Kultuurimaja. Tere, kultuurimaja tervitab teid taas. Nad on saatekülaline Martti Kalda, kellega räägime Indiast muuseas ka vanadest headest India filmidest ja üldse stamparusaamadest, India kultuurist ja Indiast tervikuna. Esitame rohkelt küsimusi, millele püüame ka jõudumööda vastata ja kui ei jõua kõigile vastata, siis ehk kuulaja mõtleb ise edasi. Sest mõtlema kutsumine ongi selle saate eesmärk. Niisiis alustame Martti Kalda jaht Tarmo Tiisler paluvad kaasamõtlemisel. Kultuurimaja. Ütlen saate alguses välja oma isikliku, väga subjektiivse arvamuse. Minu arust on India Eesti inimese jaoks üks tundmatu maid kohti. Stampteadmised on umbes sellised, et neid on umbes miljard, neil on täpikesed otsa ees. Paljud inimesed on näinud india filme rohkelt ja et lehmad kõnnivad tänavatel. See on selline komplekt algteadmisi, mis ilmselt ei kohusta kedagi millekski, ei ütle tegelikult mitte midagi. Martti Kalda, sina oled India kultuuri ja ajalooga ennast sidunud väga põhjalikult. Oled sellel teemal teinud teadustöid? Ütle palun jagada kõigepealt minu seisukohta, et Eesti inimene Indiast teab väga vähe. Ei saa isegi öelda, et need teadmised on kallutatud aga ta lihtsalt ei tea midagi. Ei tea ja ei. Eesti teaduses on Indiaga tegeletud pikalt ja põhjalikult, peamiselt budismiga ja tõlgitud India vanemat kirjandust, hulgaliselt. Kui palju see avardab inimeste tavainimeste teadmist tänapäevasest Indiast või sellest reaalsest olukorrast, see on, see on omaette küsimus. Mis on küll tõsi, et India ei ole näiteks ka Eesti turismifirmade hulgas ja Eesti tavareisijate hulgas eriti populaarne koht. Et sinna eriti ei korraldata, reisis on jäänud rohkem selliste üksikute seljakotiga matkajate maaks, kuigi võimalusi oleks tegelikult. Arvukalt mulle tundub veel ka seda, et Eesti inimeste teadmised Indiast algavadki pärast teist maailmasõda alanud India riigist. Et see aeg, kui India oli Inglismaa koloonia. See on selline üks suur ja tume minevik, lihtsalt. Jah, ja kindlasti ka tuleb siin vahet teha väga selgelt, kas me räägime nii-öelda suur Indiast, kas me räägime sellest Indiast, kuhu, kuhu kuuluvad ka Pakistan ja Bangladesh ja ja miks mitte inglaste ajal ka Birma Sri Lanka ja mille mõjusfääri kuuluvad kindlasti Nepaali, Afganistan ja nõnda edasi või me räägime nii-öelda tänapäevasest India India Vabariigist, et need on tõepoolest siis nagu kaks kaks erinevat asja. Et kui me lisame sinna need, need kõik riigid, mis siis sai nimetatud või need regioonid siis India on väga mitmekesine mitmepalgeline piirkond tihti indialased ise rõhutavad, et nende keskmise suurusega või isegi väiksemad osariigid on on sama suured kui täiesti korralikud Euroopa riigid. Ja samamoodi nagu ei saa rääkida ühtsest india kultuurist, India ajaloost, India kirjandusest, et see on umbes samamoodi nagu rääkida Euroopa ajaloost, euroopa kultuurist, euroopa kirjandusest, sellest võib rääkida, aga ootamatult regiooniti on, on siin väga suured iseärasused. Üks ühes tamm, teadmisi unustasin ennist mainimata, Eesti inimene kindlasti teab, et Indias on kastisüsteem ja selle üle nüüd natukene arutlekski. Väga jämedates piirides, öeldakse ajalooõpikutes, et kõik India inimesed, kõik elanikud on kuhugi kasti jaotatud, on see tegelikult kani ja kui tugevad need kastide piirid, siis on. Enamus inimesi tõepoolest on, on kastidesse jaotunud kuigi tuleb kohe ametlikult öelda, et India vabariigi põhiseadus on põhimõtteliselt elimineerinud kastid või niisugused kastivahed ja, ja igasuguse vahetegemise selles mõttes see on seadustega ka hiljem korduvalt keelatud. Erinevad elemendid selle juures tõepoolest suur osa hindu ühiskonda. Ma ütleksin, et India ühiskonnas selline tubli 80 või isegi natukene rohkem protsent hallub siis sellele kastisüsteemile. Samas on väga selgelt olemas näiteks moslemite väga-väga tubli vähemus seal 11 12 protsenti ja hulk nii-öelda India piirialadel või väljaspool seda hindu ühiskonda elavaid näiteks hõime mägedel džunglis eri piirkondades. Võtame kas või näiteks Assami mis ei kuulu sellesse sellesse kastisüsteem või seetõttu, et nad lihtsalt religiooni poolest ei ole hindud. Et