Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumis. Kunstiministeerium uurib täna kunsti ja teiste distsipliinide piire. Kõigepealt on kunstiministeeriumisse kutsutud Piibe piirma telePiibe kärvi rääkimaks sellisest konverentsist nagu kunst ja teadus, mis leiab aset 30 ja 31 Mai Tallinnas rüütelkonna hoones. Ja siis konverentsiga kaasneb ka näitus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis nimega siis hop, ma loodan, hääldasin selle õieti, ma arvan küll, mida see tähendab? No vot, hea küsimus selles mõttes, et vaata, me teame, mis on stsenaristi zoom ja, ja ja kuidagi tegelikult otsisime seda näituse pealkiri hästi kaua. Jaa, mõtlesime, mõtlesime ja veel tundus nagu, et võib-olla selline ilma kindla tähendusega. Ta, aga millelegi viitav sõna võiks natukene märkida seda, mida tähendab tegelikult kunsti- ja loodusteaduste niukene ühendkoht. Ehkki see näitus ei räägi ainult kunsti ja loodusteaduste kokkupanekust, aga see oli üks selline esimene mõte. Aga kui see risoppi esimene Otsari soomistage, see supp on ka millestki või see ongi see määratlemata osa. Säde määratlemata osa ära enam küsi, tegelikult alguses oli, aga nüüd on juba meelest ära läinud, siis see protsess on olnud väga pikk. Kui üldse kogu sellest tõsiselt rääkida, siis me ju alustasime selle ettevalmistamist aastal 2011. Nii et tõesti, väga palju on vahepeal aega mööda läinud. Võib-olla kõigepealt, et kui me üldse räägime teemal kunst ja teadus, siis millisest kunstist me räägime, millisest teadusest Me räägime? No vot kui me mõtleme nüüd selle peale, kui palju tänapäeval erinevaid valdkondi üldse omavahel koostööd teevad ja kui palju need lahustuvad siis mingeid piire panna, nii jube raske eriti kui me räägime nii-öelda transdistsiplinaarsust, võtmest, kus üleüldse kõik on lubatud ja üldse pole mingeid piire. Aga teiselt poolt Ta on sellele oma üsna kindlad, sellised juured isegi eesti kunstis on ju need olemas möödunud sajandi näiteks Harku 75 sellistel nii öelda kunstnike eksperimentides, mis toimusid Harku eksperimentaallabor tooriumis ja ja meie biotoopia näituse 95. aastal Sorose korraldatud. Aga tegelikkuses ju üks esimene selline suur teaduse ja kunstiühendamise buum toimus ka möödunud sajandi Ameerikas 1900 kuuekümnendatel aastatel, kus rida kunstnikke tegelikult täiesti plaanipäraselt ja kindlate, isegi institutsionaalsete suhete tõttu sattusid näiteks tööle belli laboratooriumisse ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Üsna kuulsad kunstnikud Kunivoorholini ja Rosenbergi ja välja on tegelikult selliseid nii-öelda kunsti ja teaduse ühendamise katseid teinud. Miks see on oluline ja kus need juured on? No ma ise arvan niimoodi, et see on ju täiesti normaalne, et kõik inimesed küsivad nende asjade kohta, mis neid ümbritsevad ja mis on põnevad. Mina tahan täpselt samamoodi teada, miks õun kukub puu otsast alla, nagu tahab seal teadlane saada, lihtsalt minu meetodid on teistsugused. Ma saan aru, et need teadused, millest räägitakse, tundub, on siis enamasti reaalteadused, et kas siin on ka see kunstihuvi hõlmata maailma konkreetsel, sest et alati on kunstiju tõstu kilbile, kuidas ta on väga ambivalentne, jätab otsad lahti, esitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis on meil kuskil nii-öelda see jutumärkides vabadus, ideaalne teadvus, mis annab mõõdetavad täiesti nii-öelda katsete teel, kõigil kontrollitavad teadmised maailma kohta, kuidas asjad on, et kas see on just see kuidagi sellest võib-olla mõnevõrra eelarvamuslik vastandusest, kus huvi tekib? Teadvuse vastu kunstil sul oli selles pikas jutus praegu nii palju küsimusi kaasa, et ma pean mõtlema, kus kohast ma alustan, reaalteadused, miks meil on arusaamine, et tegemist reaalteadustega, sellepärast Ta inglisekeelne sõna Science märgistab reaalteadusi, aga kui ma nüüd mõtlen eestikeelse sõna teaduse peale siis on hästi vahva see, et tegelikult me võime sinna kompotti panna kõik v ürituse käigus üritame täpselt sedasama teha, ehk siis teisisõnu oleme kutsunud lisaks ütleme, merebioloogidele esinema või sotsiaalteadlased ja tuleb üks ajaloolane, näiteks, kes on väga lahedad kunstiprojekti teinud ja tegelikult meie ei välista üht, teist ega kolmandat ja seda ei ole mitte ainult meie juures praktiseeritud, et tegelikult vaatavad teised seda asja samamoodi, et ka teaduses on selliseid harud, mis ei ole mõõdetavad ja mis ei lähtu objektidest ja mis ei ürita ainult oma hüpoteese tõestada. Nii et, et me tegelikult vaatame, tahame seda nii-öelda suuremat pilti näha ja vaadata eriti hoolega seda, mis siin Eestis toimub. Mul on tunne, et on hästi palju sellist arusaama meie peades, mis on siis nii-öelda see kunst. Ja mis seal siis teadus. Mina olen selle peale hästi palju mõelnud, sellest oma doktoritöös üritan ka täpselt neidsamu küsimusi lahata. Ja kui nüüd jällegi natuke laialdaselt asja vaadata, siis mille poolest teaduslabor ja kunstniku