Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere saatesarja peegeldus kuulajad. Stuudios on Heidi Sarapuu, et tuua teieni osakest Põhjamaade kultuurist. Täna räägime Eesti ja Taani kultuurikontaktidest. Sarja toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Head kuulamist. Täna räägime me Taani ja Eesti kultuurisuhetest ja seda konkreetselt nimetuse all balti mere ring stuudios on Taani Instituudi juhataja Silvi Teesalu, tere tulemast. Kas sa mõtestaks lahti, mis tähendab see mõiste balti mere ring ja, ja kes selle välja on mõelnud selle nimetuse? Konkreetselt selle nimetuse on välja mõelnud Taani kultuuriministeerium, sest idee tuli sealt, et noh, nagu kõik, eks ole. Me tahame kuidagi tähistada seda sajandivahetust ja taanlased arvasid, et nende jaoks kõige parem variant on see, kui saadakse kokku balti mere ääres. Kuidas ikka kokku saad, tuleb välja minna, tuleb kohtuda ja too oli mõte, et viia kaheksasse projektis osaleb üldse kaheksa riiki. Need on Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, muidugi Poola ja Saksamaa. Ja sealt 22, sinna on projektis sees ning taanlased tulevad siia kolme teemaga, arhitektuur, muusika, disain. Kogu see projekt kestab kolm aastat, nii et ma saan kolm aastat rääkida sellest järjepannu, aga see on väga huvitav projekt. Aga miks on valitud just nimelt kolm ala? See on küll huvitav küsimus, sellepärast et ühelt poolt Ma arvan ma, et taanlastel on siin midagi näidata ja on nendel ka noh, ütleme aruteludel või kokkusaamistel oma kogemusest rääkida. Sest see projekt ei ole niisugune, et nüüd taanlased tulid ja näitasid ennast, kui vägevad nad on, eks ole, arhitektuuri või disaini alal või muusika alal vaid projekti idee on hoopis teine. See on, et peaksid kokku saama erinevate ürituste, ettevõtmiste, näituste kaudu oma eriala spetsialistid ja rääkima nendel teemadel, mis praegu balti mere äärsetes riikides on nagu, kas üleval või nagu arutluse all ja tutvustada üksteise, kas valupunkte või saavutusi nendel teemadel. Ja teine külg on mitte ainult professionaalid, vaid meie tulevik, see tähendab noored disainerid, noored arhitektid, noored muusikud, et nemad tuleksid kokku, et nad saaksid üksteisega nii palju. Tahaks, et me oleksime kindlad, et järgmises sajandis kindlasti tekib näiteks siin Eesti ja Taani baasil tulevikus disainerid töötavad koos, arhitektid töötavad koos, muusikud töötavad koos ja kui lisada siia juurde veel ülejäänud kuus riiki, siis on see koostöö variant ju järgmisesse sajandisse tohutu lai. Ja osa nendest balti mereringi üritustest on juba toimunud. On küll, see hakkas juba päris selle aasta alguses. Suvel oli siin üks väga tore orkester Swinging juures, kus 20 riigi muusikud igast riigist üks mängisite koos nad olid juba harjutanud kuskil 10 päeva Taanis ja alustasid ringkäiku. Kusjuures nad, selle, mis järgmise kolme nädala jooksul olid 13-sse eri kontserdipaigas, tähendab erinevas linnas. Eestis oli ainukesena kaks kontserti Tallinnas ja Pärnus ja kui kujutada ette, et kontsert oli iseenesest tore ma ei suuda unustada seda fantasy stilist meeleolu, mis tekkis Pärnu kontserdil siis kolm nädalat, neli nädalat kooselu, see tähendab, et need tulevikku andekad, toredad noored muusikud, praegu on ju tulevikunimed ja nad kõik tunnevad 11 läbi selle pika töö koos. Selles mõttes on see tore projekt, Eesti muusikutest oli tookord jah, Raul Sööt ja ma väga loodan, et järgmisel aastal vähemalt on teada, et järgmisel aastal võetakse jälle üks eesti muusik sisse. Ei tee, on see, et kõik Euroopa riigid saavad olema seotud viie aasta jooksul kõige selle orkestriga. Noh, ja on muusikaprojekte teisigi, me alles siin möödunud nädalal rõõmustasime selle üle, et väga suur orkester oli Tallinnas ja see kujunes tõesti suureks, sest ma tahan öelda, et Georg Otsa muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia tulid kaasa, kui algul oli nagu asja vedamine kaunis raske sellepärast et selgeks teha, mis asi see on, mis on täiesti võõras, eks ole. Siis lõpptulemus oli tore, sellepärast me saime esimesele proovile. Kui 40 taanlast istus maha, oli seal nende kõrval 30 Eestist ja see orkester tõesti