Hakkame kuulama kolmandat saadet Tšernobõli teemadel. Esimene saade sai alguse sellest, et sõjaväe kohuslastena katastroofi tagajärgede likvideerimiseks nii-öelda kordusõppustele saadetud meeste kodused tulid oma muredega toimetusse. Lugesime Tšernobõlis saadetud kirju ja hakkasime kohmakalt kombel abi otsima. Teadmatus on üks halvemaid asju tänapäevasemalt öeldes. Informeerimatus ja salastamine. Olgu siis meie saadet eesmärk need asjad selgemaks rääkida kohustuste kõrval ka õigusi taotleda ja seadust tundma õppida. See harjumus meil ju reeglina puudub. Tšernobõl oli šokk tervele maailmale. Selle katastroofiga varises kokku müüt aatomielektrijaamade ohutusest. Sernooblil koirohi ja tähe nimi on koirohi ja kolmas osa vetest muutus koirohuks ja palju inimesi suri vete kätte, sest need olid läinud vihaks. Piibli avasid Johannese ilmutuseraamatu kohalt ka need, kes enne sellest midagi ei hoolinud. Kas tõesti Tšernobõl ongise saatuslik koirohi, kas läheb täidega edasine tarkus aastatuhandete tagant. Ja nad ei pöördunud oma tapmistest ega oma nõidustest eema Huurustest ega oma vargusest. Kui kaua läheb rumal inimene, enesehävituse teed, muld, vesi ja õhk, meie eluruum neis asjus ei tohiks olla saladusi. Esimestele raadiosaadetele reageeris aktiivselt Eesti rohelise liikumise keskus ja Rapla roheline malev. Saate toimetajal oli võimalus avatud mikrofoniga osa võtta Tšernobõlis, käinud meeste kogunemisest Raplas. Rahva ette oli kutsutud vabariikliku tsiviilkaitse staabi sõjakomissariaadi ja sanepidjaama radioloogiaosakonna esindusalampolkovnik. Timberg pidi rääkima tsiviilkaitse eeskirjadest, et siis igaüks oma kogemuste põhjal saaks otsustada, kas neist kinni peeti. Siin küll esitleti meid nagu ametikohaga järgi. Aga me oleme seltsimees polkovnik, uga kolleegid kõigile nendele, kes on teinud seda rasket tööd Tšernobõlis me oleme ka likvidaatorid töötanud jaamas üle 40 päeva kaitseministeeriumi operatiivgrupi koosseisus vahetult eritsoonis, ilma väljasõiduta, seal ma peaks kohe eelkõige ütlema seda et me ilmselt mina ega seltsimees polkovnik ei ole kompetentsed siin praegu puldist maha mõningaid vastuseid, mis puudutavad, kas on vaja läbi viia desaktiveerimistöid või ei ole vaja läbi viia. Sest et noh, see on liiga suur ja raske ring küsimusi, millega tegelevad terved teadvusorganid, organisatsioonid, ajutised, mis töötavad vahetult Tšernobõlis. Kuid mõningaid niisugusi märkusi võin teha ja siis enne seda, kui hakata rääkima üldse Tšernobõlist, ma tahaks. Ei ole nõus, ühe lugupeetud koosoleku juhataja ütlusega, kus ta ütles, et ühinege oma ühistes muredes minu arust. Kas me natukene ei liialda? Me oleme ohvrid ja me oleme märtrid ja kui Euroopa elanikkonnale ütleme niimoodi isegi nii mastaapselt tekkis niisugune oht, reaalne oht. Ja kui Eestimaal leidus mehepoegi, kes läksid ja täitsid oma kohuse, et ei tuleks midagi halvemat, siis ma arvan, see oleks ka normaalne lähenemine. Ei ole midagi nii väetikesed. Kuidas desaktiveerimine käis, ma ei tea. Nüüd ma siin mul küll paluti sellest rääkida, aga siin istuvad mehed, kes seda asja ise tegid. Kuidas nad peaksid käima? Vaadake, niisugune