ateljee omavahel erinevad mõlemad istuvad, esitavad küsimuse, otsivad lahendust, teevad olgu kasutades oma erinevaid meetodeid, aga tegelikult jõuavad mingi lahendini või jõuavad järgmise küsimuseni. Minu meelest võiks küsida see niimoodi vaadata ja see on ka põhjus, miks tegelikult ehkki on niuke eksiarvamus, et kunstnikud ja teadlased ei ole võimelised omavahel ühist keelt leidma, et tegelikult on nende tööpõhimõtted samasugused. Tahtsin küsida interdistsiplinaarse või sina kasutasid transdistsiplinaarsuse kohta. Et mulle kohati tundub, et see on selline kaasaegne, peaaegu kohustuslik mõiste, kõik me peame olema kohutavad interdistsiplinaarset. Aga kui palju see on tegelikult võimalik, et kui sa mõtled enda nii öelda teooria praktikakogemuse peale ka, et kui palju sa ikkagi saad nendest ütleme teaduse distsipliinide eest, mida sa oma kunstiprojektides kasutad ikkagi süvitsi, vaata, kui palju sul on tunne, et sa jääd selliseks flirti jääks mingi teise alaga. No vot, sain terdistsiplinaarsuse, vormiliselt on tõesti moetermin, sellepärast et vaata, kõik institutsioonid seda ju püüavad hirmsasti rõhutada ja küsimus ei ole ju mitte ainult suurte ideede tasemel, vaid tegelikult ju ka majanduslikkuse ja kasu ja ja praktika ikka ja innovatsiooni ja kõik muud kuumad liinid koos. Ja seetõttu interdistsiplinaarsuse termin ise ju tekkis ka mingi möödunud sajandi seitsmekümnendatel ja tekkis ka tegelikult institutsioonide tellimusel praktiliselt. Nii et noh, me võime siis pigem rääkida valdkondade vahelisest koostööst ja noh, kust see huvi on tegelikult, et jälle, kui me nüüd sellest nii-öelda vormilisest poolest edasi läheme, siis see on ju täitsa loomulik, kui meie igapäevases kasutuses on väga palju erinevaid asju ja väga palju erinevaid liine ja me teeme väga palju erinevaid aspekte korraga silmas pidama, iga päevaga tuleb seda juurde, nii nagu infotki juurde tuleb, siis on päris mõistlik. Et ka valdkonnad võiksid 11 silmas pidada ja kulid nendest piiridest rääkida või sellest, kuidas ütleme nüüd mina reaalselt saaksin teise valdkonna esindaja aga tööd teha siis jah, kogemusi on nii ja naasuguseid. Vahest on see olnud kerge, vaestanzolnud, keeruline ja minu seisukoht on seal see, et eelkõige pean ma ise teadma, mida ma teha tahan. Kui toon näiteks lähen koputan teaduslabori ukse peale, ütlen tere, mina olen viibe, tahaks midagi põnevat teha siis päris kindlasti, ma ei hakka seal mitte midagi põnevat tegema. Sest selleks teadlastega koostööd teha peab sul vähemalt mingilgi määral, oleme aru saanud, mida nemad teevad või sellest valdkonnast mingid valdkondlikud teadmised. Ehk siis valdkondadevaheline, koostöövaldkondade ülene, transiit, distsiplinaarne koostöö, mis peaks justkui kõik piirid ära kaotama. Tegelikult tähendab seda, et me kõik peame nendest valdkondadest tohutult palju teadma. Mitte ainult üritame piira, kaotada üritame kuhugi sisse trügida. Nii et eks ole olnud siin nihvliltinist kui sisulist tööd. Kõik on olnud tegelikult senimaani põnev ja ma ütlen, et Eesti on imeline koht selleks, et kõik tunnevad kõiki. Juba sellepärast on üsna lihtne koostööpartnereid leida. Aga kui sa räägid natuke enda projektidest, et kuidas üldse jõudsid sellise asjani nagu teadus kunst mis on siis termin, mille te olete antud sündmuse raames ka välja pakkunud, laiemasse kasutusse kuidas sina jõudsid sellise valdkonnaga tegelemise nii ja võib-olla sa tooksid näiteid mõningatest Võtmistest tegelikult see ju pärineb sellistest üsna kindlatest meediakunsti arengutest, eks meedia kunst uue meedia kunsti missugune tekkinud tegelikult digitaalsete meediumid jõudmisest kunstnike käte, eriti siis möödunud sajandil, puhu digitaalrevolutsiooniga asjatult. Siis meediakunst jõudis oma loogilises arengus sinnamaani, kus ta hakkas nägema, et teda ei huvita mitte üksnes digitaalsed tehnoloogiad vaid väga palju ümberringi on selliseid tehnoloogiaid nagu näiteks biotehnoloogia ja nanotehnoloogia, geenitehnoloogia on olemas selliseid tehnoloogiaid, millest võiks ka inspiratsiooni ammutada ja mida võiks meediumi ja kasutada. Ja noh, nii ka mina, kuna ma olen aastaid meediakunsti vastu huvi tundnud, siis uue meedia kunsti vastu jõudsin sotsioloogiliselt siis sinnapaika. Et hakkasin enda ümber nägema bioloogiat aina rohkem ja rohkem ja rohkem. Ja alguses ma siis kaardistasime, millised on need valdkonnad natukene Rubootikat ja natukene tinutamist, keevitamist, interaktiivseid, installatsioone ja siis hakkasin juba Tartu Ülikoolis rakubioloogia laboris pärmirakkude ja pärmiseentega mängima. Ja siis jõudsin möödunud aastal Tallinna meresüsteemide instituudi mereökoloogia laborisse, kus teadlased siis aitasid mind meie Eesti vete planktonit uurida, mis on kõige viimane huvitav sündmus. Ja miks just biokunst mingil hetkel mulle lihtsalt tundus, et et see on põnev suund. Teiseks sattusin ma üsna kenade juhuslikult kokkusattumisel astuma