harjutas päeva läbi koos seal session oli nende Sossi klubis, kus nad said tuttavamaks paremini ja siis väga tore kontsert Sakala keskuses. Ja ma väga loodan, et need inimesed ka suhtlevad üksteisega tulevikus. Kas siis võikski nimetada, et Tanja on džässi ja svingimaa? Küllap ikka, kuigi ma pean ütlema, et Taani klassikalisi kammermuusikat tuntakse ka väga hästi. Me jah, tõesti oleme toonud džässiüritustele taanlasi, oli siin Nielseni köster Pedersen täiesti fantastiliselt suur nimi oli siinses üritusele sessile Northi ja me väga tahame järgmine kord saada palle mihkel pargi, aga siin on käinud ka väga toredad kammermuusikaansambel ansamblid, mul tuleb kohe meelde karniilseni Taani suurima komponisti nime järgi tegutsev kammermuusika kvartett. Ja siis muidugi sümfooniaorkestrite, mis on nimekad ja heal tasemel. Meil Eestis on käinud kaks urbuse, sümfooniaorkester ja sellandi sümfooniaorkester, nii et seda muusikat on väga mitmesugust, mida Taanis leida võib muidugi kõike, mis on nagu see uut viis tehno ja küllaltki populaarseks aktiivselt tegutsev vaks on tiitšei Taanis. Kas on nüüd niisugune tagasiside ka olemas, et meie oleme palju näinud seda head Taani kultuuri? Kas on võimalik, et ka võimalus ei olnud, et et eestlased, eesti noored on saanud õppima minna Taani? On muidugi neid võimalusi ei ole palju olnud, aga mul on hea meel öelda, et Taani rit, millise muusikaakadeemias on praegu kaks Eesti üliõpilast? Jaak Sooäär, kes on juba kolmandal kursusel ja sellest aastast läksin Raul Sööt. Ja ma väga loodan meie partneriks, siin oli näiteks Türgis asuv Muusikaakadeemia, et need kontaktid ka süvenevad nii palju, et meil keegi saab sinna õppima minna, sest ma leian, et see on ka oluline just tunnetada seda, kuidas just teises riigis muusikaõpetus käib, mismoodi see on seal korraldatud mitte ainult noh, tulla kontserditel kokku. Mis aastal see balti mere ring nii-öelda ära lõpeb? Ära lõpeb ta 2000. aastal just sajandivahetusel ja praegu taanlased murravad kõvasti pead, et kuidas seda teha, pidulikuks siis kõigele ja kogu selle projekti raames ja võib-olla veel ka kuidagi teisiti. Aga mõned asjad on päris kindlasti paigas juba. Näiteks on mõeldud, et kui avatakse Öres sundi sild, et siis see suur suur orkester mängib seal lugusid ja see tähendab seda, et Eesti ja ka Riia Muusikaakadeemia tudengite on siis oodatud Taani aastal 2000. Täpselt samuti toimub mingi suur üritus, mis on seid seotud disainiga disainerite koostööga ja suur üritus, mis on seotud arhitektuuriga ja arhitektide ja linnaplaneerijate koostööga. Palju jõudu? Ja ja häid kordaminekuid balti mereringi lõpetamiseks ja võib-olla küsiksin ka, kuidas taani keeles balti mere ring kõlab? Ahaa, see on estesse runud. Nii me siis natukene muusikast balti mereringis tutvustatakse ja tutvustati mitmeid orkestreid ja üks nende hulgast Oliveri bigbänd, mis andis kontserte mõni päev tagasi. Minu külalisteks on kaks noort inimest. Karoliina Leedo, Georg Otsa muusikakoolist, kes õpib flööti ja Ahto Nellis, kes muusikaakadeemias õpib trompetit. Kas teie olite selle orkestriga seotud ja, ja mil määral? Ja olime küll, me mängisime ise seal kaasa. See taanlaste tulek oli kuidagi meie jaoks või vähemalt minu jaoks kuidagi väga äkiline ja et umbes nädal aega tagasi läksid lahti jutud, et tulevad taanlased ja et kes tahab siis ennast täiendama minna, et nemad oleks väga rõõmsad, kui, siis me kaasa lööksime selles selles orkestris ja siis mõtlesime, et miks mitte. Ja ma julgen öelda peale seda kontserti ja neid proov, et minule andis küll igal juhul väga palju juurde, olen väga rahul, sest ma läksin, aga mis tähendab siis, milleks selline nimi, very bigbänd? Neil ei ole konkreetset paika pandud, koosseisu Nende pooltki olid kaasas kõikvõimalikud instrumendid, puhkpillid, viiulid, akordion oli kitarr, oli üks Kuustik vist. Klassikalisi klassikalisi elektriga kas siis nad tulevad kokku ainult selleks, et kontserte anda või mina sain niiviisi aru, et tegutsevad ikkagi kogu aeg aastaringselt, aga neil koosseis vahetub. Et põhiliselt on seal nagu esimene kursus teeb kaasa, nagu ma aru sain, et nad õpivad ka ütleme, selles