kastisüsteem on midagi sellist, mis hinduismi paratamatult kaasneb religiooniga. Ja alles selle religiooni läbi rakendub. Kannale, mida ta täpselt tähendaks, kastisüsteem, seleta korra veel ära, kuigi seda on aeg-ajalt ikkagi seletatud, aga jällegi mustvalgetes toonides, et inimene sünnib ühte kasti, sellega on talle määratud teatud teed, mida ta saab käia, teatud ametikohad, kuhu ta saab minna ja ei midagi enamat, on see siis tegelikult nii jäik. Põhimõtteliselt küll või ideaalist küll. Kaste on neli, lisaks sellele olemas, siis kastitud, nii et sisuliselt on kaste viis. Kui räägitakse aga sellest, et inimene sünnib ühte või teise kasti, ei saa sealt enam enam välja siis pigem mõeldakse nii-öelda neid alakaste, mida on siis nendes nii-öelda suurtes kastides kogu India peale kokku umbes 300 tükki, ehk siis siin mitte ainult kastikuuluvus, vaid ka teatud ametisse kuuluvus teatud piirkonda kuuluvus mängib kõvasti kaasa. Ja see kastisüsteem tekkis kahel põhjusel. Üks oli siis see, et endasse tunginud aarialased soovisid eristada ennast juba kohapeal olevatest pärismaalastest. Ja eriti tugevaks muutus kastisüsteem siis, kui Indiasse tungisid hakkasid valitsema moslemid. Ehk siis see on hindude ühiskonna viis ennast kaitsta säilitada oma oma oma traditsioone ja, ja seda ei saa vaadata ainult negatiivses võtmes, kastisüsteemile on, on hulk eeliseid. Näiteks sõdalaste kasti ülesandeks on siis kaitsta ülejäänud elanikkonda, mis tähendab seda, et isegi siis, kui India territooriumil oli mitu väikest riiki ja üksteise alla neelas siis hukkus ainult nii-öelda vastu pannud sõdalaste kast. Ülejäänud ühiskond jäi puutumata, sulandus selle teise riigiga või sobitus selle teise riigiga automaatselt, sellepärast et kastisüsteem oli nende. Meil neis mõlemas riikides ühendav moment ei ole, ei olnud mingisugust sellisel rahvuslikul printsiibil olemasolevat patriotismi. Teine moment, kõik inimesed teadsid, mis on nende, nende, nende koht ühiskonnas säilitas ühiskonnas nagu teatud stabiilsust. Kõik teadsid, kes on kirjaoskajad, kes peavad ümne ette lugema, need preestrid, kes peavad harjutama selleks, et pidevalt valmistuda sõdadeks kes peavad tooma riigile nii-öelda majandusliku baasi looma kes peavad teisi teenima, need, need, need vahekorrad, need suhted olid paigas. Iga inimene teadis oma positsiooniga ka seadustest lähtuvalt ja nõnda edasi. Võib-olla meie väga negatiivne suhtumine sellesse kassisüsteemi tuleneb ka nõukogude perioodist, kus sealse mõttemalli järgi inimesi ei saanud jaotada hierarhiasse, kust pidi olema kõik üks ja ühesugune ühiskond sest nõukogude ajalookäsitluses minu meelest väga jämedalt eitas seda kastisüsteemi ja, ja selles midagi korrastavat või positiivset, nagu sina esse välja tõid, ei leidnud. Jah, no see on selle kastisüsteemi nagu teine külg, et see, mille vastu ka ka inglased olid, mille vastu ka nendes endas läbi ajaloo sellised edumeelselt mõtlevad reformaatorlikud isikud olid kastisüsteemi negatiivsed momendid, et sa ei või oma, sa ei saa näidata oma võimeid mingis teises vallas vaid sa pead jääma nii-öelda oma oma isade ameti juurde. Et, et see on tõepoolest miinuseks ja miinuseks on kahtlemata ka see hoolimata tänapäevasest keelustamisest nii-öelda paljudel-paljudel juhtudel eelkõige nii-öelda kastide ja kastitute vaheline suhtlus ka tänapäevases Indias on äärmiselt keerukas. Kastitutele on hulka vähem võimalusi pääseda noh, näiteks hariduse ligi mingisugust äritegevust teostama ja samas on neid India ühiskonnast mõningatel andmetel 60, mõningatel andmetel koguni 90 protsenti. Ehk siis kastituid on, on valdav enamus. Nende hääl peaks olema selles mõttes ka poliitikas kuuldav-nähtav. Samas nende nende enda pilt on ka selles mõttes väärastunud, et nad Ta eelistavad näiteks valida kõrgematest kastidest inimesi. Nii et selliste traditsioonide kadumine on on äärmiselt keerukas, äärmiselt raske ja see on see, mida, mida mõeldi kastisüsteemi negatiivse külje all. Aga tänapäeva India on väga selgelt võtnud kursi kastisüsteemi elimineerimise poole. Hoolimata sellest, et kastitutele näiteks erinevate alade parlamentides ja