Soome biokunstnike ühingu liikmeks. Lisaks avati möödunud aastal Aalto ülikoolis väga korralik sisustatud bioloogialabor spetsiaalseks kunstnike ja teadlaste koostööks, kus mul oli ka siis selle lavanädalal võimalus pikemast töötoast osa võtta ja nii edasi ja nii edasi. Edasi. Kuidagi on kaldunud need huvid just just sinna poel, mida ta selle planktoniga teeb. Mida me sellega viimati tegin? No kõigepealt ma käisin hoopis veepudelitega mööda Eestit, korjasin erinevatest veekogudest veeproove, viisin nad laborisse ja siis koos kahe väga toreda teadlasega. Karin Ojamäe, Inga lipsiga. Vaatasime mikroskoobis, mida meie veed sisaldavad ja avastasime kõik need tegelased, kes seal on imeilusad ja nendega oleks kaugelt muud teha, kui lihtsalt mikroskoobi piltidena salvestada. Ja siis ma tegin nendest pilte seisma, viisin osa nendest veeproovidest, mis siis sai kenasti värviliseks kasvatatud. Viisin hobusepea galeriisse, siis ma ehitasin ühe interaktiivse installatsiooni, kus ma planktoni akvaariumi siis ühe väikse sensori abil vaatlesin ja panin robotid liikuma vastavalt planktoni tekkimisele. Siis natukene Anineerisin mingeid protsesse, mis vee all võiks toimuda, ehk teisisõnu, tegelikult ideid tuli, nagu sellega seoses mitmeid kõige olulisem, mis mind väga paelus, nende tegelaste juures oli see planktonit, kes moodustavad meie veekogudest või biomassist Maal üldse alla ühe protsendi on tegelikult kui ma nüüd ei eksi, 45 protsendi aastase õhutootjad. Nii et kuna need on nii tillukesed, nii olulised ja tegelikult nii vähe neid märgatakse, räägitakse ainult ei taha. Arko järves elab sinivetikas, siin ei tohi ujuma minna. Et see on ainus, mis meil tegelikult nendest teame. Aga see, et nad on ilusad ja nad on tegelikult väga vajalikud. Selleks, et meie siin maa peal üldse eksisteerida saaksime. Siis see mind paelus ja peab, paelub endiselt, eks siis paistab, mis ma nendega edasi veel teinud. Kui sa nüüd töötasid planktoniga kõrvuti merebioloogidega kuidas see ikkagi said aru, et sina oled siinse kunstnik ja see, mida sina teed, läheb galeriis, see, mida võib-olla nemad sellesama veeprooviga teevad, läheb mingitesse oma nende kanalitesse või kas kõik need küsimused on üldse oluliselt sinu jaoks või kas sa tunned ennast jätkuvalt kunstnikuna? Või see ei ole üldse enam oluline? Ma ei tunne on ikka loomulikult tunnen, sest mina läksin sinna küsima selliseid küsimusi tegelikult, mis neid üllatasid. Kunstnike roll tihtipeale eriti biokunstist rääkida ongi selliste väga kummaliste küsimuste küsija roll. Kas nendest kummalistest küsimustest teaduse mõttes kasu on neid ja mitte alati, aga on olnud ka ajaloos, nii et selles mõttes ma hiljem ka intervjueerisin nii kenad ja küsisin, et teadlaste käest, et mis teil sellest kasu oli või miks te mind üldse sisse lasite? Nad ütlesid nii, et kui ta ei oleks meile Niukest värsket õhku kui toonud siia ja kui sinu mõtted ei oleks meile põnevat tundunud. Et me tahame oma aega sellesse panustada oma laboritehnika ja mu mõtteid sinuga jagada, siis ei oleksin sisse lasknud üldse. Nii et tegelikult, et kui sa teaduslikus mõttes võib-olla kohe mingit suurt tulemit ei tooda, siis kindlasti on ta kunstniku sisenemisel laborisse mingi avardav mõju ehk. Kas sa oskad tuua veel näiteid, mis sind inspireerinud näiteks võib olla biokunstist või üldiselt sellest teaduskunsti? Konnast oh taevas kui keeruline küsimus ning inspireerivaid näiteid on kõik näituseks täis. Need, need kunstnikud kiiges siiani tulevad Tallinnasse, neid on üle 20. Need on kõik üks inspireeriv, kui teine Need on rahvusvahelise žürii poolt möödunud aastal välja valitud ja need kõik tegelenud väga erinevate aladega. Minu jaoks isiklikult on kõige inspireeriv on just see, milliseid kompotid või millised komplektid on kokku saanud. Ehk siis teisisõnu, Tartu Ülikooli merebioloog Lennart lennuk hakkas kunsti tegema. Esineb meie näitusel vesikirpude muusikaga. Ehk see on üks hästi vahva näide sellest, et mitte kunstnik ainult ei ole see, kes laborisse läheb, vaid laborist tuleb teine mees välja. Ja asub kunstis. Ta on täpselt sama ebakindel kui kunstnik alguses laboris, aga tegelikult see tulem võib olla väga-väga vahva Lennart kõigele lisaks väga hea joonistaja. Ja väga tubli fotograaf. Aga neid näiteid on meil palju, palju, palju. Või keegi pinniks edasi, sest et ma pean ütlema, et minu ettekujutus on väga ahtake selles valdkonnas ja mina ei ole sattunud nägema väga palju näiteid, et ma kujutan ette, et see valdkond vist pulbitseb. Sa küll ütelda, et Eestis on seda ka, aga ma alati kujutan ette selliseid suuri rahvusvahelisi sündmuseid teaduse, kunsti, Preitsete kunstivormid ja uue meedia ja muude tehnoloogiate põhimõtteliselt kusagil mujal. Äkki sul veel mõni näide ikkagi? Kunstiministeeriumis rääkisid Manfred nimi loojatega, ütle, mis see muud on kui suur teaduse kunsti eksperimente, eriti lahe oli ta selle poolest ju, et, et