mõistes nagu teie õpite muusika- Georg Otsa koolis ja siis lihtsalt tegutsevad ühes suuremas orkestris ja ja see ja see ja see koosseis pidevalt niimoodi vaheldub ja hakkas, repertuaar on sama või seega jäi, seega muutub, sest et nagu ma aru sain, nüüd spetsiaalselt tulid nüüd siia Lätti ja meile kontserte andma, et nad tellisid siit eesti rahvamuusika noote ja siis pidid seadud, tegid seaded. See rahvamuusika on väga, väga huvitavad seaded, võib öelda sellise Tšassilikolodoriga, tead, see oli nagu klassika soskokkamand. Täitsa kihvt oli, kellest koosnes orkester, very bigbänd, see kooslus siis Taani õpilastest ja meie Georg Otsa ja muusikaakadeemia õpilastest. Ja kas Taani poole pealt oli tegu ühe kindla kooliga ja see oli SP Muusikaakadeemia ja siis sealt oli niisiis klassika poole pealt kui ka džässi poole pealt oli mängija. Ja siinkohal ütleks, et üldse mängutaseme poolest olid taanlased need seal väga kõval tasemel ja tänu sellele oli meil juba hea nendega koos mängida, et siuke kindel seljatagune küllaltki just selle džässi poole pealt kuivõrd-kuivõrd meil võib-olla see professionaalne džässikoolitusega niivõrd veel hästi välja kujunenud, kui neile, kas siis teil olid mingisugused proovid ka eelnevalt, et et kontserdiks ette valmistada üks päev enne oli meil jah, proov, aga te saite varem siis noodideni saanud. Loonud süsteem oligi selline, et et nendepoolselt oli asi enam-vähem ikkagi ette valmistatud ja ja meie mängijat siis liideti sinna juurde ja sinna taanlaste vahele siis niimoodi, et nemad siis mitte dirigent, vaid konkreetset mängijat, kes meie kõrval istusid, juhendasid siis kogu aeg loo loo vältel ja ja ei ole huvitav oli see, et et noot, noodid iseenesest ei olnud noh, täiesti välja kirjutatud. Et täpselt nii peab olema, nagu nüüd kirjas on, sest seal võis igatpidi varieerida viseerida, jahi improviseerida ja samamoodi ka. Ja kes on nende juhendajaks või juhiks, on neid mitu putš messi oli see, tema on üks väga kuulus klaverimängija seas klaverimängija? Jah, meelt koostööd Saaravoogeni sihukeste tegijatega praegu ta on, mina ise lai kuld isiklikult, aga ta räägiti, et ta pidi väga hea olema. Aga mis see teile andis, see koostöö oli, see andis väga palju. Kõigepealt see oli nende, nendel, see, ma saan aru, et, et tahtsid panna meid kõik koos mängima, et see oli kohapeal õppisime ja saime 11 seal tundma ja et enda enda muusikat Eesti, Eesti muusikat seda ära tunda, selle muusika sees. Minu meelest üks väga oluline asi on see, et et selline improviseerimisjulgus võib-olla meile eestlaslik võiks olla suhteliselt häbelikud selles suhtes, aga, aga kui konkreetselt öeldi, et nüüd tõused püsti, hakkad mängima-improviseerima kohal, siis lihtsalt ei jäänud muud üle. Pidigi nagu nii hästi või halvasti, kui see välja tuli. Nüüd on teil kontaktid olemas, võib-olla avaneb võimalus kellelgi teist minna sinna kooli ennast täiendama. Sellest väga teretulnud. Võib küll olla, aga esialgu nad pakkusid välja siis sellise variandi, et üldsuse very bigbänd saaks kokku uuesti 2000. aastal. Kui avatakse ääres andi sild, mis ühendab Taanid, Rootsid see on siis väga suur ürituses on nii-öelda sajandi projekt. Ja, ja siis tahetakse kokku panna siis nii Läti, Riia, muusikaakadeemias kui ka Eesti needsamad muusikud, kes nüüd osalesid selles projektis ja teha very very bigbänd kus liikmed on vist juba siis paarisaja v rohkemgi. Siis jah, kui ennem oli 70 lisaks veel läti jamad siis 100 tuleb kokku. Ei tea, palju seal Lätis oli, neid, nad ennem neid käisid Lätist. Ja nüüd siis räägime natukene lähemalt Taani arhitektuurist. Stuudios on Eesti arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas. Mida põnevat praegu Rotermanni soolalaos võid näha? Rotermanni soolalaos on praegu näitus Taani arhitektuurikeskusest, mille pealkiri on Kopenhaagen järjepidevuse kontseptsioonid. Ja see näitus on üks osa balti mereringi arhitektuuriprogrammist mis ise on laiem kui, kui üksnes näitus. Arhitektuuriprogramm sisaldas endas kolme sündmust, millest üks oli linnavalitsuses toimunud Taani Eesti linnaplaneeringu ja arengustrateegiate seminar. Teine on siis näitus, mis on väljas ja kolmandaks on Taani ja Eesti tudengit. Workshop, mis toimub kunstide akadeemias alates 11.