situatsioon üldiselt niisugune mastaapne radioaktiivne saastumine rahuaja tingimustes on esmakordne ja sellepärast kõik, mis need desaktiveerimistööd, mis hakkasid seal peale, need hakkasid just kõigepealt muidugi peale nende juhtnööride järgi kuid küllaltki varsti selgus, et paljusid küsimusi lahendada, nii nagu me teoreetiliselt olime paika pannud ei või ja seega need desaktiveerimistööde meetodite areng oli seal kohapeal kogu aeg nähtav ja kogu aeg katseliselt tehti, sest et tõesti niisugust situatsiooni ei olnud võimalik prognaseerida üldse ette näha. Et taastada jälle ja et ta oleks võimeline funktsioneerima ja andma voolu radiatsioonitase pidi loodama niisugune, et see mahuks kõiksonitaarsetesse normidesse sanitaarse nurmede kõik teata rahu, normitsioon aatomielektrijaamas töötajatel aasta jooksul, mitte rohkem kui viis röntgenit meile elanikkonnale, kes elab siin Eesti NSVs, sanitaarne norm on kehtestatud 500 milliröntgenit aasta jooksul. Ühesõnaga foonist loetakse, see on nagu sanitaarnenud. Toon ühe täpsustuse, nimelt ma kaugeltki ei arva, et Eestimaa mehed ei taha kaitsta koguma maailma ähvardava ohu eest kaugel sellest, kuid eestlasi ei ole sugugi nii palju, et nende tervist võiks lihtsalt raisata. See on üks moment lihtsalt repliigi korras, kuid palun tutvustage, millised kaitsevahendid on ette nähtud, et nende tööde läbiviimist. Repliigi korras on, vastan veel sellele, et Eesti mehi on liiga vähe. Siis tuleb sinna saata seal, kus on mehi rohkem. Kas nii tuleb aru saada? Ma arvan, et proportsionaalselt elanike arvuga on teil andmeid, et see on ebaproportsionaalne. Tähendab, mul ei ole üldse mingeid andmeid, kuid mul on, mul on selline arvamus, et see tööde hulk ja vajalikkus võib olla antud hetkel ei ole otstarbekas. Kes vastutab töökaitseministeerium täielikult või tsiviilametkonnad? Töö käik toimub teatud olevatel andmetel valitsus erikomisjoni juhtimisel, seltsimees Cher piinaja ja temale alluvad kõik nii tsiviiljõud, tekki võib olla väärarvamus, et seal töötavad ainult sõjaväelased ei ole, jaama territooriumil töötab väga palju erinevate ministeeriumite esindajad, sealhulgas ka kaitseministeerium nende hulgas ja kõik nad alluvad valitsuskomisjon. Mured muidugi aatomielektrijaamade nende ebaõige paiknemise kohta, see on meie ühised mured. Sellega tuleb muidugi arvestada ja selle eest tuleb võidelda, et neid näiteks ütleme, Ignalina, selle laiendamine niimoodi. Aga kas nad Eesti ei mõtle liiga suurtele muredele, aga jätame oma kodused mured, siin novot, ütlesite, tsiviilkompetentsi kuuluvad niisugused niisugused küsimused ja kuuluvad küll ka paljud küsimused, mis on seotud inimeste kaitsega loodusõnnetuste ja katastroofide avariide puhul. Wabariigis ehitatakse palju niisugusi objekte, kus kasutatakse tugevatoimelisi mürkaineid. See on kõige reaalsem oht praegu meie elanikkonna elule. Meie raudteeveered IGA PÄEV tuhandeid tonne neid tugevatoimelisi mürkained ja tead, me teame, et meie raudteel ei ole kõik korras. Me peaksime praegu mõtlema ja tõsiselt niisuguste probleemidega tegelema. Ja ma lihtsalt tahtsin öelda, et ainult ei ei läheks selle nende