Alguses lõi jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas. Ja pimedus oli sügavuse peal. Jumala vaim hõljus vete kohal. Ja jumal ütles. Saagu valgus. Ja valgus sai. Ja jumal ütles jahutusvete vahele ja see lahuta kui veed etest. Ja nõnda sündis. Ja jumal ütles veed kogu nägu taeval ühte paika, et kuiva näha oleks. Ja nõnda sündis. Ja jumal ütles. Ärgake haljas, rohi, seemet kandvad taimed viljapuud, millede viljas nende seeme on nende liikide järele maa peale. Jumal ütles. Saagu valgused taevalaotusse eraldama päevatööst, tähista kui need seatud aegu päevi aasti, olgu nad valguseks taevalaotuses, valgustuseks, maa. Ja nõnda sündis. Ja jumal ütles. Vesi kihagu elavast olendist ja maa peal ennakud linnud taevalaotuse poole. Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järele. Lojused ja roomajad ja metselajad endil. Ja jumal ütles. Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all. Loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad. Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Oma sõnaga lõi jumal viimasena inimese andis talle õnnistuse maapealsete asjade valitsemiseks. Sellest me võime ka järeldada seda, et enne inimese sõna oli maa peal muu elava looduse kõnevete mühin ja metsakohin putukate sumin, lindude laulud. Ja sellest võime järeldada veel ehk sedagi, et enne inimese loodud muusikat oli juba looduse muusika. Kas kõik sellest nii aru saada? Seda looduse muusikat, Me kuuleme ju pidevalt. Iseasi, kuidas me seda kuulata oskame. See on ju kõige loomulikum ja kõige täiuslikum, sest suured loojadki on saanud inspiratsiooni just nimelt ette Mäginaste metsakohinat ja putukate suminast. Nii nagu maalikunstnik näeb enne, kui ta midagi lõuendile laseb panna. Ehitaja teab ette, mida teeb nii ka helilooja. Kuulad kindlasti juba seda, mida ta paberile paned ja mida siis hiljem tema kirjapanduna juba teised kuulevad. Nii et ükskõik, mil viisil inimene siin maailmas ka sooja on, aga looja ta ju on. Ta kasutab juba seda, mis jumal on täiuslikud enne loonud. Mulle tundub, et muusika võib neid kõiki siin maailmas väga palju mõjutada. Muusikast hargneb üldse palju olenemisi tulenemisi, sõltuvusi kõige elava hulgas. Me räägime ju ka muusika mõjust taimedele, on üks kaunis ütelus, taevalik muusika. Huvitav kust see ütelus tulnud Me keelde, sest näiteks mõnele teisele ütelusele taevamanna või uskumatu Toomas on targast raamatust kerge vastuseid leida. Ja missugusel kohal võiks muusika üldse olla selles keerulises ilma süsteemis? Muusika kahtlemata mõjutab inimest kas heas või halvas suhtes, tähendab muusika võib ülendada, üles ehitada, ei panda rahu, tasakaal aru. Aga muusik võib samamoodi ka ärritada. Võib alla suruda. Ja no me räägime siin maailmas sageli vastanditest vastand boonustest me elamegi nagu teatud mõttes pingeväljas. Elu, surm, valgus, pimedus, õnn, õnnetus, hea, kuri. Ja täpselt samuti on olemas sellised vastandpoolust nagu üleval, all paremal, vasakul. Ja kui me räägime taevaliku muusikast, siis me mõtleme selle all üleval olevat, tähendab meie mõistes on jumalik. Üle Vene pool või üleval olev tähendab meist inimestest kõrgem. See, mis on taevalikkuse vastandpool, mis peaks olema nagu siis saatanlik seal allpool tähendab inimesest veel allpool. Ja ma arvan, et, et siin ma võib-olla jõuamegi selle selle tuumani. Et taevalik muusika ja muusika üldse, mis ka inimeste üles tõstab, ülendab, et see saab olla just nimelt jumalik, tähendab jumalast tuleb ükskõik, kus me seda kohtame, me võime seda kohata ka elavas looduses. Aga me võime seda kohata vanade meistrite loomingus. Tähendab see, mis meid meid ülendab mis meile annab rahu, mis meid võib-olla isegi paremaks teeb. Kui me laseme muusikal endasse tulla ja ja endas endast läbi, kui me oleme nagu kanaliks sest inimene on jumala vaimu tempel, tähendab, kui jumal on andnud inspiratsiooni ka muusikule siis me võtame ju võib-olla kaudsemalt seda juba teiste esituses. Võtame endasse midagi, mis on mitte ratsionaalselt seletada, mis on tunnetatav. Väga oluline on nende inimeste roll. Kes on seatud juhtideks, otsustatakse vääreteks. Kelledest sõltub meie suur elukorraldus kelledest sõltuda, aga kasvõi seegi, milline muusika ümber kõlab. Millisele kultuurile on antud soosiv hoiak? Me võime üksteisega suheldes olla heatahtlikult mõistvad, aga pimedalt väiklased ja ärritunud. Samal