Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere, head kuulajad on pühapäev, 18. juuni. Lõppev nädal tõi tõelise suvesoojuse ja pühkis vist viimasedki töömõtted peast. Oleme kõik puhkus ootuses, ei tea, kas ka tänane külaline kohe saab teada. Jutusaates on täna külas Harju maakohtu esimees Helve Särgava. Tere. Tere. No kui kauaks veel tööpäevi enne suvepuhkus? Minul on õnneks väga meeldiv selles mõttes, et mina, esmaspäevast võtan kaks nädalat puhkust ja niisuguste ilmadega on see lausa rõõm. Millegipärast ma siiski arvan, et töölaud ei ole sugugi puhtaks saanud, vaid kohtuistungite töökalender on täis juba. No mitte ühegi kohtuniku töölaud selles mõttes, kui ta läheb puhkusele, ei saa tühjaks, sellepärast et täiesti loomulik, et Tal on juba pärast puhkust kõik kohtuistungid ette määratud ja samal ajal ega siis kohtuasjad saabuvad, vaatamata sellele, kas kohtunikud puhkavad või ei puhka. Nii et tegelikult iga päev, kui ka kohtunik on puhkusel, talle lisandub ikka ja ikka asju, sest iga päev mingite probleemidega inimesed pöörduvad kohtusse. Aga kuidas te oma tööst siis rahuldus, saate tööd mõõdate, noh, ei ole lauanurgal hunnik vähenenud. Või kuidas see ei ole vähenenud? Loomulikult väheneb juurde. Nojah, aga kuulge, teisipidi on see võib-olla ei ole sellepärast just head ei ole seda hirmu, et üks päev nagu töö saab, Sa jaa, viimati tuleb sellepärast töölt lahkuda, näe, ei olegi enam tööd. Nii et vaat kohtunikel seda hirmu ei ole. Kuuletas riigikohtu esimehe Märt Raski riigikogus ette kantud fakte. Ma tahaksin küll kiuslikult küsida, et kas te olete ka puhkuse välja teeninud vä? Kuulajate jaoks mõned tsitaadid, tooned. Märt Rask ütles umbes niimoodi, et mingist õiguskindlusest ei saa juttugi olla, kui ligi pool esimese astme kohtulahenditest teises astmes täielikult tühistatakse ja näiteks 2005. aastal kõigist apellatsiooni kaebustest vaatas 60 protsenti läbi Tallinna ringkonnakohus tühistas neist lausa 55 protsenti. Otseliin on teie juhitava kohta tööle või tegi meele mõruks ka vä? Iseenesest loomulikult sellised fraasid, et esimese astme kohtu otsuse, et ei maksa võtta tõsiselt või visatakse kulli ja kirja, tähendab, see haavab küll väga sügavalt iga kohtuniku hinge ja ma arvan küll päris julgelt, et taoliste fraasidega on igal juhul lausa ülekohut tehtud kohtunikele ja tegelikkuses ma tahaksin väga head. Teiseks ta küsisite, et veidikene selgitada, kui me võtame väga lihtsa matemaatilised tehtegi. Kui 2005. aastal Tallinna linnakohtu kohtunikud tegid üle seitsmeteistkümne tuhan-d otsused tsiviilasjades kaks pool 1000 otsust kriminaalasjades ja umbes samapalju veel väärteoasjades. Nii tõepoolest tsiviilasjades esitati üle 700 apellatsiooni ja kui me lahutame nüüd lihtsa teistega juba seitsmeteistkümnest 1000-st 700 ära, siis me võime raudselt ju kinnitada 16300. On ju absoluutselt, eks ole, sellised otsused, millega menetluspooled olid rahul ja pidasid seda õigeks, tähendab, need olid nii õiged kui õiglased otsused täpselt samamoodi kriminaalasjades, kui eks ole, testi seal kaks pool 1000 otsust ja kaevati edasi kuskil kaks poolsada, siis me täpselt samamoodi sealt lahutame, kui palju oli juba naguniigi õigeid ja õiglasi otsuseid. Kahtlemata Ta et tühistamissi oli, aga noh, näiteks kriminaalasjades ma olen juba jõudnud oma kolleegidega ka analüüsi teha ja tahan ka sellest ka tõepoolest ka üldsust teavitada ja ka väikse artikli kirjutada. Et kuidas siis täpselt need protsendid olid ja mismoodi tühistati. Täiesti selge on see, et ma