-st novembrist ja selle kunstide akadeemia uueks õpiteemaks on sadamaala, mis on Taanile ja Eestile ja Kopenhaageni liia Tallinnale loomulikult eriti väga ühiste probleemidega ala ja, ja väga ühine ja südamelähedane teema. Ja ka selle näituse kohta võib ütelda niimoodi, et näitus ülesehitus, mis valgustab Sis Kopenhaageni arengut, linna linna teisenemist, linna muutmist ja käsitleb küllaltki suures osas probleeme, kuidas uus arhitektuur peaks sulanduma olemasoleva linnastruktuuriga, mis käsitleb väga oluliselt sadamapiirkondi ja nende lülitaliseerimist ja mis käsitleb ka noh, Kopenhaagenis on, on aktuaalne praegu on transpordiskeemi areng ja seoses uue metroo ehitamisega on see küsimus eriti päevakorral. Transpordiskeem ja lennujaam. Nende ühendusteed. Et kui vaadata nüüd neid niisugusi, näituse temaatilisi punkte, siis võib ütelda, et nad kõik nad tegelikult on selles mõttes väga kasulikud ja õpetlikud jälgida, et et nad võimaldavad tõmmata paralleele ja taanlast, et on seda üritust organiseerinud ja, ja üldse ma tahaks öelda, et Dettani instituut on andnud täiesti täiesti erakordselt fantastiline organiseerija kogu selle kogu selle terve terve Baltic Grööniürituse kordasaatmises ja ka näituse avamisel olid meil kohal siin mitte ainult siis Taani arhitektuurikeskuse direktor, vaid vaid ka Kopenhaageni linnaarhitekt, kes, kes oli väga huvitatud sellest, mis ta siin Tallinnas nägija ja seminarid kuulis ja näituse ametlikuks lisaks oli siis Taani suursaadik. Et kogu see niisugune kahe linna vaheline koostöö ja sealhulgas siis arhitektuuriprogramm on, on nagu väga põhjaliku töö ja väga hea organisatoorse töö vili. Kas võib öelda, et meil on ka mingisuguseid ühiseid muresid olemas? Kindlasti on ehk kas me neid just muredex nimetame, sellepärast, et noh, iga iga arenguga kaasneb 100 suuremat ja umbes 1000 väiksemat küsimust ja ja iga linn, kes vaatab tulevikku ja, ja taanlased seda väga teevad praegu, sellepärast et Kopenhaageni geograafiline asukoht on juba niivõrd hea ja, ja ta on niivõrd oluline, et noh, niisuguse Euroopa laienemisega on Kopenhaagenist saanud nagu otse värav siin selle, selle meie balti regiooni jaoks ja ja ma kujutan ette, et et eestlased seda tunnetavad ka väga hästi, kui nad reisivad ükskõik kus kas Euroopas või Ameerikas, aga see Kopenhaageni noh, niisugune sõlmpunkt ja nende lennuväli ja kõik need et, et, et Kopenhaageni asukoht on noh, nagu kätte mänginud niivõrd olulise strateegilise positsiooni praegu Kopenhaageni nagu, nagu tema on nagu varem pole ju olnud. Ja sellega seoses on, on linna arengu niisugune kavandamine otse loomulikult väga-väga vajalik ja, ja väga niisugune tõsine küsimus ja probleemid, kui ütelda, siis, siis linnade arengus on ju probleemid ikka needsamad mida, mida kohtab kuidas Euroopa linnades ja eriti veel noh, niisugustes, kellel on olemas see vanalinna struktuur ja ja siis 19. sajandil välja kujunenud niisugune pinna normaalne ruum. Ja, ja siis nad on edasi arenenud, vot niimoodi perifeeria suunas, et kuidas neid asju seostada, kuidas neid ühendada, kuidas luua võrgustik nende vahel ja olulise küsimusena ja vot see on nüüd meie jaoks võib-olla ainult üks veel olulisemaid on, on just nimelt see, kuidas see uus arhitektuur lepitada vana arhitektuuriga ja Kopenhaageni linnaarhitektiga. Otto käsneriga rääkides. Oli tema positsioon nüüd küll selline, et nemad on praktiseerinud niisugust konserveerivat lähenemist, nad ise nimetavad konserveeriv areng või midagi niisugust taolist võib seda tõlkida, et nad on seda praktiseerinud, aga nad ei vähemasti siis nüüd praeguse Kopenhaageni linnaarhitekti sõnade järgi on juba nagu muutunud selles suhtes üsnagi kriitiliseks ja pigem otsitakse seal siiski seda niisugust nagu moodsus. Ja, ja see dialoog peaks nagu tekkima siis ikkagi üldisemate Jaakstraktsemad tunnuste järgi sobivuse küsimuse, et ja mitte siis seda vormi järgides, mida, mida on ka väga palju Euroopas tehtud. Ja see näitus, mis on Rotermanni praegu lahti ühe niisuguse noh teemana vaatabki. Neid sellesse olemasolevasse