Kaheksandal jaanuaril täitub 70 aastat viiuldaja Yoshil Šagali sünnist. Looming eesti muusikaelu üldpildis on olnud nähtav ligemale 50 aasta kestel sümfooniaorkestri liikmena, orkestri kontsertmeistrina ja ansamblites, aga samuti muusik ka meil lahutuslikumal poolel. Temaga koos on sellel teekonnal astunud ta kolleeg Emil Laansoo, keda palusin abiks meenutama mõistagi koos Joshiga, sageli ka Eesti muusikaelu lähiminevikku juubilarile, suvinaga kõige Radio kolleegide poolt tugevat tervist ja mõistagi ka uusi väärt meenutusi tulevaste põlvede jaoks. Tallinna konservatooriumis, kas me võime väita, et oli olemas kaks riiuli puhul aga selle eest pea täitma? Mõned inimesed tulid, võib-olla väike alge juba olemas ja kõike seda see ja seda ei pruugigi nii-öelda kaks peaks olema, sest ma võiksin nii palju lisada sellele, et näiteks need õpilased, kes õppisid Paulseni juures ja need õpilased, kes õppisid papp meeli juures need õpilased ise olid niivõrd erineva niisuguse põhjal. Praegu ütelda niimoodi, et need oleks õpetaja kool, õpetaja kool tähendab, et oleks näha, liigud nagu oleks üks niisugune pitsat, et vaat see on öelnud kohe näha. See oli, õppis bakteri perekond küll ja ikka ei, leidis õpetaja Joosep. Millal saab viiulidest viiuldaja, mis peab juhtuma selleks ennem või pärast kivi üldse saada? Aga mis hetkel saab öelda, see on täiesti individuaalne, oskab midagi ütelda, ja kui õpilaskontserdil viiuldaja mängib seda, siis on veel juba viiuldaja. No ta muidugi viiuldaja, aga kas oma nägu oma nägu puudub oma oma niisugune noh, nii-ütelda paika pandud videos kohta see, mis ta mängib natist, tal võib-olla ei ole veel niisugust oma oma kontseptsiooni kontseptsioone ja kontseptsioon on kõik nii nagu ja tõesti meil siin ütles, et see on kõik paika pandud õpetaja aga ta on muidugi viiulimängija, mängib õpetajatele asutus ära, siis läheb välja, siis veel ju. Ei tea, kus pole, minu jaoks pole vaadates omapead jäetud õppe juures on lihtsam seal järsul silmuseid, vot siniÕigime ta lõhesid, jalgratast leiutada, et sa võtsid seda. Nii, mängime seda. Kas õpetaja poolt ette näidatud teed mööda saab väga pikka aega käia paplalisi soolokontsert raste alla liita sellele ise, need õpped ja mõni õpilane puudus, kuusid valamas, harjutas klassist. Oma lugusid, mis ta esines, oli viia. See, mida lavastaja taolzin tegin ka harva ei tahtnud ise kunagi esineda. Paulson neid rohkem dirigendina vist esines seal lihtsalt pedagoog ta ei olnud, ta oli ja on väga hea metoodik. Ella intendikstrakti oma teadmistest ja tiike seda oskas hästi ei lasknud pärast. Ta tegi vahest selle asja niivõrd selgeks oma huvitavate niisuguste isemoodi näidetega, et no õpilane ei saanud kuidagimoodi nüüd teistmoodi nüüd teha, nii nagu need, ütleme tema soovitus. Jälle mingisugune mõte langes ära, mootori TTK aiakest katsemalt ongi õige midagi. Tal korter oli üleval klassonid alal, esimesel korrusel, seal ta elas, seda hirmsasti häiris see, kui ma ükskord küsisin, professor, mis pärast nende oma tundi ei tee. Koorimis mõtlesin, et need igasugused muud helid mind kaks älimas tollel korteril sisehoovis ja seal tänavamüra ka absoluutselt isoleeritud isoleeritakse. Paulsen oli sakslane üldse, Eesti vabariigi konservatoorium oli hästi paljurahvuseline, sellel nii pedagoogi kui õpetajate poolest sel riis, elamine. Liigudel noh, vahepeal vabariik siin meetreid, sealt sealt protees, mitmetel polügoonil tuleb selliseid väga palju, meil pedagoogs. Kas õpilasi oli ka, oli venelasi ja oliga juute Odin, venelasi, sakslasi, baltisakslasi oli kindlasti ja no näiteks niisugune mees nagu kurk, Brinkmanni. Tol ajal mingisuguseid rahvustevahelisi pingeid võis ka märgata. Praegu on see väga aktuaalne seminari pillimehed. Ei tea igatahes oma asjaga hakkama saama ja igatahes ei tulnud sest