olen sellega nõus, et loomulikult Me peame püüdma ikkagi sinnapoole, tühistamisi oleks minimaalselt, ideaalis üldse mitte, aga samal ajal me ei tohi ju seda unustada, et tegelikult meil on ju kõik uued seadused, seadused tähendavad nende tõlgendamis tähendavat tõendite hindamist. Nii et tegelikult Ma küll julgen ütelda, et, et alati võib-olla niimoodi, et mingit seadust või ka üks nii-öelda jurist veidi ühtemoodi tõlgendada, teist seadust ka teisiti tõlgendada. Nii et sellepärast ma olen küll täiesti kinnitan seda, iga kohtunik esimese astme kohtunik on puhkuse ära teeninud ja, ja aga, aga et kahtlemata emotsionaalselt. Et see oli küllaltki tugev, tugev, selline külm dush, noh, see on absoluutselt tõsi. Ei maksa arvata, et kohtunik on nagu mingisugune tundetu kivi. Et tema peale viska kuuma vett külma vett palju tahes ja, ja ta ikkagi ühesõnaga noh, on nagu tõesti vaatab siis hallilt halli paned tuimalt edasi. Ei, see ei ole nii. No seesama Märt, raske ütleski seal riigikogus esinedes ka, et Tartu ringkonnakohus tühistas vaid neli ja pool protsenti madalama astme kohtute otsustest. Et see tundub nagu siis Tartu kohtunikud on justkui halva materjali lähemal ja ja loevad seadusi, õigemini või tekib siin mingi Tartu ja Tallinna kohtunike mingi vastasseis. Ei kindlasti siin ei teki vastasseisu, aga noh, nagu ma ütlesingi, et kohe ütlesin, kui ma neid arve nägin, et minule kohtu esimehena ma ei ole, oleksin ju seda ka tunnetanud kui üle poolt. D apellatsiooni saadetud asjadest oleks tühistatud siiski tunnetatav, kui selline rahe tuleb, eks ole. See pole nii ja tolle pärast nagu ma ütlesingi, et tuleb tõepoolest mustvalgel võtta kõik need, et asjad välja vaadata, kui palju siis tõesti arvuliselt tühistati ja kui palju missis tegelikult arvud ikkagi näitavad ja mis on põhjused ja seda võrrelda sellepärast et see ei ole niimoodi, et Tallinnas nüüd üleöö on, eks ole, kohtunikud kuidagi nagu kas siis enam seadust ei tunne või ei oska siis üldse asju asju lahendada. See pole kaugeltki niiviisi, küll. Tallinna ja Harjupeakohtunik Helve Särgava, öelge, kas kohtunik teeb õigeid või õiglasi otsuseid. Kohtunik peab tegema nii õigeid kui ka õiglasi otsuseid, sellepärast et loomulikult iga otsuse tegemisel number üks, milles kohtunik juhindub seadusest ja loomulikult ka oma siseveendumusest ja just nimelt see siseveendumus ongi see, mille najal tuleb ka teha õiglane. Aga vaat see õiglus ongi ju selline, et just nimelt tähendab, see on jumala eest kirja pandud kohed seadusest kohtunik lähtub, seal ei saagi teisiti olla ja täpselt samamoodi ka siseveendumusest ta hindab tõendeid. Aga õiglus on ju, eks ole, selline väga vaieldav kriteerium. Sellepärast et see, mis võib olla teile õiglane ei pruugi ju mulle olla õiglane, sellepärast et noh, näiteks, kui teilt midagi minu kasuks välja mõistetakse siis kindlasti teie võite ju arvata, et see pole õiglane. Ta on ülekohtune, see on ülekohtune lausa, aga mina ju ütlen, et minu jaoks on ju absoluutselt õiglane, sellepärast et te olite mulle võlgu jäänu piditegi maksma. Nii et samal ajal peab see otsus olema siis niimoodi motiveeritud ja kirjutatud, et kuigi Te arvate hingepõhjas ühesõnaga või räägite võib-olla sõbrale, et näe, kui ülekohtuselt mõisteti välja. Aga samal ajal noh, ikkagi saate ka ise aru, et ega tegelikult muud otsust ju ei saanudki teha. Noh, siis ongi õiglus nii-öelda, saab. No aga ometi paljud need õiged asjad, ehk siis see, mis on seaduses kirjas, selles on antud nagu mingis vahemikus, eks ju, et seal