Tõstke kaasmaalased, tänane ei kellelegi ma saade, mille sissejuhatav kohvikus need peaks pakkuma headele kuulajatele, ühtaegu nii helikunstilist eksootikat kui mõningast äratundmisrõõmu. Ehkki kuidas kellelegi. Arvatavasti ei ole need nii rõõm kui eksootika, selle suuruse vähesus selles mõttes ka kuulaja rahva ehk vanuses tänane äravalitud ei kellelegi ma. Muusika on üliekstravagantne vokk akrobaat üks erakordse maid seesuguseid, keda viimane poolsajand on, tundub, et tegemist on tõelise tiivaga ja tema esines ehk temakese esimest sooloetteastet. Saad eikellegimaal veel mõne minuti oodata, sest tegemist on tõelise tiivaga. Ja seni, kuni temal laulusena võtab, mängib teda saatev soojendusbänd ühe pala. KG tuleb näol. Nagu lubatud, esimene laule nagu lubatud, tõeliselt tiivalt ehk ekstravagantset vokaal, akropaariltkeelne nimi. Ja oli imas Sumak. See Peruust pärit ja päritolult väidetavasti koguni muistsete inkade printsesside järeltulija võib tegelikult oma häälega korda saata veel muidki väga kõrvapaistvaid vigureid ehkki ta äsja kuuldud lõheldases palas tarriraaki püsis küll pigem kolaratuur soprani kõrgustes. Voodi on talle ja tema häälepooltele kättesaadavad ka vägagi mahedad. Madalad mehelikudki kähedased imas Sumaki hääleulatuseks, kui seesugused tehnilised parameetrid peaksid olulised olema, on väidetud kunagi suisa viis oktavit. Kas see kõik lendab, voodi on olnud, see on ka teistegi varem ei kellelegi maal tutvustatud, taas meenub tatud erilise hääleanni poolest väljapaistvate lauljate puhul olnud mõnevõrra kaheldav. On tegemist kas ikka tegelikult nelja või viie või rohkema või pisut vähema oktoriga. Õigupoolest tehniline parameeter ei garanteeri veel iseenesest tulemust. Aga tulemus ima laulude puhul, milles on todasama eksootikat ja tuttavlik, kust on paras annus kiki ja ometi mingid muud kvaliteedid, mis tast päris ühe päeva tähelepanu väärset tühisust ei tee on kõik olemas. Ja arvatavasti on õige aeg nüüd lasta neid teisigi registreid iimas sumotil tutvustada. Mis puutub tuttarlikusse selle eksootilise kõlapildi kõrvale, siis võib-olla On Häädekuulajate vanema põlve hulgas tõepoolest neid, kes mäletavad kuist, aima Sumak 1961. aastal käis väga ulatuslikul kontsertturneel tolles riigis koosseisu on kunagi Eestigi paraku kuulunud. Nüüd meie järgmine lugu, Lamolina. Meie päevil on kuulajail muusikuid ühtviisi raske rahuldada oma huvi millegi ehedalt, eksootilise tõeliselt obs Kuurse päris päris tundmatu järele. Laula saaksid päritolu, helikunstikriitik Will Montgomery on arvanud seda 1990.-te aastate keskpaiku ja seoses muide viimast summaki vanemate helialbumite taas väljalaskega. Oh, mis praegusel ajal tundub olevat peaaegu et võimatu oli täielik reaalsus, vähemalt heli kunstiline kunsti reaalsus neli 50 aastat tagasi viima. Saak jõudis Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikas läbi Argentiina USA, kas 1947.-ks aastaks? Mõnigi aasta varem aegu, 1942. aastal oli teda laulmas kuulnud Buenos Aires raadio kaudu Ameerikamaad tollaseid hinnatumaid sõpra, neid Chris Moore kes Muri kutsel siirdus viimas Sumaki ameerikamaale kõigi võimalustele ühendriikidesse. Aga kui ta tollel ajal 1947.