõrd väike, võtame päike. Kui kaua me siin võime elada seal 70 80. aastate päike on nii neli ja pool miljardit aastat elanud ja kuidas me seda siis püüame teha, endale konstrueerida, mis, mis ikka tegelikult toimub. See on umbes niimoodi, kui me võtame tamme ning tammeeluiga on ka küllalt pikk, ega me ei saa tamme. Wiiralt nägi tamme ja, ja ilmselt teised veel näevad ka veel edasi viraldi tamme. Aga eks me vaatame, kuidas tamm, kui panime, istutame tamme. Ja 20 aasta pärast näeme, need tammed on sellised ja 40 aasta pärast on neid ja nii edasi, niimoodi me teemegi k-tähe evolutsioonis. Me vaatame kogu seda tähtede summa summarum, oleneb, millised nad nende massi tundnud nad siis nende evolutsioon toimunud kiiremini ja näiteks paksud tähed, mis on 20 korda paksemad, kui kui kõik päike, siis nemad evolutsioneeri vaid umbes 100 korda kiiremini. Oma teadvus tegite vene keeles või vene inglise keeles ja mõtlesite siis ka kohe venekeelseks. Ma mõtlesin ka vene keeles, mul on, mul on praegu vene, eesti ja inglise keele mõtlemine on ühesugused keeles. Ümberlülitumine on kerge vä? Liigume, tulin 1988. aastal Eestisse, komant kutsuti siia professoriks ja ma pidin lugema teoreetilist füüsikat. Teate, siis oli niimoodi. Ma häbenesin oma eesti keelt, vaat siis olid teised kaheteise keeli, press oli väga kõva Salts selles sees olnud kogu aeg. Ja, aga siis ma palusin tudengit, nad aitaksid mind ja ja ma vaatasin tudengite ees, et kui minul tulevad keele apsakad, siis, Mõtlesin kohe, et võivad vabalt parandada. Järvevabalt randade ja sellest tekkis kohe niisugune väga tore ja heasoovlik õhkkond. Miks poolo keela, roobisid või? Ma olin üheksa kuud elasin Poolas, peale seda, kui ma kaitsen oma kandidaaditöö, Te pidasite vajalikuks kohe see keel ära õppida. Ma pidasin vajalikuks, sest Poolas olid tol ajal ka ju Poola oli üks õnnetu maa, kes seal on saanud kahe kahepoolselt väga rängalt lüüa, see oli Vene pool ja saksa pool. Ja teised ma tunnetasin seda, et mul on võimalus vene keele baasil seda poole keelt ikkagi nii lihtsalt ära õppida. Ja, ja ja ma eestlasena ma tean ka seda, et kuivõrd muutub inimeste suhtumine teisse inimesse, kui sa näitad huvi tema keele vastu. Nii on, ja, ja kui mina ütlesin seal pärast sind kui e-tože Branso või midagi taolist, nad said väga hästi aru, et ma, et ma olen venekeelse sellega ja läksid ise vene keele peale. Aga aga palju positiivsemalt, palju küsiti siin nii-öelda seal Moskvas, kui te läksite sinna õppima tulema sinna alguse juurde tagasi. Eriti vene keelt ei mõika olnud. No mul oli niuke õnnelik aeg, et mind löödi siis, kui ma ei saanud esimese raksuga, meid võeti vastu Tartu ülikooli, pandi mind vene gruppi mis oli küll noh, täitsa minu jaoks, Kasmaar. Ma olen rääkinud, kõrgemad alg- ja nüüd on siis erilised eesti keeles isegi on raske aru saada siis, aga vene keeles ei saanud üldse aru, aga noh, kolm kuud läks ja siis ma tantsin eksamit juba vene keeles. Ja tahtmine oli nii suur, et nagu pooleli ei jätnud, vaid te peate nagu seal vene keele selgeks saama, et saada edasi Moskvasse. Ei, ma ei mõelnud, siis ma ei teadnud, et ma olin veendunud, et ma lähen Moskvasse, sest ma olen ka sellest rääkinud minuga. Võib-olla üks masendav hetk oli just siis, kui ma andsin need eksamid ära ja meil oli seal komisjon kes siis meiega pidi rääkima seal küll see, et mul mingi šanss ei olnud sinna sattuda. Kuna nominent oli juba teada. Ja seal oli üks daam ja ausalt öeldes ma pole elu sees niimoodi näinud niisugust mõnitamist, vot minu meelest noori inimesi mõnitati tohi, ma olen seda mitmeid kordi olnud. Ei tohi olla niimoodi, et oli kuidagi pahatahtlik, ta püüdis näidata, et ma