ütleme vabadusekaotus. No kuidas sünnib selline otsus, näiteks nagu siin hiljuti oli, määrati pedofiilile üheksa aastat karistust, sellest küll kolm kokkuleppel vist läks maha, eks ju, aga noh, eks miks näiteks üheksa aastat mitu rohkem või vähem? Kuidas mõttekäik tekib loo selles suhtes, seadusandja on tegelikult väga õigesti lähtunud, et ta just nimelt on andnud selle karistuse teatud vahemikus, noh näiteks nagu võib teatud kuriteost mõista vangistus ütleme ühest kuni seitsme aastani nii ja tõepoolest esimese hooga võib tõesti tekkida siis ju selline mulje, et kes on siis hiromant, eks ole, et mikspärast siis Aadu sai viis aastat, aga Mallesajanud aastat, no milles on siin küsimus, aga teisipidi jälle on ka seaduses must valgel ära öeldud, et millised, et kriteeriumid on olemas karistuse mõistmisel, seal on olemas sulaselgelt. Ta on märgitud, et mida arvestatakse süüd. Ühesõnaga, kas ta on süüdi siis teiseks on seal vastutust kergendavad raskendavad asjaolud. Loomulikult seesama isiksus, sellepärast et täiesti selge on see, et see inimene väärib kindlasti palju väiksemat karistust, kes oma süüst aru saab? Tähendab tema suhtes me võime veel loota tulevikus millelegi, et samal ajal loomulikult, et kui temal on kas perekondliku olukord raske või, või siis tähendab ka see on väga oluline, kas ta varem on karistatud või ei ole, kuigi jah, juristide enam me peame lähtuma sellest, et kui on karistus kustunud, siis me ütleme, et ta on puhas leht, aga võib-olla tal on varem, eks ole, seitse seitse karistus paratamatult ka need mängivad oma osa ja veel, mis on väga oluline, eriti kui on näiteks põhilistes asjades, et ütleme, et ühele mõistetakse seitse aastat teisele kolm, võib-olla kolmandale, kaks, sest et alati on ka nende osa võtta laste ju erinev, sest et ega kui kolm inimest kedagi peksavad, siis on tihti nii, et üks oli initsiaator, üks oli aktiivsem, teine võib-olla lihtsalt vahtis kõrval või valvas, et kedagi ei tuleks. Ja noh, loomulikult kõik, kes elavad, kõiki, neid arvestatakse ja sellepärast ongi see kohtuniku kuidas seal Ta elukutse selles mõttes, et ta peab seda inimhinge tundma ja lähtuma umbes nagu apteekrikaaluga. Et vot just nimelt sealt tulebki kõige selgemalt nüüd välja see õiglus, et iga sai täpselt nii-öelda oma osale. Kui on tabatud räige sarimõrvar kas tappa ta? Põllumina isiklikult olen olnud ja olen surmanuhtluse vastane. Esiteks sellepärast, et ühelgi inimesel Olku taga kohtunik kuigi ütleme juhul seadusandja, kui tal annab selle võimaluse kohaldada surmanuhtlust, ma leian, et ühelgi inimesel ei ole õigust teise inimese elule. Kuigi jah, vastuväited ütlevad kohe, noh, aga tema juueks ole tappis aga siis me tegelikult ju asume samasugusele seisukohale selles mõttes, et täpselt samamoodi siis nii-öelda noh, oleme ka tapjad ja käitume ikkagi samamoodi. Ja, ja samal ajal. Ma siiski ka leian, et kas nendes riikides, kus surmanuhtlus on, mul ei ole andmeid, et seal oleks kardinaalselt kuritegevus vähenenud. Sest noh, ise ka Ameerikas, kus mõnes osariigis ju on surmanuhtlus, teises ei ole. Ma küll väga-väga täpseid andmeid ka ei tea, aga kindel olen ma küll selles, et mõlemas osariigis pannakse ka toime, eks ole, ka räigeid räigitakis. Kas te usute, et inimesed on alati võimalik parandada või paranemise teele saata või on olemas selline karistus lihtsalt ta tuleb isoleerida. Parandada ei ole võimalik. Tähendab seda ma küll arvan, et igat inimest ei ole võimalik parandada, seda ei arvanud ma kunagi ei arva ka tänapäeval, et noh, et