Me oleme neljas põli kätte vana noor. Ja nüüd teie eesti lugu. Tere Petserist Setumaa ajaloolisest keskusest ja Petseri õigeusu mungakloostrist Petseri linnas on ka tänane saade. Petseri käekäiku on mõjutanud sõjad, võimude ja valitsejate vahetused. 16. sajandi keskpaigas. Kloostriülem Korneliuse ajal kindlustatud klooster kaotas pärast Põhjasõda oma sõjalise tähenduse, sest Setumaa muutus piirialast Venemaa keisririigi sisepiirkonnaks. Eesti iseseisvumise järel sai Petseri jällegi Eestiga, läheks aga Petseri lugu on mõjutanud. Petserit on räsinud ka tulekahjud, eriti 1939. aastal 24. mail puhkenud tulekahju, millest on eesti folklooris levinud kõnekäänd. Sauna paned küla lähedal. Missugune Ta oli linn enne suurt tulekahju. Haruldasi teateid varasema Petseri kohta leidub ühe rootslase tööst. Rootsi saatkonna koosseisus Venemaale reisinud Erich Palk vist tähendas üles Petserikindluse ja Petseri linna tänavad. Petseri oli kauplemise linn. Kunagi oli iganädalane Petserilaat iseenesest mõistetav kauplemise koht ka Tartust lõuna pool elavale rahvale. Aga alustame retserist endast, kloostri ja linnasuhetest, räägib etnograaf Mare Piho. Ametlikult asjad kõik lahendati kloostris. Aga kui toimusid 1764. aastal kiriku ja kloostrimaadesse koloniseerimine ehk parandamine, siis muudeti kloostri talupojad liigi talupoegadega, kas need ei tehti mitmed kauplemist soodustavat seadusi, tekkis talupoegade kiht, keda ametlikke nimetati kahtlemateks talupoegadeks ja vot seal algaski vabanemine, sai see võimalikuks? Muidugi traditsioonid olid need, kas need kauplemine pole niisama, Tiiu, teate, need kaupmeeste suguvõsad Kulikovi tuuma, mis kaupmehed kõik olid, mida nad ehitasid, ja ma tean, kuna minu suguvõsas on ka, ma tean seda mentaliteeti ja mida on räägitud ka ühest või teisest, aga dub põlgatud ammu juba läinud ja need kaupmehed, majad, miskeid, majana ja kõik see on ja seadused olid, need on olulised, kuna nende kaupmeeste õigusi soodustasid vanade traditsioonide püsimist ja arenemist. Ja need kaubahead, mis olid sisele pankristi kaardil, seal oli niimoodi, et üks oli, see läheb ka valida suur kaubarida ja teine oli selle taga, ei ole säilinud osa see säilinud, oli külalistel külaliseks nimetati need kaupmehed, kes tulid välismaalt. Tulid need Piusa tagant ehk tänapäeva Läti ja Eesti territooriumilt, kaupmehed seal ja hiljem siis kui soodus tulid hinnaga saksa dumpelmann näiteks Poola kaupletsemburski kilemaja on praegu veel alles ja need olid, nimetati külalisteks külaliskuni 20 sajandini, tead, nad olid külalised niinimetatud külal suure tähega külalised ja nii nagu nad ei saanud kunagi olla esimese gildi kaupmehed. Mitte kunagi ei tule väga rikkad, aga kuna nad olid välismaalased, et see oli see näpistanud, olla moodi kolmanda gildi kaupmehed, aga see ei takistanud nende rikastamist. Aga nad seda võimu ei olnud ja, ja otsustusja kõik, et ja siis need Petse linade kaupmeestest täielikult kõik. Ja nad kinkisid näiteks need Pliškova kinkisid kirikule kirikukellad, senini järglased elavad Narvas ja on uhked selle üle, et nende esivanemad on seal ja, ja Petseri linnapea Ivan Nikitin, maja on säilinud, kõike seda, mis seal majas oli, kõik klaverid ja siis kuidas need käisid teineteisel külas need kaotanud ja kuidas Brazbeklatšitti teineteist, et selliseid väikseid, selliseid Anu muusi jaoks eriti väiksed. Ja see oli omaette kultuur, ma olen olnud ka külas veeresite Kulikovide juures, need oli mõisataoline 1000, kui kõik oli suur laudi, mis nõukogude seal olid, taldrikud, ma ei tea, ma pole kusagil taldrikud välismaal näinud, kuidas see kõik müüdi ja kuidas see kõik hääbus, see uurimata, muuseas pildistamata ja seal ju teate väga palju hävitust, et need on olnud