reaktiivid, mida nad jutustasid, olid lihtsalt niivõrd hullud. Ja teine oli see, et need kasutasid niivõrd alternatiivset analoogtehnikat selles. Mina ei arva, et meil Eestis ei toimuks midagi, lihtsalt me peame need asjad üles, ütlesin ma, ja meie meediakunstnikud on lihtsalt. Ajavad oma asju. Loomulikult ajavad väga palju väljaspool hästi või Timo Tootsi tegevust. Timo Tootsani rahvusvaheliselt ju väga juba tunnustust saanud, nii et ma ei arva, et Eestis seda ei toimu. Suurtel rahvusvahelistel näitustel toimub seda lihtsalt juba puhtalt sellepärast palju, et selliste asjade tegemine on kallis. Tihtipeale kas või needsamad sellised labor riigi koostööd või laboris ettevalmistatavad projektid kipuvad ikkagi olema väga-väga palju kallimad kui, kui kunstnik suudaks omast taskust kinni maksta. Ka muidugi see suur teaduse ja kunstierinevus, et me räägime kümnetest ja sadadest hinnavahedest. Nii et see on ka praktilises mõttes suur lubamine, kui kellelegi eraldada laboriaega näiteks või tehnika kasutamist, et see on vastutulek selles mõttes. Noh, mina võtan seda küll loomulikult kui suurt vastutulekut Tartus pärmirakke, uurisin siis päevade viisi võimalik üksinda mikroskoobi taga madistada ja kui nüüd arvata, et sinna tuleb inimene, kes esimest korda mikroskoopi näeb ja hakkab kõiki nutma järjest alla vajutama või läätsesid keerama, siis võib sellest üsna paha sündida, sest mikroskoobi juba iseenesest on kallis. Loomulikult laboris veedetud aeg ja kõik töövahendid on sellised, mille peab ju tegelikult keegi kinni maksma. Minu õnn, see, nii et tõesti olen saavutanud selliseid koostöövormid, et olen saanud lahkelt neid hüvesid niisama kasutada. Tahtsin küsida veel selle teaduskunsti eksponeerimise kohta näituse kontekstis, et see näitus, kus on üle 20 osaleja ja mis avatakse siis tarbekunsti- ja disainimuuseumis kui publikusõbralik, et see teadus, kunst nii-öelda on, kui palju on sellest nii-öelda tavakülastajal võimalik aru saada ilma eta süveneks sellesse, mida noh, et see teeks need alged endale nii selgeks. Täpselt sama tunnetasin oma näituse puhul, mis möödunud aastal hobusepea galeriis toimus. Tõstetudki seesama küsimus, et kui tuleb inimene uksest sisse, ta ei viitsi lugeda pikki teadustekste siis mis mulje talle peab jääma, kas ta läheb lihtsalt nägu massis välja jätagi endale mitte midagi meelde või siiski tekib tal mingi mulje. Ja mina vastasin sellele nõnda, et minu meelest peaks üks hea näitus olema nõnda üles ehitatud, et igaüks, ka see, kes lugeda ei viitsi, saab sellest omal moel aru. Minu meelest ei peaks üldse vaatajaid alahindama selles mõttes, et isegi kui ta ei loe pikka teksti läbi siis on tegemist visuaalselt väga nauditav, et asjadega tihtipeale. Et ma nagu ei arva, et kohe mitte keegi sealt mitte midagi ei saa, kes lugeda ei viitsi? Kas see ongi äkki üks kunstipanus nii-öelda sellesse koostöösse teadusega, et aitab visualiseerida või mõtestada siis läbi teise kanali? Kunstioma olemuselt on visuaalne, sinna me ei saa midagi parata, samas meediakunstnikud nii-öelda teades kunstnikud, kes selle alaga tegelevad, on alati olnud natuke õnnetud, sellepärast et neid peetakse sellisteks teaduse publitseerijateks. Ja vaata et visualiseerimine on üks asi, aga kui kritiseerimine on teine asi, me peame ikkagi meeles pidama, et nende projektide puhul on suuremalt jaolt tegemist siiski teostada, mis on loodud nii-öelda kunstikontseptsiooni järgides. Mitte ei näidata teaduseksperimendi tulemusi. Nii et see ei ole puhtalt teaduse populariseerimine kunsti vahenditega. Siin on jälle niisugune väga kitsas piir, loomulikult kõik me tahame näidata, kui äge on teadus ja kui äge kunsti ja kui age on kunst ja kui ägedalt tähendab kokku panna. Aga mõlemad vastastikku üritavad 11 populariseerida. Kui tulla nüüd täpsemalt selle konverentsi juurde, siis sa mainisid, et see ettevalmistusprotsess on olnud väga pikk, et kuidas see idee tuli ja kuidas ta nüüd arenenud ja mida me siis näha ja kuulda saame. Raske öelda, kes 2011. aastal selle pisikese ei teekese idanema pani, mina kuulsin esimest korda seda Krista Kodres, sealt kes on siis Eesti kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli üks kõige tähtsamatest esindajatest. Ja tegelikult tuli see ettepanek siiski nii-öelda institutsionaalselt asemel, võib nii öelda. Aga siis hakkas oma elu elama ja üks selline tore viieliikmeline tiim on selle kallal mitu aastat Madistanud. Selle käigus oleme tegelikult juba üsna mitu asja ette võtnud. Kõigepealt 2012. aastal kutsusime kokku kõik eesti võimalike kõrgkoolide tudengid, doktoritudengid korraldasime ühe toreda Kolmepäevase kevadkooli, kus me siis kõige esmase sellise kaardistamise läbi viinud sinna, et kui palju üldse Eesti doktorantidel on teadusega reaalteaduse või loodusteadustega kokkupuutepunkte. Ja kuhu suunas me üldse võiksime minna. Siis toimus 2012. aasta lõpus sügise sümpoosion Eesti