minusugune üldse ei ole kohta sinna Moskvasse, et ma, ma ei olnud koolis ei olümpiaadidel käinud ja veidike tunnistus oli eriti mitte eriti hea ja ütle ära mõnita. Tuli mingi ambitsioonikas tütarlaps ja mõtleb, et peab Moskvasse saama. Tuleb talle. Estonian anda ja nii me siis me otsustasime mani Unile oleksid. Kuulame teie lemmikmuusikat ja siis räägime rohkem tänasest päevast. Jutusaate külaline on riigikogu esimees, akadeemik Ene Ergma tulid Eestist ära, peaaegu 30 aastat. Oli see liiga pikk aeg kodumaltor olla. Kui täpselt olla, ma olin 24 aastat ära jättes, oli piiri peal. Sest kui ma tulin tagasi mas äkitselt sain aru, et ma olen. Ma tulin tagasi oma kodumaale, oma oma keelekeskkonda, aga siiski ma olin kohutavalt üksi. Moskvas teil sõpru oli? Loomulikult, nad on praegu ka veel sõbrad, on. Ja see eesti, mis teid siin ees ootas, ei tahtnud teid vastu võtta või? Ei sisemuselt sest ma elasin siiski teises keskkonnas ju pikka aega. Ma tulin tagasi, sellepärast ma räägingi, et sul küllaltki raske on üle pika aja tulla tagasi sest tulid ka väliseestlane, kes ma olin väliseestlane ja ma olin enam-vähem väliseestlane, kuigi ma käisin muidugi tihedalt Eestis. Aga sellegi peale sul tekivad sidemed, et noh, kui sa oled kohal. Tol ajal ei olnud ju niisugust asja nagu emailid ja võimalus kiiresti infot vahetada ja nii edasi. Ja minu jaoks minu jaoks oli esimestel aastatel probleem, noh mul oli ka nii, et kahjuks mu vanemad Kasurid sel ajal umbes ära. Ja noh, siis oli niisugune tühimik. Hästi kurb aeg oli, sealhulgas oli. Te olite Tartus õppejõud? Mitu aastat. Teie põhielukoht on Tartus? Tallinnasse tulite tööle? Kas ma käin ma siiski tihedamini ning valiti Teaduste Akadeemia presidendiks? Andsite sõrme Res Publical andsin. Nüüd olete tervenisti poliitikas teadustööga, kõik. Noh, selle koha peal on väga raske teha veel teadustööd, teadustöö nõuab keskendumist ja pikkadel aegade peale lihtsalt ma vähemalt need esimesed poolteist aastat ma ei ole suutnud midagi reaalselt teha, aga ma hoian ikka silma peal. Te olete öelnud, et et ükski teine partei, see ei oleks olnud ori ainult Res Publica, kuhu te võiksite minna oli nii, eks. Et kas need põhjused ja Res Publica sümpaatsed jooned on praegu veel alles. On küll, sest Res Publica hoiab väga tähtsal kohal haridust. Res Publica hoiab tähtsal kohal teadust. Ja see on see, millega, mis on meie tulevik, kui me ei suuda ikkagi tõsiselt üle minna teadmistepõhisele majandusele, kui me ei suuda üle minna allhankemaast kõrgtehnoloogiamaaks siis ma meiega, me tulevik on Sist kaunis must. Aga vaadake, siin on üks. Üks asi. Kõik need asjad, mida me teeme, püüame praegu teha, need annavad oma vilju. Võib-olla 10 aasta pärast. See on pikaajaline projekt. Aga valimistsükkel on neli aastat. Viiest protsendist tuleb uuesti üles punnitada. Viiest protsendist tuleb uuesti üles punnitada, aga ma arvan ka, et tuleks ka natuke vaadata, mida on tehtud ühe aasta jooksul. Ja see üks aasta. Ja see viis, viis protsenti, viis protsenti on ilmselt ka meie meie vigade vigade väsinud, nagu nagu ma ütlesin. Meie üks kõige suuremaid möödalaskmisi oli euroop, Parlamendi valimised, mis olid tehtud täielikult vales vales suunas. Ja aga teisalt tead, see võib kõlada võib-olla ka natukene imelikult, aga ma arvan, et ka oli vaja kainestavalt. On sellest nüüd märke, et sellest on abi. On küll märk on küll märk, et sellest on abitähendab, tuleb ju vaadata, kui inimesed on teinud midagi, mis on õudselt hästi välja tulnud, siis oldi veendunud, et sa pead sama samas joonis jätkama. Üks asi, kui sa oled valitsuse vastutav inimene, see on selge see, et valitsus ei tee kogu aeg populaarseid otsuseid