ajal see tee, mis avab üksteisega suhtlemise eripära, on meis igaühes olemas. Kõik ei ole aga ühtviisi tugevad isiksused, et suudaksid geneseks jääda ka siis, kui enamus karjana pimeduse poole läheb. Ja neile just ongi oluline, milline juht ees seisab. Ja me oleme kõik ju oma ajastu peegelpildid kuidas on meid õpetatud meid kujundatud suunatud, kuigi iga inimene on oma nägu, siis kahtlemata teatud ajastu inimestel on selline ühine ühine pale, see ei pruugi alati olla kõigile ühtmoodi ka ühiskonnas, kus on valdavalt ainult üks ideolooge loogia, ainult ühed vastused antakse kõikidele küsimustele, ka seal võib olla teistsugust mõistmist, teistsugust suhtumist. Aga kahtlemata need, kes on seotud kutsutud ja seatud inimese elu üle maise, nähtav elu üle valitsema. Nendel on väga suur vastutus ja, ja sageli viga ongi selles, et, et inimene, kes on valitsejad, ei tunneta vastutuse suurust. Ta ei mõista, et see, mida tema teeb et see vili tuleb võib-olla mitme põlve veel alles nähtavaks, ei ole nõnda, mida inimene külvab, seda tema kohe lõikab. See külvilõikus võib võib väga valusasti kätte maksta alles alles palju hiljem. Nii et selles mõttes on jah, inimene ühelt poolt kaitsetu. Aga kui inimene on õiges vahekorras õiges suhtes jumalaga siis see inimene ei ole no niivõrd mõjutatav nendest jõududest, mis siin maailmas meid ümbritsevad. Kuigi me ka nendest ei pääse kusagile. Me elame keset oma elu. Me peame tegema oma töid ja tegemisi. Me peame tegema palju selliseid asju, mida me võib-olla ei tahaks teha. Ja ometi on küsimus selles, kui inimene teab, et ta on disponeeritud jumala poole, kui ta loodud jumala hääle vastuvõtjaks, siis on see tema jaoks tema tegevuse tema käitumise aluseks. Siis ta näeb ja hindab ja paneb paika ka selle maailmaväärtused just nimelt selle kõrgema jumaliku väärtuse tasandilt. Nii et selles mõttes usk on inimese jaoks mitte nõrkuse tunnuseks, nii nagu on väidetud meie ateistlikus ühiskonnas vaid usk on inimese tugevuse allikaks. Taaveti laulude juurde on piiblis kirjutatud soovitus mängida keelpillidel või mängida vilepillidel. Pillide kuningaks peetakse paljude viledega orelit ja kuigi oreli eelkäijaid tuntakse juba väga ammustest aegadest siis selle pilli tähendus ja mõju meie kõigi jaoks on päid kasvav. Kas võiksin olla tähendus ka selles, et heli tekib õhu voolu läbi vanade vilepillide juures inimese hingeõhu läbi? Võiksin otsida seoseid elustava hingeõhuolemusega üldse. Ja tõenäoliselt sest aluseks ikkagi võtma inimese inimese hääl on ju ka elus pill. Ta on looja instrument, looja, kõige täiuslikum instrument. Ja kui inimene kasutab juba mingit pilli, siis on omamoodi filter, mille läbi tuleb ka soojamuusika. Aga juba juba juba teiste teiste vahendite kaudu. Ja piibli alguses öeldakse, et jumal puhus inimesse elavat õhku ja inimene sai elavaks hingeks. Täpselt samuti võime öelda, et inimene kui ta puhub oma hingeõhku pilli, siis tallu toob ju ka midagi, mis sel momendil sünnib ja loomise lõpulga sureb. Tähendab, ela muusika selles mõttes noh, niivõrd täiuslik, et iialgi ka siis, kui inimene võib üht ja sama lugu kehdasama rida mängida bass kümneid kordi, alati tuleb uus, uus muusika ja, ja alati uus uus loomine. Nii et selle salongimuusika võlu, et alati luuakse midagi uuesti näiliselt nagu mitte millestki, luuakse midagi nähtavate kuuldaat. Missugune muusika osa teie elus? Ma ei ole kunagi olnud eriline muusikafanaatik. Minu jaoks on võib-olla muusika jaoks oluline see, kuidas ta mõjub minule minema voodia, harmoonia. Ja eks siin on kindlasti väga suur mõjukasvatusele. Ahjaa, kujunemisel ma ei ole kasvanud ja kujunenud sellises keskkonnas kus oleks väga palju sellist kaasaegset muusikat ümberringi olnud tähendab juba lapsepõlvest peale ma olen kasvanud vaimuliku muusika sees, tähendab klassikaline vaimulik muusika on nagu minu hingele vastuvõetav aga samamoodi ka näiteks vaikus. Paljud inimesed vajavad, et pidevalt oleks muusika, mõned lähevad isegi loodusesse, panevad kõrvaklapid pähe, et, et kuulata midagi inimeste poolt loodut, kui ta peaks võib-olla kuulama seal hoopis hoopis suuremat loomingut. Sest vaikus võib täpselt samuti olla muusika. Ja nii nagu Cyrillus Kreek, kelle muusikat me selles saates kuuleme? Olevat oma üliõpilastele öelnud, et suurvormis ongi kõige suuremaks muusikaks just nimelt paus. Tähendab