isegi niisugust asja, et hakata nüüd mingisugust rahvuse vahet pidama, et mina olen parem kui sina, sellepärast et ma olen ütleme, sakslane, sina oled seal, ütleme juut või, või mina olen eestlane, sina oled venelane või, või niimoodi ei tulnud mõttesse, igatahes mina küll ei mäleta, ega ei tea niisugust asja, et oleks olnud tol ajal niisugust rahvuse vahet ja kõigil oli pääs konservatooriumisse õppimiseks oli täiesti vaba. Kui sa oled andekas inimene, õpi palun, kui sa läksid, tahtsid tööd saada, kõigepealt, kuidas sa mängid ja kas keegi rahvust, mõnede rahvuste puhul on märgata näiteks erilist kiindumust keelpillimängu. Te olete mõlemad kuulnud kindlasti ütlemist, et kui on kolm viiuldajat ja nad on juudid, siis on juba sümfooniaorkestri peaaegu olemas, tähendab, maailmaorkestrites tõesti eranditult on palju juurde on see viik? See ei ole üldse asi selles juutum, töömees. Ei, aga, aga eestlane on, valan laikast. See ei ole ainult mitte viiulimängijate puhul, vaid see on üldse keelpillimängijate puhul. Me teame ju väga palju neid. Tšellistlikesson. Väga head mängijad ja, ja välismaal on ju niimoodi, lähed orkestrisse, kui sa oled seda väärt siis ei vaata mitte keegi sinu peale, mis, mis seal. Mis seal seal märgitada? Jalati polegi passis märgitud kõikides maades? Täiesti ja, aga siiski on huvitav on see, mul on meeles, kas olid Oscaniimideks, käis kunagi Tel Avivi orkestrit juhatamas ja selgus, et selles orkestris ei olnud fagotimängijat ja ta oli väga imestunud, kuna Tel Avivi orkestrile tõesti rahvuslik orkester täiesti nende rahvustunnuse järgi, siis nähtavasti siis haruldasemad puupillide pealetungi ikka ei ole ja vaat nii palju, kui mina olen kuulnud, see oli kunagi siis, kui ta oli täiesti nii-ütelda rahvuslik orkester. Aga praegu on seal näiteks ma tean seda, et eriti puupuhkpillimängijate nende hulgas on väga palju prantslasi. Millegipärast prantslasi peetakse parimateks puupillimängija, seal on seal üldse külapilli triidile kõik rohkem viledega, niuksed asjad, seal ei ole keelpilli mängijaid palju, näiteks seal oli kalu, bee flöödi. Mängin seal eri diviir prantsuse viil, mis nüüd ka ei ole, palju lipu võiks selle, et seal on seal videol joo joomas praegu Tel Avivis igatahes, no ma ei tea, kui palju neid teistest rahvustest on, aga igatahes ma tean, et peadirigent on ju hindulane. Väga paljudes maades on ju rahvuslikult sümfooniaorkestrit tähendab mõiste rahvuslik sümfooniaorkestri puhul on ta üldse täielikult kohandatav mõiste või kui on kohandatav, siis mis võttes Šoti rahvuslik sümfooniad, kes noh, neid on igal pool Prantsusmaal ja, ja, ja veel mitmel pool maailmas. Mul on niisugune ettekujutus, et näiteks nagu sa praegu ütlesid, Šoti rahvuslik orkester ega nad ei pea olema mitte šotlased. Kodakondsus tähendab seda mõtlengi, et ja mis on selle mõiste taga vaat et selles riigis on sümfooniaorkester ja see püsib ja töötab ja, ja ühesõnaga püüab areneda ja vot niisugune mul on niisugune ettekujutus sellest asjast. Kas sellel ei ole üks teine põhjus, kas sellel ei viidata loomingu peale. Kui on olemas rahvusliku muusikakoolkonna loomingu koolkond, et seda siis esiteks rahvuslik orkester. Kas ei ole sellest Niga Vannakseeruvad ikka klassika, pealegi hiiglassika ja ikka selle peale inimene ja osatakse seda siis need muud kodused helitööde, need mängime, kuidas öeldakse, tuuakse ja kui on midagi mängima. Aga et selle pealaseks näiteks meie juures on siin käinud üks gruusia dirigent, tal oli kaks meest kaasas, kes mängisid seda nende rahvuslikus niisugust vilepilli ja me mängisime siis ühtegi gruusia teost, kus oli siis see oli sees need ühesõnaga kohad ja no ma tean seda väga hästi, olen isiklikult tuttav seal mõne mehega, kes gruusia orkestris riiklikus orkestris ikkagi rahvuslik ja riiklik orkester, need