samasse saamata selle väga huvitav, aga kurva saatusega ja praegu täitsa lased kõikuse, 40. aasta oli kõik ju 45. kõikide kõik elavad Eestis praegu fotoalbumi, näiteks üks Suumann, Petseri jaamaülem 1880 aasta foto ja lapselaps elab Tallinnas. Ja tundis ära maades niimoodi, et vaata selles raamatus minu ja nii on väga paljusid nüüd, et ja pärast tol ajal algas nagu JugoVenemaa poole, et see oli ikka seotus seotus selle Iirimaa ja selle poolega, OlyBet, see oli väga suur, kuidas kauplemine. Ja Pihkvas ju ka väga palju oskasid eesti keelt. Vaadake see piirivähesus ja oluline oli seemne kaupleme, me olime rahulikud, röövi teineteist, elame ja anname ka teistel elada. Vot selliseid Petseri mentaliteet laadad ja tulid, väga suured laadad ja, ja need hobused, Petseri linn oli ju seal olid laadapäevad Petserimaal üldse oli üle 900 laada kogu Setumaal ehk Petserimaal oli seal, tähendab väike koha Laura, Irboska seal olid ju need laadapäevad oli kaks korda peale selle kiriku, need laadad ja kohalikud laadad ja kõik seal oli väga huvitav, et see müügikohtade arv ühe elaniku kohta Eesti vabariigi ajal oli Petseris kõige suurem. 55 inimese kohta oli üks meeli kohtetsialis. Sellise kaotleni väga-väga elav Petse laste töö on kauplemine kirjutatud peaaegu kõik, kes seda on näinud ja kas niisuguseid püsivaid kauplemise kohti oli, kui palju seal siis veel omaette nähtus, nagu need kaubaputkad, need ei ole teate presendist tehtud telliskividest petsis olles senini üks kuulus meie suguvõsale ja ma tean, millega sa kaubeldi selle pärast, aga see on omaette nähtus kultuuris, millega seal kaubeldi, siis sisuliselt olid koloniaalkaubad koloniaalkaubad, Tiia ja palju asju, riided, mis, kui need päiksevarjud on kõik pitsilised ja kudeetika, kalossid ja vihmavari, sest see pidi kindlasti olema, kuna see kuulus kõige sellega, kes aga petsialise hinnata, kui tõus algas, kui see ehitati algul Peterburg Pihkva Varssavi raud ja siis Pihkvast ehitati siia, eks osa Riiga ja see läks spetsest kolme poole kilomeetri kauguselt ja vot sealt algaski Sibetzee nagu väga hea kliimametsad liivane, selline joosti kellad õhtul ja siis need kõik need, kes olid, et see suveõhtut täis kloostrikellade helinat ja nende ööbikute laulu seal tead nendest, et see on nagu lummav ja siis need pette intelligentsi avastaski, nagu seda vett seal kõige selle ehitanud väga palju maju siis jaa, töölikum külastanud detses, kes kirjutas näiteks 1905. aastal külastas erilise võlu Petseri annavad setud oma kaunites valgetes riietes, nad meenutavad valgete luikede parve. Petseris oli näiteks aastal 1007 80 989 eramaja ja 1100 elanikku. Aga nüüd ma tahaksin ühte huvitavat asja, et kuidas see linn siis arenes, et vaadake, väga huvitav on, et kui sa kasutad Riina teine riiklikult tellimusena projekteeriti 1809. ja väga paljud need Väikelinnade ehituste plaanid, et ühtlustada, et ei oleks üksi, heidab nii või teine taat korrastada nagu, nagu euroopaliku ja see oli nagu, et sa linna Katariina teise juba see Pihkvasse toodi. Ühe arhitekti nimi oli Heste fassaadide väikeline eramajade kõrvalhoonete haavate näidised ja surnuaedade või kõik need ja siis on kõik see muuseas alles ja ühiskondlike tööstushooned. Pihkva kubermangu saadeti Pihkva arhitekt William Heste projektide 26 varianti. Ja siis, kui kessisese Heste oli hästi, oli hiljem Heste vene keesassekeste Willem Heste šveitslane, kes sai Venemaaletuleku järel nimeks Vassili Ivanovitš keste. Ta on ehitatud rohkesti märkimisväärset hoonet Peterburis talvepalee ümbrust väga tuntud ette ta projekteeris ja väga paljud need surnuained müürid ja need väravapostid ja kõik ja kõik need ja on kõik tema jooniste järgi ja majad ja kõik on ehitatud. Ja siis oli veel teine väga tuntud