esindusorganisatsioonides on tagatud teatud protsent teatud kohad. Nii et kehtib selline kvootide süsteem, aga ideaaliks on loomulikult see, et ei tehta vahet. Kuigi noh, intristlik religioon on, on selle kastisüsteemi noh, peaaegu et absoluutselt peaaegu nii-öelda jumaliku legitiimsuse ka sisse kirjutanud. Nii et käärid kahe kahe poole vahel on väga selgelt olemas. Miks seda üldse kastideks nimetatakse, milline selle sõna päritolu on? Sõna ise varna tähendab tegelikult värvi. Ehk siis baseerub rassilisel diskrimineerimisega. Indiasse tunginud aarialased olid heledama nahavärviga kui kohal olnud pärismaalased. Me ei tea, kes nad täpselt olid, tavaliselt pakutakse. Levinud teooria on, et tegu oli Traviididega. Aga kas nad seda ka reaalselt olid? Igatahes rassierinevused nahavärvierinevused nii et viitab, viitab värvile. Sõna. Veel üks põhjus, miks inimene siis eesti inimene Indiast väga palju ei tea ja ka väga palju aru ei saa, on ilmselt India religioon. Me natukene mõistame moslemeid ja mõistame natukene ka juudiusku, need on kõik monotistlikud usundid hinduism on natukene teistsugustel alustel. Kas see võib olla sinu meelest üks põhjus, miks India on Eesti inimesele ikkagi üsna kaugeks jäänud? Võib-olla isegi India religioonidega on Eestis kõige kõige enam tegeldud, sest noh, tuletusi, selliseid New Eitš aegseid tuletusi India religioonidest on jõudnud ju Eestisse, nii et mõningaid nende esindajaid. Me noh, peaaegu et iga päev meie, meie tänavatel ja trummi löömas näha moment, mida, mida kindlasti India hinduismi kohta tuleb öelda, on see, et kuigi ta näib või teda tihti Läänes esitatakse ühtse religiooniga ei ole ta kahtlemata seda, et see on pigem nimetus tohutule peaaegu et miljonile erinevale usu lahule, sektile, liikumisele, mõttevoolule. Muidugi tavainimeste jaoks on hindu istlikud nii-öelda põhimõtted praktiliselt ühed ja samad, üks on siis kinnipidamine sellest oma kasti poolt antud kohustustest elus igale kastile on just nagu ette kirjutatud, et sinu ülesanded on. Teine moment on siis tõelise aarialase jaoks läbida elus neli korralikku eluetappi. Ehk siis alguses õpid, siis nimetatakse majaperemeheks, võtad naise, saad lapsi ja sul on teatud selline majanduslik edukus see kiht, kes kes peab nagu ühiskonda üleval. Ja siis ühel hetkel lähed nii-öelda pensionile, lähed metsa erakuks elama, loovutad oma maise vara oma poegadele, lähed eest ära, ütleme siis niimoodi, India mõistes pensionär läheb, läheb nagu eest ära ja juhul, kui ka selles faasis on piisavalt kaua elatud, siis lõpuks lähedaskeedina noh, peaaegu, et sooritada enesetappu selle selle askeetluse läbi kuni kuni surmani välja, siis nii et need lisaks sellele see ideaal on ka veel sisse kirjutatud. Ja kolmandaks, muidugi on on religioonis sees ka ka ideaal nii-öelda kohe askeediks minna. Et kõige üllam ei ole sugugi mitte olla nii-öelda maiste tegevustega seotud inimene, vaid vaid elu lõpuni veeta askeedina kuskil, nii et need on need põhilised momendid. Tänane kultuurimaja uurib niisiis Indiat ja uurimist juhatavad Martti Kalda ja Tarmo Tiisler. Kultuurimaja. Kui kristlane, juut või moslem räägib omast usus, siis ta kindlasti viitab ühele pühakirjale ühele raamatule konkreetsele kui palju hindud viitavad oma pühadele tekstidele, kui nad oma usku tutvustavad või omavahel suhtlevad, kas nad suhestuvad Kalevi mingi kirjasõna või või see on selline suuline kultuur ja niisugune noh, rahvapärimus. India vapil on sellele pühakirja sõnad Upanis oponessaadide tsitaat selles mõttes india india pühakirjaks. Kui neid tekste on äärmiselt palju, on siis vedude kirjanduse kogu lisaks sellele ka ka hulk teisi kirjutisi erinevatest aegadest, mida, mida erinevad õpetajana kirjutanud veedad, on alati see see baastekst, mille, mille juurde pöördutakse tagasi, millel justnagu kõik baseerub ja mingil määral ka ka india epased, siis. Aga kas üks korralik hindu peab neid teksti teadma, kas see käib elementaarselt ühe inimese arengu jõuludega? Ma mõtlen vaesemat elanikkonna kihti, et ta peab ikkagi oma religiooni tekstidega kursis olema seal olevate lugudega, aga võib olla ka oskama midagi