kunstiakadeemiast selline pooleteistpäevane väike konverents, kuhu siis sai ka kutsutud päris mitu väga oluliste rahvusvaheliste esinejad. Ja see juba sai siis korraldatud koos Veronika valgu ja Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna toomas daamisega, millest mul on ääretult hea meel ja nemad on siis siiamaani väga kenasti abiks olnud. Peale seda me kuulutasime välja rahvusvahelise konkursitööde leidmiseks, näitusele. Ja töid tuli tõesti kõikjalt jaapani kulumbeni välja. Sisse otsisime, kuulutasime välja konverentsi teeside leidmise konkursi, nii et kõike oleme üsna avalikult kuulutanud ja otsinud siis seda nii-öelda meile kättesaadavad ja kõige paremat ja tõesti väga huvitavaid ettepanekuid oleme saanud. Kas konverents kuidagi jaguneb alateemadeks ka või mingiteks blokkida? Jaa konverents toimub kahel päeval, kolmas päev on tegelikult ka esimene juuni nii-öelda selline kunstnike kõneluste päev, mis toimub juba tarbekunstimuuseumis. Väga konverents ise toimub rüütelkonna hoones ja esimene päev, mille peaesineja on tegelikult aastaid robootikaga tegelenud kunstnik, saime penni Ameerikast. Seal me siis üritame selliseid hübriid-seid, visioone, kunsti visioone üldse kaardistada. Vaatame natuke biokunsti, natuke robotikat, natukene üldisemaid tendentse. Ja teine päev, mida siis modereerib Veronika Valk ja Toomas Tammis on natukene niukene, praktilise kunsti ja arhitektuuri poole peale vaatab rohkem. Selle päeva peaesinejaks on ka väga interdistsiplinaarne arhitekt Kreekast Theodore Spiro Paulus. Seal me Aziz, heidame pilku niukestele praktilistele, kunsti teadesse projektidele, mis on rohkem või vähemal määral rakenduskunsti valdkonda kuuluvad. Ja kas ka näitusel on kuidagi sellised erinevad rõhuasetused välja toodavad? See on väga hea küsimus, ma olen selle kallal ajusid ragistada päris algusest peale, kui me räägime intervjuu transdistsiplinaarset Est nähtud selt siis ütle mulle, mis valdkondi ma seal üldse seada või milliseid ei, ma saan üles panna. Ja ma hakkasingi näitusetöid niimoodi jaotama. Alguses jõudsin kogu aeg puntrasse, sellepärast et need kõik on omavahel seotud. Nad on kõik selline totaalne mitte segadus, ma ei ütleks vaid totaalset selline hübriid ja põnev muidugi. Aga iga projekt on nagu isemoodi, igale projektile võiks omaette märksõna panna. Muidugi pidime jaotama neid kuidagigi või järjestama kataloogi, sest kahjuks kataloogid meil paberile trükituna näevad lineaarsed välja ja peavad kuskilt algama, kuskil lõppema, aga välja võib tuua siis jah, üks üsna tugev, suundun biokunstisuund. Võibolla see tuleneb ka ikkagi minust ja minu enda huvidest. Siis on interaktiivsed, installatsioonid, sound, video ja sotsiaalsed võrgud, internet. Need on ühed väga tähtsad teemad. Oh ja siis palju-palju kõike muud. Hästi selle salapärase ja palju Vabanoodiga tõmbamegi kokkusid. Kunstiministeeriumis oli Piibe piirama konverentsikunst ja teadus üks korraldajatest ja näituse risop kuraator. Kohtumiseni siis hübriidsetes vormides. Aitäh. Enne veel, kui me kohtume hübriidsete praktikatega, konverentsi, kunsti ja teaduse raames ning näitusel risoup tabab Tallinna üritus nimega maikellukese päevad. Kunstiministeeriumisse olengi kutsunud Katrini Esselsoni, kes on üks korraldajatest ja esindab MTÜd kirbutsirkus teleKatrin. Tere. Tere, Marilyn teile kõigile. Ja ehk sa alustuseks avaksidki maikellukese päevad, mida need endast kujutavad? Selline nimetus? Maikellukese päevad on selline stiihiline festival, mis ootamatult on juba toimunud kaheksa aastat järjest igal kevadel, või siis, et sel aastal on kaheksas kord ja meie mina ja Liina Keevallik oleme olnud selle festivali kuraatorid seitse aastat. Ja sellele festivalile pani nime kunagi Sven Guntu ja temaga põhimõtteliselt on selle festivali nii-öelda ristiisa ja, ja esimese festivali läbi viia. Ja nüüd siis, kuna me otsustasime, et selline mänguline kunst või valdkondade vahelisus oli tol ajal nagu eriti kuum teema ja ega ta ei ole kusagile tänasenegi ära kadunud, et siis mõtlesime, et oleks ikkagi tore sa kuidagi traditsioonina nagu jätkata ja nüüd kogemata kombel ongi sellest saanud traditsioon. Et olles ise nagu praktiseerivad loomeinimesed, siis võib olla see, et me korraldame, on liiga palju isegi öeldud, aga et meid on toetanud aastate jooksul selliseid, et majad nagu Kanuti Gildi saal ja Von Krahli teater ja siis sel aastal taas Kanuti Gildi SAAL on võtnud selle organisatoorse hoobiga enda kanda veidi rohkem, aga sel aastal saab siis lisaks karutile hoobiga teema just nimelt selles kunstide valdkondade ülesusest vahelisusest. Sihikul on teaduse tehnoloogiad? Jah. Kuidagi arutledes jälle, et mis see teema võiks nüüd taaskord olla, uuel aastal jõudsime sinna, et oleks vaja võib-olla tekitada küsimus renessansi inimesest uuesti, et inimesed, kes on võimeline ise kõik otsast, et lõpuni valmis tegema ja kes oleks nagu julge, avatud ja isiksustepõhine