-ks siis sinna lõpuks jõudis, oh õnnetust ja häda oli tema heategija ja kutsuja Chris Moore lennuõnnetuses mõni aeg varem hukkunud ima suvaki tõusu tuntuse poole. Need kurvemad saatuselöögid takistavad küll olles nii-öelda avastatud ühes New Yorgi klubidest üsna ruttu, see juhtus juba viiendate päris päris alguseks. Siirdus ima summaki, edaspidi andma kontserte koos sümfooniaorkestriga nii New Yorgis kui Montrealis, kui Torontos ja veel siiani Igi väidavad, mõned, kes toonaseid kaugeid aegu mäletavad ja kes ise seal kohal olid, seda enam et arvatavasti saanuks Siimas Sumakist nii-öelda tõsises muusikateatris üks väga hinnatud väga kuuldavalt koloratuur, sopran. Ima summak mitte ilmsesti ainult kavatsuste kohaselt, vaid tublisti toetatuna abikaasast muises. Muuseas, Euroopast, kes nii hästi komposiiter Göran seeria Siidus, pigem popmuusika, kummalisemate ja eksootilisemad kõlamaastike poole. Kõik ta eksootika oli viiekümnendatel aastatel vägagi värske värk, vähemasti Ameerikamaal, kus tõmmati populaarsesse muusikasse, tõsi küll, vahel ka väidetavasti lammast valt standardi seerivalt lihtsustavalt mitmete teiste, iseäranis Aasia, aga Lõuna-Ameerika helikultuuride näiteid kõigest sellest kokku sai eksootika, mille tuntumate esindajate sekka kahtlemata kuulub kliimas summakama vokaalakrobaatika aga hinna, eksootikute koolkonda kuuluvad kahtlemata nii Martin Denny taimel, lisades valdu pisikese samba katkekese läbi kuuldud ennist eikellegimaal Les Baxter sooti komposiit rer Alžeeria, kes ima sulaki kummalistele lugudele kirjutas nii teemasid kuidagi arranžeeringuid, seda juba viiendate aastate alguses viima summaki mõnedki palad ja plaadid Ameerikamaal päratult populaarseks osutusid. Slovakkia abikaasmõisas aga jätkas suuresti stiilselt osugust rida nende heliümbriste tegemiseks tollele imepärasele häälele. Ja järgmine näide. Muuseas Ivanka haranžeering. Päikese Šveitsile on seesugune ka, kus just nimelt abikaasa Moosese Aranžeerimis kunst, Nigitslik või kaunis, kuis ta just kellegi kõrval näib kõige teravam, nii kõrva paistab, sest see on üks neid tänaseid kellelgi valasid, kust iimasumoki hääl, üllatus-üllatus, puudub. Chino on üks seesuguseid paljudest paladest yymašoki kunagises repertuaaris, mida viimastele aastatel on ka usinasti naasva tuntud, mille puhul kuulajal erilist kahtlust ei teki, et rütmika son tõsiselt tegemist Ladina-Ameerikaga muidugi, millega siis veel viima suma, kes ilmsesti oli Peruust pärit, kuigi paljud väidavad eriti nende kahtlejate hulgast, keda leidus küllaltki ebaima Sumaki populaarsuse kõrgaegadel. Samamoodi nagu imas slovaki nimi näituseks tagurpidilubade lugedes annab kokku eemika müü. Niimoodi ei ole ta ilmselt pärit Peruust, vaid hoopistükkis pruukeanist ja muusikast, toda Peruu folkloori suuresti üldse mitte ei sisalda. Kahelda ja küsida ja imestagi viima summaki muusikat kuuldes selle juuri otsides päris omajagu. Ja kui kliimasummat ja tema abikaasa arranžeerija muises onko väitsid, et Peruu rahva väga ammusest minevikust muusikalisest nemad oma ainet ammutavad siis muidugi ilmsesti täiel määral neid uskuda. Võima suunak laulis seda, mida viiendatel aastatel populaarsetena püsida tahtvat. Lauljad, lauljannad ikka proovisid laulda Ladina-Ameerikat sealhulgas ammusid, kuid tša-tša-tša Sid ja sealtkandist tuleme järgminegi. Näide Charlitaano. Ajuti lausa jahmatava amplituudiga hääl, mis kellelegi viimati kuuldusi kuuldub selles. Ta arvatavasti lõpuni kuulus, kuulub imas Soomakile. Lauljanale, kelle palade orkestriseaded, nagu eelpool öeldud, tegi tema abikaastoona muuseas vaakummees, kes ilmsesti nagu ka eelpool korra mainitud õpisama ametit salamisi stuudios sel ajal kui viimast Sumak esimesi populaarseid plaate kujundas orkestri värvides alles less Mäkster. Kuivõrd üksteiselt midagi üle võttis, selle kohta muidugi sisaldavad populaarmuusikalised ajaloolised allikad väga vastukäivaid väiteid, sest nii nagu eksootika ka kadunud kuulsusi Les Baxter asja valetab, oli viimast, Suumaki abikaastulevane arranžeerija moosis auku. Üks täiesti saamatu tüüp, kes nimetas ennast küll lõugama Ameerika Köšminiks. Aga õigupoolest arvab Baxter ei osanud midagi, vähemasti kui tuli aeg kitarri mängida, siis olid mehel