kedagi on võimalik nii-öelda parandade ümber kasvatada? Ei kindlasti seda ei ole võimalik, sellepärast et inimene on, ütleme, paadunud varas, neid on ju küll varem juba üheksa korda, eks ole, karistatud varguse eest. No uskuda ka tema sõnu, noh, tihti ta ikkagi seal viimases sõnas ütleb, et see on mul viimane kord, mingisugust rohkem enam ei varasta ja viimane kord vaat seda ma julgen küll ütelda. Kuigi ma kuulan ta ära ja loomulikult minu nägu peab ka selline olema, et ma muidugi teda loomulikult usun. Aga tegelikkuses ma ei usu seda. Sellepärast et ta lihtsalt me praegu seda teatud ajaks tõepoolest nii-öelda ühiskonnast isoleerime. Selles mõttes, et noh, teatud aeg, ta ei saa teistele inimestele kurja teha, ta ei saa varastada. Loomulikult lootus sureb viimasena ja ideaalne oleks, kui ta tuleks välja, enam ei varastaks, aga ma seda ei usu. Aga tõesti, kui inimene on, ütleme, et seal esimest korda kohtu ees või teist korda, siis ma küll seda usun. Ja tolle pärast olen ka mina selles mõttes tiga selle tingimisi karistuse pooldaja, kus ta antakse siis kriminaalhooldajate järelevalve alla, sest siis on tõesti näha, kas temast tuleb veel midagi või ei tule. Eesti kohtutes ei tsiteerita 100 aasta vanuseid paragrahve mingisse õigusemõistmiseks vajalikud seadused on nüüd Eesti vabariigis enam-vähem valmis saanud. Ma arvan, et on küll, aga täiesti selge on see, et meie ühiskond ju on niivõrd noor ja täitsa selge, et nii noor ühiskond areneb ja paratamatult areng toob ka kaasa veel seaduste muudatused ja tulles nüüd tagasi selle eelneva kohtutse tühistamise juurde, eks see on ka ilmselt siis üks põhjus võib olla ka, miks neid tühistamise on rohkem, et ka seadused on ju veel suhteliselt noh, küllaltki ebastabiilsed, mitte ebastabiilselt, et seadust ei ole, vaid noh, seadusi muudetakse-täiendatakse, aga tegelikult see on ühe noore riigi täiesti normaalne areng ja seda tuleb lihtsalt Ta, nii et meil on selline riik, me tahame, et ta saaks paremaks. Ja selle tõttu me peame ära kannatama need seaduste muudatused, täiendused, parandused. Noh, elu toob ka muudatusi, eks küberkuritegevusest mõni aastakümmet tagasi keegi ei osanud midagi arvata enne sellega, kas 30 aastat olete vistliku kohut mõistnud, jah, kas see töö on läinud siis aastatega huvitavamaks või, või kimbutab teid vahel nagu rutiin ka vä? Selles töös kindlasti rutiini ei ole, praktiliselt. Aga teil ei tundu, et seda juttu pole juba kuskil kuulnud või et see juhus, kus seal mees räägib, mingit ühte teooriat, teine tuleb ja ühesõnaga sellised asjad. Jajaa Laasoluutseb, ei, absoluutselt kui tuua siia üks väga-väga lihtne näide, kasvõi sellegagi, et kui ma vaatasin läbi prokuröride taotlusi isiku suhtes tõkendi valimiseks vangistamiseks ja noh, tavaline jutt, et mida seal ikkagi siis isik rääkis, no need olid kaks sellist põhikriteeriumit, miks ei saaks teda mingil juhul vangistada number üks oli alati see, et naine või elukaaslane on rase ja teiseks, et ema on haige, vaatamata sellele, et võib-olla seda ema polnudki tal enam või elukaaslasest polnud juttugi ja siis ma kuskile kaks, kaks pool aastat ei vaadanud, taolisi taotlusi ei lahendanud üldse. Ja nüüd uuesti Kaaga tagasi aitasin ühte kolleeg ja vaatasin läbi ja ja noh, tõesti siis oli tõepoolest niiviisi, et mul endal hoia lihtsalt, eks ole, kuidagi suud koos, sest mujalt Ta lihtsalt ei tohi. Samal ajal ma näen, kaob mu sekretär kirjutades ka vaikselt seal vaatad, teeb kihkist kis, sest jutt oli täpselt sama ikkagi emale ja, ja naine. Ja