Margus Saare jutusaade Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad on 13. veebruar ja sisepoliitilisi intriige täisnädalal olen jutusaatekülaliseks hoopiski palunud 23 aastase muusikaliartisti Hanna-Liina võsa. Tere hommikust. Postimehe arter kiitis sind etteruttavalt vestluseid, stoori avaõhtul tehtud hiilgava osatäitmise eest. Vanemuise uus muusikal tuleb esiettekandele alles tuleval reedel, aga kas osa peas ja kas tuleb hiilgav? No seda ma ei tea, kas tuleb hiilgav, aga, aga osa on peas ja ja ettevalmistus, et on peaaegu, et lõpul juba. Sina oled meie ainus muusikaliartistiks haritud näitleja. Mängid Ameerika muusikalis Ameerika lugu Ameerikast saadud haridusega, nii et see Esstoori peaks sulle 100 protsenti sobivamaks. Päris hästi, sobib jah, jah, ja kuna meie marja on nagu tehtud silisemaks sellise asja lõbusamaks ja elu rõõmsamaks, kui ta filmis originaalis oli siis ta soovib minuga isegi paremini. Estonia Rakvere teatri ja Tallinna linnahalli publik on erinevatel aastakümnetel vestjaid story'd näinud. Kuulnud. Räägi, millest sinu arvates muusikal pajatab nooremale inimesele, kes ei ole näinud. No põhiintriig on selles, et Porto Rico rasedad tulnud Ameerikasse ja püüavad seal oma elu alustada ja ja põhimõtteliselt võitlevad ühe tänava eest nagu, et ameeriklased ja portereikolased siis kutid ja, ja siis üks korteriga tüdruk armub põhimõtteliselt ameerika poissi, kes Poolast pärit, aga see ei tule välja sellised niimoodi. Aga siis ongi intriig nagu, et kroomia Julia lugu keelatud armastus, jah siis häbi ei ole happy end. Kurb lõpp on täiesti selleks muusikal, millel tõesti traagiline lõpp. Nakroomiuljalgi. Mis on eduka muusikali võti, mis seal peab olema, et see kindlasti läbi lööks? Ikka keelatud armastus või. No seda võib-olla kindlasti mingi armastusliin võiks olla, sest et noh, iga inimene võib olla kuidagi Kunagi ja siis loomulikult hea muusika, kui ta juba muusikal on ja ja veel parem, kui tal oleks nagu selline sisu ikka ka. Kui tihti muusikalidest sisu? No minu jaoks on tal alati mingisugune sisu, võib olla kriitikute jaoks jääb ta vahest lahjaks, aga tegelikult võib-olla nende jaoks jääbki, läheks sellepärast, et seal on vahepeal mingisugused laulud sisse toodud. Aga tegelikult minu meelest ei tee, ma arvan, keegi eriti mingit tükki lihtsalt klopsib kokku, et mingi sisu on ikka alati. Kui, kui tõsiselt tuleb muusikali võtta? No need, kes näitlejad on minu arust Rate. Aga aga vaatajad, no tuleksid, et tulla ja lasta lasta ennast nagu kaasa viia selle selles tooriga, mitte nii, et tuled ja, ja tahaksid nagu vaat selle pilguga, et mis sa ise teistmoodi teeks, nagu sellel pole eriti, ma ütleksin minu meelest. Sellepärast et see on ikkagi ühe lavastaja nägemus ja nende näitlejate siis elluviimine, selle jutu elluviimine, et tuleks tulla hea tööga, ma arvan, teatris see aasta ennast nautida seda. Missugune on hea muusikaliartist? Ma arvan, et see, kes ei, ei põe eriti kas ta nüüd, kuidas tal see laul välja tuleb, kuidas teda tantsijale tulevikku, kuidas ta näitlejana välja tuleb, et ma arvan, et kes on suht enesekindel ja ja kes teeb kõike ühtviisi. Mingi ma ei tea, mingi salapärane sisemine sära, on selline asi olemas? Ma arvan, et kindlasti on, jah, aga see, ma arvan, läheb ka enesekindluse alla. Äkki vahest? Aga, aga jah, sära on väga oluline, ma arvan. No 1999 kuni 2001 õppisid sa New Yorgis Ameerika muusikali ja Draama Akadeemias, ütleme et see eesti keeles on. Mis sul lõputunnistusel kirjas on, mis ametikutsesse said? Professionaalne muusikalinäitleja põhimõtteliselt on selline nimi. Õppisid õppisingi neid asju, mis nagu muusikalinäitleja on vaja. Et laulu-tantsunäitlemist rääkimist. Et seal olid nagu draamatunnid, et sa, kas sa draamaetenduses saaksid hakkama? Ma arvan, et saaks, aga ma arvan Ja siis