arhitekt Pihkva japs, kes näiteks on soolalaod ehitanud soolod, ladusid valvas sõjavägi. Kuna sool olime juba soolast, rääkisime nagu selle maakivist kaubalaod ehitati, mis olid väga ilusad, nad on praegu kõiga alles ja see täitsa arhitektuuriline vaatamisväärsus, kuidas on maakividest ja kõik väga huvitavalt ja vaestemaja ehitati ministeeriumikooli ehitate petsis oli, oli selliseid majaesise kõnniteed pidi maaomanikud ise kõike tegema ja ja siis, kui see Katariina teine ta nagu tahtis seda Venemaad nagu korrastada, nagu kõik ikka valitsejad ja ta väga palju külataolises linna muutis linnadeks. Jaga Betsy Betsy riigivappi ja 1782. aastal spetse linna vapp kinnitati. Ja siis linn sai linna staatuse, Katariina teine oli väga huvitatud sellest arengust. Linna valitses magistraat ja selle tegevus juhendati 1755. aasta kubermangu seadusest. 1007 85 valmis linna arenguplaan mis jäägises klassitsistlik reegleid on alles, ta oli nagu viisnurkne ja need kõik need tänavad tulid kõik kaubanduslikku suundadega Riia suunas, Pihkva ja Tartu suunas. Ja need teed ehitati linnaväravad Pihkva väravad, lihvljanski varuta ehk Liivimaa väravad ja siis need riski ja Riia-suunalised ja Eidrigatsiasse nende juurde palvemajad ja kõiki see, et linn oli nagu ära piiratud, nende nende sellised tuumik, tuumik ja kui suur tulekahjus tuunika iga hävitati ja taas pole kõik see tuumikus nagu aastati välja alles alles siis, kui see läks Eesti vabariigi koosseisu. See linn nagu hakkas arenema, et lõpuks see pidi nagu, nagu euroopalikuks muutumas ja linn ja oligi linn planeerinud Petsi ümbritsev muldvalliiga. Ja see on täitsa need linna näiteks külatänav, sealt algas küla juba külaadisel küla Dana ja piiri tänav, näiteks, mis oli see nagu piiriks seal oligi need, need Riia-suunalised väravad ja ja kõike seal oli, linnasõit oli ju kõik reglementeeritud ja kontrollite muidugi seal käia ka hobusega ikka saadud dünas Muttika maksu. Ja siis oli veel linnud, Politseimeister, ta vastutas tervishoiutule ja, ja vastutus mõõtude ja kaalude õiguse üle. Ja nii, et see oli selline ikka linn. Ja siis aga huvitav oli, et see oli Flanski ehk Liivimaa, see on Tartu suunaline, oli, seal, oli selline selja taga algas täitsa selline maa, kus 20 sajandi algusel ulgusid hundid ja see koht, kus need hundid, ulgusi seal on sügav org nimetati Jürjovski koore ehk Juliakse tartu mäed, mis oli nagu Petse linnaelanike suusatamise kohaks. Seda ehitati ka kõrts ehk joomise, maja ja sepikoda. See kõrts ei ole olemas, aga need need väravad, mis oli väga huvitav, et siis, kui see tolle aeguse Petseri muutus linnaksis Christian Schleegel reisides Liivimaalt Venemaale 1783. aastal kirjutas Petseri elanike kohta, nende keeles vaates valitses erksus mehed ja naised olid paremini riietatud, toidetud, võras liimaga, ta tuli, liivad kurvastus ehk meelehärm pole nende liikmeid häirinud, kuhu ka ei vaata, valitseb kõiges sundimatu rõõmsameelsus ja see oli see. Sellise linnamentaliteet kauplemine tõi raha. Et see oli väga edukas linnus kauplemisest Taani Rootsiga vabast kaubelnud, ise näiteks arhiivides teadeks setu kaupmees, kes osales soolaga kauplemisoli väga edukas ja ta oli väga rikas, ta on ehitanud sellisel Taylova kiriku kivikiriku midagi 1600 midagi kaheksakümneil aastatel, nii et suguvõsa, muuseas on alles senini kus siis lind raha sai, müüdi maad renditi ja siis, kui lõpuks tuli linna plaan Kataiina teine, siis tahtis linna muuta, kui talupojad keegi midagi muudatusi tahtnud, kuidas siis elu oli, algas kloostri kellamängudega hommikul kella kuue ajal kõiklesid kirikusse keses kauplema ja õhtul ka lõppeski lusti kellamängudega mindi magama, kõik see oligi nagu nende kellamängude saatel ja, ja see oli, olid