sellepärast ei saa nii et noh, sellist geeniloomulikult või siis nende loomulikult ka vargustega, noh, alati on tavajutt ikkagi ja miks ma seda pidin, eks ole toime panema ja umbes mina olen ikka kuskil nurga taga loomulikult aastate jooksul, ega siis kuriteo toimepanijatele on ka ikka sama Talibid, enam-vähem samad jutud. Ilmselt aastatega on riiki hakatud vähem varastama, eks riigi tagant, et mis on need uued kuritegevuse liigid, mis, mis nagu lasen nagu põnevad mõnes mõttes. Noh, ma ei ütleks, et kas need põnevad, aga noh, kahtlemata Ta, mis üks uus kuriteo liik ja mida on kahjuks ikka väga palju on loomulikult need kuriteod, mis on seotud narkootikumidega. Sellepärast, et kõik needsamad narkootikumidega äritsemised või teisipidi, kui võtta, kui palju tegelikult tänapäeval pannakse vargusi ainult selleks toime, et osta narkootikume kui ennem ütleme taolist taolist kuriteo liiki noh, ei olnud nagu narkootikumidega või noh, see oli niivõrd arv juhtum. Ja muidugi, mis on nüüd tegelikult ühtepidi natukene masendav, aga ma, ma jällegi arvan teisipidi, et võib-olla lihtsalt ka Nendel aegadel me panime nagu pea liiva alla on nüüd kõik need pedofiiliaprobleemid. Sellepärast et kahtlemata on see iseenesest noh, ääretult ääretult ohtlik kuriteo liik. Ja kuidagi noh, nagu enne olime kuidagi nagu harjunud, et meil nagu sellist kuriteo liiki üldse ei ole ja nüüd vaatame, et oi kui palju ikkagi on neid. Võib-olla tõepoolest mingisugune väike sooduslugu siin ka on. Ta tänavalapsi on ju tegelikult meil siiski väga palju, tahame me tunnistada endale või mitte, aga tegelikult me peaksime ükskord selja sirgeks lööma ja tunnistama ausalt, et kui palju meil on ja võib-olla püüdma leida mingisuguseid ka vahendeid. Noh, see on nüüd riiklik küsimus, sellepärast et vabandage väga, need praegused tänavalapsed. No hea küll, minu pensioniga ei ole veel probleemi, sest et teievanused töötavad korralikult ja maksavad nii-öelda, mina pensioni saan. Aga vot küsimus on selles, et need tänavalapsed hakkavad ju teievanustele pensioni maksma. Aga kui nad on tänaval, kust seda pensioni siis samakate ja noh, ütleme, et võib-olla see siis ka on noh, natukene olnud nagu soodustegur võib olla nende nii-öelda pedofiilid on nagu välja tulnud. Te ise olete eriline kohtunik mõnes mõttes, sest teil on üks eksklusiivne ametikohustuste, annate jõustruktuuridele, lubasid kuulata, pealt jälitada kahtlusaluseid inimesi, mis sellest siseministeeriumi ideest saanud on, kas teid ka kaitsepolitsei pealt kuulata saaks? Kui on jumala eest põhjusega, mina ei karda kaugeltki seda, et keegi, eks ole, kuidas öelda, et ka minu suhtes peab kuulamine ja ega see ei olegi ju üldse absoluutselt võimatu, sellepärast et tegelikkuses on ju niimoodi, et, et veel minu käskkirjaga on määratud kaks kohtunikku, kes veel ju ka neid lubasid annavad, sellepärast et noh, nagu on ju, nii et ma olen ju puhkusel. Ma olen komandeeringutel täpselt samuti ja tegelikult keegi ei keela mu ühel kolleegil ka, kui on minu suhtes ka põhjust jumala eest seda luba anda. Nii et noh, selles suhtes ma absoluutselt mitte mingisugune närv mul ei liigu, sest et ma olen ka kohtunik olnud. Eks ole, nõukogude ajal ja ma arvan, et, et ma oleks väga sinisilmne, kui ma arvaksin, et, et noh, tollel ajal kohtunike sellise mehhanismiga ei kontrollitud. Nii et noh, tegelikult, kui sa teed normaalselt igapäevatööd, ega siis ei ole mitte mingisugust mõtetki või mullas mingit hirmu, et palun väga kui on vaja, siis kuulatakse, aga tõepoolest jah, mina