see, mida peab inimene oskama kuulata, millel on ka võib-olla hoopis suurem sõnum öelda kui, kui nähtaval ja kuuldaval helireal või, või muusika noodi. Nii et muusikal on kahtlemata oma koht ja, ja aga need head muusikat on just harva nauding kuulata ja just elavas esituses. Tähendab, sellega sa kuuled, saad ühelt poolt nagu tunnetuse kogemuse, kuid on tõesti hea ja, ja nii nagu meie saade rõhutab just taevaliku muusika osakaal. Aga see on samust, samuti nende esinejatepoolne uus loodu ja, ja selle tõttu ühe imeäratabamine. Taevad jutustavad jumala au ja taevalaotus, kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, millede hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõlamaailma. Saani nende sõna. Neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Kuidas te kommenteeriksite, millede hääl ei kostaks üle ilmamaa käib nende kõlamaailma otsani nende sõna? Kui taevas rääkima hakkab siis peavad seda kõik kuulma. Tähendab, see on nagu selle Taaveti laulu mõte päev päevale kõnet ja öö kuulutab ööle jumala tarkust. See tähendab, inimene, kes ütleb, et jumalat ei ole selle tõttu, et ta ei ole teda näinud. See inimene peab pime või kurt olema, kui juba kõik, mis tema ümber on annab tunnistust sellest samast jumalast, kes on kõik nii täiuslikult loonud, mida inimene oma ebatäiuses saab ainult kahjustada või, või hävitada. Väga harva, kui inimene saab midagi paremaks ja täiuslikumaks veel edasi muuta. Nii et ei ole võimalik, et jumala hääl ei kostaks inimeseni ka siis, kui see jumala hääl võib vaikimine olla. Ka see on, on omamoodi jumala kõne, aga seda peab inimene oskama kuulata. Selleks peab jälle olema avatud see see kanal jumala hääle vastuvõtmiseks, igaüks seda ei kuule. Peab olema avatud see kanal nagu lõpetasite oma viimase mõtterid eespool. Aga kust tuleb tarkus ja kus on mõistuse asupaik? Sellele küsimusele võime vastuse leida targast raamatust. Tundub, et üle mitme põlvkonna on eesti noored taas hakanud oma tõsistele küsimustele tõsiseid vastuseid otsima. Seni oli ju hea, kõik vastused olid juba valmis. Polnud küsida tarviski. Kuidas teile tundub, kas tagasitee elu eetiliste väärtuste juurde on üles leitud tänu moele või tõsimeelsele hingevajadusele Hommikule eneses ja ümber. Ja et üldse on üles leitud niisugune asi nagu hing? Et on üles leitud elu püsiväärtused? Vaevalt et siin saame rääkida ainult moest. Mood on liiga vahelduv ja muutuv. Ma arvan, et, Siin peab olema mingisugune kogemus isegi võib-olla Iiobi kogemus vanas testamendis. Et kui tühi, kui tabatakse või taibatakse ära tühjus oma elus. Tähendab, kui inimene otsib vastust, aga ei leia seda ei leia seda vastust nendes temale antud vastustes vaid ta peab otsima midagi muud, mida talle veel ehk ei olnudki antud. See tähendab selleks, et inimene võiks nagu täis saada, peata, enne tundmata tühi on, peab ennast avama või tühjendama sellele selleks, et, et ta tõesti võiks, võiks selle täiusliku anni saada, mille kohta apostel Jaakobus ütleb, et see on ülalt tuleb valguse isalt, kelle juures ei ole muutustega varjutuste varju. Meie tee, iga inimese tee peab viima oma hinge juurde oma enese eksistentsi põhiküsimuste juurde või nii, nagu abulatse filmis patukahetsuse lõpu kliente ütleb, et et meie tee peab viima pühakoja templi juurde, kui see sinna viisis on midagi väga korrast ära. Sest apostel Paulus ütleb, et Teie oletegi jumala tempel. Tähendab, teie ise, te peate teadma, kui väärtuslikute inimesena siin maailmas olete, et jumala vaim võiks teie sees elada, see tempel peab olema Püha, tab tervik, peab täiuslik olema kaseväline tempel. Me ei saa eristada seda välist inimest kesta sisemisest vaimsest. Need kaks kuuluvad lahutamatult kokku. Ja apostel ütleb, et jumala tempel on püha ja seesama olete teie. Kui me tunnetame ära meie võime pühad olla. Vot see avab inimesele võib-olla selle tagasitee. Tagasitee jumala juurde. Ja tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning juhatab vägevaid paganeid, kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid Sirpideks. Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima. Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova oma jumala nimel. Tule jumal. Käi jumal seal kärgisse. Väikse lapse padja sisse. Tillukese rõivastesse. Väärima eideke. Ema, kallis, armuline. Mulli kestlasendas puuloaga Maaloaga kogu mõisagi loaga.