tsiteerida. Jah, tavaliselt tavaliselt inimesed on kursis nende nende tekstidega. Kui palju ja millises mahus on, on väga raske öelda, aga nad, nad on kursis, see on tihti, nad on võimelised peast tsiteerima. Iseküsimus on, on on selles, kuidas, mismoodi nad sellest aru saavad või on siis muutunud lihtsalt mingisuguseks mantraks või palveks. Meie siin võtame ühe india tervikuna kokku, sina Bergis, meie saate alguses nimetasid nii-öelda suur Indiate, tuues välja erinevad religioonid. Kuivõrd üks india elanik, praeguse India vabariigi elanikke samastab end Indiaga selles suuremas mõttes. Selles mõttes on 50 aastat ja rohkemgi India vabariiki väga efektiivne olnud. Et ükskõik milline indialane, kellega mina olen suhelnud, ütleb eelkõige Talindi alale ja alles siis selgub, milline on tema nii-öelda päris kodukeel kas seal hindi keel või on see ükskõik milline muu 22-st suurest või, või üle 500 väiksest keelest, milline on tema tema kast, milline on tema positsioon ühiskonnas, et see selgub, selgub hiljem. See on pigem, aga selline India sotsialismi sotsialistliku ideoloogia tulem ikkagi neid indiaanlasi saab, saab eristada ja neid saab vaadelda ja nad muutuvad huvitavaks. Need nüüd kultuur just nimelt selles selles erinevuste kompleksis mitte mitte nii väga selles viimase aja india tervik. Kus meie siin arutame, et tuleks ikka neid alasid tagasi küsida, kuigi allkirjad antud kui palju india noh, ütleme tavaline talupoeg mõtleb selle üle, et kunagi ju ka Pakistan oli meie oma, kui nii-öelda aga siis taasiseseisvumise järgselt muutus omaette moslemiriigiks vaevab inimene üldse pead. Ma arvan, et vaevab küll sest see on noh, kui kui meedias vaadata olgu siis meedia loodud pilti või ka või ka seda pilti, mis, mis saab nagu tavainimesed tänavatel, siis siis väga palju. Ja huvitav on ka see, et noh, näiteks Pakistani või bangladeshi probleemid või venitaks Kashmiri konflikt ei tekita lõhesid hindude ja moslemite vahel, see ei ole religioosne probleem, vaid ka India moslemid ütlevad, et nii-öelda okupeeritud osa kosmilist, mis on Pakistanile jäänud, tuleb võtta tagasi ja kui päris täpne olla, siis tegelikult Kashmiri piiril Pakistani vastu tegutsevad eriüksuslased on India moslemid. Nii et ammu on siin unustada nagu religioosne konflikti ansamastatud ennast selle riigiga, mis on ikkagi noh, ütleme niimoodi majanduslik üksus majanduslik üksus ja kindlasti eristab India vabariiki Pakistanist väga selgelt noh, ikkagi teatud selline poliitiline stabiilsus. Kui me vaatame nagu Pakistani ajalugu, siis see on siis täissõjaväelisi riigipöördeid. India on uhke selle üle, et sõjavägi ei ole neil kordagi poliitikasse sekkunud. Iseküsimus on siis nagu poliitiline vägivald. Ta poliitiline vägivald on üldse aasale äärmiselt omale. Tuleme nüüd India varasema perioodi juurde. Ma ennist mainisin, ütlesin oma arvamuse Indiat ja Eesti inimene rohkem teise maailmasõjajärgselt siingi omaette põhjus, kuna India oli küll ühelt poolt selle kolmanda maailma liider vähemalt tahtis olla, teiselt poolt ta ikkagi ei olnud osa läänemaailmast, mis tähendas, et nõukogude liit tunnistas teda oma riigina, ta ei kuulunud küll N Liidu mõjusfääri, aga ta ikkagi ei olnud ka nende poolt, mistõttu Indiast räägiti rohkelt teema Haatma kandid, Harla, neeru indie kandi, kes meilgi lausa siinkohal külas. See indie on meile tuttav varasem India, aga Eesti inimese jaoks noh, minu meelest täiesti tundmatu maa, kui jätta välja see, et päris ajalooõpikute alguses tuuakse välja kindluse ja kangelase vaheline maalapike, mis olla siis ka justkui üks tsivilisatsiooni häll. Miks selline maailmapilt on kujunenud, kui on? No väga raske öelda, aga me on muidugi tõsi, et et India on üks tsivilisatsiooni häll. Ma isegi ütleks, et mitte nii väga kangelase jõgikond, mis on India enda mõistes India tsivilisatsiooni häll, aga aga maailma jaoks kahtlemata nagu nagu induse kultuur ja see, mis sellega seostub paralleelis Tigrise, Eufrati, Niiluse või Hong heega. Hiinas on kahtlemata üks üks selline maailmaalust panev jõekultuur ja hulkadest saavutada, ostes nendest nendest teistest ees muidugi hulkades ka