kõik ootavad, millal sa lõpuks laulma. Ma ei tea, ma arvan, et draamanäitleja, et ma ei oska öelda minu minu jaoks on nad ikka natuke midagi muud kui mina nagu teine teine grupp inimesi. Mitte mitte siis, et esimene klassi ja, või, ja teine klass, aga lihtsalt. Põnev, ma arvan, et erinev vaade ma ei tea etendusele või või ma ei oskagi öelda, ma arvan, et minu jaoks oli see, et nad on kuidagi teistmoodi. Kuulus õppisid? Ma arvan, et on täpselt nii hea, kui sa ise endale teed selle kooli, sest et seal oli palju õpilasi, kes noh, minu meelest noh, oleks võinud veidi rohkem võib-olla valida, keda sinna võtta. Aga, aga õpetajad olid superhead ja ja tunnid olid väga lahedad ja noh, võib-olla nüüd, kui ma läheksin, siis ma oskaks sellest nagu veel rohkem võtta, sest siis ma olin ikka suht noh suht 18 ja ja üksinda ja võttis aega nagu kohaneda. Aga nüüd ma olen juba kohanenud siis nagu oleks võib-olla kergem minna ja võtta kohe esimesest esimesest nädalast peale nii palju kui võimalik. Põhimõtteliselt see oli õige koht, et sa kunagi kahelnud, et, et see oli valekool, kuhu ta siis. Need koolikaaslased olid sul sõbrad või konkurendid? Nad olid lihtsalt teised inimesed mõtet sellepärast, et need vahetusid õudsalt. Meie need grupid vahetasid hästi tihti ja ei jõudnud nagu kellegiga suht superheaks sõbraks saadagi, kui juba nagu pandi teised teise grupiani, et liiguti ringi ja. Konkurendid Ma ei oska öelda, ma ei palju õppisin teiste inimeste pealt. Et seal oli väga palju väga andekaid inimesi. Kõige noorem ei olnud kõige noorem, aga ma olin kõige võib-olla välismaalasele. Kõige siuksem jah, nagu kuu pealt kukkunud veidikene, võib-olla, või noh, selline ikkagi vaatasin, et issand et Eestist, et niikuinii ei tea, kus see Eesti on teha, et ikka natuke teistsugune inimene ka. Ohtlikud Ma arvan küll jah, et mind hästi üldse hoiti Ameerikas olles koolis ja pärast kooli ja et etenduse ajal ja alati ma tulnud nagu, et nagu mind hoitakse. Et peetakse, lugu on alati selline nagu jah, selline väike, kõige noorem nagu olnud. Kuigi ma võib-olla vanuselt ei ole kõige noorem. Aga mind nagu käitutakse kui kõige noorem, aga. Noh, ise nad põhjustada. Tegelikult elus läbi lüüa, kui pesamuna rollis oled? Ei peal, räägin just niimoodi. Vähemalt hinde kolmeaastaselt Ave Kumpase laulustuudiosse ei oleks viinud. Kas sul lauljakarjäär oleks siis teistmoodi läinud või oleksid sa ükskord ikkagi teadnud, et et ma olen laulja ja jõudnud sinna välja, kus sa praegu oled? Ma arvan, et ma oleks ikka jah, laulmas küll, kuna nagu ema ütles mulle, et ma hakkasin laulma enne kui rääkima, nii et ma arvan, et see tuli lihtsalt loomulikust niimoodi. Ja mu ema-isa nagu suured tantsugeenid, aga mul neid pole antud, siis tasakaalust on nagu oma laulmiseks. Mis see tähendab, et neil on tantsugeenid, mida nad teinud? Nemad tantsisid kogu oma elu põhimõtteliselt tantsurahvatantsu kõige rohkem ja nad olid nagu partnereid. Ja mina käisin, proovisin mulle kunagi ei meeldinud, vihkasin tantsimist minu arust see oli nii õudne viks muusikalini, õudne ja villased sokid. Ja kuigi Nataarid nagu superhead ja ja on koolt saadet saateidki pärast telekas, kus nad tantsivad, aga ka mulle, jah, see nagu sellele Talle ei meeldinud, kuigi need mulle meeldib väga tantsida. No aga need ei ole ka Sa oled öelnud kuskil intervjuus, et vot kunagi mõtlesin, et õnneseen on see, kes kõnnib üle provod või lava. Millal sa sellise tõdemuseni jõudsid? Et ma kunagi mõtlesin või millal see oli, see kunagi kunagi oli. Ma arvan, et siis, kui ma kooli enne kui ma kooli läksin, võib olla. Siis võib-olla Ameerika poole? Ja Ameerika kooli, et kui me veel olin siin ja vaatasin niimoodi nagu nagu kaugusse nagu unistustesse nagu aga aga need tundus nagu nii tavaline ja kõik need inimesed tavalised ja tänu aasta ära ja