suurte suurte küsimuste peale välja. Eks ole nii aidata. Jah, tõesti, siin oli õige märkus, meil on täna just see teema, aga neid, mida te käsitlete teisi teemasid, Eesti roheline liikumine tegeleb nendega küllalt aktiivselt. Oleks väga meeldiv, kui teie nendest foorumitest osa võtab. Aktiivselt võttis sõna juulikuus Tšernobõlist tulnud Peeter Krimm. Ma alustaksin ühest tantsijal, täna tuli mul kutse komissariaati jälle, kuigi kaks aastat peale Tšernobõli oma peale võtta tuli kutse jälle kordamisõppustele, kuhugi muidugi loobusin, vabandasin, et mul on haigusleht. Siiamaani olen haiguslehel. 15. juulil tulin tagasi, räägime esialgu, mis meil hakkab pihta, kuidas minek üldse siit vabariigi arstlikud komisjonid, need on pooleldi komplekteerimate kuna peab igas arstlikus komisjonis olema, nimekiri millegipärast sõjakomissariaadis ei anna neid nimekirju arstide käte ültse hordid ise ütlevad, kus on loetud 32 haigust, mida inimene on põdenud ennem, millega ei tohi üldse võtta. Aga millegipärast need ei ole jõudnud arstide kätte. Seda ma teada Tšernobõlis alles äraminek on niiviisi, et on ette nähtud ikka nagu rahulikult rahvast veetakse. Meid oli 150 inimest, kas aprillis läks? No ja kõik 150 inimest kiiluti sinna 83 inimese vagunisse, kujutage ette, mis seitse on kaks päeva sõita, elasime sots jonka, see on pere, Muuga kolhoosikeskuses on need majad. Seal on ka muidugi radioaktiivsust see selle sees muidugi vähem, aga on sees, seda sai vaielda. Kontrolliti oma kontrollimine, kui me ütlesime näiteks, et on tekitöödel midagi, on radioaktiivne, sellele reageeritud, seal õnneks oli üks mõistlik inimene ja kui see tuli oma aparaadiga üle mõõtis, siis alles anti meile uued tekid ja värgid, kõik seal joogivett meil muidugi Sa sealset vett ei tohtinud tarvitada, kuigi sedasama, mida me tarvitada ei tohtinud, sellest veest tehti meile süüa. Aga teada on need keetmisega ju radioaktiivne välja ei lähe veest. Joogivett, mis meile anti, oli gaseeritud vesi 30 kraadi kuumust väljas, tuuleõhku ei ole ja see oli harva juhus, kui me saime, tähendab nina peale pudeli, vahepeal oli üks pudel kahe peale ja oli ka päevi, kus ei saanud ühtki pudelit. Töökorraldus on, kui keegi ennem pole pardakkima, ütlen kohe ausalt ära selle sõna välja näinud, siis seal näeb ta seda kindlasti väga hullusti, ka. Lohutustehnika sõna sellest ei maksa rääkidagi, seda seal ei ole. Kuna meil on seal plaanimajandust peale pandud, siis autojuhtidel on lubatud 40 kilomeetrit tunnis. Aga kuna plaan on takka, siis tuleb kihutada 80 90-ga, kusjuures autodel ei ole ka pidureid osaliselt. Ja siis räägiks nendest aparaatidest, millega näiteks mina olin ise keemik, tas ametrist mõõtsin seda radioaktiivsest aparaadi, noh ta ei ole sõjasaladus, kuna kanepit Andres on, need aparaadid ja allkirja ma ei ole andnud, sellepärast me avalda deebeeviis traatidega, mis on saane, pid jaamas 61. aasta väljalase, avarii objektil, teeme tööd sihukese aparaadi naeruväärne. Samas kui Moskvast tuleb kontroll, tuleb elektroonikaga tiib töötab rahulikult, hoiab käes, kerge värk näitas mulle ise, mis puutub nendesse kogujatesse, mis meil linnas