harjunud, selle mentaliteet, suletud sellid, võtad omaette, kõik olid omavahel mingis sugulussuhetes. Mingil moel teater, kuigi arhiivi põhjal näitab, aga oli ka teisi, aga üldiselt kõik olid omavahel sugulasja, veel 20 sajandi keskel seal ikka venelased rääkisid, kedagi puutuda ei saa. Kui keegi on kellelegi, kas siis onupoeg onupojapoja poeg käib niimoodi, et see nagu selline suhe ja praegu praegu juba nagu see nagu lahjendatud, see aga veel 50 aastat tagasi kanda Gambidest ja seal kedagi puutuda Petseri ettevaatlikud juttudest, kuna keegi ei teadnud, kellele sa võid räägib, mis tuim sihuke helilinna piirilinn. Teate, seal oli omaette mentaliteet ele klooster. Klooster. Aga 20. sajandil, siis Eesti vabariigi koosseisus 20. sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel, siis linn arenes edasi. Aga klooster ei saa öelda, et oleks õitsengu ajad olnud kloostri jaoks. Samas tänu Eesti vabariigikogu koosseisus olemisele Petseri klooster üldse säilis. Ja seda, seda näiteks täitsa julgelt öelnud askemadid, alibi, kes sõja läbi teinud ja tema ajal üritati kloosis mitugi ta sulgude seest on praegu väga kirjutanud see mittepühad, pühakud edeks. Raamatus kirjutatakse, et keegi tuli, keegi oli nime ei öelnud ja talle anti paberid kloostri sulgeda. Vaata kui sa, kes te olete ja viskas selle selle paberi, mis oli teate vist mu Moskva allkirjaga tulle. Et seal pidi julgust olema. Luust ülemus sai väga hästi aru, ta ütles ka, et tänu eestlastel on see säilinud. Nii et see ja see ongi niimoodi, et ikka Venemaa suleti üle 300 kloostri ja kõik rüvetati, see on ju väga kõikjal, igal pool olid laod ja kõik igasugused asjad, aga see ei ole kehtestatud, see on väga oluline. Ja see parakamber viidi Saksamaale, aga raamatukogu, mis oli seal alles, vaata, vaadake ise tõid väga hästi aru, et sõda ja kõik viiakse ja nad tõid raamatu koera, Tartu raamatukokku. Ja siis nagu kind kloostris räägiti niimoodi, et, et saksa tulevad siia raamatukogud. Nad teadsid, et Tartusse tärtsoli miljoneid raamatuid ja siis ja, ja on ei tea, kuhu pandi. Otsime Systuga teateid, nagu saagas Kiiest läks ja kõik seal hinnele see jäigi. Esed restaureerisid selle raamatukogu ja 1990. aastate algul, see anti tagasi täielikult, nii et see raamatukogu restaureeritud korras ja uurid eestlaste poolt ja restaureeritud selle Tartu ülikool raamatukogudest, araatori poolt ja praegu ta on, on ja kloosisu muuseas avatud raamatukogu ja kloostri raamatukogu algaskurniirivusest ta alustas, Pihkva kroonika, kirjutas, mis te seal kõike kõigest sellest siis juba jätkati nüüd väga palju sündmusi tolles kirjutanud, seal kirjutati ümber nagu kloosis kirjutati ümbriga raamatuid. Ja väga palju tänu petsialine säilinud ja osa siis on, need on ka arhiivides ja hoidlates ja, ja nii et see on kõik niimoodi, aga sellised mis on näiteks üks või kaks eksemplari kulti säilinud, eks. Jutustas Venemaa hävingust proovis tappa kiibilisemise Rus, kõik see on WC's ümber kirjutatud, originaal on hävinud ja tänu ainult Petseri Leon ta säilinud. Tänapäeval Petseri linn ja klooster, mida praegu, kui õnnestub minna Petseris ja kloostrit külastada, siis mida külastajale näidatakse? Kõik see kõike ainult muidugi nagu ikka on privaatalad, mida hoitakse ja Petseris käib väga palju turiste. Aga kõik, mis nagu kirikuga seotud või see kõik need territoorium, mis on avalik, seda võid kõiki kirikus võib käia ja ainuke, mis on, et peab olema rätt peas ja sild. Mungad on öelnud niimoodi need naised, kes Kanaatükse pannakse teises ilmas, kui nad surevad püssi alla, ehk tehakse sõduriteks lihtsõduriteks. Värska naiste koor kuldad, säuk laulis mängu laulu, mille järgi tüdrukud külapidudel tantsisid ja poisid ja nende emad vaatasid pealt ja valisid