siis nad on jälle töötud niimoodi otsivad, et noh, võib-olla nad hetkeks on nagu õudsed õnneseened, aga aga ma ei jaksa nagunii oodata seda. Mis on, tähendab vot seal nendes uudistes vahel räägitakse ka, et proodwell oli esietendus selle sel aastal ja sellega algas maailma. Mis asi on Broadway? Vot mina ei ole Ameerikas käinud. Mis asi on? Broadway on see põhimõtteliselt üks kant üks tänav kus on väga väga palju teatreid. Et see on põhimõtteliselt kõige rohkem nagu 42. tänava ja võib-olla 54. tänavavahepealset tänavat, siis iga tänava peal on üks teater või mitu teatrit, et see on niisugune teatri Distrect. Inglise keeles öeldakse. Jaa. Ja kui Broadwayl etendus välja tuleb, siis see on nagu juba kvaliteedimärk on tagatud. On kindlasti tagatud jah, aga, aga on ka suuri läbikukkumisi olnud, et alles hiljuti oli see vampiiride tants, mis siingi oli. See tuli suure hurraaga seal välja ja kõige kallim muusikal, mis üldse on tehtud Ameerikas ja mängis kaks kuud, pandi kinni. Ameeriklastele sündmusele peale vä? Mingi mingi jama oli, et, et ei tulnud väga head tüki sellest. Kiideti ja mina kahjuks ei näinud seda, aga, aga seal sellega ei läinud nii hästi. Millegipärast. Kas see on see, siis see prodweil esinemine ongi siis muusikaliartisti nagu? Elu tükeltki, no ma arvan küll, jah, kui tal on. Kui tal on pearoll seal, ma arvan, et kui ta seal kuskil taga taga kooris on, sest noh, võib-olla see on ka tema tipphetk, aga aga keegi teda ei tea selles suhtes, et ta mingi suurt tähelendu. Ma ei usu, et sealt nagu tuleb Sina olid pärast kooli lõpetamist kriisi esistaar, aga see ei olnud prod. See ei olnud roodi seinaga proovituur proodwe, iga etendus, põhimõtteliselt ta laseb välja ka tuuri, mingit iga iga etendas, aga mõningad neist ja siis see oli nagu see oli, tuus on põhimõtteliselt nagu teine, teine tase, siis nagu pärast seda troodweid, et käid ringi ja siis kuna Ameerika inimesed kõik jaksagi tulla sinna New Yorki etendusi vaatama, siis neile tuuakse ka koju kätte. Ameerika suur lai. Tuleks hästi. Läks päris hästi, jah, neil läheb praegu edasi kõik sõdadel. Tähendab algsest koosseisust vist sõidab ainult üks tüdruk, põhimõtteliselt. Aga. Kas oleks võinud praegugi seal veel olla? Oleks võinud kindlasti jah. Aga ma ei olnud. Või mitte ei ole kuna lihtsalt ei tahtnud elu lõpuni teha ühtsema rolli vä? Seda ka kindlasti. Ja lihtsalt ma tundsin, et aitab, aitab sellest tekist. Ja ja lihtsalt ma ei tea, ma tundsin, et see on siis 400. Millisena pooleteist aasta jooksul? Et nagu seal kuskil 136. etenduse peale hakkas, nagu plaat juba üle viskama? Tegelikult see etendus ise ei hakanudki üle viskama, aga lihtsalt tulid mingisugused paanikahäired, nagu seal. Need on sellised asjad, et kui sa oled nagunii palju neid asju teinud, siis sa hakkad ennast nagu sa oled lava peal keset lava lauladava suurte äkida, täielik paanika, et, et mis, mis ma nüüd järgmisena teen või et mis sõnad tulevad või mingid siuksed. Noh, ja see on täiesti täiesti õudne tunne. Ja siis lihtsalt jaksanudki neid enam taluda paanikahäired ja siis mõtlesin, et ma siis nüüd lähen. Tõsiselt vaata, see on siis, see on siis mingisugune nagu see rutiin ja ja siis nagu see ühesugune elu nagu viib selleni, vä. Mitte see elu, aga võib-olla see ühesugune ühesugune etendus, ühed laulud, et sa nagu ei kontrolli ennast siis, kui sa äkki taipad, et, et sa nagu tahaks kontrollida, sisu tuleb, paanika. Teeb. Ma oleks võinud lihtsalt lasta minna selle niimoodi, et nagu kellavärk võib olla, aga parema meelega nagu ikka, otsin vaheldust. Kus oli kriisi kõige ägedamad etendused? Los Angeleses ma arvan. Kuna aga kuna see linn esiteks on super ja teater oli teater oli kõige suurem teatrimaja, kus ma üldse elus olen käinud, see oli sama teater, kus Oscareid üle antakse. Ja seal ma sain väga head