inimesed, kellega ma seal olen tutvunud, ei ole mitte grusiinlased. Aga kui on vaja muidugi, siis esitatakse vaat niisugust teost, kus on täiesti rahvuslik, niisugune omapära, sellel teosel. Aga siiski ma mõtlen, et võib-olla juudi vanemad on siiski tublimad oma lapsi suunama muusika juurde ja jälgima nende laste arengut kuivast teistest rahvustest, kui hakata mõtlema, igal juured ei jäta oma lapsi laokile. Jah, ja ma arvan ka seda, et ja sellest on tulnud ka see, et väga paljud siin endise nõukogude liidu tippkeelpillimängijad pedagoogid on olnud juudid. Ja tõepoolest, ma ei julge vist väita, kas üldse terves suures Venemaad on mõni orkestrit, kus ei ole meid, Nende on palju juurde mäng praegu neid on väga palju ära läinud, sellega rohkem on täiendatud maailma läänemaailmaorkestreid. Mina võin nii palju öelda, klesime 50. aastal käisime Estonia teatriga Moskvas ja siis oli seal Estonia orkestriseadet juurde ka, mõned palm oli seal ja linna seal. Ja siis oli niimoodi Estonias ei olnud ühtegi juuti. Viiner oli siis peab lihtsalt ja, ja ei olnud. Ja siis läks veel vaheaeg, sinna orkestri on, sealt lõppkontserdil oli, rääkis seal oli suured ja kes kaks venelast, kõik olid juudid, keelpilli mängijaid, teine trombun oli ja, ja Vethamburiin trump. Ma küll ei, kõik oli teisi rahvuseid, võib-olla isegi fagotimängija. Ja võib-olla see on ka sellepärast, miks vanemad tähendab oma lapsi niimoodi kasvatavad sellepärast et vaata, kui me nüüd võtame natukene seda ajalugu, siis rahvas, see rahvusõigemini on saanud alati pool kannatada ja võtame ajalugu alates juba tollest ajast peale fon, roomlased ajasid nad maalt minema, siis saks randamine peale osalaks ju. Alates Hispaaniast ja niimoodi, vat mis pärast tuli välja. Me teame ju selle literatuuri kaudu seda, seda uut Süssi, kes oli seal Hispaanias, mis pärast sai sohist langeri järgi farmis pärast sai, seda me ei tea. Meil on kõik ajaloost väga hästi. Niimoodi randamine hakkas niimoodi ja vaat et, et ennast kuidagimoodi üleval hoida ja teiste rahvastega niivõrd väärtuslikud olla, siis muidugi vanemad hoolitsesid selle eest, et oma lapsi õpetada ja et see kultuur oleks, oleks kõrge ja, ja järjepidev. Ja vot siit see asi tuleb, see, et see ei tule mitte kohe, see tuleb ju sajandit aastate vältel. Seal taga on töö ja seal taga on väga suur töö, töö ja vaev. Aga siiski Ainult sellepärast, et ma ise olen juut, aga sellepärast, et tänu sellele on see rahvas rahvus on väga palju saavutanud, kõik tehnikateadlase rikkunud. See ei ole ainult mitte muusikas, on arstiteaduses ja füüsikas ja kuni aatompommi nelja vaimses tegevuses inim, inimtegevuse vaimses sfääris ja. Sul oli ju lausa maailmanimega onu. No kas sa oskaksid pisut kokku võtta omaenda lähemate nagu ta sugupuu juurte pudenemisest mööda maailma laiali? No mis puutub seda kunstnikku, siis nii palju ma tean, et minu vanaisa ja vot selle kunstniku Marc Chagalli isa Nad olid vennad vana ja tegelikult siis niimoodi tuleb välja, et, et Marksa tall ja minu isa oli onupojad. No mina juba ei ole enam mingi sugulane talle, sest ma olen juba niivõrd kaugel juba sellest pärineb samast regioonist ja Valgevene kõik on sealt Wondlike Valgevenest ja sealt kõik see tervet perekond on sealt sealt pärit, Maša kallil olid vennad ja vist olid õed ka. Ja kõik nad isegi püüdsid natuke muusikat teha. Aga tema läks teist teed kaudu, tahavad temal, eks ole, pintsliga ja aga seda ma tean, et, et no mina ei olnud veel sel ajal sündinud, tema olevat sel ajal veel Narvas käinud ja olevat elanud minu isa majas või korteris, õigemini lühikest aega ma ei tea, kui palju. Aga siis ta läks sealt minema, kirjavahetus kestis ka niikaua, kui siis isa elas, minu isa suri 33. aastal ja pärast seda siis katkes. Sul isiklikke kootav ei ole, ei ole, ei ole olnud. Ja siis