on. See moskvakontroll vaatas mulle otsa, ütles, et suveniirid, mille jaoks te neid hoiate. Aga need tõelised, mis teavad niisugustel objektidel olema, need olid ohvitserkoosseisus, linnaski istusid väeosas sees ja käisid üks kord päevas anud objektil. No mina olin seal sti hinnema kinniku peale. Tegelikult peaks radioaktiivsusandmed andma see vastutav keemik, toodame trikke, sisemõõdab ja teab sellega kursis enam mitte niiviisi, et ohvitser tuleb ja läheb kirjutab väeosad andmed ära ja samas omale paneb 0,125 sõdurile paneb 0,0 koma 70 ja isegi ähvardati autojuhte sellega, et kui sa ei tee kolm reisi päevas ära või neli reisu siis ma kirjutan sulle vähem. Ja nüüd võib-olla tekib küsimus siin sõjaväeesindajatele, et miks me seal on julgeoleku esindaja on kohal igas väeosas. Miks me ei öelnud, see on teada, kui sinna pöördus, siis on tagakiusamine, hakkab pihta ja. Mind ähvardati ka, kui ma keeldusin, mul oli tervis läbi, juba keeldusin tööle minemast, öeldi, et me ei hakka sulle enam nii palju kirjutama. Muidugi ma nii palju seda asja jagasin ära ja siis ma ütlesin ära, et ma kirjutan rapordide peale, siis oli näost valge ja rahunes sellega asi maha. Kui inimene saab neli ja pool kätte viis, on ette nähtud ränk, nagu siin mainiti, juba mina sain oma normi kolme nädalaga täis aga istusin seal kolm kuud. Sõin magasini, jõin Herlen ärava. Kuigi seal ametlikult alkoholi ei ole, aga see toodi sisse. Sedasama tegid ka ülemused. Räägiks kodutulekust ka kuradima kodus aineks ala fantakse eks oleva enne treemo Manime, millega sa pead kodu tulema, see näeb ette nagu tasuta sõidu anti kätte, kui sul olid dokumendid käes, siis kedagi enam ei huvitanud sina. Kui sa väeosa väravast läksid välja juba ja hea oli, et eesti poisid sõitsid selle postiauto peal. Tegelikult ei olnud lubatud mind isegi hoovolutsiinigi viia. Aga nad olid Võru poisid ja need ütlesid eesti poisid, liim alati ära, sinna viidi mind Oobrutsini tegelikult ära. Kobridž muidugi ma piletit ei saanud. Selle vann Trebovani öeldi, et kohti ei ole, aga koduigatsus oli nagu ja oma raha eest 31 rubla eest, siis pidin altkäemaksu maksma vagunisaatjale, saadaminskini, Minskist jälle muidugi tuli jälle oma raha eest lennukipilet ja sõitsin Tallinna. Palju küsimusi meestele oli arst Viire Raudsepal. Kuna täna on Tallinna arstide seltsi loomine siis tekkis selline idee. Võib-olla on see natukene toores, võib-olla vajab veel läbimõtlemist kolleegidega. Aga just see Nobeli sündmuste ja, ja Tšernobõli kontingendi suhtes. Andmeid ma vajan, selleks, võib-olla saab, saab vabariigis sisse viia kõigepealt kindlalt sisse viia konkreetne dispenseerimine kindlates asutustes keskhaigla hematoloogia osakonnas, onkoloogia disbanzer juures, Tartu onkoloogia disbanzer juures peaks siiski vähemalt ennetama. Siis on hilja, kui inimene tuleb ja tal on veres muutused juba tekkinud. Seda peaks ennetama ja kui hakkavad veres muutused tekkima ja elanikkond ja need mehed peaksid olema selles teadlikud ja peaksid ise aktiivselt ka omalt poolt nõudma lihtsalt aktiivselt nõudma sellist asja. Teine asi on see, et võib-olla seal natuke utoopiline, aga võib-olla