ka maha jäänud, aga aga kindlasti kindlasti väärt esiletõstmist ja ühtlasi ka leitud kõige hiljem, eks ole, kui me mõtleme ainult 20. sajandi alguses, alles kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel induse kultuuri nagu põhiline avastamine toimus. Ja muidugi on, on, on tõsi see, et hulk sellest pildist, mis, mis meil tänapäeva indest on jäänud, on, on inglaste loodud ja on seotud nagu selle briti impeeriumi pärandiga. Et need kaks asja jäävad kahtlemata meelde ja see, mis sinna vahele jääb, selline suur lai lai aeg on, on siis suhteliselt ebaselge. Aga ka seal on väga selgesti eristatav, ütleme siis hindu, istlik periood või india omamaiste hindu valitsejate võim ja siis moslemivalitsejate võim, et India on olnud nii eraldatud ülejäänud maailmast täiesti iseseisev maailm, supp, kontinent, nagu ta on ja on olnud ka seotud, et islamimaailmaga Ta ja väga tugevasti Meie arusaam jällegi läbi selle või selle kultuuri kohta tuleneb läbi läbi filmide paljuski filmides. Kui Indiast on juttu varasemast perioodist, siis näidatakse ühte tähtsat ülikut, kes on reeglina väga kirevates riietes. Mulle tundub üldse see kultuur, tundub nagu hästi kirju ja kirev olevat. Miks see niimoodi on kujutatud ja miks ka näiteks Indiast rääkivatest filmides räägitakse rohkem sellest ülikonnast ja vähem alamatest klassidest. Selle põhjuseks on siis väga lihtne lihtne idee, hindu istlik ühiskond baseerub kuningal selle riigi ülesehitus asutuses või kõik õpetused, mis, mis sellest kõnelevad või kõik traditsioonid, mis sellest kõnelevad, koonduvad kuningale sellele raadiole või maha raadiole. Ja riik võib kaotada kõik riik võib kaotada oma territooriumi, oma inimesed, oma vara, oma ministrid, seni kuni kuningas on olemas, on see, eksisteerib see riik, selline on hind, mõistlik lähenemine traditsioonilisele ühiskonnale, selles selles kuningas seisnebki see riik, selle põhjuseks sihukesele ideaali on tegelikult loonud indeepased vaatame maha haarata või, või romaajana lugusid. Siis nende keskmes on üks ideaalne inimene. Ühel puhul siis juudist siira ja teisel puhul siis raama ise, kellel ei ole just nagu midagi. Nad võivad olla metsas eksiilis, nende võib-olla kõik neilt tud sellest hoolimata nad nad esindavad seda, seda ideaali. Ja lihtsalt vaadeldakse seda protsessi, kui nad liiguvad selle selle ideaalse kuninglikusse poole. Nii et selles mõttes India riigi teooria kahtlemata baseerub nii-öelda üksikindiviidide jõul vähem kui, kui, kui masside jõul. Kuidas see nagu tegelikkuses on, see on, see on nagu eraldi küsimus. Aga jah, see ideaalkuningas on, on üks selline ideaalse inimese võrdkuju ja seetõttu ta ta kõikide lugude keskmesse armastatakse paigutada. Kas see kuninga kuvand on kantud üle ka vabariiklikule ajajärgule näiteks nendele samadele chacharrarlaneerule ja indiire kandile, näiteks et see üks valitseja taksoga? Pigem on India peaministreid eelkõige siis neid esimesi peaministreid showa haal neeruti, tema tütart indiira kandit võimalik vaadelda kui filosoofilise või religioosse õpetaja võtmes. Neid käsitletakse kõndija isa või, või india ema Nad on, nad on selles mõttes India liidrid kui, kui usujuhid, mitte kui ideaalkuningad, tse ideaal kuninglikus on just nagu jäetud jäetud selles uues vabariigis taga tahaplaanile. Kuna India enda omamaises kultuuris väga vanas aarialaste ühiskonnas on sees ka selle hõimu demokraatia ideaal. Ja see säilis väga pikka aega just nimelt religioossetest kogukondades. Budistlik kogudus, džainistlik kogudus hiljem kandus üle ka ka hindu vennaskondadele. Miks mitte, võime näha siin Sikkide vennaskonna tekkimist, kõik see on ehitatud üles vabariiklikule ideaalile ja just nimelt sellise vabariiklikule ideaalile üles ehitatud usukogukonna juht, selline vaimne liider sellele nähakse siis peaministrit, paneb ideed paika ja ülejäänud siis teostavad seda. Aga mis roll kuningal oli? Kuningal oli eelkõige inimeste kaitsmise seaduste järgimise, ütleme sellise universaalpolitseiniku roll see roll, mis, mis, mis tänapäeva, mis tänapäeval on üle võetud, pigem nagu India armee poolt. Et juhul, kui on on kuskil India regioonis