maailm. Ja siis see teadus ja kunst, sealt tuli see mõte, et ehk siis sel aastal sellise eksperimendi, et paneks siis kiirkorras kohtuma teadlased ja kunstnikud ja vaataks, kas neil tekib omavaheline sobivus. Ja sellega ongi, et 17 mai on siis nagu selline Mektorys, mis on nüüd uus loodud ettevõtluskeskkond tipi juures nii-öelda mustamäe metsades siis seal toimuks kohtumine ja samamoodi on see ka suurepärane keskkond võib-olla nende ideede lahendamiseks. Ja, ja siis on neil umbes nädal aega ainult aega igati kiire eksperiment. Nädal aega aega, et töötada idee kallal ja 24. mail järgmisel laupäeval oleks Kanuti Gildi saalis siis nii-öelda presentatsioonide päev, kus me näeme, mis siis nendest ideedest nagu sündis ja eksperimendi korras me muidugi ei ootagi selliseid lõpplahendusi, vaid et meid huvitab dialoogi ja diskussiooni tekitamine. Ja just see, et, et pigem see hakkab välja nägema niimoodi, et kõigepealt esitatakse see idee, mis näiteks oli kunstnikul ja siis see teadlane pakub selle omapoolse kommentaari või kuidas tema oleks asja lahendanud. Või siis ka vastupidi, et, et võib-olla on teadlasel mõni mõte, mis vajab lahendamist või idee ja siis võib ka kunstnik omapoolse lahenduse pakkuda. Kui sa räägid siin kunstnikest teadlastest, et mis kunstnikud ja mis teadlased, kas on maalija, tantsijad ja nii edasi, õigustatud küsimus, miks ma ütlen, kunstnikud on sellepärast, et see võtab kõik kokku, mis võiks käia loomingu alla, aga tegelikult selle muidugi on lihtsalt erinevad, et loomeinimesed on muusikuid, on koreograafe, etendajaid, on lavastaja, jäid ja on ka siis neid kunstnik kunstnike ida öelda kujutavaid kunstnikke, sest tänapäeval on meediat väga arenenud, me ikka väga hea topeltkunstnike ja võib-olla juba võib ikkagi välja öelda. Kuna ühel teadlasel oli koomiksipõhine soov, et siis on ka sellist graafilist disaini viljeleja kirbul, et ta tuleks kohale. Aga teadlased, teadlased, teadlased, teadlased on samamoodi palju, oleme saanud jutule füüsikutega erinevatega. Seal on ka muidugi teema valdkonniti väga erinevate radade peale sattuda, et on laine teadureid või kuidas on siis rannikualauurijaid ja on kultuuriteaduse poole esindajaid samamoodi. Näiteks väga rõõm on, et Tartus saab kohale tulla Kikas kes samuti tegeleb aine uurimisega, et noh, selles mõttes on väga selliseid toredaid nimesid küll ka teadlaste ridades. Aga kui lihtne oli selles eksperimendis osalejaid leida või millised võiksid olla mõlema poole huvid üksteise suhtes? Nuh, mitte miski ei ole lihtne kunagi, kui sa alustad nullist. Et ega ta nüüd kerge ei ole olnud, aga see ei olegi nagu omaette takistas vaided kõige suurem takistus, muuseas on aeg, et kuna see festival ikkagi toimub teatud päeval siis huvi on täiesti mõlemapoolset olemas. Aga lihtsalt ajaliselt on piirangud peal ja siis võib-olla tulebki mõned kohtumised varem või hiljem ära korraldada. Aga noh, 24.-le ikkagi noh, selle ajaga. Me oleme limiteeritud, et siis on see festivalipäev ja siis peavad need presentatsioonid toimuma. Et see andis omad piirid, aga vot selline huvi või, või see meie eesmärk, miks sellist asja nagu korraldada? Et tegelikult on ju küsimus ka sellest, et seesama loomemajanduse teema, mis on eriti kunstivaldkonna esindaja kätele, selline punane rätik, et see kuidagi alati kipub kalduma jälle sinna äriteemasse. Ja ometigi, kui panna äri ja kunst niimoodi lasti labaselt öeldes kokku, et siis noh, sellest tegelikult tavaliselt sünni muudkui mingi massiprodukt, mis ei ole üldse tav lahendus, teinekord. Et siis. Me mõtlesimegi, et kellel on konkreetne idee, ta leiab selle inimese, kellega tal on vaja see idee lõpuni viia, ka meie huvi oli just tekitada seda nagu arutelu ja tulevad ka mõned ettekanded, et Indrek Ibrus lubas, et ta proovib mõelda sellel meie festivali teemal ja anda omapoolse väikse lühiloengu, et et pigem tahaks just näha, kuidas need inimesed nagu mõtlevad või kas sealt võiks tekkida hoopis tuleviku perspektiivis midagi mõlemale poolele nagu inspireerivat ja mingis mõttes ka kasulikku, siis jah, et kuna Neis on nii teaduse kui kunstivaldkonnas, on väga palju sarnaseid jooni, millega nad peavad nagu tegeleb, aga kunstnikud nagu peavad ennast mulle tundub see sihuke tunnetuslik võib-olla nagu isegi veel rohkem tõestama kui teadlased, et teadlastel on vähemalt see, et kui need tabavad, et siis meil on ka reaalne ühiskondlik kasu olemas, aga noh, kunstnik, sellist abstraktset kasu on nagu väga keeruline, noh, et ei saa otseselt käega katsuda, on ju see üks küsimus, mille te olete sõnastanud oma eelteates, ongi see, kuidas olla sulgudes ühiskondlikult, aga nii või naa kasulik kunstnik. Nojah, et, et see on selge, et kui sa oled loominguline tüüp, et siis sa ilmselt mingis vormis sellega tegeled. Aga et tihtilugu jah, tekib see hetk, et õudselt huvitav on omaette nokitseda, aga ühel hetkel võib-olla oleks vaja pääseda ka sellest oma