saab selle läbi viia, et siin teha niuksed meditsiinilised kontrollkomisjonid, kuhu kuuluksid arstid, kuhu kuuluksid medõed pereanalüüside tegemiseks koha peal. Ma mõtlen just nimelt meie vabariigi kontingent ja rohkem kulu neil ilmselt läbivaatuseks aega kui nädalapäevad. Et välja selgitada selle kontingendi, kes on praktiliselt oma röntgenit kätte saanud või kes saab liiga palju ühel päeval või teisel päeval, et neid siis ametlikult selekteerida välja ja siis asuda neid nagu öelda, välja nõuda. Rahva ette astus Maido tunder, 27 aastane noormees, kes esimesel katastroofi järgsel suvel Tšernobõlis töötas. Kas selleks, et reaktori peale minna, kas te kirjutasite alla mingisugusele dokumendile, et olete vabatahtlikult nõus sinna minema? Ei olnud mingit vabatahtlikku. Oli käsk minna televisioonis. Kuidas meile leiti, et kõik, kes on reaktoritsoonis, on vabatahtlikud külmale. Kuidas teie tervislik seisund praegu olen teise grupi ilmalik praegu aasta peale särabelima haigestusin, mul on lõikuse 1002 tükki kaenla alt, lümfisõlmed lõigati kõht lõhki, välja võeti põrn ära. Kas teie perekond on? Ei ole jõudnud, ega see jääk tulemat. Seal sauna kütta tegelikult. Aga no enne kojutulekut siis vaadati, et tervis ei pea võib-olla saadetisi reaktoriga ja siis oligi niimoodi, et ta ütles Hertlik ära antiks. Kaheksa tõugude nüüd, aga need olid nagu kuidagi millegagi läbi nagu rasvaselt, mina ei tea, kuidas läbi immutatud millegiga sai need selga pandud, siis panime sealt tina riietuse nagu suusataks oli keskkonnafondi läbiks puldil taha poolt poolde põlve, siis niimodi ulatus jalge vahel tõmmati ka üks läpakas ja siis seoti nööriga ümbert kinni, eks mask oli mul. Mask oli mul ees respiraator sõnades, klaasmask oli pärast eta, seal näidati ära telekast mõni niisugune telekas oli, seal, kaamerad olid katusel, näidati ära, et näed, siin on tuletõrjevoolikuid maha pandud. Et näete, lähete siit mööda lähte, lähteülesplatega, trantsin üles korstna kõrvale, seal on siis toru maas siis suured tangid olid kaheksa ümarotsas, teised kaheksa, teised tangi tähendas siis vahelise toru visati reaktorisse sisse, sinna jõuab koju, jõuab siis minut aega anti aega katuseni üks minut aega tööd ja me võtame tagasi. Nõukaaeg oli ühesõnaga. Öeldi, et kui palja käega nüüd võtta mingi torust kinni või siis või 400 korraldavad. No mina ei tea, minul selle platsi sisse pole pandud, kuna mõnel mehel on ta pandud ja minul oli panemata jäetud. Aga räägiti, et 17 18. No aga kes seda täpselt teab, ma võisin sealt kindlasti rohkem nad seal oli, meil oli, pandi pliiatsi, ihu ja riiete vahele. Tulin tagasi, siis võetakse pliiats mul kaelast ära, niimoodi ise võeti niimoodi ja see pandi kuskil aparaati sisse, seal nad vaatsid. Kirjutasite mina seda aparaat ise rohkem ei näinud mitte midagi. Et oleks saanud oma silmaga seda vaadata, sinna sisse, seda ei näidatud, José ikka nii kõrgele ei näidata. Kas teile kirjutati sisse, te olete ületanud radiatsiooninormid. Sest minul see plats sisse panna pandud mitte midagi, mitte midagi, kuna ma sõitsin alles hiljuti oma majanduse poisiga, kes käis ka ja tema küsis mu käest, kui