need ja väga head arvustused üldse kõige paremad. Et see oli päris lahe. Aga seal oli ka muidugi nii, kui meil oli avaõhtu, siis mina laulsin oma suurt laulu, selle läks elekter majas ära ja oli jälle paanika. Aga see tegigi Naugud tõesti kihvtiks, kogu asi. Suhteliselt sellest. Ikka. Ma ei tea, kas ameerika sind lõpuni ära ei võlunud, ikkagi. Kas Ameerika on eestlasele alla neelatud? Nii-öelda minu jaoks nüüd ma olen nagu oma lemmikut kohad nagu seal Malva peas nagu välja noppinud, et kuhu ma tahaks seal tagasi minna ja ja mis on nagu minu jaoks veel ikkagi nagu selline. Huvita jaa, jaa, noh, New York on kindlasti see, et iga kord, kui ma vaatan mingit filmi, väsinud, mis seal on tehtud, siis seal on ikkagi mingisugune eriline eriline aura minu jaoks. Kogu see Hästi jah, põhimõtteliselt kõik nurgatagused, mis seal on, noh, et see on seal ja siis on seal ja selline naljakas naljakas tunne vaadata. Aga hobuse segapudru ja selline noh, seal on nii niiske, teatud asjad nagu, mis nii New York'ile omased nagu need hommikusöögi peegelid, need ümmargused, et need on nagu need siuksed saiad siis panen pannakse seda toorjuustu sinna peale või seal nagunii New Yorgi nagu selline märk. Sellised ei oska öelda, need väiksed sussikohad ja nad on niuksed. Ma ei oskagi öelda või kuskil mujal maailmas ei ole sihukest ja kõik põhimõtteliselt kõik, kes seal elavad. Ameeriklased, vähemalt nad on üksama reziim, põhimõtteliselt Starbucksi kohvi ja noh, see on nagunii mis see neile, kui on nagu uus mingisugune Need tuleb välja umbes siis kõik järgivad seda. Kui uued uus, mingisugune uus mingi firmamärk tuleb, siis kõigil peaks olema seal nagu selline tegelikult. New Yorgi lik, samas nagu lahe New Yorgis peavad nagu normaalsed inimesed ka vastu vä? Ma arvan, et kui sa tahad umbes peret luua ja lapsi kasvatada, siis pole mõtet seal eriti olla. Aga kui sa tahad elu nautida mingiaeg ja ja, ja näha, et kui palju sa suudad suudad vära. Kui palju sa suudad nagu vastu panna või noh, selles mõttes ennast nagu proovile panna siis nõrkan nagu ideaalne koht selleks. Aga ma arvan, et ma ei tea, mina ei jaksaks seal olla. Mis on sul Ameerikas lemmikkohad peole, New Yorgi veel? Arizona mis seal siis oli? Seal oli loodus ja kuidagi see jälle see aura, mingisugune, mingi indiaanlaste, niisugune pärismaalaste aura, mulle õudselt meeldib. Siis, kui sa kriisis lõpetasid, siis kriis kriis eesti keeles kuidagi ei lähe nii hästi. Põhimõtteliselt siis sa mõtlesid, et sul on nüüd vaja midagi uut teha, jah. See oli just see talveaeg, kui tuli oli, oli õige aeg hakata uuesti konkureerima uutes muusikalirollid. Jah, see oli võimalik nagu kevad on nagu seal selline suur konkursside aeg, nüüd sügisel, siis uue. Jah, aga see kevad oli kuidagi kuidagi lahja värk, et eriti midagi nagu huvitavat ei toimunud ja kui toimus, siis need olid sellised asjad, kas minule ei olnud mingit head rolligi? Kas nendel konkurssidel, kus väidetavalt on sadu ja sadu inimesi järjekorras ja päriselt nii ongi kas seal võidavad või saavad rolli siis nagu parimad või või on see juhus? Ma arvan, et ikkagi parimad ja ma arvan, et nad ikka Neid suudetakse seal mingi poole minutiga selgeks teha, et sina oled see tüüp. Ei kindlasti pool minutit, ainult selleks, et kas sa viisi pead või ei pea. Ja siis juba kutsutakse tagasi, lastakse sul terve laulate laulda või tantsida või, või sa suhtled nende inimeste kätte? See esimene kõigi, kus seal kõige rohkem rahvast on, sellist, selleks, et kas sa pead viisi ei pea. Ja võib-olla tüübid valitakse ka jah välja, et kui otsitakse blondi pika, siis, siis need jäetakse tavaliselt. Ja eeldatakse, et blond brünetti ei suudagi mängida vä? Ei põhimõtteliselt jah. Ja nii on nagu siis nagu kergem lavastada. Ja kuna neil on lihtsalt nii palju valikut, siis nad parema meelega