pruute. Mare Piho jätkab saadet. Tähendab, et see nagu ongi nagu kolmeks võiks jagada see klooster, mis pani alguse ja kloosis, algas see vanalinn, millest me rääkisime, pikemad ja siis on väga huvitav see kõige viimane, 20 sajandi linn, uus linn. Ja seda linna on Hollandis üks rahvusvahelisel kongressil üks arhitekt nimetanud Petsee nimetanud väikseks Euroopa linnaks. Ja kuidas see tekkis, see vana vanalinn ja Taisel linna seaduste järgi kujundatud trapetsikujuliseks oligi, seisis kuni 1000 920 aastateni ja siis, kui läks Eesti vabariigi koosseisu, siis esiteks kliima petsid ei kavandetudki tööstuslinnakesse pidi olema turismilinn mingisuguste kopsuhaigete ravimisliin, kui seal oli kliima, seal olid ka mitu arsti, kes ravisid ja Eesti vabariigi periood spetsis. Just iseloomustab intensiivne ehituse ja tähelepanuväärsete urbanistlike muudatuste ajanemisest suhteliselt linna elu kardinaalselt. Ja lillasid me kedagi ei võetud, ema talle mitte midagi osteti ja kogu see lindu seal oli põllud ja metsad, kõik see, et ajati sisuliselt põhjapoolsesse osasse raudtee suunas Aia tänava ümbopis asi oligi, muudeti nagu see linn, kuhu siis tulid eesti ametnikud, ehitasid villad, majad ja need ametnikud olid nagu vaesemad, siis ehitasid sellisesse kohta, mida nimetati Sahhaliniks. See oli nagu liia suunaline tänav. Sahhalini sellepärast nimetati, see on väga vana, nimetas, kuidas sajandist praegune Sahhalini tänavane, alles Sahhalini ja siis näidati ka eestlaste mõju nagu linnaosa, aga need vaesemad ja kui ma juba ütlesin, aga see linnaosa jah, kuidas ma saan teada, sinna tulid talupojad algsed elama ja siis oligi niimoodi, et nüüd nagu sinna ka eestlaste linnaosana, nagu aga oluline oli see Aia tänava ja sõjaväe ehk tark suunaline, et kõik need, mis on, nagu seal ehitati, Petseri on ehitatud ja planeerinud kõige parimad eesti arhitektid sellised suurepärased ehitus, mis, kui see kardinaalset, kõik, mis nende muudatustega oli ka rahvastiku koosseis ja kõik, eks, 1897. aastal spetsialist 1370 inimest siis juba oli 1922 oli 2000 13926 oli 2950 siis oli juba 3000 600931 oli juba neli, neli ja pool 1000 elanikku ja 42 aastat OlyBet siis 3006 turguse viis elanikus, rahvuslik koosseis, see on ka huvitav, mis näitab seda kõike ja ka linnaelanikke näitab linna kasvu. Järgmine vedelas oli oli 1000 904. aastal 89 protsenti esiseitse Soomes ja 1,4 lätlasi 1,4 poolakaid, juute 0,6 tõdesse 22 ehk Eesti vabariigi algusaastatel oli huvitav Protsenti venelasi aga 1009 31 ela, spetsias juba 52 protsenti, peaaegu eestlasi, see oli muutumas, linnas ei olnud, ei olnud inimestevahelisi vastuolusid. Vaat see mentaliteet, mis oli kaupmeestele kaupleme, elame rahus, elame ise ja vot see oli nagu. Ja muidugi see ka veel, et sinna tuli väga palju immigrante, mis muutsid Petserit, sõjaväelise Eesti sõjaväelasi, eesti intelligents, väga palju immigrante, just kõike selle, kõik see muutis seda. Linn oli väga mitmekihiline, väga tihti need omavahel ei kontakteerunud, Ki, väiksed, sellised rühmad. Kuid see oli nagu rahvuslik, kuhu siis aga Eesti vabariik ehitas, ta ehitas selle uue linna ja siis oligi Eesti vabariigi, kes oli seal sakslasi, elas juute, rootslasi, taanlase, leedulasi, tšehhi kaks hiinlast, kes tegid Nõmme ja limonaadi. Üks inglane, üks hollandlane ja 37 venelasi oli alla 40 protsendi. Kui nüüd võtta koosseisus ja kõike rääkida tänu oma asendile oli täitsa väga tähtsate väärikate administratiivse asutuste asukohaks. Ja nägi just uue linna ehitamist ja algas põhjapoolses osas, kus oli vaba maad, siis me juba rääkisime. Ja milles siis lähtuti hoonestamise lähtede laiemate istutega, aedlinna ideoloogiast, kuna need olid väga kitsad krundid igal pool, teate, selliseid jagati kogu