ajaloolises substantsi paigutatud uusehitisi ja seal. Neid ei ole väga palju, aga mõned üksikud väga head näitajad on ja vist ei ole mõtet raadiokuulajate vaevata praegu konkreetsete tänavate aadressidega ja ma jääksin hätta. Aga ühe ehitasema küll mainiksin ära ja see on nimelt kuningliku raamatukogu juurdeehitus. Noh, see on selline ehitus, mida ei ole võimalik märgata kellelgi, kes Kopenhaagenis reisib. Sest et niisuguse täiesti ajaloolisele hoonele juurde ehitatud Seine must graniidiga poleeritud graniidiga kaetud must, selline pakk, blackboxi mõte mitte teatri mõttes, vaid vaid arhitektuur, ses mõttes millel veel lisaks on see see ühe musta kuubi serval veel kaldu veepiiri poole. Ja nii kui ma seda raamatukogu maketti nägin Veneetsia biennaali Põhjamaade näitusel siin üle-eelmisel aastal, siis ma ehmatasin küll ära, sest et siis tundus, et see on täiesti võimatu, et nad on. Kuidas nad julgevad niisugust suurt mahtu panna ajaloolisele kuninglikule teatrile raamatukogule juurde. Et, et see on küll vist midagi väga, väga, väga, väga, väga agressiivselt ja väga niisugust pealetükkivate, aga kui ma nüüd suvel käisin just selle projektiga seoses Kopenhaagenis ja siis ma vaatasin seda maja ja ja päris valmis avatakse novembris kuskil umbes. Ta on tekitanud poleemikat, et selle üle räägitakse ja tema üle vaieldakse, nagu, aga ma pean ütlema, et kõik minu kahtlused haihtusid, kui ma nägin seda ruumi, kuhu ta paigutatud on, tan, veepiirid on avaras ümberringi ja ei ole üldse probleemi. Kuidas see kaasaegne suur arhitektuurne maht on, on sulandatud sellesse linna niisugusse, tavapärasesse konteksti tasub täpselt seal vanalinna piiri peal ja, ja ta ei häiri, et see on kindlasti üks niisugune asi, mida, mida nagu noh, mida võib õppida või vaadata, et kuidas see on tehtud ja muidugi kogu see raamatukogu moderne osa ise on väga huvitav, tal on seal sees niisugune üleval laieneva aatriumi ruum, mis on, mis on ääretult põnevil, kuhu sisse ma veel ei ole pääsenud, aga kindlasti lähen seda vaatama siis, kui ta päriselt valmis saab. Kas nüüd selle balti mereringi raames on veel mingisuguseid põnevaid näitusi oodata või arhitektuurirea pealt nagu ei ole, aga küll ma tahaks veel kord ütelda ära selle kujukese või sellepärast, et et ka see workshop teema on, on seesama sadamateema ja kui nüüd siin hakata vaatama, mida taanlased on nagu teinud ära, siis taanlastel on praegu endise admiraliteedi territooriumil kujunemas niisugune täiesti väike kultuuri omaette kultuurilinnak. Mis tuletab mulle See meeldis Rotermanni ümbrust ja väga tahaksid soolaladu, ei oleks seal ainukene kultuuri. Aga semis jah, taanlased on teinud, see on seesama 19. sajandi teise poole niisuguste tööstusehitiste rekonstrueerimine ja praegu on sinna juba kolinud siis kuningliku akadeemia arhitektuuriosakond, seal on juba teatri instit, ruut tegutsemas ja siis lisaks on seal praegu rekonstrueerimisele samas selles piirkonnas ja niisugused vanad paadimajad, puitarhitektuur, paadimajad, millest noh, mis on, olidki nüüd nii hirmsas seisus, et noh, nad olid nagu pooleli praegu ja ja tundus, et noh, niisugune pisikene ruumi spetsiifiline ruum, aga idee on neid rekonstrueerida niisuguseks väga eksklusiivset, eks büroopindadeks, sest et piirkond kujuneb selliseks atraktiivseks juba selle kultuurifunktsiooni sinnaviimisega. Ja lisada võib ju ka veel seda, et et noh, taani arhitektuur, mis ju ka väga suures osas nagu ajalooliselt on tuginenud Saksa mõjud on ta tundub kohe nii väga, väga lähedane, et noh, ma ütleks isegi Taani puhul alati see sisetunne, see niisuguse noh, mingi proportsiooni hindamine, et asjad on paigas ja materjalid on need õiged. Õige, selles mõttes, et nad on kodused ja nad on lähedased ja et Taani on alati tundunud lähem kui, kui näiteks Rootsi, kui hakata võrdlema Janoloraanil kaugem. Et selle, selle, see, sellise ühise, niisuguse ajaloolise tausta pärast. Ja kui ma nüüd võrdlen niimoodi hoopis teist tasandit, seda, kus paiknevad Taani arhitektuurikeskus ja kus paikneb Eestis arhitektuurimuuseumi, siis me mõlemad asume ei noh, sellessamas mere piirkonnas vanas aidas siis meie soolalaos ja