võtavad selle, et kui nad näevad, et on blond, siis ta ongi blond. Aga naljakas asi oli veel nende konkursside juures kevadel, et et mõtlesin seal kuskil päev otsa ja siis seal on hästi pikad need nimekirjad, kõik ennast nagu numbrite järgi järjekorda pannud. Siis äkki lihtsalt kaks eesti tüdruku nime, mingid täiesti võõrad nimed, mulle mingisugune Mari Tamm ja umbes mingi kati. Minu jaoks nii naljakas, sest tavaliselt nagu on ainult Hanneli Aga siis ma ei teagi, kes nad olid ja minu jaoks on nii naljakas, et mõtle, keegi nagu teeb sedasama asja. Ühesõnaga, ma ei tea, kes nad on või. Hästi kummaline. Et inimesi tegelikult tuhandeid ja Kas siis, kui seal konkurssidel käiakse, siis peaks midagi nagu muud ette näidata ka olema kui, kui, kui ainult hetke lauluoskust või et peaks tagataskus plaat olema või midagi või selleni jõutud? Ei plaati kindlasti ei pea olema, põhimõtteliselt on alati üks suur pilt, mille, mille suurus on teada, et antud siis sinus CV põhimõtteliselt. Siiri on kõige kõige olulisem võib-olla selle asja juures nad vaatavad, mis, mida sa oled teinud ja ja kus sa oled teinud. Mitu korda sa olid valmis? Aporduma kunisele võiduni või? Ma ei teagi, ei olegi nagu äpardused, lihtsalt seal on nagu. Aega läheb nii palju ja ma ei jaksanud oodata Äravo. Et minu jaoks isegi see mingi kolm kuud seal lihtsalt niimoodi käia ühest kohast. See oli nagu liiga pikk aeg, sellepärast inimesed, kes kes seal nagu elab, saavad nad teevadki nagu teist tööd kõrval, sest muidu pole, pole nagu mõtetki. Sellised raiskad oma elu ära. Käivistega. Muidu oled kuskil kohvikus ettekandja, siis käid konkurssidel. Need konkursid ei mõjul nõnda, et nagu materdatakse sind põhja ja su enesehinnang langeb. Mitte, sest nemad ikkagi ju nemad vajavad sind, nad otsivad inimesi. Et tavaliselt nad on suhteliselt heatahtlikud, kuigi nad eriti ei näita nagu midagi välja. Lihtsalt kuulavad sära, ütlevad aitäh, siis lähedki koju niimoodi, et noh, et sai. Isegi aastal olete nõustute, hästi, siis mõtlesin, et noh, et piinad küll, helistan, ei helista. Ja siis ongi selline lõbutuseline, kas nüüd või? Stuudios on Hanna-Liina võsa. Hanna-Liina plaadi said valmis jõuludeks kuulamiselt sinu valikul ühe laulu, mis seal. See on number seitse, nobelist said kust see pärit tšehhist. Miks? Kuna see jäi mulle kõrvu, kui ma töötasin kooli ajal raamatukogus seal kooli raamatukogus, siis juhuslikult ma hakkasin kuulama seda plaati ja lihtsalt ma ei suutnud enam seda laulu nagu kinni panna, see ketras peas mul kogu aeg ja see on juba laenud. Mingi tunne sihuke mingi jõul jõulisus. Jutusaatekülaliseks on Hanna-Liina võsa. Kui sa seal Ameerikas muusikaliartistiks õppisid. Kas konkurssidel osalemise nippe õpetati koolis? Ja hästi palju selleks oli eraldi põhimõttelist nagu seminar või midagi sellist ka, et räägiti, mis selga panna ja jalga panna ja kuidas meiki teha, põhimõtteliselt ja kuidas siseneda ja väljuda ja ehk siis kuidas beto. Ei lihtsalt, kuidas jätta endast maksimaalselt kõige paremat muljet. Mõni jonnib? Eino alati peab ikka väga viisakad välja nägema ja. Tere, kui tuled sisse ja viid oma noodi, klaverimäng, ere näide täpselt, kus sisse tulla tempoga ja sa võtad oma asendisse. Võib laula toa 16 akti ja aitäh talle. Filmides aeg-ajalt ikka näidatakse, kuidas rolli katsetel käiakse, eks ju, me kõik enda arst, Diana, kuidas asi käib, eks ju ja seal ikka viisakamalt või vähem viisakamalt öeldakse proovijatele, te pole see tüüp, et me ütlesime kedagi teist, eks ju, et sina oled sisse blondiini tüüp. Ma olen põhimõtteliselt see Ma olen selline. Esimene armastaja nagu naisnaissoost esimene armastaja Selline ma ei kindlasti ole karakternäitleja, see on hoopis midagi, midagi muud. Ja ma olen selline selline suht mingi armas tüdruk või ma ei tea. Päikesel päikselilleke väga