Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd kolmapäeva, seitsmenda mai sündmused kokku. Mina olen toimetaja, Margitta otsmaa. Venemaa president Vladimir Putin esitas Ukraina separatistidele üleskutse pühapäevaks kavandatud referendum Ukraina idaosa staatuse edasi lükata. Putini sõnul looks vajalikud tingimused nende dialoogiks Ukraina võimudega. Putin rääkis sellest Moskvas pärast kohtumist Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni ees istuda Didier Burkhaardeliga. Burkhalther ütles pärast kohtumist, et OSCE esitab peagi teedekaardi Ukraina kriisi lahendamiseks. NATO vägede kohalolek Ida-Euroopas võib Ukraina arengute tõttu muutuda oluliseks. Nii ütles NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Ants Laaneots peab seda Venemaa piiririikide julgeoleku seisukohast loomulikuks. Eesti meditsiinis nähakse vaeva, et tuua juurde infotehnoloogiat, sealhulgas aitaks telemeditsiin kaasa nii ravi kui ennetustegevuses. Täna tutvustati ka sellekohast uuringut. Uusi ettevõtteid sünnib eelkõige teenuste valdkonnas, keskmine alustaja on 28. vastane ja kolmandik ettevõtja. Loojatest on naised, nii selgub SEB uuringust. Eestis tuleb luua filmifondid, sobilik taristu ja võttepaviljonide, tuua siia välismaiseid filmitegijaid. Nii leiti filmitööstuse arengu teemalisel kohtumisel Lasnamäel endise sõjaväelennuvälja kohal avati mälestuskivi seal sõja ajal töötanud deporteeritud prantsuse juutidele. Tartu tänavad täitusid kirjandusega, avatud on ka pargiraamatukogu, toimuvad kontserdid, raamatuesitlused, kohtumised kirjanikega ja palju muud. Tudengisatelliidil Est kiub täitus täna esimene aasta kosmoses, kriitilisi hetki on olnud palju. Järgmine samm on elektrilise päikesepurje välja kerimine. Spordist ka Eesti tennisemeeskond on Ungaris peetaval Davis kapi kolmanda liiga Aafrika tsooni alagrupiturniiril Türgi vastu üksikmängude järel üks, üks viigiseisus võitja otsustab paarismäng. Eelolev öö tuleb pilves ja sajab vihma, päeval on selgimisi, vihma tuleb hooti ning õhutemperatuur on homme üheksa kuni 16 kraadi. Ja alustame kohe sündmustega Ukrainast. Janek Salme võtab päeva kokku. Vene president Vladimir Putin esitas Ukraina separatistidele üleskutse pühapäevaks kavandatud referendum Ukraina idaosa staatuse üle edasi lükata. Putini sõnul looks vajalikud tingimused nende dialoogiks Ukraina võimudega. Ta lisas samas, et dialoogi alustamise vältimatuks tingimuseks on igasuguse vägivalla lõpetamine. Putin väitis ühtlasi, et Venemaa on oma väeüksused Ukraina piiride lähedal tagasi tõmmanud. Ta rääkis sellest Moskvas pärast kohtumist Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni ehk OSCE eesistuja Didier purk altariga. Pork altar ütles pärast kohtumist, et OSCE esitab peagi teekaardi Ukraina kriisi lahendamiseks. Tema sõnul on selle sisuks tulevahetuse lõpetamine, pingete vähendamine, dialoogi alustamine ning valimiste korraldamine. Ukraina siseministeeriumi teatel jätkatakse Slovjanskist terroritõrje operatsiooni ning kasutatakse ka lahingutehnikat ja helikoptereid. Ukraina presidendi administratsiooni ülema Sergei Butšinski sõnul aga praegu väeüksusi Slovjanskist sai viia, et vältida võimalikku raid tsiviilelanike seas. Ta ütles, et