nendel on see kammeldoki piirkond, mis on siis samamoodi rekonstrueeritud Sis arhitektuurimuuseumiks ja et, et noh, ka see on üks niisugune fakt, mis, mis kuidagi Taani nagu eriti lähedaseks teeb ja see balti mereringi raames nüüd siia tulnud näitus on tegelikult esimene. Meie niisugune koostöö ja see, see, sellepärast on mul nagu eriti hea meel, sellepärast et varem või hiljem me ilmselt oleksime selle kontakti jõudnud, aga praegu ta tuli lausa tänu Tani instituudile kohe niisuguse hea organiseerimistööga kohe parem kätte, kui me seda ise lootsime. Me oleme varem omanik, väliskontakte natukene piirang, nii kaua kui meil ei olnud ruumi, kus neid eksponeerida ja nüüd on ikkagi Rotermanni soolalao näol olemas suurepärane pind, mida, mida kiidavad, kõike siia tulevad ja, ja, ja kohe jäävad üllatusega vaatavad oi uskumatu, mingisuguses niisuguses endises suguses posti sotsialistlikus higise üllatusega tahad ja niisugune kaasaegne keskus on olemas suurepärase ruumiga. Et et nüüd on saanud võimalikuks niisugused nagu kultuurikontaktid ja selles mõttes päris tõsiste näituste nagu vahetus ja samal ajal ma tahaks ütelda seda, et, et kui noh, inimesed teinekord kardavad neid arhitektuurinäitusi, siis seda ehitust võiks tulla ikkagi vaatama, sellepärast et siin on väga palju makett, aitäh ja makett on noh, toob selle ehituse ei pea Venemaa sellest joonisest sikuplaani lugemine valmistab raskusi, aga maketid on, on nagu väga-väga hea niisugune illustratiivne näide asjade kohta, mida siis kirjeldatakse. Ja kõige tipuks on keset saali niisugune neli korda viis meetrit Kopenhaageni kaart alt valgustatud klaasplokkide peal, kus peal saab kõndida, jalutada ja otsida tuttavaid kohti. Kopenhaagen, kui kaua näitus on avatud? Näitus jääb avatuks 22. novembrini. Nüüd siis eelseisvatest kultuuriüritustest. Stuudios on Taani kultuuri instituudist. Silvi Teesalu, palun. Taani kultuuriinstituudil on novembrikuus põhiüritused seotud arhitektuuriga. Nimelt on praegu avatud Rotermanni soolalaos Taani arhitektuuri kütust, mille pealkiri on Kopenhaagen järjepidevuse kontseptsioon. Ja ma soovitan tõesti kõigile neile, kes huvitatud sellest, kuidas peaksid linnad arenema, kuidas peaks linnaplaneerimine toimuma niimoodi, et oleks arvestatud ka tema elanike huve ja muidugi ka linnafunktsioone erinevaid siis seda on aega külastada veel kuu aega. Arhitektuurinäituse kõrval on novembrikuus alates 11.-st kuupäevast kahenädalane Workshop. See on niisugune kahenädalane tegevus, milles osalevad Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriüliõpilased koos Kopenhaageni arhitektuuriülikooli tudengitega ja nad kuust töös on valmistamas ka linnaplaneerimise alaseid projekte ja loota on, et nende töö tulemus saab siis kuu lõpul olema eksponeeritud Rotermanni soolalaos praeguse näituse kõrval. Selle arhitektuuritöö Workshop iga on planeeritud üks loengupäev Rotermanni soolalaos. See on 11. november kuhu oleks ka võimalus tulla kõikidel arhitektuurihuvilistel. Siia tuleb Taani tänapäeva niukseid toimekaid ja tegusaid arhitekte, kes räägivad erinevatel teemadel ning mis temaatika on. Seda saab järele küsida meie arhitektuurimuuseumist. Peale selle on meile teoksil veel üks projekte, mille pealkiri on demokraatiale viis korda. Elagu. Nimelt me oleme juba mitmetesse koolidesse ettevõtetesse asutustesse jaganud ühte raamatut, mille autoriks on eigel Kergaad Taanist ning kliima Martin Yene Leedust ning nemad on sinna pannud sisse lihtsad ülesanded. Kuidas inimene, kes teoreetiliselt peaks teadma, mis on demokraatia, sellega omandatud, saaks ja et see demokraatlik mõtlemine ja demokraatia käitumine harjumuseks muutuks. Sellise kursuste sarja korraldame me sisse novembri lõpupäevadel ja ta läheb edasi detsembri algusesse, kellel asja vastu huvi on, edaspidise suhtes võiks ka meie poole pöörduda. Vii vastel Norra saatkonnast. Kõigepealt soovitaksin kõigil hiidlastel ja Hiiumaa külalistel minna värskelt renoveeritud Hiiumaamuuseumisse, kus saab 28.