ma võin rääkida nii palju, kui ma olin, paar korda olen käinud oma tädi juures Kopenhaagenis, tädi on ka minu isa õde ja siis tema oli käinud selle Marksa kalli juures seal kuskilt Lõuna-Prantsusmaal jaani käinud tema juures Stahli siis juba nii vana mees oli käinud ühesõnaga teda vaatamas ja teda võttis siis vastu tema sekretär, kes oli hiljem isegi temaga abielludes sellest, et esimene naine tal suri ära ja siis ta abiellus oma sekretäriga, kes olevat olnud 30 aastat noorem jalas ja siis tädi rääkis mulle hiljem. Tema juures seal käisin. Et proua küsis, et kes te olete. Ja siis ta ütles, et, et pahalasi onutütar niimoodi. Mina võin ka sündinud Zhang all ja ja niimoodi ja siis oli tema temal läinud kand ette, ma ei tea, kas kandis ette või mitte, igatahes seda tädi ka ei teadnud, aga iga igatahes ta tuli tagasi, ütles niimoodi, et tema ei mäleta enam niisugusi tegelasi. Ei, ma tõepoolest ei pruukinud ala Taali juba peaaegu 90. Ja siis ta võib-olla tõesti ei mäletanudki, ainult et ütles niimoodi tädile, et neid on nii palju, kes mu juurest ning käivad ja kõik ütlevad, et nad on kõik minu kaugelt sugulased. Aga ma mõistan seda, et nad tahavad Nad kõik minu käest raha saada. Ja ta ütles niimoodi. Ütelge härrashallile, minul ei ole tema raha vajab all nii rikas. Et mul jätkub seda raha küll ilma tõmmata. Kahtlemata. Jagan muidugi muidugi. Ma sündisin, Narva õitses kõva muusikalisel palju muusika mõisunud palju akropoli orkestris Talmaril Taal ja millid mõlemal õunapuu ja nad tulid Tallinnas ei olnud tükk aega mitte midagi, siis oli Tartus Vanemuise juures olid Soomes käis helilised vana meilid ja need rääkisid mulle seda asja. Et Tallinn on hilisem muusika. Kuidas öeldakse, kes lauljatest oli ka Ženni? Siimon on jo narvakas Joosep essale Gurjev, isegi Artur Rinne. Ja, ja on, kas nii, et Narvast oli väga palju muusikainimesi ja kes sinu esimene õpetaja oli Narva? Minu esimene õpetaja oli üks vene emigrandid, kelle nimi oli tuldžex. Eesnime ma kahjuks ei mäleta. Ja kavandatud Emajõe õppisin, õppisin tema juures üks ainukene üks aasta hiljem ja just pärast seda ühte aastat siis soovitati mul vanematele, öeldi niimoodi, et oleks parem, kui mind pannakse õppima selle Inglismaa, nii, tema oli ka sel ajal seal üks õpetaja, aga aga Inglismaal andis eratunde tulgse Foli küll selle muusikakoolis. Kuidas Inglismaani tuli välja nägid? Mul täpselt ei ole meeles, sest siis olin vist seitsmel aastal. Aga no igatahes tapani mulle igatahes see paik paika ja siis kumma Paulseni juurde hiljem läksin, ma olin kaheksaaastane. Ta ikka natuke vaatas, keda ta võtab oma klassi noor ja võttis mind nii nagu ma aru sain, ikka neid päris hea meelega. Kas oli kõik pask? Ei asuta igatahes seda ma täpselt ei mäleta. Kas Inglismaal siis maalis ka juba Stahlis liga ta maalis? Ta tegi niisugust asja, et kui mina tema juures käisin tunnis, siis ta elas ühes villas, see villa kuulus ühele prouale, kes oli ka üks emigrandid Venemaalt ja tal oli seina peal, nagu ma aru sain, hinnalised suured hinnalised maalid rippusid, aga see proua oli niivõrd rikas, ta ise käis kogu aeg, kas välismaal reisimas ja ihkad, kui ma tulin, tulin Inglismaa nii juurde tuldi, siis tema seisis ja tegi koopiad nendest, mis sealt elada, vaid ta oli hiljem. Ma kuulsin, et ta olevat need originaal. A tasemele tähendab niimoodi ja oli sõitnud siis nendega välismaale, mis ta hiljem sai, seda ma ei tea. Hiljem ma oli kuulda, et kui see prouat tagasi tuli ta kohe aru ei saanudki, et need olid pidi olema päris hästi ja, ja et need olid niisugust koopiat. Natuke tundis asja ka kindlasti. Nii, ja siis siis olid edasi juba üsna noore mehena, kaheksa aastasena oli Tallinnas juba otsapidi ja siis ma olin juba Tallinnas, õppisin Paulseni juures ja siis, kui inimene selles eas ütleme, kui ta