palju seal siis märgitud on? Mul oli söövad kaaslased, mõtlesin, et vaatan siis, aga mina peatavust vaadates temaksise vaatama, ütles, et sul polegi sisse pandud. Teie suhtes oleks pidanud rakendama mingit intensiivravi või kas teie poole te nägite, et teiega tegeletakse rohkem kui mõne teise inimesega seal, kes seal tees? Tohtumatud sei seal ei käinud keegi vaatamas. Käisin, andsin vereanalüüsi peale rektor tulekut, ma ei tea, kas oli kas nädal aega või ise läksin v, kes vete meile, sellega läksin ise arsti juurde, seal tehti vereproov ja nüüd on see analüüs, musin. Mis sul seal tehti. Sul on pandud siia gruppi, leht on mul ka kaasas muuseas. Ja on pandud üldhaigestumine nagu kodus töö juures haigeks jäänud üldhaigestumine. Samuti 15.-st juulist. Näed nagu kodus haigeks jäänud ja on see, et mind aitab, automaat annab mulle auto iga päev, ma käin iga 10 päevaga viga, nüüd käisin iga igapäevase nädala eelnädal, mida käisin linna vahet, et neid dokumente ajada joon, teed tuleks sinna peale seoses armeeteenistusega. Ja nüüd on mul see paber ka kaasas, mul siin ratast võtsin sõjakomissariaadist sain paberi, et olen käinud Tšernobõlis, tehakse ümber, sosin see grupipaber, et saaks sinna peale seos armeeteenistusega. Ja kui ma hakkasin rääkima, siis argoon muidugi nõus ei oldud, aga mõtlesin, et mina seda asja ei jäta niimoodi, et ma nagunii ei hakanud. Oktoobri viimastel päevadel koju jõudnud Toivo šanagini mureks oli Meie väeosas oli poleses, düsaktiveerimistööde oli meil põhiülesanne. Aga mulje jäi selline, et me peame tsiviilisikutele palka välja teenima seal, nii et üks tsiviilisik ja siis või kaks ja siis Nende viis kuus sõdurit, vahetame katusele, eterniidi, rajab hiid, pagavad tasku. Muidugi seal radiatsioonitase nii eriti kõrge ei ole seal. Aga noh, eks sealt saab oma jalka kätega täiesti kiivalt varjatakse neid asju. Ja see tavaline toimetel tema mõõtetäpsuse põhi vigane pluss-miinus 30 protsenti korpus on juba mängurist. Kas teid hoiatati selle eest, et et vahetades neid kattuks? Teatavasti see radioaktiivne tolm just sinna koguneb, sellepärast neid vahetatakse. Kas teid hoiatati, et respiraatorit tuleb igal juhul, kasutades tolm, satub organismi? Jah, hoiatada. Mitte iga päev. Siis on võimatu kokku. 37 kraadi oli varjus, soojeni seal katusel, nii et tõrvapappi vedasin ülesse, see lagunes kätte. Ja oli ka 500 ei olnud, mis mul on poolteist poolteist ja see on ju seda ei mõõdeta, pannakse päeval, võetakse kuskilt laest arvega käidi mõõdetud tosinaid. Kuulame püüame mõista, kaasa elada, läheme tigedaks, muutume kurvaks, oleme segaduses. Kaotame ametinimetused, unustame muud mured. Sõjaväelaste mundrid pragunevad. Piltlikult öeldes oleme inimesed abitud üksinda tugevat koos. Seda mõtet sisendas advokaatide demokraatide klubi teemis esindaja Rapla advokaat Sulev raudset. Üks on selge, tegemist on suure inimliku tragöödiaga mida võidakse pärast märkida samamoodi nagu meie riik teeb suure isamaasõja kohta. Et sooritasime kangelaste ja kaotasime 20 miljonit inimest. Konkreetselt ei ole tegemist sõjaga, kuid ilmselt väga lähedases olukorraga seda juba ütlevad sõjaväespetsialistid