-st oktoobrist vaadata Norra vabaõhumuuseumis mai hajuginis koostatud näitust jutus Norra rahvakunsti. Väljapanek tutvustab akantose motiivi, arengut ja ulatuslikku kasutust Norra, eeskätt Kesk-Norra printsi oru rahvakunstis Kaheksateistkümnendal 19. sajandil. Akantuse taime lehte on kunstis kasutatud antiikperioodist 19. sajandini. Näitusel on kaks eesmärki. Esiteks soovime tutvustada norra rahvakultuuri, mille üle norralased ise on väga uhked ja teiseks tahame näitusega rõhutada Euroopa kultuuripärandi ühisjooni. Läbilop, ideaalsete arenguvariantide. Kui näitust eksponeeriti Tallinnas, oli võrdluseks toodud ka mõned Eestist pärit esemed. Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo Tõi avamiseni näiteks nende oma majalt päritab kartuse motiividega kaunistuse mida ei olnud jõutud veel kohale panna. Näitusel on välja pandud nii mööbliesemed, kirikus panid kui ka tööriistad ja igapäevased tarbeesemed. Rikkaliku akantus ornamentika kasutati puulõikes, aga ka kõigis teistes tehnikates ja materjalides. Viiendast 12. novembrini on Eestisse oodata kontsertreisile vokaalkvartetti Quattro staniooni, kes annab kokku kuus kontserti erinevates paikades. Kvarteti koosseisu kuuluvat kontratenor, Kalheksed tenorit, Scott kämpel ning aaril trantsen. Esimene kontsert toimub kuuendal novembril Kuressaare muusikakoolis, teine seitsmendal novembril Lihula kultuurimajas. Järgnevad Agape keskuses Pärnus kaheksandal novembril, üheksandal novembril Haapsalu toomkirikus ja 10. tõrva kiriku kammersaal. Kontsertreis lõpeb Tallinnas kontserdiga 11. novembril kell 19 Niguliste kirikus. Kvartett esineb mitmekesise A capella programmiga, mis sisaldab muusikat keskajast kuni uuema Norra muusikani. Kvartett on üks tuntumaid vokaalkvartett Norras. 18. novembril kell 16. Null null tutvustame Rahvusraamatukogu nurgasaalis estel länni novellikogu, mida me täna teeme, mille eest kirjanik sai 96. aastal Põhjamaade kirjanduspreemia. Novellikogu avaldatakse Loomingu raamatukogus ja selle on eesti keelde tõlkinud Elvi lumet, tänu kellele meil on emakeeles võimalik lugeda muuhulgas üldiselt romaane ja hääbial Vasmu toora trioloogiat. Selle triloogia viimane romaan marraskil taevas on samuti pälvinud Põhjamaade nõukogu kirjandusauhinna. Seda 1987.-le aastal. Novellikogu esitlusel räägib tõlkija estel länni loomingust pakume norra muusikat ning samas on võimalus vaadata ka näitust Norra püstpalkkirikutest, mis on norralaste silmapaistvamaid panuseid. Euroopa arhitektuuri saab kuulata ka lühikest loengut, ülevaadet sellest ehitusstiilist, mis on pea omane Norrale. Novembrikuu viimasel päeval soovime tartlastele näidata norra kirjaniku Tarievee Sosi romaani linnud lavastust. Selle esitab teater, vaarius ning lavastajaks on Heidi Sarapuu. Saksofoni saadab etendust Villu Veski. Soome instituudi tegemistest räägib via väli. Some instituut alustab novembrikuud raamatututvustusega. Nimelt esitletakse neljandal novembril Eino Leino luule valikkogu päikese poeg mis just äsja ilmus kirjastuselt Eesti raamat. Some instituudis on kohal nii kirjastuse esindajad kui ka valikkogu koostaja ning peamine tõlkija Debora Vaarandi. Eino Leino, luulet Laat, tuntud soome näitlejanna professor ritva asunen. Seekord on november Soome Instituudi jaoks üsna pingeline, kuna meil on plaanis kolm suurt seminari. Esimene neist nimelt some Eesti ühine reklaamseminar. Vaade sillalt toimub Kirjanike maja musta laega saalis. Viiendal novembril algusega kell 13. Esinevad Soome ja Eesti juhtivat turunduse, marketingi ja reklaamiala asjatundjad ning õhtul pakub muusikalist lõõgastust intrigant kvintett Soomest. Sissepääs sellele üritusele ainult eelregistreerimise alusel. Teine seminar nimega daatsituse tahtel Vahemerest Läänemereni toimub kahes osas. Jaan pühendatud daatsituse Germoonia 1009. on talle ilmumisaastale. Seminari esimene osa toimub Tartus, kus üheksandal novembril kella 13-st seitsmeteistkümneni peetakse Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ettekandeid Läänemere ja Vahemere kultuuriruumide kokkupuudetest 1900 aasta vältel. Tahtsituse Germaania ilmumisest tänapäevani. 