operatsioon jätkub seni, kuni kõik terroristid Slovjanskist Kromatorskis on hävitatud. Ukraina julgeolekuteenistuse teatel on alates terroritõrje operatsiooni algusest Ida-Ukrainas surma saanud 14 ning vigastada 66 sõjaväelast. Julgeolekuteenistuse andmetel on viimastel päevadel tapetud umbes 30 relvastatud separatisti. Terroritõrje operatsiooni aktiivne järk algas teisel mail Slovjanski ja Kromatorski piirkonnas. Briti välisminister William haigi ütles Kiievis, et Venemaa püüab eraldusmärkideta võitlejate ja tohutu propagandaga nurjata Ukraina presidendivalimisi. Ei peaks olema kahtlust, et Venemaa püüab orkestreerida konflikti ja provokatsioone Ukraina ida- ja lõunaosas ning et esmane eesmärk on nurjata valimised 25. mail. Muidugi võivad nad üritada ka tekitada ettekäänet sekkumiseks, rääkis õige. Heigi ütles pärast kohtumist Ukraina juhtidega ajakirjanikele, et Ukraina sõdurid ei võitle mitte ainult separatistid, aga vaid ka vene erivägedega, kes saadeti ka Krimmi poolsaare annekteerimist. Ta lisas, et Venemaa pole teinud ühtegi sammu Genfi neljapoolse kokkuleppe täitmiseks. Ukraina vajab koosi lepet Venemaaga hiljemalt juuniks, tagada Rooba stabiilne varustamine Vene transiitgaasiga, ütles Ukraina energeetikaminister Juri prodan. Prodan ütles uudisteagentuurile Reuters, et Ukraina ei ole nõus Gazpromi sooviga tõsta Ukrainale müüdava gaasi hinda 80 protsenti. Tema sõnul vajab Ukraina maa-alusesse gaasihoidlasse oktoobri keskpaigaks 17 kuni 20 miljardit kuupmeetrit roosi, et tagada Euroopa varustatus gaasiga. Praegu on hoidlas 8,3 miljardit kuupmeetrit. Gaasihoidla täitmist tuleb alustada hiljemalt juunis, lisas proodan. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip rüüdlav ütles visiidi ajal Kanadasse. NATO vägede suurendatud kohalolek Ida-Euroopas võib muutuda alaliseks. Mall Mälberg jätkab sel teemal. Kui nato nägi pärast külma sõja lõppu Venemaa Spartnerit mitte vaenlast, siis nüüd on olukord muutunud, ütles kindral priid lav. Ja seda muutis Krimmi annekteerimine, mis kindrali sõnul tähendab, et Venemaa ei tegutse enam alliansi partnerina. Prillovi hinnangul peab NATO üle vaatama oma reageerimisvõime ning vägede paigutuse. Ta ütles, kui aina arengud võivad kaasa tuua NATO kohaloleku alaliseks muutmise Venemaaga piirnevate liikmesriikides. NATO kohaloleku alaliseks muutmist tuleb kaaluda, ütles priid lav. Arutame seda omavahel alliansis ja vaatame, kuhu see viib. Lõplik otsus tehakse NATO tippkohtumisel uuel siis septembris, mida arvab alliansi alalisest kohalolekust Eesti kaitseväe endine juhataja Ants Laane. Kuidas nüüd Eesti seisukohast seda võtta, mida see praktiliselt meile võiks tähendada, kui välisväed jäävad siia alaliseks, majanduslikult, sõjaliselt? See on sõjaline planeerimine, mis peab ära määratlema, missugused jõud süüa siis jäävad, kui nad jäävad. Ilmselt on kaasatud kindlasti õhujõud või väeliik ja väga tervitatav, kui ka maaväe üksused siin oleks, kuna aasia jäävates ilmselt ka Nato, ütleme vahenditest, ehitatakse see neile vajalik infrastruktuur. Meil ei olegi sellise rajatise, kuhu need panna, kui need üksused tõesti siia tuuakse. Õhujõudude osas meil on Ämari pakkuda, aga, ja võib-olla mingi osa infrastruktuuri