näpud kanged. Küll olevat seda muidugi jälle Speczdriversioonis. Moosis pauku süüdistanud pekstrid selles, et too tema tagant näppab. Mida siis küsinud Baxter noote varastad, ütles Ivanka. Mis noote, imestas Baxter. Siibe mulli panid mult pihta. Luca Les Baxter kinnitab, et tegemist tanud täiesti tõsimeelse jutuajamisega vähemasti modis Ivanka poolt. Nii või teisiti, Walko oma armsale emale võõraseerinud järgmisegi. Vala vaalu. Päikese leidsitest jutustada, kui nii võib selle ülikõrge vokali kohta öelda Palo Oliveri 1952. aastal juba ilmunud viimase slovaki helialbumilt Legend Päikese neitsitest. Imestati ehk vähem, aga võib-olla rohkem kui praeguse ajal, kus viisi seesugune hääl heliplaadile ikkagi saatis oma ühtpidi kuri ja teistpidi heasoovlik viimase ploki suhtes eksootika staar ja vanataat lesk Baxter on küll väike, et nood albumit, mida temaga viimase humakiga salvestas lõiguti stuudiolindile ülima hoolikusega kokku. Ula suvakil olla vastu üht või teist klaasi, mille ta küll puhtalt välja võttis korrata, nii palju kordi, kui see lõpuks produtsendile oranžeeriale sobiv tundus ning siis lasti võtta teine fraas pärast, aga eks ikka liim ja käärid ja magnetlint. Sellele vastukaaluks on läinud küll praegu veel elusolevaist nüüdismuusikavokalistidest, sest üks erakordsemat Iraani päritolu Ameerikas baseeruv Susan teisim kuulata Siima summakid kontserdil, nagu ta väidab 1990.-te alguses et veel õitsvaski eas siis populaarsematest päevist oli möödas juba vähemasti 30 aastat. Väikese mõõdrilisel esinemisel suutis viima summak ka täiesti lavalaudadel reprodutseerida kõike seda, mille poolest nende vokaalsete eriskummalisi uste poolest tema plaadid tuntud on. Nõnda teisiti, kes tahab, see usub. Kes ei taha, see kahtleb, arvatavasti see võib nimetada Ivo suunaki vokaalvigureid lihtsalt sirkuseks. Ometigi peale palagani nendest paladest kindlasti midagi on, sest oma kummastav võlu on neil veel aastakümneid hiljem tublisti aega pärast nende esmakordselt salvestamist. Kaletas see koht on meie järgmine lugu imas sumatult tänase eeleikellegimaal. Imas Sumak tänale ei kellelegi äravalitud muusik minevikku kuju, keda digieksootika muusikas eksootika vaimustuses on üheksakümnendatel aastatel mäletatud ja meelde tuletatud. On üks kahtlemata neid tüüpe, kelle puhul, nagu me oleme katsunud selleski saates viidata, võib õhku visatud juhuslikke küsimusi, võib neile vastata kuis tahes ja võib ka lihtsalt olla sellest häälest, mis madalus ist kõrgustesse söödav ja siis jälle tagasi lihtviisiliselt väga-väga võlutud. Publiku võrumise kontserdilavalt jättis paki järele õigupoolest 1961. aasta tollesama Nõukogude Liidu tuuri järel tol tuuril Kell väidavad viima Sumaki kasvõi 90.-te astute plaatide taas väljalasete reklaamitekstid, olla teda kuulanud ühtekokku 80 miljonit inimest. Kes teab, kas tõesti pool tollast Nõukogude Liitu käis kontserdit. See on võib-olla kaheldav. Aga mõnigi vala omab ka midagi muud peale kitšilikus ära praegusaegsetele kõrvadele. Seda seondub saate tegija küll väita. Peagi-peagi tänanegi eikellegimaa otsas on viimase otsa ja on veel mõned minutid. Mida kasutad liiklus nad selleks, et esineda väikese informatsioonilise teadaandega selleks, mis tuleb nädala pärast. Nädala pärast tuleb järgmine kellelegi. Ja siis pole parata. Pärast pikemat perioodi, kus meile on häält teinud päris mitmed väga erinevad suurepärased daamid, lauljannad ja muidu instrumentaalseltki muusikud, võtame Väikse prii aja suurepärastest lauljannadest ja võib-olla, et järgmine nädal saab eikellegimaal läbi ilma naishäält ta üldse või siis pöörame me tol puhul nendele tähelepanu minimaalselt. Tänas eikellegimaa, liigutab oma lõpuni, aga imo summak.