probleeme, siis siis kehtestatakse seal sõjaseisukord ja seda on vabariigi ajal siin peaaegu 80-l korral tehtud olgu siis kas kogu riigi territooriumil või üksikutes osades. Ja siis sõjavägi, lahend läheb ja lahendab selle probleemi. Et pigem, nagu selle rolli on, on, on üle võtnud siis armee. Kultuurimaja. Eesti keelde on tõlgitud küll inglise või vabandust, India, selliseid tähtsamaid tekste Linnart Mälli poolt. Ometigi ma arvan, see on, see on üsnagi suuresti selline friigi kirjandus või, või sellistele tõelistele ajaloo, kultuuriloo, üliõpilastele, nad ei ole rahva poolt palavalt armastatud tekstid. Kuigi ma ei usu ka, et väga iiliast eesti inimene lugenud oleks on see sõnum natuke liiga keeruline Eesti inimese jaoks, et võtta pagavad kiita kätte. Jah, tõenäoliselt et mõned nendest tekstidest või mõned on sügavuti minevaid hinde tekstid tõepoolest vajavad siis nagu teatud eelteadmisi. Samas minu meelest ei ole täiesti õige noh et mõned nendest Linnart Mälli poolt tõlgitud tekstidest ei oleks väga populaarsed. Noh, just nimelt sedasama pagavad kiita või ka budistliku Mahena filosoofiat esitav Šāntideva bodyd sarja avataara on äärmiselt populaarsed olnud teatud aja ajahetkedel Eestis või ka või ka mõningat maha Ena suutrad või miks mitte ka? Orientalistika seltsi ajalehes ilmunud kama suutra et sellised tekstid tihti mõjuvad oma oma auraga palju rohkem kui kui oma sisuga. Nii et iseküsimus on see, et kui paljud inimesed neid on, neid nad on läbi lugenud. Ja siis nendest kõnelevad ja, ja palju kõnelevad lihtsalt niisama. Riigi kirjandus jah, India vajab, vajab nagu iseseisvat süvenemist aga ka, aga ka mitte liiga suurt. Need tõed on tavaliselt esitatud suhteliselt selgelt ja, ja arusaadavalt, ega hindlase kirjutatud ka mitte mingisugustele nii-öelda filosoofidele, ainult, vaid ikkagi. Teosed üritasid ka rahvast harida. Eestiski olemas mitmeid India poode, kas see, mis seal on, on väga ersats sinu jaoks? No see on selline tüüpiline ka ka Indias olemasolev kaup, aga ei saa öelda, et seda, et seda ei leiduks ka mujal maailmas. Mõningad asjad tõepoolest on, on, on ainult Indiale omaselt kahtlemata. Aga see on pigem selline meie mõistes turukaup mida, mida seal müüakse ja võib-olla ainult üksikud asjad on, on sellised ehtsad. Mingisugust antiiki või vanavara sealt kahtlemata ei tasu otsida. Kas sina oskad anda mingi seletuse, miks need nõukogude ajal väga populaarsed olnud India filmid, kõik sellised ühtmoodi läeg, et või, või selliseid ilusaid löömafilmid olid, miks neid sellisena tehti, või oli see üks osa India kinokunstist, mis siia jõudis, lihtsalt? Põhimõtteliselt see ongi India filmi on ja see saab alguse kahest asjast, üks on siis India müüt või õieti India suhtumine müüti. Või miks mitte ka kogu kogu minevikku. Hindes nimelt ei armastata ajalugu. Näiteks 3000 aasta vanuses sanskritikeelses kirjanduses on võime ühe käe sõrmedel lugeda ajalooteoseid mis on kirjutatud ajalugudena. Ja tegelikult, et nii-öelda kõige parem india tunde teab neid ainult paari india jaoks on oluline müüt, et ajalugu ei ole tähtis, sündmuste reaalne kulg sugugi mitte. Teine moment on siis nende teatrist ja india tantsukunstist sündinud idee lõpp peab olema alati õnnelik. Alati peab olema häppi end. Ja kui me need kaks asja kokku paneme ja lisame sinna india india muusika hinda, tantsud, eks ole, mis, mis ühes etenduses on kohustuslik osa Enda salati, siis me saame Kinde filmi. Et süžee on laenatud müüdist või on veel rakendatud selle süžee peale müüti. Ja kõik see on selline vaatemänguline, värviline tantsu, tantsu ja muusikaga läbi pikitud selline linde film siiamaani, mis ei tähenda seda, et ei, ei tehtaks väiksema eel arveliseid nii-öelda iseseisvaid filme, mis, mis sellest totaalselt erinevad, aga selline on nii-öelda mainstream'i. Kui suur osa india kultuuris on üldse tantsule? Äärmiselt suur osa, Jon ta religiooni taan toetajaid. Jooni olemuslik osa, kõik see, mis, mis tantsuga kaasnev on põhimõtteliselt religioosne toiming täpselt samamoodi nagu näiteks palvetamine või mingisugused muud momendid religiooni juures. Ta ei ole küll liiga liiga vana. Ütleme