pole tähtis, kuidas surma saada, aga me teame, et sellest 20-st miljonist hukkus sõjas ilmselt kolm neljandikku sõjavägede lolli juhtimise tõttu. Andke mulle andeks niimoodi, kui ameeriklased kaotasid Vaikse ookeani akvatooriumis 700000 langenute on umbes siis meie kaotasime 20 miljonit. See oli kuri nagu praegu, samasugune kuritegu toimub edasi, kuidas ära hoida seda olukorda hirmus ja me peame mõtlema täna siin teie küttes olete olnud, kuidas ära hoida. Ma tahan rääkida kahest probleemist, mida teha ja mismoodi seda teha, tähendab, esimene asi on selles, et meie riik on siiamaani kõiki asja salastanud. Ma tean, et meil on liig nelja liiki salastamine, ametlikud sekreedid Saversena Secret'i ja siis järgneb tähtede parooliga pandud, mis mul kahjuks meeles ei olnud. Niimoodi, mis on veel salajasem? Niisugused õnnetused siiamaani kuulusid ja isegi isegi mäevaringud ja jumal teab, mis kuulusid nende eriti salaendale saver sõna sekka öeldud, vaid need on salajasem ja sealt hakkab kogu lugu peale. Õnneks nüüd on kõige kõrgemalt poolt öeldud, et seda tuleb avalikustada, seda tuleb teha, mis on väga õige. Kui ametkonnad jätkama, sealhulgas ka kahjust, kaitseministeerium jätkab oma ametkonnast salastamist osata peab, jätkame seal loomulik kaitseministeeriumile on see loomulik, et ta ei saa avalikult kõike välja pakkuda ja päris selge kohe. Kuid kui me vaatame neid pabereid, millele Krist peasekretär, siis seal ei ole mitte midagi salajast, mitte midagi, oli see, mis siin salajane, salajane olnud eelkõige sellepärast, et ametkondlikud varjata kuritegevust inimeste vastu meil ei ole ilmselt inimesed loetud inimene on kõige-kõige tagumisemas plaanis, ainuke lahendus on pöörduda avaldusega Rahvusvahelise Punase Risti poole. Selleks on täielik õigus niimoodi, sest on selge, et meie riigi ordenid seal korda ei loo. Ametkonnad omavahel siia Tallinna poole, selge, et siin ohvitser ei vastuta, omakorda täidab ta käsku. Kõige hullem lugu on sinu tehtud mingi komisjon, mis ei ole kaitseministeeriumi oma, ei ole aatomienergiaministeeriumi oma ja nii edasi, nii sisulamdica, ametkondade vahepeal ka kadunud ja see võltsimine on igapäevane, see võltsimine hakkab meil igapäevases töös seada, toimub elude hinnaga. Ja kui kusagilt väljaspoolt ellu üle kontrollida, kõik on väga kena, arstide seisukoht on väga õige. Meie poiste seisukohad, kes seal on olnud ja kannatavat ergia, arstid tõesti peavad seda teinud midagi päästa v nende tervisest aga et seda tulevikus ära hoida, et tulevikus olema mingisugune kord, siis ei tasu loota tõesti, öelge otse välja meie riigi bürokraatial ja pärast on ja niimoodi teate, eks ole, soodustused ja me maksame pensioni ja arvame teid sinna-tännapoole. See on sama hea nagu, nagu kõikide meie tähendab ebaseaduslikult represseeritute postumine, rehabiliteerimine. Paneme ausambad ja oleme väga rahul selle asjaga. Seal võitlus inimeste tervise pärast, et ühes kohas teataks siis seekord ja et oleks mingi alaline kontroll olemas, selge nõukogude iga kodaniku aukohuseks on kaitsta oma kodumaad seal me ei vaidlusta seda niimoodi, kuid iga kohustused täitmisele oman omad