nii-öelda mullist väljapoole või et et see kommunikatsiooniteema on väga põnev, et jah, et kuhu ta saaks veel nagu areneda või? Eks see kõik toimub loomulikult üksikisik kui väiksel tasandil algselt aga et kas need ka süsteemid ei võiks ometigi muutuma hakata rohkem olla veidi paindlikumad ja soodustada neid? Selliseid ma ütleks, võib-olla tuleviku mõttes viljakaid, koostöövõimalusi on ju, kusjuures kui sa räägid sellest, et tihti on probleem selles kommunikatsioonipuuduses teiste väljadega, mis tegelikult tegelevad ju ka ühiskonnaga ja, ja tihti on see nagu lähteülesanne võib olla sarnane, siis mul on tunne, et probleem ei ole mitte ainult ütleme, kunstiteadusliku istetehnoloogia taga padjakunstid ja teised kunstid, et meil ei ole isegi selle kultuurivaldkonna sees, et väga tihti seda arusaama, et ikkagi, mis toimub kirjanduses, näiteks kui ma vaatan nende kunstnik kunstnike poole pealt, mis ta kirjanduses, mis toimub filmis muusikas, et need kokkupuuted ka siin ja väljade vahel on niivõrd juhuslikud ja ikkagi ja kui on kellelgil mingi isiklik hea side, aga kas siin ei ole häid süsteeme, et seda interdistsiplinaarsust räägitakse, räägitakse? Ma väga vähe ikka kohtan seda tegelikult. Noh, jah, see on see, et, et praktikasse näeb ikkagi niimoodi välja, et sa töötad nendega, keda sa tunned kõigepealt esmalt ja siis vaatad edasi, kui on mingi jah, liiga kõva pähkel, siis võib-olla hüppad kogemata koduväljalt kaugemale. Et jah, sellist tõesti ja ei ole seda infovahetust ja millegipärast tavaliselt see põhjendus on see, et ei ole aega ja ei ole nagu võimalust huvi tundagi, sest et noh, igaüks tegeleb kitsalt oma valdkonnaga, mis ongi ka ju omas mõttes hea. Aga noh, võib-olla siis ongi vahetevahel sellised plahvatuslikud olukorrad nagu head, mis tekivad, et siis no mina ei tea, ma arvan, et kui isegi sellel festivalil praegu ei ei sünni midagi tervikliku, siis ma arvan millegi pärast, et, et kasvõi tuleviku mõttes, et hakkavad tulema sellest mingit projektid. Ma ei tea, sest et kui satuvad kokku kaks head osapoolt, siis lihtsalt peab midagi juhtuma head. Ja kui see valmidus on olemas tegelikult mõlemalt poolelt ja juba see nõusolek selles kõiges osaleda, et siis see on väga hea eel pinded tutvuda ja vähemalt just nagu sa ütlesid, et kasvõi hakata arutama. Praegu mõtlen, et oleks vaja võib-olla selliseid nagu kiirkohtingu tüüpi üritusi, umbes, et eksju juures käib õhtu jooksul sunnitud vestlema näideksin kõigi erinevate nii-öelda elu valdkonnas tegutsejate ka, et sundida suhtlema 10 minutit, kusjuures ma arvan, et see on ka natukene aja märk, et sa pead olema võimeline üpris lühidalt ära selgitama, kes sa oled, mis sa teed ja kust see tuleb. Et selles mõttes jah, see kiirkohtumiste mall, mis me võtsime üle suhte loomises, loogikast, et siis et see, see põhimõtteliselt niimoodi sem, hektari päev hakkabki välja nägema, et neil on aega, teatud aeg, noh, ütleme seal mingi 15 minutit ja siis minnakse järgmisega kohtuma ja siis päeva lõpus peavad selguma sobivused. Ka üks asi seoses selle renessansiinimesega, keda sa mainisid, jälle on aeg tema tagasitulekuks videole mõnes mõttes ka kuhugi kadunud, aga vahel on tunne see nii-öelda võimekus opereerida mitmes erinevas süsteemis. Et see on ka just see, mida süsteem rääkides nüüd suurelt ja sellised kergelt paranoilised meilt ka tahab, et me oleksime sellised väga paindlikud, kiiresti reageerivad väga mitmekülgselt ja nii edasi, et me kuidagi vahel on tunne, et tahaks olla just vastukaaluks väga kitsalt spetsialiseerunud, et oleks aega tegeleda põhjalikult ühe asjaga, et oleks pikem aeg, et sa ei peaks pidevalt lülituma ümber. Ja see nõue, et sa pead põhimõtteliselt nagu kõigest kõike teadma, ent see hakib tegelikult killustab väga ju ka ära. Kas teie festival suhtub kuidagi, te suudate nagu tule, kerge muige ja kerge võib olla sellise kriitikaga sellesse loo majanduse punasesse rätikusse. Aga et üritate sellele ikkagi pakkuda mingi sellise uue sisu? Jah, selles mõttes seal on õigus, et tegelikult selleks, et oleks üks nagu hea kunst või, või, või mis iganes, hea tehniline lahendus on vaja just seda, et sul on see aeg süvenemiseks ja et sa saad segamatult tegeleda just sellega ja need lahendused ei tule niimoodi, et ma planeerin, et see kukub mul nüüd välja kohe. Noh, kui sa eksperimenteerinud, siis asjad võtavad aega. Et selles mõttes on sul küll õigus ja see Se valdkondade vahelisus ei pea tingimata tähendama nagu eklektika, et ei ole mõtet nagu kaasa joosta kõigega ja inimene tõesti ei saa kõike teada, et see on pigem lihtsalt see avatus või mulle tundub, et need asjad on nagu õhus. Et võib-olla isegi tunnetuslikult aru saada, et kõik, need erialavaldkonnad, nad ju ei olegi nüüd nii erinevad nagu üldises mõttes lihtsalt igalühel on erinev spetsiifika või või et see hierarhiapõhine suhtumine on kuidagi väga minu jaoks nagu iganenud või et ma loodan just seda, et