niimoodi, et ta ei ole päris selline kultuurielement, mis, mis ulatuks tagasi sinna aariast aega. Vaid ta on pigem varakeskajal sündinud, sündinud nähtus ja india tants on on praktiliselt kuni kõige viimase ajani ikkagi olnud seotud religiooniga. Ta iseseisvaks vaatemänguks on ta muutunud võib-olla ainult alles nii-öelda inglise okupatsiooni või selle briti-indiaperioodil. Kas Euroopa kultuuriruumis on teadlaste ja kultuurihuviliste seas Indiaga tegelemine populaarne või on ta ütleme Hiina, Jaapani Kaug-Ida järel? Ikkagi kuskil seal tagapool ma ütleksin niimoodi, et kui me vaatame kogu orientalistikat kuttiku teadusharu mis sünnib kuskil 18. sajandi teisel poolel siis tegelikult india ongi see nii-öelda A seal orientalistika teaduses, India on see, millest orientalistika algab. Kohati võiks öelda, et ka näiteks sanskriti keele uurimisest algab moodne keeleteadus. Põhjuseks siis see, et et see oli just nimelt see koht, kus inglased olid nii-öelda kahe jalaga maas. Nad olid, nad olid seal kohal, nad olid selle asja keskele, neil oli võimalus seda uurida. Ja see kõik, mis, mis tuli nagu kaugemast idast eelkõige kui me mõtleme siin Hiina või Kagu-Aasia või panni peale siis suur hulk nendest nendest maadest oli oli kuni 19. sajandi lõpuni mõned kuni 20. sajandi alguseni suletud isoleeritud välismaailmast teadmised Euroopasse tilkusid läbi üksikute kanalite, et seda ei olnud võimalik niivõrd hõlpsalt uurida islamimaailma võib-olla küll selle selle kokku puutununa Euroopal nagu pikemat aega, aga India oli siis nii-öelda kaugemast idast kõige avatum. Niiet orientalistika saab just nimelt Indiast Indiast alguse. Seetõttu ongi ongi veider, kui kui noh, Jaapan on küll nii-öelda majanduslikult äärmiselt edukas, aga kui me vaatame Aasia kaarti, siis tegu on siiski nagu pisiriigi ja, ja pisikultuuriga. Inimene saab kokkupuudet teise maa ja teise kultuuriga muuhulgas ka läbi keele, iseasi, kas ta selle keele täiuslikult ära õpib, aga aga kui ta on väga suur huviline, siis ta enda jaoks mingid algteadmised ikkagi kokku paneb. Euroopas on lihtsam. Põhimõtteliselt me ikkagi ju ühe algkeele osad, meil on mingid samad reeglid, me, me oskame seda keelt enda jaoks arusaadavaks teha. Tooge palun välja mõned erinevused, hindi ja eesti keele ülesehituses võib põhimõttelised erinevused, mis nendelgi. Teil on, kõigepealt tuleb alustada sellest, et hindi keelt ma ei mõista, aga küll olen nagu pikka aega tegelenud sanskriti k mis on siis ka ka üks indi keele ema. Mis on sanskriti puhul, mida tasub teada? On kahtlemata see, et see on India jaoks ja ka väga suure osa aasia jaoks umbes samasuguse tähtsusega nagu ladina või kreeka keel Euroopa jaoks. Budismi läbi on sellest saanud just nimelt eelkõige selline Aasias üldmitte just kõneldav, aga üldosatud keel. Kirjanduse keel, mille kirjandust on loodud alates 12-st sajandist enne Kristust kuni kuni veel 20. sajandi alguses kirjutatud sanskritikeelseid teoseid ja on, on kindlasti olemas siiamaani isikuid, kes on võimelised suhteliselt vabalt sanskriti keeles tekste looma ja miks mitte ka kõnelema. Näiteks kulu kuulus vene teadlane servat skoi, kes, kes käis Indias ringi ja üritas leida sealt inimesi, kellega, kellega saaks just sanskriti suhelda, sest muid keeli ta ei osanud. Nii et selliseid oskajaid on täpselt samamoodi, nagu on ladina keele oskajaid. Peamine erinevus sanskriti keele Euroopa keelte vahel ma ütleksin, et ta seda praktiliselt ei ole sanskriti indoeuroopa keel, sanskriti on tõenäoliselt indoeuroopa algkeelele üks üks kõige lähedasemaid keeli, nii et paralleelid kreeka, ladina ja miks mitte ka inglise, prantsuse, saksa keelega, on täiesti ilmsed. Mõned sõnad on, on praktiliselt äravahetamiseni sarnased. Aga eestlase jaoks on kahtlemata huvitav ja hea teada, et keeleteadlaste arvates on eesti keeles vähemalt 35 sõna mis on tagasiviidavad sanskriti keelele mis on siis teiste keelte kaudu või mõned võib-olla ka otse sanskriti laenatud. Jah, ma juhtusin lugema üht väliseestlase raamatut sumeritest ja tema tõestas seal ära, et vaat et kas nüüd pooled eesti sõnad on tulnud sumeri algkeelest või aga