aeg, pojale anti jälle krundist ja lõbusaid olid viie meetri laiused krundid. SS'is laiendasid neid asju liia, täna näiteks täieliku muudeti ümber. Ja siis eesti linnad dominandiks kujunes 1126. aastal ehitatud Peetri kirik tan senini religa. Kõrgus on 41 meede kuni altarit maaling vene immigrant, sellelegi Olgaubaljanova ja oreli olid valmistanud muidugi vennad kriisad. Aianurgale ehitati Eesti Panga hoone 28. aastal. Mida võitis Ferdinand Adolf, selle kunstiteadlane, kes on uurinud Eesti Panga arhitektuuri, peab seda Eesti Esidustasid silismi üheks stiilipuhtamaks näiteks ning näed Petseri Eesti pangasaalis soliigi kogu hoonetud tagurpidi püramiid idest, karniisi jupi ja see oli selline väga suur hoone ja pank, seal oli trükikoda ja juristid ja kõike seal ja kõik, kuna nagu alles hakati seda kõike ehitama linn oli enne ju ja selline, nagu ta oli, väike, oli Pihkva eesli sisulised pliigorat. Lõpuks, kui see linna staatus kaotati, linna staatuse tasa juba Eesti vabariigi 18 ja, ja ta kaotas kunagi linna staatuse. Kuna arengut ei tahetud siis mis veel on? Pangahoone ehitati 14 kuuga tohutu hoone, kõik see kesküte senini töötab. Eesti Panga hoone oli üks suurimaid ehitisi Eestis tol ajal ja Petseri väga palju tähelepanu. Ühisgümnaasiumi ehitati 926 27 lopsakas neobarokkstiilis moskvamaalija raid, ehituskooli lõpetanud arhitekt Tõnis Mihkelson. Ja need kaunistused uut maaliski või selle on vorminud. Käin Petseri kunstiakadeemias, õppinud Skutada sendenissov taga huvid. Peale klassiruumide oli hoones avaspordisaal. Sina kuulsin dušikabiinid spordisaalis, mida ka bioosaline kasutati, oli Bekkeri firma tiibklaver. Gümnaasiumis oli kunstikabinet kipsis, skulptuuride, geograafia, keemia, füüsikakabinetid, õpetajad, Edud arstikabinet-raamatukogu klaveriga muusikaklass teise korrusel, valged marmortrepist kaunistas kaks kultuuri, näiteks ma seda, kuna see on väga oluline huulelasketiir oli rääki korraga kõnniteedega ja see üks gümnaasiumilõpetajatest on kirjutanud Paloettide lauset, et juba nendest tühjadest ideaalselt sirgete seintes meisterlikult laotud põrandaplaatidest midagi. Kirikud meenutavad midagi, mis kohe sisenedes augati, kui südamevärinat avaldas suurt kasvatuslikku mõju, kutsudes esile vajaduse ilu ja kultuuri järele. Petseri gümnaasium oli esimene Eesti vabariigi ajal ehitatud gümnaasium Eestis. Kaitseliidu maja ehitati, mida praegu restaureeritakse, seal olid teatrietendused ja teatritrupid ja, ja esinesid väga paljud sellised kultuurid. Keskuseks kujunes pärast seda ei saa muusikakool ja, ja mis siis, linn oli 30 aastal orienteerunud aia, kõik lille tänav just linnaaedlinnale nimetused, mis on senini juba staatus, aia kastanijõe, tiigi roosin, hilja, nurme oru allik heina, kõik need tänavad siduvaid näitab seda, et see oli selline, mingeid aedasid ei olnud, kõik läks üks hoiad nagu teiseks, nagu selline. Selline euroopalik linn, ehitati euroopalik linn. Tartu tänava lõppu ehk praegu, kui tuled, et see piirist üle mäkke, siis kohe vasakul, seal on, olid kasarmud. Nüüd on seal üle antud. Kloostile säilitatakse usulike usukeskus, praegu Puiestee tänav, kõige sellele oli väga suur tulekahju. 39. Kaks venda läksid tülli ja üks nendest süütas venna kuuri. Linn oli väike puust, kõik majad tõusis tuul ja kõik hävis 80 protsenti puidust. Kuid Eesti vabariik maksis kõik väljakindlustused ja poolteise aasta pärast kogu linn, kes oli kaotanud majad, elas uutes majades. Et see nagu näitab ka kõike seda suhtumist ja kõike seda. Ja siis kõik need pargid on loodud ja tiigi keskel väikesaar poisiga, kes hoidis kala seal muidugi ka jumal teab kuhu ja jäänud ja need tammed kõik, mis on praegu linnas need ehitatud gümnasistid, kes käisid gümnaasiumis kõik kõik sinna