ja minu kaks kolleegi. Me selliseid lubasin, anname juhul loomulikult, kui on see taotlus põhjendatud, millega prokurörid siis meie ettetulevad, ega siis loa saab ikkagi ainult sel juhul kui on põhjendatud ja ega siis mingisugust massilist lubade andmist või midagi taolist, nagu vahest ka kuulujutuveskite jutustavad, seda ei ole, nii et need on ikkagi harvad juhtumid ja mõte on selles, et kui enam mitte ühegi teise meetodiga ei ole võimalik tõendeid koguda ja on olemas igati põhjendatud kahtlus, nii et prokuröril peavad olema ikkagi korralikud materjalid kaasas, mida ta siis sellele kohtunikule näitab. Kui ta taotleb jälitusluba? Kas selline eksklusiivne õigus kuidagi kohustab teid või kuidagi nagu painab ka või samasugust ülesannet ei saa keegi teine noh, ütleme kaks inimest veel saavad Eestis ainult täita, et noh kohtunik ühesuguseid on ju palju, eks ju, aga see erilise ülesandega vastu koorem kuidagi on eriline. No täiesti selge, et nii minul kui minu kahel kolleegil, eks ole, praegu loomulikult vastutuse koorem on selles suhtes tõesti väga suur, sellepärast et tegelikkuses jume anname loa rikkuda inimese põhiõigusi tegelikult see on ikkagi riive põhiõigustele, sellepärast põhiõiguste kohaselt ju ei tohi kedagi pealt kuulata või kellelegi ruumi siseneda ilma tema loata, eks ole, mille me, mille me anname, nii et täiesti selge, et nende lubade andmisel peab olema äärmiselt, et ettevaatlik ja põhjendatud, aga tegelikkuses nüüd kohtuotsuse tegemisel ja kellegi vangi saatmisel täpselt samamoodi peab ikkagi väga põhjendatud olema ja ega, ega siin ju tegelikult selles suhtes mingit vahet ei ole, sest kui päris aus olla, siis kui sa saadad teise inimese, eks ole, viieks aastaks vangi, võtad talt nii-öelda vabaduse ausalt öelda, see ei ole mitte väiksem vastutus, kuigi ta võib, eks ole, võib-olla natuke emotsionaalselt näida, eks ole, nüüd sarnase otsuse lihtsalt saab teha ka keegi teine kohtunik, jah, just just just et noh, selles mõttes nagu ma ütlesin, et noh, täiesti selge, et noh, vastutus on suurem ja noh, lugu on ka selles, et vastutus on ka veel sellest suurem, et okei, et noh, kui ma räägin, eks ole, ta küll näed. Juuli sai täna süüdi mõistetud Juulitsei karistatud viieaastase vangistusega aga seda, et juuli telefoni hakatakse pealt kuulama selle koha pealt, peab olema muidugi, kuidas öelda, selle teadmisega tuleb minna hauda. Aga noh, ma ütlen, et ega kohtunikud ei olest oma töö osas lobiseb rahvas, nii et. Jutusaatekülaliseks täna Harju maakohtu esimees Helve särgava. Öelge proua särgava, miks peaks kohtuniku amet olema eluaegne garanteeritud töö nagu rihma lõdvaks ei lase vä? Ei, kindlasti mitte ja, ja tegelikult ega ta ei ole ju niimoodi eluaegne nagu noh, võibolla esimese fraasiga. Me mõtleme selles mõttes, et kui kohtunik täpselt samamoodi paneb toime mingisuguse üleastumise sisu, ta vabastatakse töölt. Ja noh, see eluaegsus tähendab seda, et noh, nii nagu ennem oli ju, et teatud aja kas noh, ütleme, et oli seal viis aastat, eks ole, siis oli teil uuesti valimised jälle jälle, eks ole, seal viis aastate küsimus on selles, et kohtunik ei tohi loomulikult olla mingi valimiste nii-öelda objekt, tähendab Ta ei tohi mitte mingil juhul sattuda mingisuguste poliitiliste ega erakondlike tuulte voolusesse. Aga juhul kui ei oleks seda eluaegsuse karanud giid, siis kindlasti ta satuks nii-öelda, aga paratamatult noh, sellesse, et võib-olla tulevad uued valimised võimul on, eks ole, mingi uus partei, noh, sa ei ole võib-olla, eks ole kuskil