igal juhul väga palju, et need on väga lähedases suguluses, nii et sa võid öelda, sanskriti keel ei ole euroopa keeltest nii kaugel kui hiina keel, näiteks. Ei sugugi mittesüsteem ja ülesehitus on selline, selline klassikaline pöörded, käänded. Verbisüsteem on on peaaegu et peaaegu et sarnane seal kreeka ja ladina keelega ainsus, mitmus, ainsus, mitmus, kõik kõik ilusti olemas, erinevad sood. Ja ka kirjasüsteem ei baseeruv küll päris erinevate häälikute väljakirjutamisel, vaid erinevate silpide väljakirjutamisel, aga on ka äärmiselt sarnane. Samas kui me, kui me võime nagu hiina kirjasüsteemi grammatikat ikkagi totaalselt teises võtmes vaadata. Üks märk on, on üks mõiste või üks sõna, et see on hoopis midagi muud. Koreas elavad teatavasti kõik kinnid. Indias elavad vist kõik singid, on see niimoodi? Oh ei, sugugi mitte, sing on nimi, mis on Indias tõepoolest väga palju esil, aga põhjuseks on siis see, et singi perekonnanime kannavad kõik sitsimehed. Ehk siis tegu on selle iseseisva usulis religioosse ja, ja ka poliitilise kogukonnaga. Mis on siis natukene võtnud islamiste natukene siin turismist ja kuhu praegusel hetkel kuulub umbes 24 miljonit inimest kõik sigi mehedkana perekonnas perekonnanime sing, see on siis lõvi ja kõik naised kannavad perekonnanime Kaur, mis on siis emalõvi. Nii et ja kuivõrd praegune peaminister rindes kannab just nimelt sedasama sama nime, siis, siis tuleb aru saada sellest, et tõepoolest see nimi on esil. Lisaks sellele on olemas veel hulka isikuid, kelle perekonnanimi on lihtsalt juhtumisi sarnane. Aga ei saa öelda, et Indias oleksid kõik kõik singid, et need on. Need on, need on tihti kassiksid või siis isikud, kes on, kes on lihtsalt mõjukad ja Sikkide esilekerkimise põhjus on, on just nimelt selles, et nad on traditsiooniliselt võtnud oma oma elualadeks sõjapidamise panganduse ja näiteks ka kulla ja teemanti kaevandamisega tegelemise. Ja kuivõrd India pealinnas on on väga suur protsent sikke ja Indiaga majanduslikult kõige edukamalt alal pann sobis siis pole ka imestada, et Ciccio on ühest ja teisest nurgast esile kerkinud. Kuidas sulle tundub, kas eesti inimene suhtub Indiasse mingi eelarvamusega ja selle eelarvamuse üheks põhikomponendiks on hirm selle pärast punkt üks, et neid on väga palju, punkt kaks, et nendest on ka loodud kuvand, kui väga militaarsest rahvast. Võib-olla isegi rohkem. Mulle tundub nii palju, kui mina olen inimestega Indiast vestelnud, et on, on peamine kuvand Indiast on see, et tänavad on räpased. Kõikjal nälgivad epideemiast laastatud inimesed. Saastatus on, on meeletu ja, ja alles siis kaasneb see poliitiline kaos või militaarsust. Et pigem on see Militaarsus Militaalsem kahtlemata Indias äärmiselt populaarne aga ei saa öelda, et see oleks, see oleks kuidagi valdav ja ei saa öelda, et ka tänapäeva India vabariigis oleks selliseid suuri rahutusi või meeletuid probleeme, mis pärast sinna sinna ei tasuks minna? Sugugi mitte India on Aasia riikidest minu arvates üks turvalisemaid. Ja ütle, palun, lõpetuseks spordiajakirjanikuna ei saa ma jätta küsimata, et miks nad maahokit mängivad nii palju ja nii edukalt. Noh, eks see ole India pära, inglaste pärand, aga tõepoolest spordil on tänapäeva India vabariigi ja ka näiteks India, vabariigi ja Pakistani ja India vabariigi Bangladeshi suhetes väga tähtis roll. India ja Pakistani suhted, arengut näiteks vaadatakse just nimelt seeläbi, et kuidas maahoki või, või kriketi või pesapallivõistlustel neil omavahel läheb. Ja kas parasjagu korraldati maavõistlus või mitte, et selle järgi hinnatakse k-ga tulemit Kashmiri tulejoonel. Või seda, seda, milline olukord seal kujuneb, et sport on äärmiselt tähtsal kohal. Ja ka teised spordialad, spordikuulsused on, on, seisavad kõrgemal kahtlemata kui, kui peaminister või, või ükskõik kes Indias. Kultuurimaja. Sellised olid tänased India jutud, Martti Kalda, Tarmo Tiisler selleks korraks lõpetavad. Aga mõelge edasi ja kui teil tekib veel küsimusi, miks mõned asjad ja käsitlused on nii nagu on siis püüdke neile ka selgitusi leida. Meie saateülesanne ongi küsimuste püstitamine kuulmiseni järgmisel laupäeval.