ja oli algul nagu kaks osakonda vene, eesti, mõlemad mõlemat keelt ja siis need kõik need õpetad inglise keele õpetaja käis ju alati stažeerimas Inglismaal ja kui ta kohtas oma õpilast linnatänavalt kunagi saanud inglise keelt, seda veel mäletatakse kõiki neide Petseri, vot selline, nagu see oli. Väga suureks projektiks oli ka Pätsi raudtee ehitamine Petseri-Tartu raudtee, just nagu sidus rohkem kõike Tartuga, kuna see Võru ja Valga kaudu oli see, mis oli see vana Riia, see täitsa nagu oli ja teede ehitati ka need kirikumajad. Ernst kesa projekteeris tuntud Eesti maakonnahaigla funktsionaalse Alar Kotli, kõik need on senini, et selles, nagu linnas osalesid, see tulekahju ei puudutanud seda uut linnaosa. Ja siis kuidas see plaan oli tehtud ja see praeguses kõik planeeriti, turuplatsid linn planeeti täielikult ümber pärast tulekahju. Eks see kõik see kloostri avanes apteegis tena apteegist kuni kloostriaiad olid ju kloostri ümber veel 1000-ks pärast tulekahju hävida, jantida ehituseks kõiki ja kõige huvitavam veel on veel see, et see linn pidi muutuma näiteks pangahoone pidi olema praegu, seal on see kõigelt kaubapidi olema, kesklinnas pidi olema Essendikud, Kaaba hoonet, selline purskkaevudega ala Muuseum pidi ehitama kõik see kõik oli tulevikus uus raudteejaam, kõik oli planeeritud. Kuid see kõik nagu ehitati 40. aastal 41. aastal ehitati eestlased on väga palju ehitanud, kuid osad jäiga ehitamata, aga nad tegid selle linna ära ja, ja see on muidugi tohutu väärtus ja seal oli veel põllumajanduskool, tööstuskool, Petseri võsa, väga tuntud ja väga huvitav oli ka see mingi käsitöökool, mida supikooliks seal kõik seal õppisid, tüdrukud? Väga huvitav oli, et seal elas ka petsis kunstnik, prohvet ja see lilli Promet, tuntud kirjanikul Petseris sündinud. Ja Adams on olnud seal õpetaja Adamsoo kirjutanud, et väga romantilise luuletuse kloostri ööbikutest ja nagu kõikjal maailmas ööbikud räägivad ka kloostri ööbikud armastusest. Et see on selline olnud huvitav ja Adams, kes kirjutas, et oma luuletuses ka iseloomustas tolleaegsed elanikke, väravat taha peidetud mõtete, lilledest sõlme seotud kirgede ning tigu teda roomavate inimestega, kes pole Evuruslikud ega, ega ega kurjad. Aga Petseri seltsielu? Eesti Haridusselts jumaliku palju üle 100 seltsi loomakaitse selts, spetside malemängulaulukooli selts, spetse linna heakorra muretsemise, rahvaülikoolide kaks kristliku noos, esperanto karskusseltsid petsid tohutu sellise kultuuri nagu, nagu puhanguga linn tohutu potentsiaal nagu sisse kodeeritud nende. Et see oleks veel õitsele puhkenud, seal oli potentsiaali, kuna seal oli niivõrd kirju elanikkond, kellele võis toetuda ja haritlaskond ja vene emigrandid. Igaüks tõi oma oma valvur pitserisse, kuna kõik hävingud ja kõik seal oli selline, peame baarne ehk valge tahabki. Klaveriõpetaja tage saati valgetes kinnastes, ta oli hallipäine, hallis mantlis, seal on väga palju huvitavaid lugusid nendest kõikidest inimestest, aga ma tahan veel öelda, et kultuuri omal ajal need vene emigrandid väga palju arhitekte, muusikaõpetajaid ja aadlisuguvõsade neid. Väga palju oli Petsi paljude rublade emigrandid Emmigrandlikud organisatsioonide, kui nad nägid nagu tükikest Venemaast nendest emigrantide poolt Prantsusmaa loodud vene üliõpilaste kristliku liidu kongress, isegi foto on sellest olemas, isegi et siis on kõik käinud ja kirjutanud romaani kloostrist Sergei Mintzlov tammede kohina saatel. On laulnud Peterburis Smirnov prantsuse emigreerunud vene rahva loteeside Plevitskajadest, Kinski ja Igor Severjanin on, on nii, et see on selline, seal on käinud väga paljud on olnud selline nagu impulsi väljaspooltoodud ja ta on kantud väljaspoole ise andnud see linn. Aga setu, tal oli