mitu aastat sa veel esimene armastaja oled? Neljakümneselt ei saa elamise toimimine. Aga noh, ma ei tea, kas ma ei tahakski enam mängida, et saab muid põnevaid asju teha oma oskuste ja teadmistega kooli muidugi noh, et äkki saab. Teistele asjata. Ja niimoodi. Aga sa ei kujuta ette, et see viiekümneaastaselt oleksid ka muusikalist seal mingeid päikselise emasid kõvemegile või ei ole. Aga ma ei tea, ma arvan, et see oleks mingi. Ma ei tea, kes, kes oskab arvata, mis seal. See ei ole mingi, mina ei taha laval vananeda, jutt ei ole. Ei, see ei ole absoluutselt see, et kui ise arvan, et olen veel selline tragi, et miks mitte. Kas see, kui sa seal Ameerikas olid, siis eesti jäi kuidagi väiksemaks ja veidramaks? Hästi kaugeks jäi ja kui kaua nagu ei, ei ei käinud ega suhelda kellegiga, siis jäi hästi kaugeks ja inimesed keetike lähevad oma eluga edasi. Niisugune tunne on küll, et kõik ootavad mind. Aga tegelikult ju liiguvad kõik samamoodi edasi. Siis tuli siia ja siis esimesed kaks päeva jõle huvitav ja siis kõik läksid oma askelduste juurde. Ja ei, esimene kaks päeva on nagu selline istesti hästi imelik nagu esimene nädal aega nagu niisugune et noh, niisugune tunne, et nagu kõik tahaksime, noh, tahaks, et kõik inimesed nagu helistajaks sulle. Aga ja siin loodan. Aga Eino nüüd on jälle nagu tavarütm sees ja mulle meeldib täielikult. No mõnes mõttes kui inimesed lähevad laia maailma, ehk siis nii-öelda kui maailma vallutama või et seal on ju ka oht jääda nagu üksinda või. Hästi suur oht, jah, ja minu meelest ei ole sellel mõtet eriti, sest ma tean hästi palju inimesi, kes seal New Yorgis on, et eestlased just noori, kes põhimõtteliselt on 10 aastat nüüd juba ära olnud ja ühtegi korda pole tagasi siia Eestisse tulnud, kuna nad kardavad, siis nad ei saa, kuna täna sinna Ameerikasse. Kuna nad on lihtsalt oma aja seal üle olnud, eks ole? Jah, et ja siis, ja siis nad ei suhtlegi enam see CNNi Eestiga ja teevad seal mingit täiesti täiesti suvalist asja. Minu meelest ei ole sellel nagu mõtet, sest nad on tegelikult pesu, et eriti õnnelikud, rohkem õnnelikud, kui nad nagu oleks siis, kui siin oleks nagu kõik korras. Selles on nagu natuke seda ka, et, et ebaõnnestu ja nad ei taha keegi tagasi tulla. Jah, võib-olla seda ka, aga nad lihtsalt kardavad seda, et et siis nad ennast tagasi sinna, aga ma ei tea. Sellepärast ma soovitan kõigil käia, ikka nagu siis ära tulla, kui nende aeg on läbi ja siis võib-olla uuesti minna. Mitte et et sa jääd kauemaks kui, kui võib, sellepärast et see ei tea, kuidagi võib lõppeda õnnetult. Kui Eestist ikka noored ja keskealised Ki lähevad laia maailma ja noh, Ameerikasse, kus igapäevast elu seal vastu pidada, siis tuleb siis leida legaalset või vähem legaalset tööd, et hinges püsida. Tööd on seal väga raske leida, kui sa lihtsalt lähed niimoodi sinna, et saab, et põhimõtteliselt olema mingisugune eriti ja oma ala asjatundja võib-olla mingisugune infotehnoloogiamees või mingisugune geenitehnoloogia mees et siis, siis on võib-olla kergem, aga kui sa lihtsalt lähed siit tänavalt, põhimõtteliselt lähed sinna, siis on ka väga keeruline legaalset tööd leida. Siin olid seal muusikaliartistina tegutseva muusikali juures ja tänu sellele said Jah, mind, minu see vajadus neile tõestati nii nii ära, et, et ma sain jah, selle tööloa siis. Loomus jah, mul on jubedalt vaja. Mitte keegi teine ei saa selle rolliga hakkama. Ka lehtedes on muidu kirjutatud seda ka, et sa siis olid kuskil restoranis vahel tööl ja siis mingis kommipoes. Ja ja aga see tegelikult seal hästi hästi tore minu meelest. Tagasi vaadata. Inimestega suheldes sulle meeldib ja. Meeldib jah, ja need on siuksed nagu täiesti tegelikult minu kauged asjad. Noh, ma ei, ma ei tuleks selle peale, et siin nagu kommipoodi minna, töötama ja, või, või isegi restorani