ülalpidamisvõib langeda ka Eesti peale, aga ma ei usu, et need nüüd nii hirmus suureks kasvavad. Seda vaatlesime. See on meie soov sinna piirduda ka seda, et pärast kallaletungi augustis 2080 Gruusia ja Ukraina sündmusi ei saa mitte ükski Venemaaga piirnev post-nõukogude riik olla kindel oma julgeolekus. Edasi läheme juba koduste asjadega. Riigikogu võttis uuesti vastu käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt nõutakse tuhandet eurot ületavate tehingute deklareerimist ning mille president eelmise aasta lõpus välja kuulutamata jättis. Eelnõusse lisati ettevõtjate ettepanekul võimalust taotleda uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini. Ettevõtjad peaksid hakkama alates esimesest novembrist 2014 käibedeklaratsiooni lisal deklareerima arvete informatsiooni juhul, kui ühe tehingupartneriga tehingu või tehingute käibemaksuta kogusumma ületab kalendrikuus 1000 eurot. Kui president muudatuse välja kuulutab, avaldatakse arendustöödeks vajalikud tehnilised nõuded. Uuringufirma Praxis esitles telemeditsiini laialdase rakendamise võimalusi Eestis ja Uku toom käis kuulamas. Tere, meditsiin või ka kaugtervishoid on perspektiivikas, aga veel vähe rakendatud meditsiiniteenus. Ometi on tal plusse, kui palju tegevust distantsilt muudab teenuse kättesaadavamaks info dokumenteerimine kvaliteetsemaks kaugjälgimine aitab kaasa ennetustegevusele ja kõik see kokku muudab teenuse efektiivsemaks. Uuringut esitlenud Priit Kruus ütleb, et ele meditsiin on kasulik, kui ta on edukas ja hästi rakendatud. Ehk siis telemeditsiin näide, patsientide kaugjälgimine, tervisenäitajate kogumine arstile infosüsteemi ja siis, kui need halvenevad, siis on arstil võimalik inimesega ühendust võtta ja sekkuda. Et selliste arenduste tegemine eeldab tegelikult väga mitme osapoole kaasamist sellesse arendusprotsess. Ja meie kõigi ja tervishoiusüsteemi jaoks on infotehnoloogia natukene uus ja, ja seetõttu need arendused n pisut aega võtnud ja ka e-tervisekasud aeglaselt käivitanud. Nagu Priit Kruusi jutust ka aru saada oli, probleeme jätkub, puudub laiem strateegia, kõik on veel uuringute ja hindamise staadiumis, pole rahastamismudelit, tegelikult jätkub ka skeptikuid, kuigi pooldajaid on teile meditsiinil rohkem. Kuidas kommenteerib seda seisu kavane Praxise tervisepoliitika programmi juht Ain Aaviksoo? Ma saingi ju aru nii, et riigikantselei ja sotsiaalministeerium seda tööd tellides tundsid, et räägitakse palju, aga võib-olla head sihti, kuidas nüüd natuke kiiremas tempos edasi minna ja, ja, ja võib-olla ka õigemas suunas selgemast suunast. Minu jaoks oleks vaja niisugust nõu, nii et see suur töömise täna sai tehtud on, on tegelikult ikkagi nüüd seedimiseks otsuse tegijatele ehk tõepoolest, kui meil küsimus on selles, et meil on tervishoiu rahastamisega probleeme, et haigekassa reservid hakkavad otsa saama, siis otseselt seda probleemi nüüd kohe telemeditsiiniga lahendada ei saa. Küll aga saab mõelda, et kas on mõned tegevused mõnede ekstra arstilkäigud, mida on võimalik korraldada teistmoodi niimoodi et raha säästlikumalt kasutatakse. Või siis, kui me soovime sama raha eest näiteks saada rohkem kvaliteeti. Et siis see on see koht, kus me rakendame