see pealinn, setude pealind, ei, ta on senini jäänud ja väga paljud seal näiteks kooli õpetatud toimus maanoorte kongress ja siis peetika Petserimaa muuseumiasutus, koosolek. Ja no seal on veel see, kuidas siis Piipernberkki jagas selle Petseri üheksaks näiteks vastavaks rühmaks klooster ja kasarmu, kuvata surnuaed, vene osa, vanalinn, uus linn, aga nagu lõpetuks taha selle just et, et Peterburi arhitektide poolt, kus on see, et Eesti perioodi nimetatakse neid asid. Eesti perioodi aegne planeerimine aitas kaasa linna etnograafilise eripära ja ajalooliselt kujunenud kultuuri säilimisele. Et eestlased ei purustanud, nad säilitasid ja lõid uue. See on üks asi ja lapsepõlve Suurus aastat Petseris veetnud põlvkonnale on see omapära linn, kus kloostri kellamängude ristikäikudega kevadel õitsvate sirelite ja kirsiaedadega olnud kui kirsiõite tuules läinud aeg arhitektist arvamuse kohaselt, mille ta sõnastas rahvusvahelisel ülemaalse moodsas tuuli dokumenteerimise kaitse organisatsiooni asid Tuuli konverentsil Hollandis. Kujundasid Eesti vabariigi aegsed 1920 kuni 44 aastat funktsionistlikut ehituse spetsialist 20 sajandi väikese Euroopa linna. Petseris rääkis etnograaf Mare Piho. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Aga kui Eesti raadio helibuss hõbehall 1938. aastal mööda Eestit ringi sõitma hakkas, siis ühena esimestest külastati ka Petserit. Eelmises saates kuulasime, kuidas elas ja arenes Eesti iseseisvuse ajal Petseri linn. Sellest kõneles linnapea Nikolai Grünthal. Seekord vestleb ajakirjanik Karl kesa 1938. aastal elust Petseri kloostris kloostriülempiiskop bee Nikolai iga. Palju onude kloostrist praegu mõõka. Praegu kloostrivendade koosseis on järgmine. Preekre Monty Heikkinen. Mul on vanad ja laastanud kas on, aga ka uusi kloostrisse, astujaid, uudimenti. Elule kalduvuse suhtes ja milles seisneb õieti kloostrielu tänapäeval? Kloostri Kehtna teenilistki aegade kloostrielu, kord igapäevased jumalateenistused kaks-kolm korda päevas. Kahe kuni nelja tunnilise pikkusega. Maantee koos on sest asutis omad ühikutega ja pühakuju teda on juba vanast ajast laialt kuulub. Ja kuidas sünnib kloostri korras hoida ülalpidamine? Ja kaunistamise tööd härraboriits linde kulul härra Leonid sondseni juhatusel ja järelvalvel. Nii et müüd kirikute ja majade labürint kujundab kütkestavat pilti. Üks turism naisterahvad Berliinist osutudes avanenud talle uinumise peakiriku fassaadi ette. Ani palve liikult. Lausid Fifa liikul pooblis ööl hoovis. Tõesti iluduse suhted tunnistavad välismaalased Petseri kloostrit, roopa, pärlid. Muinsusesemete. Kloostri registreeritud turiste ainult 10861 inimest. Peaaegu kõigest jääb roopa riikidest ka Ameerikas, Jaapanis. Nende hulgas oli Tšehhoslovakkias Pariisis, Saksamaal Turiste toovad siia vist küll eriti kloostri jumalateenistused ja jumala. Koorid, millistest vägevam on viimane, kuidas töötab kloostri juures asutatud vaimulik seminar. Vaimulik seminar? Kasutatud viis aastat tagasi. Nüüd temas töötavad kuus õppejõudu, seitsmeteistkümne õpilasega. Õpetatakse ka tervishoidu, majandust, aiandust, mesindust ja muud. Kursuse lõpetanud õpilasi, siis on nüüd juba koguduste preestrite, eks viisteistkümmend köstrik, neelid, kooli õpetajad ametis. Nii rääkis 1938. aastal oma kloostrist ülempiiskop Nikolai. Saate lõpetavad setu poisid, üks tunnustatud karmoškamängija Toomas Valk, tunnustatud Kazatski, tantsija Jalmar Vabarna ja tunnustatud kandlemängija Kristjan priks. Poisse hoiab koos muusikaline klapp, millest ka ansambli nimi ja kes arendavat setu tantsumuusika külapilt. Selle ma lugesin plaadi ümbriselt maha, kui paljuks on eestis neid, kes pole Setuga taignakausi pärast kaubelnud. Ansambli klapp lugu kannab pealkirja potti.