Loen ette paar lauset, mis pärinevad ilmselt kohtu pressiteatest sattunud muutmata kujul ajakirjandusse. Harju maakohus mõistis mullu jaanuari keskel Tsahkna õigeks mõjuvõimuga kauplemises. Ühtlasi mõistis kohus ta õigeks pistise võtmises. Kohus mõistis mehe prokuröri ähvardamises õigeks. Teise astme kohus mõistis narkokuritegude talituse endise juhi riigisaladuse avalikustamises õigeks. Kõlab nii, nagu oleks kõnealustel meestel olnud täielik õigus kaubelda mõjuvõimuga, võtta pistist, ähvardada prokuröri ja avalikustada riigisaladus. Eesti keeles öeldakse küll kuriteos süüdi olema, aga mitte kuriteos õige olema. Need viimased kaklesid kooritud lauset olid uudise pealkirjad, uudise tekstis endas oli küll öeldud pisut pikemalt mõisteti riigisaladuse avalikustamises süüdistuses õigeks, mis on pisut kohmakas ja kohus mõistis prokuröri ähvardamisest süüdistatud mehe õigeks. See kõlab juba päris ladusalt ja arusaadavalt. Ainult et paraku on sinna haagitud otseselt kohtu kantselei tdi kuriteo sündmuse tuvastamatuse tõttu tema käitumises. Ja ühest teisest uudisest võib lugeda, et keegi mõisteti süüdi dokumentide võltsimist puudutavates episoodides. Kuritegude ja õigusemõistmisega seotud uudiseid sõnastades on reporterid ettevaatlikud. Iseäranis tuleb jälgida kedagi enneaegu süüdlaseks tembeldatakse, aga kui kohus on juba otsuse langetanud mis asi vist natuke lihtsam olema. Isik mõisteti dokumentide võltsimises süüdi või kohus ei leidnud teda mõjuvõimuga kauplemises süüdi olevat või isegi kohtu hinnangul ei ole ta pistist võtnud ilma igasuguste kaheti mõistetavust kuriteosündmuste ja episoodide deta.