telemeditsiini. Eesti inimeste ettevõtlikkus on viimastel aastatel kasvanud ja kõige rohkem tehakse uusi ettevõtteid teenuste valdkonnas. Nii selgub SEB koostatud ülevaatest ja sellest teeb kokkuvõtte Kai Vare. Eestis Luuakse aastas üks ettevõte 66 inimese kohta eesti inimest takistab ettevõtlusega alustamast, ebakindlust tuleviku ees ja mure töökoha peal, kas ta ütles SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik. Keskmine ettevõtlusega alustada on 28 aastane ja iga kolmas ettevõtja naine, mis maasika alates on hea igal teisel ettevõtlusega alustajale on kokkupuude kõrgharidusega, aga vähemalt pooltel on kõrgkool lõpetamata. Mart Maasik tõi ka esile, et viiendikul on olemas varasem ettevõtluskogemus ja sellest on kasu ka siis, kui kogemus on negatiivne. Kellel on varasem kogemus olemas ettevõtlusega, siis need tegelikult jäävad ellu ellujäämise määr. Tänasel hetkel Eesti ettevõtete puhul on ta iga teine tegelikult kolmandal aastal toimetab. Eestis luuakse kõige rohkem uusi ettevõtteid teenuste valdkonnas, eriti tehnoloogiateenuste alal, see on ka seotud suurema lisandväärtuse loomisega, rääkis Mart Maasik. Ka suuremad ettevõtted peavad kohandama oma äriprotsesse, kus palgatöötaja asendub teenusepakkujaga. Suuremat tegelikult me ei muuda oma äri toimimise põhimõtteid, väga paljud head ajud proovivad efektiivsust kasvatada ja seeläbi paremat nii-öelda finantsAid saavutada, aga see, sel efektiivsuse otsingud hakkavad ammenduma, et natuke tuleb ka seda nii-öelda mudelit muuta. Ideekonkursil ajujaht osalev Kei Karlsson ütles, et temal oli hea palgatöökoht olemas ja ettevõtjaks hakkamist ta ei plaaninud. See lihtsalt juhtus. Gorka pid sündi nii laheda tiimiga ja see tegevus iseenesest kuidagi hakkas pihta kuidagi sellise suure hooga, enne kui me jõudsime sinna punkti, kuulge, peaksime mingisuguse ettevõtetest registreerima. Takso tellimise rakenduse Taxify loonud Markus Villig ütles, et tema teadis juba kaheteistaastaselt, et loob kunagi oma firma oma kursusekaaslaste kohta. Sama öelda ei saa. Meil on 150 IT-tudengit, kes oskaksid väga hästi luua mõne uue startupi, sest tegelikult on see, et kuskil võib-olla ainult viis protsenti on üldse kaalutleda huvitatud. Mart Maasik lisas, et oma ettevõttega alustamiseks pole vaja tingimata suurt ideed, pigem on vaja head probleemi, millele saab alati pakkuda teistmoodi lahendusi. Ettevõtlusega alustamiseks õiget hetke olemas ei ole. Kultuuriministeeriumi algatusel arutasid Eesti filmitööstuse arengust huvitatud institutsioonide arenguid järgmise rahastamisperioodi ajal. Riina Eentalu räägib edasi. Eesti filmi Instituudi juhi Edith Sepa hinnangul on oluline, et filmivaldkonda hakkaksid tulema välisinvesteeringud mis oleks kasulik mitte ainult filmile, vaid Eesti majandusele üldse. Filmimaailmas liiguvad suured rahad ja Eestil on vaja kogemust, kuidas paremini ja suuremaid projekte läbi viia, et mitte maha jääda. Heiditseb. Tegelikult oleks vaja sihuke filmisõbralik kogu ettevõtluskeskkonda, et neil on teatud fondid, mis toetavad filmi investeeringute sissetulekut ja et meil oleks kindlasti ka infrastruktuur. Aga see kõik tuleb omavahel läbi arutada, sest tuleb vaadata ka regionaalselt, kuidas