see festival lihtsalt tekitab seda arutelu pigem. Et noh, eks need, meie võimalused on samamoodi piiratud ka aja ja finantsiliste ressurssidega. Et jah, võib-olla tulevikus oleks hea, kui saaks toetada ühte suurepärast projekti ja selles nagu panustada. Kui rääkida nüüd sellest loomemajandusest, et siis ikkagi see ettevõtlus või see ettevõtlikkus on see märksõna, millele tahaks nagu tähelepanu pöörata rohkem, et üks ongi ju tegelikult ettevõtluse teine ettevõtlikkus. Eks ole juba kaks erinevat mõistet just et meile tundus, et ülimalt liiga lihtne oleks teha niimoodi, et et on vaja lihtsalt tehnilist lahendust. See on ju väga lihtne tegelikult, et selle peale me ei tahtnud oma eksperimenti üles ehitada. Pigem mõtlesime abstraktselt sellise võimaluse peale, et kui kokku panna piisavalt erinevad pooled, et sellest tuleb midagi head. Võib-olla nüüd võiks täpsemalt rääkida, kes on need erinevad pooled, kes kokku tulevad, mõned nimed on siit juba läbi käinud, aga kes on veel need isikud, kes on nõustunud selles eksperimendis osalema ja kunstnike poole pealt siis üldiselt võttes on sellised toredad nimed nagu Taavi Kerikmäe, kes on elektroonilise muusika viljeleja ja sellise uue muusikaga tegelev tegelane siis muusika poole pealt on veel esindatud Emmgaadeegaa, muusikud oma Estonian Dream Big bändiga ja nendelt on kindlasti oodata Ta toredat kontserti. Ja kuna nad on nii stiihiline kooslus, siis ei või iial teada, kuidas neil kiirkohtumistel läheb. Nad peavad esindaja saatma, siis on kunstnik, kunstnike poole pealt on Peeter Laurits, Silja saarepuu ja Villu plink hetkel rohkem julge nimesid välja öelda veel sest mõned on veel küsimärgiga. Siis etenduskunstide poole pealt on Sveta Grigorjeva ja Kadri Noormets öelnud oma kindla jah sõna ja filmimaailmast siis Jüri, sest ta kahh ja ka siis Joonas Sildre koomiksikunstnik ja ka Mart Koldits on öelnud. Ta proovib osaleda nii palju kui vähegi võimalik. Ja on veel nimesid tegelikult, aga ei, ei praegu hetkel välja ei ütleks igaks juhuks, sest et võib veel juhtuda muudatusi. Ja muidugi loomulikult siia juurde käib ka alati selle festivali liiga koos käiv kooslus, nagu naine oleks kodus. Kes koosneb sellistest eriilmeliste naistest. Et nad on selle festivaliga koos sündinud ja nemad siis ilmselt võtavad ka natukene enda kanda seda festivali teemat, muidu tavaliselt ikka igaüks teeb seda, mis ta tahab või mis, mis idee on, et kuigi siin kuraatoritena me mõtleme teema peale see on see keeruline küsimus, et siis igaüks teeb ikka seda, mis talle oluline on kunstnikest. Ja teadlaste poole pealt siis. IT-teadlane, Priit raskel ja Kikas juba mainisin siis Sirje Keevallik, Maarja kruusmaa, kes tegeleb robootika ja jaga luule sakk, luule sakrus, võimalusel vähe vähem, kui vähegi saab, siis ta on kohal. Ja ja mõned toredad noorem teadurid, Tarmo Soo, Tarmo Soomere nii-öelda tiimist, kes on siis Bert Viikmäe, jaa, jaa, teame, et imi juurde ja tiimi yin jah, just teistest. Et mõned nooremad teadlased siis ka, kes tegelevad laine laineuuringu laineuuringutega. Kui korra küsida selleaastaste maikellukesepäevade kohta, et kas need on kuidagi väga erinevat sellest, mis igal aastal on olnud või? No mingil määral ta võib olla, äkki sarnaneb sellega, mis toimus, meil oli see unistuste festivali aasta. Et kus ka kunstnikud ei pidanud presenteerime valmis olevat asja, vaid nagu täiega julgelt unistama, mida nad kõike teha tahaksid. Et võib-olla see natukene ehk läheb sinnasamma kanti, aga, aga no seekord siiski on see teema lihtsalt natukene nii öelda. Rammusam. Kui rääkida nüüd kirbutsirkuse MTÜ, millega te veel tegelete? Kirbutsirkuse MTÜ on väga väikene organisatsioonidele ja see sai kunagi tegelikult ellu kutsutud sellesama festivali jaoks. Ja kuna noh, selle alla käivad siis ka kõik meie enda tegevused, mis siis on ka vahetevahel erinevate etenduste või lavastuskujunduste tegemine vastavalt siis minu ja Liina Keevalliku tegevusele ja siis veel võimalikud omaalgatuslikud projektid, mis sinna alla käivad, et sealhulgas ka siis Maal raadioprojekt oleme olnud koostööpartnerid pikka aega. Vot ei teagi nüüd, kuidas selle kohta nüüd öelda ikka nagu põhimõtteliselt inimeste vahel. Meil organisatoorselt institutsionaalset suhtlust otseselt ei ole, lihtsalt noh, inimeste vahel käivad meil suhted ikkagi. Jah, see on nagu selline noh, ütleme tahaks olla võib-olla teinekord isegi aktiivsem, aga kuna me oleme hästi väikesed, siis me ei võta suurt tükkidel, ei suuda hammustada. Siiski kaheksanda maikellukese päevad on tulekul, 17 mai Mektorys toimuvad siis eksperiment Tase kohtingud ja 24 Mai, mis kell kogunemine on kell neli juba õhtupoolikul ja siis väikeste pausidega toimuvad need presentatsiooni setid ja õhtu lõpetab siis jooneline kontsert Kanuti Gildi saalis, aga aitäh, Katri tulemast ja maikellukesepäevi tutvustamast. Saatejuht oli Mari Mürk. Kohtumiseni järgmises kunstiministeeriumis.