on 14 15 16 ütleme, hakkab aru saama, et ahhaa mul hakkab midagi sealt tulema. Vaat siis tekib see, see niisugune tahtmine. Ma olen tähele pannud mitmetel viieldajatel, kellest peeti väga lugu, kui noortesti viirdajatest hiljem läheb mööda seal üks, seitse, kaheksa, üheksa või 10 aastat tuleb siia meiega esinema kuulut, kas see on seesama inimene, kelle pärast imelapsed ja sellepärast, et meil ei ole juba kõrval, just ei ole kõrval seda õpetajat, kes ütleb talle. Kuule, see asi peaks olema niimoodi. Milline osa on pillil lapse arengus, kas igasuguse pilliga võib jõuda? No parem on, kui see pill on vajalik, sest tahtsid need hääled tulevad Ave seal ühesõnaga pill peab vastama ka ei vasta siis ta ühesõnaga jääb, jääb kaugeks ja ei saa seda, kontab ühepoolne armastus Põlva ja see ei ole eriti väikestel lastel. Kui see väike pill on nisugune, teeb nii koledat häält siis temale Maal vastik ja seda kätte võtta ja sealt hakata veel, ta ei oska sealt midagi välja tuua, seda, seda õiget tooni või, või, või seda ütleme seda kohta, kus kohas on see koht, kus peab poognaga vedama, et ilusam oleks. Ta ei oska lihtsalt. Ja sellepärast minu arvates peaks olema just väikestel lastel just niisugused pillid. Et tal ei oleks mitte vastik täpselt, et tal ei oleks vastik see kätte võtta. Kas viiuldaja arengus on oluline ka eeskuju? Kas teil olid eeskuju mingisugused omal ajal? Õppisid? Minul õpetaja oli, ta oli solist, kontsertsaalis sai käidud ka kestva kaitsjalisti käis välismaalt, esimene, kus mul oli jõuline pihus. Meie meie majas elas kontsentraadi administraator niukene mundrimees ja mul ei olnud seal seda suvilaid võistlejana ja ei olnud ja see väga-väga see aitab ka, kui sa kuuled, nüüd vahest Elmo käis ja siiski ees, mis hõlmab Huubermal missa, elman simmalist. Tivoo kõvad mehed, neid käis väga palju, ainukene mees, kes siia Tallinnasse jõudnult oli Fritz Greyclarja. Ta küsis oma esinemise eest siin Estonias nii suure honorari. Ei, ei saanud talle välja maksta, ajad Taali Riias käinud ja ma mäletan, Paulsen käis teda seal kuulamas. Siis ta hiljem rääkis. Muidugi, see oli suur elamus ja seal oli sel ajal üldse kõige kõvem honorari ka, oli maailma sõid Chrysler ja, ja siis oli klaverikooli Rahmanid, need olid siis siis juba tuli sealse Heifets ja need olid juba vähem ja. Tahtsid kangesti natuke raha teenida ja konservatooriumi õppimise ajal, sellepärast et isiklikult minul oli ju niisugune olukord, et ema üksinda kasvatas, ema ei teinud tööd vadi palju. Kui vanemad vennad siis teenisid, siis pidasid mind üleval, aga no mul oli siis niisugune väike uhkus. Ja ikka ma õpinkondatooriuhmani siis 16 17 hakkasin mõtlema, et ma tahaks uskuda iseseisvalt natuke raha teenida. Ja siis mul oli sõpru, kellel oldi huvitavad plaadid käisin seal kuulamas ja mul oli eeskujuks tol ajal millegipärast tekkis Ma olen neid kuulsaid viiulimängijaid, kes on siin kontsertsaalides käinud, esinemas, manner Dicki kuulnud, aga minul tekkis niisugune ettekujutus, vaat ma pean saama samamoodi mängida nagu Sven asmisega, siis kuulasin tema plaate ja, ja käisin Boriss kõrvade juures kodus, tema mängis klaverit ja mina siin mängisin viiulit ja siis musitseerisime lihtsalt niisugust kergesisulist ja niisugust natuke džässi moodi muusikat või svingi või kuidas seda võiks nimetada. Aga mul oli eluaeg üks niisugune soov või unistus, et ma tahaks ükskord seda meest kuulata niimoodi päriskontserdil. Ja, ja see mul õnnestus Kopenhaagenis Kopenhaagenis olles. Tema tegi seal rida kontserte, selles tiiv oli kontsertsaalis ja ma käisin tema kontserdil. Kodus kuulasin palju ja hiljem siis stsenaariumis plaadiga. Ja siis hiljem, kui mul siin tekkis väike niisugune tutvus teiste pillimeestega siin näiteks vaat siinsamas kohe istuv mees. Ma sain ka seda muusikat, et teha ja