reeglid ja mõlemal poolel on õigus. Sõdur peab täitma käsku, on selge, muidu ei eksisteeri ühtegi sääregi. Kuid kuidas sõdurit sinna kutsuda, kuidas, millistel alustel tähendab nii see asi, see kõik meile teada meile pöörduvad nõueldate poole kümned inimesed, eks ole, neil on igasuguseid perekondlikke probleeme ja nii edasi. Meil jääb ainult üle saata nad sõjakomissariaati Pustamraspirajult, eks ole. Aga inimesed peavad teadma oma õigusi, et me saaksime turistidena neid sõjakomissariaati ja kutsealuste kui ka korduslikest kutsutavate vaidlusi lahendada. Sest pidage meeles, meie hakkame seda asja ajama, ajan oma liini pidi. Sest meil on õigus esindada kodanikke nüüdsest peale seal seoses uue advokatuuri seadusega sõjakomissariaatidel, nii nagu autoinspektsioonis, nii nagu täitevkomitees igal pool. See on üleliiduline advokatuuriseadus, mis muide kehtib kõikide administratiivorganite suhtes. See oli siis Raplas. Rapla kokkutulek oli küll esimene, aga ei jää viimaseks. Ain Pajumäe, roheliste liikumine paneb õla alla ja mujalgi, eks. Ja kõigepealt nii-öelda seda et Raplas toimunud foorum möödus üllatavalt rahulikult. Need kirjeldused, mida seal viibinud maalisid olukorrast Tšernobõlis olid masendavad. Kuid sellele vaatamata inimesed pidasid end vaoshoitud ülal. Muidugi sedavõrd, kui seda võimaldas teema. Seevastu nii mõnedki külalisel esinejad kaitsesid oma ametkonna huve. Näiteks sanitaarepidemioloogiajaama esindaja Tamara Makarova. Selle asutuse poolne initsiatiiv probleemi lahendamiseks on olnud vähene põhjendatakse informatsiooni puudumisega. Kuid ei ole ka omalt poolt midagi tehtud selleks et infot nõutada selle kohta, millistes tingimustes inimesed katastroofi tagajärgede likvideerimisel töötavad. Rahvas ootas sisukamat vastust tsiviilkaitse esindajalt kuid ka siin esineja väitis. Nemad on käsualused. Ja seega ei suuda vastata küsimusele, miks taastustööd just sellise tehnoloogiajäägi läbi viiakse. Veel üllatab kaitsevahendite nappus. Ei ole millegagi põhjendatud radiatsioonidoosi hindamine grupiviisiliselt. Esineb ülbet võltsimist vähendamise suunas. Suur kontrast ilmnes keskajakirjanduses räägitu ja loetu ning kohalviibinut tunnistuste vahel. Tundub, et meie vabariigi ametkondadel ei ole mingit ülevaadet Tšernobõlis toimuva kohta. Tuleb väita, et ka tervishoiuministeerium on osas rajoonides ja linnades oma töötaastamistöödel viibinud disponseerimise osas lohakile jätnud. Üks tasand on armeetasand, kus kehtib range käsusüsteem. Sõjaväes teisiti ei saa. Teine tasand. On eri volitustes riikliku komisjoni tasand. See otsustab, kuidas, mis tingimustel tööd läbi viiakse. Selle komisjoni töösse vahelesegamiseks on vajalik vabariigi valitsuse tasand. Probleem on jumala tõsine. Nii et kallis eesti rahvas. Meil on põhjust võidelda oma iseseisvuse eest, sest tähendab segavõitlust oma elu ja tervise nimel. Seda me teemegi juba homme. Eesti roheline liikumine korraldab järjekordse foorumi teemal. Tšernobõl Tšernobõl. Kuidas elada edasi? Kohal on vastutavad töötajad. Seega Tallinnas 12. novembril algusega kell 12 null null Sakala tänav kolm vanas poliitharidusmajas. Me jätkame.