filmiinvesteeringud Euroopas liiguvad ja selles mõttes on tegemist päris laia teemaga. Sellest aastast alates vastutab loomemajanduse meetme arendamise eest Kultuuriministeerium jääd uueks rahastamisperioodiks kuni aastani 2020 võimalikult hästi valmis olla, kaardistatakse vajadused, ütles Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Raul Orežkin. Kõige olulisem, mis rahvusvahelisi filmitegijaid muidugi Eestisse meelitatakse, ikkagi filmifondide käivitamine. Eestis on täna küll näide Viru filmi näol, aga need summad on seal nii marginaalsed, et see tegelikult ei mõjuta nagu seda sektorit oluliselt. Et need filmitegijad saaksid siin oma filme üles võtta, siis muidugi peab olema ka selleks sobilik taristu, mida paraku samuti nagu Eestis pole tänapäeval tegelikult väga suur osa filmidest võetakse üles ikkagi paviljonidest, võib-olla Narva suunal. Kui Tallinna suunaga Tartu suunal on juba ideid vaid, kuidas seda filmipaviljoni töösse rakendada siis on ka nagu oluline läbi analüüsida, et kas Eesti kannatab välja ühe paviljoni kaks või kolm ja alates 2015, siis lähevad rahad liikvele. Et tõesti, selle taristuga võtab asi pisut aega. Aga Meil on ikkagi meil plaanis kohtuda ka kohalike omavalitsustega, kes on huvitatud piirkondlikest. Filmifondide käivitamisest. Toimuksid sellised tegevused, mis toovad lisaraha läbi selle filmitööstuse Lasnamäel avati 1944. aasta mais Tallinnasse deporteeritud prantslaste mälestusele pühendatud mälestuskivi. Uku toom käis kohal. Kivi avati Lasnamäel Narva maantee ja lavama tänava nurgal. Sellel on pikk eellugu. 1944. vastal deporteeriti Prantsusmaalt juute. Konoisid oli 79, üks nendest konvoi number 73 suunati Baltikumi. Osa vange jäi leetu, viis vagunit, ligikaudu 300 prantslasega liikus edasi. Tallinna jõudsid nad siia 20. mail. Prantsusmaa suursaadik Eestis Michell Riineri jätkab. Enamik neist juutidest hukati kiiresti, aga vähesed jäeti ellu ja neid kasutati sunnitööl just selles kohas, kus oli sõjaväe lennuväli. Patarei vanglasse, kuhu nad kõigepealt toodi, on juba paigaldatud mälestusmärk, samuti mälestusmärk Pirita kalmistul. Avati siis mälestusmärk endisel sõjaväelennuväljal, kus töötas 23 vangi. Konvoi 73 vangide sugulased ja sõbrad käivad Eestis aasta kevadel ja selle koha aitas identifitseerida ainus ellu jäänud vang andriisanud energee. Ta tundis ära ühe laohoone. Ta oli ka täna kohal ja meenutas. See oli meie viimane peatus Balti riikides, enne kui meid viidi üle Läänemerele tantsigisse Jas Tutofi surmalaagrisse. Meie tööks oli siin maandumisrada, osade pikendamine ja nende hooldamine, sest Nõukogude lennuväli käis neid pidevalt pommitamas. Töötingimused olid kohutavad, meid ähvardati, peksti, kohutavad, olid ka hügieenitingimused. Toimus see kõik juunist augustini 1944. Lasteaial on Eestis ööd lühikesed ja vangid ei leidnu tunded toimuvat unustada. Veel täna tekitavad valged ööd minus õudust, ütles žanriisadenbergee. Suthi koonduslaagrist naases Prantsusmaale 22, konvoi ka number 73 ravidutest. Edasi Tartusse seal ülikooli raamatukogu ees avati 11. kirjandusfestival Prima Vista. Neljaks päevaks täituvad Tartu tänavad kirjandusega, avatud on pargiraamatukogud, toimuvad kontserdid, raamatuesitlused, kohtumised