tema eestvedamisel ja juhtimisel ja tema ansambli saatel mängisin seda muusikat sel ajal, kui te õppisite oli ju siin ka Eestis päris korralik noorte plejaad tekkis. Ja nagu sa juba mainisid, et sul oli üle tänava kohe üks nendest, Hubert Aumere tema mingil määral ei tekitanud niisugust tahtmist või eeskuju või. Ma mõtlesin tema visasusest, sest kuradi kuradi need poognatehnika kõik ja siin-seal oligi nii kõvasti see kääsete Tšerlizakelt tal pungil seal mitte midagi, näiteks ise peaks midagi seal veel viimistlema, see tõlge nii väga hästi. Ta ei näinud selle, mingi ei nainud vaeva ainult noh, selle selle üldise kujuneda, kõik tehakse tema töö. Kõik, mis ta tahtis, tulid, tuli kohe ja vot näiteks üldse seesama eesti viiuldajates varasem esimene plejaad. Hubert Aumere, Tseeli au mrali, Karmen Tree. Eevi Liivak, veel taga liku tali veel labors sel ajal. Aga kas te mäletate neid, miks ei mäleta? Meil olid kollatooriumis peale põhisoolopilliõppeasutusi oli vaja õppida alti kaasmängu ja koosneid. Inimesi jälgida ja seal olid, kes klaverit õppima, seal oli palju vabakuulajad, kes maksid kõva seda pidasid üleval, maksis selle aastamaksu ja suhtelise maksma sain sealt siit ja sealt see niimoodi maksta. Ja siis ma pidin neid ühesõnaga kaasmängus klaverimängija, keda tahtjaid, ta saab eksami läbi ka. Sellise sonaati või midagi. Ja Olav Rootsist räägib, et teatud üks tund võiks muutuda teeletud, teha selle läbi viljaeksamid ja vaata siis niimoodi, saab seal sea tehtud ja ja tegime seal ja. Aga ta ei pidanud vastu tõbiseks kabeli mehikesed. Ja sealt ei, ma käin gümnaasiumis sellel ja ja ütleb, et oleks sina nüüd raadiolinnale Eestisse see, mis oli minu eesmärk, Estoniasse, meid kutsuti ja kõike ma ei tahtnud minna seda. Rootsis on nii igav tajat õhtusele piiblile Fausti viis tundi, aga jälle otsast peale läbi minu ala, tavaliselt ikka see vahet, seal programm vaheldub, diligendid, mõeldavad liike, iga nädal selleks õnnelik, õnnelik asi. Et sa ära ei väsi, sellest. Lihtsalt mõtlesin, ma tahan ikke gümnaasium lõpetatud, saab diplomi kõike koostis. Ja nii oligi see asi ei läinud, Gümnaasiumi hakkasid lõpetama, siis tulid sealt raja tagant ja tulidele uued, mul oli ainult riigikogu. Ühesõnaga, eks sa tea ja kõik usaldajatel vale seal siis need maksid senisme dialektika ja siis laseb, tulite konstitutsioonisõda ka eelis. Venelane demagoogia müüksime kõrvuti raadio, aegleksime konstituudi orkestrit, pausi, dirigent, mis dirigent üle, aga ta vähemalt tegi. Käes ja väga hea väga-väga siis sinu koos kaheksajalad juhatad tooli pealt maha ühte lühikest pea. Koos sellise moega Sulevi Liivak ansamblimängu ette ei tulnud, kuna kvartetis mängisime mõne jäetwortens veetsime, seal oli liivak, oli esimene võimalik, teine kala oli alt ja üks aasta mängis slaid Raimond Kaljulaid, Kaljulaidi siis teine Köler oli üks mänge. Aga meil on ka niisugune asi, Aleksei tööle. Ja panime seal, noh, oli seal Mozarti kvarteti ette. Meil oli kombeks niimoodi viivad mingis esimese seisus ja siis vahetasime, oleksin kolmanda ja neljanda siis niimoodi ta ei saanud seda kõige rohkem neist mustad noodid ja seal oli ka ükskord oli ka niimoodi, et neljas osa viivad kontserdile. Siis panin tempo peale ka, mõtlesid lõppesid ja osa siis kuni viis senti, kuradi tuli välja. Ära tule mulle rääkima. Metsa forte, kas metsa peale ongi, ma ei teagi. Ja piano ja kõik. Mõtlesin kunagi lühexportistima teada, kas te ei saa olla solisindori siia leitsidest tüki viga, viising. Vigaselt, see ei ole moodsat väljaanne, selline redigeeritud Väljaanne, ideaalne teinud erinevaid, oli onni tasuks autodes, seal peit, kohvi ja siis Peters ja nüüd on see, kes isegi sama kirja ilma mitu redaktsiooni ütles, jäädi moodsaks, Fortistimat ei ole. Ja see üldse orkestri vanad kalad olid teada, repertuaari