Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kõik see arvuti ja interneti puhul tuntakse rõõmu asjadele lisatava nutikuse, andmevahetuse ja automatiseeritud üle. Viimasel ajal seal on lisandunud Aga Minoorseid toone seoses turvalisuse murenemisega. Põhimõtteliselt tundub juht lootusetu rääkida andmete turvalisusest, kui nende juurde viib Internetijuhe. USA-s kahe aasta jooksul suurtes haiglates korraldatud uuringu järeldustes tõdetakse et näiteks morfiini, kemoteraapiaühendeid ja teisi ravimeid raskelt haigete vereringesse doseerivad ravimipumbad on hõlpsasti kaugel viibivate võõraste poolt kontrollitavad. Võõrastel on ka lihtne häkkida haiglate kontrolli seadmetesse, mis hoiavad vere aparaate ja ravimeid vajalikul temperatuuril. Ning oskustega soovijad saavad eemalt käsitleda mitmeid kriitilisi haiglaseadmeid. Sundida tööst keelduma südame seiskumise puhul kasutatavaid dieedi bril treid rikkuda oluliste masinate häälestusid harjade turvalisust või siis turvatust kirjeldavas. Ülevaates tõdetakse, et paari aasta jooksul testiti praktiliselt kõiki seadmeid ja neist enamus olid häkitavad. Kuna samal teemal on siin varem juttu olnud, siis jäägu need kordamine tulevikku ning konstanteerida probleemi olemasolu. Küll aga võib siia lisada kvaliteedi, millega võõras külaline taolises olukorras silma paista. Ega siin pole ilmselt midagi üllatusliku, sest huligaan, huligaan juba mitu sajandit. Järgnev lugu juhtus USA-s Ohio osariigis elava noore perega, kes olid hankinud endale modernse beebi jälgimise monitori. Kuigi tänaseni kohtadel raadiosidel põhinevaid krõbisevad ja ragisevad lapse jälgimise seadmeid on valvekaameratest pärit lahendused jõudnud nüüd ka sellesse intiimse masse inimtegevus segmenti ehk teiste sõnadega hankisid värsked lapsevanemad endale somp internetitehnoloogial põhineva beebimonitori. Aga kujutage nüüd ette ema reaktsiooni, kes ärkab keset ööd. Beebimonitorid kustuvad heli peale. Aga sealt ei kostu mitte kümnekuulise pisitütre lalinud vaid lapse toast kuuldub mingi võõra mehe hääl. Ema haaras mobiiltelefoni ja logiseb lapse tuba jälgiva kaamera videovoogu ning teda tabas järgmine šokk. Kaamera pilt liikus mööda tuba ringi ja seda ei teinud. Voodis istub laps. Seda pidi tegema seesama meeshääl. Ning siis ta kuulis uuesti võõra mehe häält, kes hakkas karjuma. Ärka üles, ärka üles. Ta karjus seda pisikesele beebile, kelle üle parema kontrolli saavutamiseks said vanematel pidada kahepoolset kõnesidet. Taolised beebimonitorid koguvad populaarsust, kuna võimaldavad lapsevanematele suuremat vabadust kui raadiosidepõhised lahendused mille puhul on kahe seadme vaheline distants heal juhul mõnikümmend meetrit. Aga interneti ja mobiilside abil lühendatud seadmed võimaldavad käia poes, kinos või naabrite juures. Samal ajal jälgida, kas koduabilise poisis vanematest lastest ajutiste perepeade kõrval pisipere olukorda ja selles loosis. Ehmunud ema äratas üles abikaasa ja palus tal minna kohe lapse tuppa hirmuäratavate olukorda lahendama. Kui vihane palub tuppa astus, pöördus kaamerasilm tema pojale kõlarist, hakkas koostama roppe solvanguid. Kogu kriis lõppes hetkest, kui kaamera juhe lahkus seinapistikust, mille kaudu keegi häkker oli tunginud arvatavasti selle pere kõige pühamas paika. Kuidas selline asi tohib juhtuda, miks keegi midagi ei tee? Ja nii edasi umbes taolised on tüüpilisemad reaktsioonid. Aga häda on ju selles, et tehnoloogia ja eriti uudne tehnoloogia ei ole kunagi täiuslik ka parima tahtmise juures ilmuvat teatud vead alles praktilise elu rikastes olukordades. Ja siis need vead parandatakse. Aga paljudel juhtudel peavad taoliste seadmete omanikud olema ka ise aktiivsed ja paranduste kasutusele võtmisele. Ja olgu siin tõestuseks siis näiteks hiljutine näide, milles 46-st 1000-st veebikaameras oli avastatud turvaauk jäänud omanike tegevusetuse tõttu lappimata 40. 1000. seadmes. Ehk kas sa ikka tead, kes valvab, kui sul kodus on moodne palvekaamera?