kirjanikega ja palju muud. Tartust jätkab Hedriglet. Kirjandusfestivali põhiprogramm hõlmab kohtumisi tuntud kirjanikega nii Eestist kui ka välismaalt. Üheks lisaks on tšehhi näitekirjanik romansi gara. Eestlastele on sicara tuttav kui VAT teatris hiljuti esietendunud näidendi masohhistlik pihtimus autor vaatleb kriitiliselt kaasaegset elukorraldust, lisades juurde grotesksed liialdusi absurdsusest. Roman sicara. Tänapäeva näitekirjanduses räägitakse erinevatest probleemidest, mis ühiskonnas erinevate gruppide vahel tekivad mad sellest olen oma teostes kriitiline, kuid mul on südames ka pehme koht, mis armastab huumorit, eriti musta huumorit. Tšerni huumor romansi korra arvab, et tegelikult see, et valusatele asjadele vastatakse huumoriga sageli ka sarkasmiga ei välista sugugi seda, et etenduse vaataja tõepoolest teatriska puhkab. Aga see ei tähenda seda, et neid probleeme ei tohiks puudutada. Mida ootab romansi gara festivalilt? No Jõgeval kraani ootan kohtumisi huvitavate inimestega ja võimalust selle maailma suurte probleemide üle arutleda. Festivali tänavune hüüdlause on süüta noorus. Põnev ongi selle mitmetähenduslikkus festivalil osaleva luuletaja Lauri Tederi sõnul vähemasti Tartus. Noori kirjutajaid jagub. Siin Tartus tundub, et, et väga halvasti ei ole, no vaadates palju luuleüritusel Tarzlemm on kaks, mis on kaks hooaega juba kestnud, palju seal on olnud esinejaid, siis mulle tundub, et päris hästi läheb selle kirjutamisega. Kui kirjutatakse, siis tõenäoliselt loetakse ka. Festivalil püütakse jõuda ka nende noorteni, kes kirjanduse maja saali tavaliselt ei jõua, ütles Prima Vista noorteka korraldaja Triin Ploom. Tööd pakkuda siis neile tõesti kirjandusprogrammi kaubamajas, parkides, klubides, onu, haava kogukonnas hoopis seal Anna Haava tänaval natuke kesklinnast väljas. Mulle iseäranis meeldib festivali selle aasta tunnuskujundus, kus silma kujutisest sähviv välja säde või süüde mis kutsub sütitama endas seda nooruslikkust või, või sädet. Täna aasta tagasi viidi kosmosesse Eesti esimene satelliit tudengisatelliit ESTCube. Üks aastaga on meeskond saanud peaaegu selgeks satelliidikeeramise ning maale on saadetud hulgaliselt fotosid. Aasta kosmoses on toonud aga ka palju kriitilisi hetki. Kristel Härma räägib lähemalt. 240, miljoneid kilomeetreid läbinud eesklub ühe, esimene aasta kosmoses pole läinud nii valutult, kui meile paistnud on. Ehk eesmärgid on seni täidetud, on kosmoses ette tulnud palju kriitilisi hetki. Tudengisatelliidi loomist innustanud Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma. On olnud side kaotusi olnud kriitilisi hetki, kus on vaja kiiresti tarkvara üles laadida, muidu satelliit läheks kaduma. On olnud hetki, kus päikesepursked on olnud nii tugevad, et ka mõned suuremad satelliidid sellistes olukordades on läbi põlenud. SQ on need kõik üle elanud, isegi kosmoseprügi pole suutnud talle pihta saada. Noorma sõnul on keskjuures kõige olulisem, et üliõpilased saavad näidata, kui keerulisi probleeme nad suudavad lahendada. Füüsika magistrant Erik Kulu on meeskonnas oldud kuue aasta jooksul kogunud kogemusi nii palju, et alustatud on oma ettevõttega. Ma olen saanudsatelliiti opereerida saanud häid lugusid, mida