12. novembril kell 12 kuni 17 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsisaalis seminari teine päev. Sõnavõttudega esinevad muuhulgas Soome vabariigi president Martti Ahtisaari ja Eesti vabariigi president Lennart Meri. Raamatukogu fuajees avatakse varade maakaartide näitus, sissepääs nii Tartus kui Tallinnas prii. Ja viimane, kolmas seminar toimub kuu lõpul, 26.-st 27. novembrini traditsioonilise naiste novembri nime all. Seekord on tegemist raamatukogunduse alase ühisseminariga ja kohtumispaigaks on Narva. Seminari raames toimub kohtumine Narva kultuurimajas 27. novembril kell 14 Soome kirjaniku Hanno mägela ja vene kirjaniku Eduard Uspenski ka. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Eha Vain, palun. Tere kõikidele ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo poolt. Kuuendal novembril avame Me Kuressaare kultuurikeskuses väga põneva ja ulatusliku näituse Gröönimaast. Välja pannakse graafika, fotod, nahad, maskid, topised ja Gröönimaa looduslikust kivimist valmistatud loogilised esemed mida nimetatakse tupilakideks. Kahtlemata on tegemist väga-väga põneva kunstielamusega. Ja me oleme selleks puhuks kutsunud eestistega Gröönimaalt kaks näitlejategaks maskid antiate kestis. Näituse avamise puhul esinevad väikese etendusega. Järgmisel päeval on võimalus kohtuda selle kahe tantsijaga ka Keila gümnaasiumi õpilastel. 13. novembril oleme me Haapsalus kus Lääne maakonnaraamatukogus toimub temaatiline õhtu pühendane, kelle islam, kile ja haapsalu rahvale on võimalik kohtuda ühe põneva islandlaseks. Tema nimi on skaari seal tema kunstnikunimi kes on kodusaarel tuntud küll rohkem filmimehena, ta on filmidramaturgia filmirežissöör kuid juba mõned aastad tuntud, teatud ja armastatud, kui, kui miim ja ehk isegi tuleb ta oma pooletunnise kavaga mis on mõeldud eeskätt lastele ja peredele. Ja naerata, tapsid publikut nii Haapsalus kui 14. novembril Tallinnas nukuteatri ovaalsaalis etendus Tallinnas nukuteatris toimub tasuta. Seitsmeteistkümnendal novembril koguneb aga põhjamaa kultuurihuviline Põhjamaade rännuhuviline Tallinna vanalinna muusikamajja. Me oleme mõelnud niisugusele õhtule, mis kannaks pealkirja valgust oodates ja valgust meenutades. Teeme seda koostian Turu linnavalitsusega ja Soome turismiarendamise keskuse Tallinna esindusega. Räägime soome maast, vaatame filme, pilte, kuulame muusikat, ajame mõnusasti juttu. 18. november juba nimetatud kirjandussündmuse rahvusraamatukogus, Põhjamaades, Toas. Meie oleme omalt poolt külla kutsunud ehteid vinni noore kuulsa kirjaniku, elitaarse kirjaniku ja kirjaniku, kes paar aastat tagasi sai ka Põhjamaade nõukogu kirjanduspreemia. 20-st. Kõigepealt algusega kell 15 avame fotonäituse Chaplini kunsti keskuses. Välja on pandud või välja pannakse loodus looduspildid paljudelt saartelt. Näiteks kannabki pealkirja Põhjala saared ja, ja tööd on siis Ahvenamaalt Fääri saartelt Kotlandilte jaga kehtima mitmest paigast ära. Ja need tööd on siis valmistanud nii Põhjamaade tuntud fotograafid kui ka Tartu kunstikooli fotoeriala tudengid. Ja jätkates seda põhjamaist meeleolu kutsume kõiki muusikahuvilisi kell 17 Eliisabeti kirikusse, kus toimus kontsert. Põhjala saarte hääled. Ja kontserdil esineb džässiduo Villu Veskit. Kalluste kontsert on osa kahemuusikat, kui on projektis niinimetatud etno-džässiprojektist mis tähendab seda, et nad on kogunud rahvamuusikat paljudelt Põhjamaade saartelt. Seda siis need vastavalt oma loomingusse töödelnud, interpreteerinud ja kauniste kavaste vorminud. 26. novembril sõidame Narva, avame Narva galeriis Meie ajalooliste Jürkjage poolt kokku pandud näituse põhjalat avastamas, mis tegelikult kujutab endast Põhjala inimeste tema teket, tema arengut, siis nii paljud ajaloo perioodide vältel kuni kaasajani välja. Ja novembrikuu lõpetame ka ikkagi Narvas. JK Narva galeriis, kus teater vaarius kannab. Norra kirjaniku terjaid ressurssi raamatu ainetel del valminud lavastuse linnud. Tee lavastus muide, oli nelja aasta teatrifestivalil Norrast ka Norra teatrite repertuaari hulgas populaarseim lavastus. Tänane saade oli Taani Kultuuriministeeriumi ja Taani kultuuri Instituudi poolt algatatud projektist balti mere ring. Saate tõid teieni helirežissöör Külliki Valdma, muusikatoimetaja Silja Vahuri ja saatejuht Heidi Sara. Kohtumiseni novembrikuu viimasel reedel.