kuskile. Et. Ma nägin, näed, kuidas nii-öelda jutumärkides tavalised inimesed töötavad, eks laulmine, see elu. Aga seal olid aga ka see restorani isetegemine, nagu neil oli ka just see ülesehitus ja kõik see ja tegelikult see on samamoodi hästi-hästi huvitav ja kõik võtavad oma asja ikka nagu hingega, sest et noh, mitte lihtsalt, et ma olen ettekandja mulle ette välja. Aga nagu need, kellega ma seal suhtlesin, nad ka nagu külitisgoogilasid paremaks teha ja noh, see oli ilgelt hästi-hästi lahe. Messi story, kus, mida sa nüüd laulma hakkad, see lugu, kas, kas see Ameerikas elamine aitab seda asja nagu endale paremaks paremini selgeks ka teha või sa seda poolt Ameerika elust ei näinudki seal mingisugust? Ma ei tea, klassivaenu ja rahvast. No sõnadevahelist ma ikkagi tean, et seal on mingisugune linnajaod, kuhu ei ole mõtet minna ja ei, tegelikult seal Vessori jutus on, on ka seesama sees, ema, ma ise võib-olla rääkisin isegi neile midagi, et ja et seal on see Harlem ja sääred, kui ikka valge inimene läheb Harlemisse, siis tal võib seal pahasti minna. Kui ta seal õhtul niimoodi hulgub. Et ma arvan, et see on ka praegusel ajal, mingil määral kehtivad need reeglid seal. Kohalikud eestlased võtsid sind omaks hädade ja. Ma kuskilt lugesin, et sa käisid kohalike eestlaste matustel laulmas, on sinipaar vardale. Ei, see on võib-olla kahe käe sõrmedel loetav lugusid. Tavaliselt nad ütlesid nagu ette, et mis, võib-olla sellele inimesed, kelle matus see oli nagu, mis tal oli eriti hingelähedane laulu Eesti laululinnud olid tavaliselt eesti eesti laulud ikka, kuna nad olid eestlased, kes olid sinna jäänud väga kauaks elama ja siis maetakse siin nad tahavad ikka midagi kodust või noh. Ja minu jaoks oli see, et ma nüüd läheb matusele laul maailma mingi minu jaoks oli see lihtsalt see, et teha Ma tehase ilusaks nende kingitus jah. Et kuna siis neil poleks muidu üldse mingit muusikat seal olnud ja kuna ma niikuinii seal olin ja väike väike taskuraha mulle trip tegin nagu nendel ilusaks. No Eestis siin Eestis ja sa oled nagu vabakutseline näitleja justkui iseenda peremees, FIE FIE, kes Need, läbirääkimised tööandjatega on siin kerged või, või, või, või oleks tore, kui seal oleks oma mänedžer või agenti ja kes kõik sinu eest ja ebameeldivad asjad ära räägiks ja või ütled sa ise julgelt produtsendile, et ma olen suur kunstnik ja ma tahan saada korralikku palka? No vot, mul on sellega vedanud, et need produtsendid võtavad mind kuidagi. Ma ei tea, kas nüüd kunstnikuga kuidagi noh, ise nad ei taha nagu mind alt tõmmata, et. Me oleme mõnede mõnede artistide käest nagu kuulnud, et ma tahaks ainult esineda, et ma ei taha kakelda mingisuguste esinemistingimuste pärast mingisuguse valguse, mingisuguste joogipudelite mingisuguste tasude kättesaamise asjus, et ma tahaks, et mul oleks keegi, kes minu eest need praktiliselt Tegelikult võiks olla küll see inimene, aga, aga kui kui ma saan nagu ise need asjad ära aetud, et pole praegu mingit suurt probleemi olnud, siis noh, nende suurte muusikalide ka nagu ei ole olnud midagi väiksemal esinemised on rohkem sellised. Et noh, palju sa raha küsid, see on kõige õudsem asi. Ma ei oska öelda, mis on küll, ma ei tea, ju ülbeks või et see on nagu kõige kõige nagu ebameeldivam selline mingi väike väike esinemine kuskile ühekordne, selline kontsert. Et need suured etendused on kuidagi kergemad. Mitme inimese seast sind essorisse välja valiti. Ma arvan, et see oli minu, minu, minu vahel. Minu. Aga kas see iseenda peremees olla on nagu parem või mõnes teatris võiksid olla päriselt tööl? Ei, mulle ikka meeldib siin ja seal vist teha olla nagu küla igal pool. Ei pea. Pole kunagi nagu olnud ühes konkreetses teatris, et ma arvan, et hetkel ma ei tahaks ka olla. Vanemuine ei. Oi, kuulen nagu siit-sealt, kes on nagu ühes teatris