ja ei saagi teha. Ja teiseks, eks see, et, Minu minu meelest oli see üks viga oli, et me läksime Euroopa Liidu peale juba mõeldes, nagu me oleme seal olnud väga kaua ja me võime nüüd selgitada, et seal, mis seal koondav ebaõiged ja nii edasi üheksa kuud tagasi me rääkisime, et kui, kui hästi läheb meil Euroopa liidus ja loomulikult on Euroopa liidus väga palju erinevaid ka puudusi. Ja seda jääb Euroopa liit ise ka väga hästi. Aga meil ei olnud aega normaalselt seletada ja jällegi me rääkisime ütleme, niisugused kõlavat faaside või kus, see, kus ei olnud sees seda sisu. Vot seesama asi, mida ma teile räägin või me võime rääkida momendil füüsikast, rääkida tuga, valemid, et te vaatate nende peale, ei tea midagi sellest, aga te peate selle sisu rääkima. Ja vot seal sisurääkimiste Emil puudus September on olnud Res Publical on ka väga keeruline aeg mil need viimased neli minutit saate lõpuni on jäänud. No kas Lihula asjadest te olete noormehi Res Publicast sakutanud ka või? No mina isata? Üldiselt kedagi elu sokutab ise. Lihula asjad on niisugused asjad, et jällegi ma tahaksin öelda, meie peame väga tõsiselt mõtlema igaühe meie vastutusest oma riigi eest. Ma oleksin veel Lihula asju aru saanud, kui oleks olnud intsidenti Pärnus seesamane mälestusmärk tähti Pärnus? Enam-vähem ja, ja kuivõrd valuliselt reageeris selle peale väga paljud maailmas? Praegu ei ole ikka maailmas ja ütleme mujal maailmas ja näiteks võtame ka Poola. Ma kujutan ette, kuidas ma tuleksin poole oma poola hea sõbraga, läheksin selle mälestusmärgi juurde. Mälestatega Te, olete Varssavis käinud, kus iga nuka peal on, kui palju, kindlasti maha. Kui palju kindlasti. Aga kus Eestis on need poliitikud või arvamusliidrid, Lihula asjades ei ole väga palju inimesed julgenud sõna võtta või et kes nagu kallutaks rahvast, mingisugustele, arvamustele vä. Teil on võtnud sõna teie riigikogu avaistungil aga et kus nagu ülejäänud on. Ma arvan, et siin on üks asi kõik, mis on väga meile lähedal, on meile väga valus. Sest meil on veel mälestus olemas meie isadest vanaisadest, kes olid ühel või teisel pool ja me ei suuda üle saada, tähendab sellest lihtsast asjast, et et kelle õigus oli kõige suurem õigus. No teile olid need Pitkapoisid, noored inimesed, Nemad olid ju väga erinevatest kohtadest, kes läksid, ütleme, võitlema selle nõukogude armee vastu, Osahistus metsas, osasid soomepoisid. Ja ma arvan ka kindlasti, ega, ega need, kes sattusid, sattusid teisele poole, kes käisid läbi need kohutavad Siberi aastad aastad Kaiadest olid korpusest tagasi, ka nemad mõtlesid, et kui nemad tulevad siia, et nad vabastavad eesti ära, palju naiivsust oli. Ja mis, mis ma ütlen, et, Loomulikult see, kuidas seda maha võeti, see oli minu jaoks täielik loodusõnnetus. No see lõppeval nädalal räägiti ju ka Tõnismäel Tallinna vabastamisest ja Tallinna okupeerimisest ja, ja me elame kõrvuti inimestega, kes täiesti vastandlikult asjadest aru saavad, et me peaksime nagu inimestega rääkima, rohkem ilmsed. Minu meelest on jah, see üks, üks üks ongi võib-olla viga, et me oleme ikkagi väga vähe sellest rääkinud, väga vähe. Vaat see ongi jällegi see, see samane, et me kardame kellelegi haiget iseendale võib-olla. Me kardame seda, et see haav on veel liiga värske. Ühest küljest seda, see on võib-olla õige, aga teisest küljest me peame seda sellest tõesti rääkima. Rohkem. Aitäh, proua Ergma, kahjuks on nii, et saateaeg lõpeb õige pea. Aitäh, et tulite täna pühapäeval siia saatesse ei jõudnud rääkida sellest, et teile meeldib ABBA viidels vene multikad, karupojad ja paljud paljud muud asjad ja üksindust teiega ei salli, aga sellest järgmine kord aitäh. Aitäh kutsumast.