teada, Igastahes niuksed, kahtlased kohad, kus võib, võib juhtuda ja siis sind kuidagi provotseeruvatsiiniti teha ja külge jäi muidugi tõmm, aga sina tõmbas teha. Aga no tõmbasin vist üks või kaks korda rohkem, aga ei tõmmanud ka. Ja tegelikult ju niimoodi, kes isegi näeb nii aktiivseid, mängib siin mängibki, niimoodi ta need enesekindel mängu, nii et ta ei, ei ole häältega oota testi järgi ja vaata, seal on iga ei vaadanud ja siis kõrvalteedel ja seal Irel isaga mängisin suve kõrvuti mänginjuliselt kurat sisse tõmmatud ja siis ma mõtlesin, et kui ma sinu moodi mängima ei tea, kus ma siis jõuan. Veel rääkima tuleb meelde see, mis mul Paulseni juures meeldis. Siis, kui ma juba vanem poiss olin, vanemal kursusel juba oli oli see, et tema püüdis just väga hea orkestri just naine teha lehenema praktiliselt kõik lehest lugem ta vahest niimoodi, kui ma tulin tundi võtan oma noodid, teen lahti, ütleb tema lõikus, on need kõik kokku ja siis tõi sealt kuskilt mingisuguse noodi, sealt oma oma noodikogust ja teki lahti. Mängimine lehest lõpetas ühesõnaga ja panin niisuguse aluse ja tegi just tema, küsisin ta käest. Professor, aga mul on ju siin ütleme juba, ma pean soolo või niimoodi siis tema ütles mulle niimoodi alati, et aasa muretse, solisti on mul küll solistid on need suured mehed. Vaat need solistid. Aga kui sinust saab üks korralik orkestrimängija, siis sa võid olla õnnelik, et sa üldse orkestrisse oled saanud. Ja tõepoolest väga hea, väga hea, et ta õpetas just seda, seda orkestrimängu. Ta ütles, et kuuluma teisi, arvestama teistega, aga mõtet ise pealegi ja, ja see oli väga kasu väga suureks kasuks. Nende aegade jooksul mitte nüüd orkestris on ütleme, dirigendi funktsioonis või võtame kõigepealt eesti dirigente. Neid oli ka üks rida olnud, seal oli noor tipp, on ikka Olav lood sellele midagi teha milles tema tipp seisneks, tundlikkuse või ühesõnaga tundis tajus muusikat. Oli veel, Jutasin, kui ta juhatas Beethoveni viiendat. Ta tegi seda, Vistasin super hästi või ei teinud ja siis hakati rääkima, võiks üheksandat ka. Daisy ütles, et ma ei ole veel nii kaugele jõudnud. Ütlesin sõna, tead, et teised, nooremad pidid need siin on, võtad kätte, teevad kõik niimoodi ära, et. Sina oled ola poolt seal mänginud ja enne seda staadionitel nõrgestanud. Teine dirigent oli grilligula Priit Nigula Fritz, Nikolai õideni, Friedrich Nikolai Ojaga, tegelik, nii ta Eestist, Priit Nigula. No siis hiljem, pärast sõda oli siis karp ja, ja Nigula hiljem Nigula suri ära, siis tulid Prohhorov profülaljus monopoli karbiga ja siis kah läks ära trimaka, siis tuli Matsov ja, ja Prohhorov oli tal teiseks dirigendiks matsuga nähtavasti oma teatud ampluaa mida ta hindas ja mida ta tõi ka Eesti muusikasse maale kõik, võib-olla võib-olla seal veel mõningaid selliseid tolleaegseid Lääne autoreid, mida meil ei pea seda ainult süvenema Vene muusika ja siis niipalju kui siin Eesti muuseas südameni prokurör, vaat seal ei tee ühtegi ja aga, aga seda uuemate, mis suhteliselt uuemat Lääne repertuaari, seda siiski hakkas tooma ja see on vast ikkagi positiivne joon. Ja mitte ainult saksa muusika näiteks tema oli see mees, kes just sel ajal siis kui ei olnud eriti, soovitab mängida Šostakovitši. Jah, tema, just vastupidi, me isegi käisime, Eesti kultuuripäevad olid Moskvas ja tema tegi kaheksandat sümfooniat esitada. Ja tema oli see mees, kes vaatamata igasugustele niisugustele keeludele isse leiategi kohutavalt proovinud tooriumi saalis ja, ja ma mäletan suste, kus ka kohtades, kus väga kõrgelt hindas ja Peab ütlema, et oli mingisugune üks mõttelaad, lähedane jahenemine ja, ja peab ütlema, et ta tegi võrdlemisi hästi seda ja, ja ka Šostakovitši hindas seda selle koha pealt kui lausa, ütleme siin kaheksanda sümfoonia puhul sa mainisid, et esmaesitus, see