paigal, et tahaks midagi muud ka teha, siis need ahtromid jamad. Jah, et või siis vaadatakse viltu, kui sa oma koduteatri nagu hülged. Kas või korraks, et ma arvan, et praegu on parem olla niimoodi. Kas sa võiksid ka olla poplaulja ja laulad Lõhmuse või salsa salleri laule? Ma täitsa niisugune poplaulja, ma arvan, et ei ole üldse ja. Kas sa ei saa hakkama või sa ei taha, kuidas öeldakse, häält ära rikkuda, imidžit ära rikkuda? Ma ei tea, mul on kuidagi sihuke teine imidž ja, ja ma arvan, et ma ei ole seda kuklatüüpi ka, et. Kunagi Salitis ansamblis ministri enne saadet vallutasime. Mitte selline, keda siiamaani vahel mängitaksegi See oli väga tore. Ja siis tulid kaks poissi tantsutüdruk. Et väga vahva aeg oli, minu meelest. Võlus liblikapõlves siis teist enam ei sobi? Ei no lihtsalt, ma arvan, et ma olen kuidagi teist tüüpi inimene, et isegi nüüd sellised popid kehtidega teksapüksid ja nabasärgid ja tikk otsa saapad tunneks nagu imelikult ennast. Ei ole ikka päris päris mina, aga ma räägiks teistsuguseid asju ikka. Pakkumistele avatud, kus on võimsam, õnnelikum ja vastutusrikkam tunne, kas tuleval reedel Vanemuise laval Trishi esietendusel või lauluväljakul noorte laulupeo ühendkooride solistina üles astuda? No vot, eks ole, seal oli päris, päris pabin oli seal laulupeol küll nüüd võib-olla see aasta mitte, kui Maarilisega koos olime, aga siis kui ma üksinda olin, siis oli ikka päris päris jube. Näed, et president ja kõik muud istuvad esireas ja ootavad kaamerate siis kinki. Siis sa oled ju ei eksinud detsembris? Päris vastutusrikas küll olnud. Et essays storyt ikkagi tuleb ju veel, et kui läheb sassi, siis ma tahan ennast parandada, teinekord. Aga, aga ma ikkagi võtan neid, kui noh, ikkagi üles astumisena ja ja kriitikud on jälle kohal ja. Vaatame, kuidas läheb? Kuidas läheb ja missugune on maailma parim muusikal? Niimoodi lihtsalt ei olegi võimalik öelda, on palju häid ja ja meie siis ma ei oska lemmikut küll tuua või maailma parimat, öeldakse, et see Brothers produtsendid siis, mis jookseb, et see on hästi öeldud ja et aeg üle aegade üks kõige parem muusikal, aga ma käisin vaatamas ja mulle jälle ei pakkunud niipalju kui teistele. Et ma arvan, et inimestel on erinevad maitsed. See, mida sa soome lähed tegema on, mis on juukselakk vä? Juukselakk eesti keeles jah. Üks on, mis siin oli, kriis on siis juukse ülivõimsa. Ja pealkirjad. Ja see on niisugune suur show nagu vestas, tore on selline dramaatiline, traagiline tükk, siis see on niisugune suur suur sõu ja värvikirev ja. Sind kutsuti siis Soome esinema. Kui pikalt see kestab? No esialgu on leping jõuludeni nagu sõdrab välja augustikuus ja proovid hakkavad 15. Märts. Ja mis see story on järgmisel hooajal vist ka Vanemuises? Jah jah, kas see on piisav koormus? Päris päris suur koormus on jah, polegi nii suurt korrust mul kunagi olnud pärast kriisi nagu, et kahtedel seal teha niimoodi, et saab huvitav olema, ma arvan. Ikka toidab muidu muidu liht niimoodi edasi. Ma ei tea, võib-olla sa oled armastav kuidas vanemate armastatud laps ja vanemad hoiavad sind. Ei, ei ei, ma olen ikka ebaammu iseseisev. Jah. Annelinna, ega rohkem ei tahagi su käest praegu pärida, sest et et su lugu läheb veel edasi. Et ega siin ei ole miskit miskit kokkuvõtete aeg ja, ja see kõik, mis me täna kuulsime, on väga kena, mida sa lõpupalaks valisid? Valisin ühe laulu, mille nimi on judo noodist Smen ja see on ühest muusikalist nimega paraad. Ja see on jälle kuidagi kuidagi jõuline. Ma ei tea, miks ma täna hommikul selline jõuliste laulude aeg väga traagiline on see, see lugu ja võib-olla ma arvan, et muusikast saab seda aru sellest taust. Selline on Hanna-Liina võsa nädal enne esietendust Vanemuises aitäh tulemast jutusaatesse on 13. veebruar, selle saate kordus on veel täna pärast südaööd aitäh kuulamast.