inimestel rääkida on olnud närvekõditav, vaid hetki, kus satelliit ei ole enam vastanud ja peast käivad läbi, mõtled, et kas nüüd ongi kõik, see on arvatavasti mõistiumi üks viimaseid aastaid. Ma lõpetan magistriõpinguid, me alustasime juba enda ettevõtet, plaanime hakata nanosatelliitide mehaanikat tootma ja seda teenust pakkuma. Kulu sõnul jätkavad paljud siiski pärast ülikooli lõpetamist töö kõrvaleskyuubi juures töödes kiuubiga igatahes jagub. Järgmine samm on elektrilise päikesepurje väljakerimise esimene katse kosmoses. Mart Noorma. Olukord on selline, et juhtme lahti kerimiseks tuleb satelliit panna pöörlema kindlas suunas ja siis on meil üks katse, sellepärast et seda, see juhe liiga keerulise struktuuriga, et me saaks teda uuesti ilma rikkumata satelliidile tagasi kerida. Seepärast nüüd me peamegi mingi moment tegema otsuse, kas me oleme piisavalt hästi õppinud kosmoselaevaga lendama ja te kujutage ette, see on umbes nagu läbi lukuaugu maailma vaadata. Satelliit satub ju nii harva Eesti kohale, kui meil on võimalus satelliidile käsk saata. Nii et praegu satelliidikeeramine hakkab juba päris hästi minema. Nüüd aga ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Läheb vihmale, kus sooja õhupostiga liigub Läänemere lõunaosast piki Läänemerd Soome edelaranniku suunas madalrõhkkond. Õhtul jõuavad vihmapilved Lõuna-Eestisse ja liiguvad öösel üle Eesti. On pilves, sajab vihma, puhub ida- ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 14 15 meetrit sekundis ja sooja on kolm kuni kuus kraadi. Homme päeval lõuna poolt alates pilvisus hõreneb, näed ja Lõuna-Eestist alates saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kagust edelasse viis kuni 12, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis ning õhtul nõrgeneb. Sooja tuleb üheksa kuni 16 kraadi. Ka reedel. Päeval püsib suhteliselt soe hoovihmadega ilm. Ja Taavi Libe võtab kokku tänased spordisõnumid. Eesti tennisemeeskond on Ungaris peetaval Davis kapi kolmanda liiga Aafrika tsooni alagrupiturniiril Türgi vastu üksikmängude järel üks. Üks viigiseisus Eesti. Asun matši juhtima, kui Mikk alistas maailma 733. reketi, 18 aastase tsen Ilkeeli kolm. Kuus, kuus. Kaks, kuus. Neli. Esireketit kohtumises alistas maailma 145. reket Marcel Ilhan Vladimir Ivanovi kuus. Neli, seitse, kuus ja viigistas üldseisu. Matši võidu otsustab paarismäng. Lisaks Eestile ja Türgile kuulub alagruppi San Marino. Eesti jalgpallikoondise Ungari kõrgliiga liidermeeskonnal Debretseni keskkaitsja Igor Morozov pidi pärast augustikuus maavõistlusmängus Lätiga saadud põlvetraumat tegema pooleaastase mängupausi. Pärast kuut kohtumist vaatab Morozov mängija taas kõrvalt, seekord on põhjuseks tagakülg. 24 aastane Morozov loodab eelseisvateks koondise mängudeks siiski terveks saada. Eesti koondise ründaja Henri Anieri koduklubi madrowel kindlustas koha Šotimaa meistrivõistluste esikolmikus ning pääsme Euroopa liiga eelringi otsustavaks madrobelli konkurendi tandi Unitedi üks. Kolm kaotus häbediinile eelviimases voorus täna kohtun madruvel invernessiga ja võib võidu korral sekkuda veel hõbemedali võitlusesse. Selline sai Päevakaja seitsmendal mail, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.