tõesti oli nii ja Eesti orkester tegi selle esmaesitlused matu juhatusel aga näiteks teised ja kolmandad esitused Matsuri ja orkestri poolt. Üsna paljud Šostakovitši, kui mul mälu ei peta, siis oli niimoodi, et tal oli vist plaanis kõik Šostakovitši sümfooniad neljandad Ta ei teinud neljandat viis neljandat teemat, mul ei olnud meejärjes ja 15 oli sellega oli huvitav juhus ja neemi vaheaeg räägib, et sealt huvitamisele 15-sse fooniaga. Et kes on seda teinud, siin on ära läinud või ja, või ära surnud ja kontraažinulisele teinud ja kõik. Ja ma ütlesin talle. Peale orkestri olete mõlemad kaasa löönud ka veel väiksemates ansamblites ja. Ja isegi natuke teises žanris. Sina jorsid viiuliga, sina kitarriga Est rohk eales viiulit peale seda eneseviiul ja saksofoni ja kas see on hobi lisateenistus või oli see ka mingisugune Mandrilise anti poodi vajadus? Pole, see oli nii kui ka teine täpselt välja kujunenud. Hästi oli välja kujunenud niimoodi, sest et et pärast seda oli ju teada, oli rasked ajad. Ja muidugi see, mis me mõlemad tegime väljaspoolt sümfooniaorkestrit või viiulimängu. See oli nii nagu sa küsisid, et kas oli hobi või oli see vaja teadus. Ja ma võiksin kohe päris kindlalt ütelda, et see oli vajalik ka isiklikult minul oli kokkupuutumist isegi niisuguse tantsuorkestriga, mille nimi oli kuldne seitse, seal ma ei mänginud üldse viiulit. CA, tango teorkest, paiglasse, meri paepast ja see oli riiulid seal ees. Kodonid ja Agambloobulane seitse oli midagi muud, seal ma mängisin saksofoni, esimest saksofoni, sakslast, tarne Jerlaretiga ja tegelikult õppisin klarnetimängu just sõjaväes olles sõjaväes, seal oli vaja nagu sõjaväeorkestris õppisin siis sellepärast, et sõjaväeorkestris viiulit ei ole, ei ole ja tehti vene, no vot. Ja siis oli, kes sõjaväeorkestrist ja tema tassis pesuämbreid. Kulges lõpus ära riku seisev trenni, märge pesutädide tassis neid Eestis. Ja selle tõttu oli vaja siis niimoodi oli siin üks nisugune mängija Rumvolt Cross oli ta nimi? Üks saksofonimängija. Tema ütles mulle, et kui sa tahad midagi raha teenida, nõndanimetatud Touraga Sis õppis saksofoni mängimas. Aga mis siis sai, kui saad, oli see ära, keelati pääseda alanksika ikka bändid keelule vaatamata, siis see oli, sel ajal oli, siis tuli need vask, kahoti, vattegracia. Ja palli tal on ja muud ballaadis patja. Ja väga niimoodi mina mängisin edasi, ma ei teinud väljagi. Sest kui ma oleksin läinud nende põhimõtete järgi, mis nad mulle, et kirjutasid, ma poleks kaugele jõuda, juhise, rocki aeg oli, siis keelati ära ja kõike elasime, läksime mängima sinna Sakala keskusesse, vanasse Tombis võiksime ennem siis tegime niukseid moodsamad, seda värki eeldatakse pahuksisse seal ja tuli isegi filmi ligi, ma tahtsin neid mustata seal ja me saime selle sabast kinni. Et ma pean ütlema seda, et selle põhitöö kõrval mängisime igasugust muusikat ja ma ei sugugi ei kahjusta seda sellepärast et see andis minule niisuguse arenguperet ülal pidada. Ma õppisin tundma igasugust muusikat, repertuaari venema, Lüdig ise nii panna kirja, et oleks kohe võtta ja käisime seal kammerSlovis, mõnedel inimestel au hüppasid ning Stalini piltidega ja kõike. Tulime seal oli tagavarapolgus, oli ansambel tagasi. Siis, kui oli, tead, läksin kraanid lahti tulles nüüd mõlemad on kestnud juba eemal. Nii, noored on kõik seal ja kõik seal on kõik see, kes vaataks, mis poisid teevad. Ühtegi poissi enam põlesid soolo niivõrd vahetunud, et vanad mehed, mõned üksikud on järgi ja mõned läksid meiesuguseid, üldse polegi seal käia. Enne ülikooli pole ka enam palju enne äratulekut ära 85. aastal, siis ma olen orkestris vanuselt teine vana sepp oli veel minust vanemad ja kui sa siis kõik noored lähevad ära peale, ma pean ütlema niimoodi, et ühesõnaga, et asi läheb edasi ega midagi seisma jää.