meelepäraseid otsuseid teinud ja juba see on selleks põhjuseks, miks võib-olla sind ei valita. Nii et noh, selles suhtes. Ta annab nii-öelda sõltumatuse garantii. Nii. Aga see ei tähenda seda, et sa võid ükskõik kuidas töötada või mingeid sigadusi teha ja sa edasi selles ametis oled. Ei ja kohtunike ju on vabastatud. Neil on viimasel ajal on üks kohtunik, langes siin altkäemaksu, ahvatlus väidetavalt vist ei ole otsust tulnud, eks ju, ja keegi laamendab purjuspäi taksosse. Ei ole ka veel otsust küll tehtud, et vaat nüüd neljapäeval ja reedel oli Tartus kohtunike foorum, teie rääkisite seal kohtute enda rollist oma maine kujundamisel on kas siis kohtud ja kohtunikud on väga mööda pannud ise ennast välja paista lastesse? Ei, ma ei arva, et kohtunikud on midagi nüüd nii-öelda mööda pannud, kuid täiesti selge on see, et tegelikult arusaadav, et kohtute maine, nii nagu ma ka selles ettekandes ütlesin, et tegelikult kohtute mainekujundaja Nad on loomulikult number üks, ongi kohtunikud ise, selles ei ole üldse kahtlustki, sellepärast et meilt oodatakse kvaliteetseid ja mõistliku aja jooksul tehtud otsuseid. Kindlasti, ega vähe meie mainele ka ei kaasa ei aita ka kohtuametnikud. Sest tegelikult kui inimene astub, ütleme kohtumajast sisse, siis ega ta kõigepealt ju kohe ei kohtu kohtunikuga, vaid just kas sekretäriga või kordnikuga või juba seal kõik tegelikult algab, sest noh, kui kortlikki, eks ole, midagi sal ühmap või mis te siia tulite või mida ta tahab? Toby tädisel just nina riidepuu kaasab. No hea küll ei saa küll, aga noh, juba sealt tegelikult siis inimene hakkab kujundama seda mainet täiesti loomulik, et põhilised loomulikult, kas osalised ja noh, täiesti selge see, et üks kõige kõvem meie maine nii-öelda kujundaja on loomulikult meedia nii heas kui halvas mõttes. No aga on edevamaid joon, vähemalt lehvaid kohtunikeks on, kui palju võiks teie arvates kohtunik väljaspool oma ametit tavaelus välja paista või et ilma tema ameti renomee siis kannataks, et kohtunikud on ikkagi nii-öelda inimesed inimlikud omadused on ju lubatud kohtunikule väljas tantsimas võib käia vä? Ei, no ei ole üldse kahtlust, sellepärast et ega siis kohtunik on täpselt samasugune just nimelt samasugune lihast ja luust inimene nagu keegi teine, eks ole, ja kohtunik võib käia tantsimas ja kohtunik võib igasuguseid ühiskondlikke ameteid pidada, kui need, eks ole, mingilgi kombel ei kahjustaks ole õigusemõistmist ega, kuid täiesti selge, et, et loomulikult kohtunik teisipidi on kahtlemata selline persoon, et kuivõrd tema annab hinnanguid teiste inimeste käitumistele, siis vat see inimene paratamatult, et peab küll oma käitumist niimoodi korrigeerima, et teised, andes temale hinnangut, et igatepidi noh, ei saaks midagi negatiivset öelda, nii et noh, eks, eks sellepärast kuigi palju muidugi see amet iseenesest nagu seda enesekorrale kutsumist paratamatult esile kutsub, see on täitsa selge, et et võib-olla tõepoolest, et noh, tavainimene. Bradega bowlingut mängima ei tasu minna. No mis, kes ja mis jällegi on ka kahtlased sõbrad, sellepärast et lõppkokkuvõttes on ka niimoodi, et loomulikult kui sa kohtumaja trepist, eks ole, alla astud, täiesti selge, et sa oled nii-öelda oma olemuse kohtunik edasi, aga muidugi sa ei tohi olla niimoodi edasi kohtunikelt, no ükskõik kust lähevad kauplusse või ükskõik kuhu lähed ja kui tekib mingi konflikt, et sa või mingisugune arusaamatused, sa seal siis umbes kärgid, et kuulge, vaadake, kes ma olen või noh, see on loomulikult lubamatu ja sellepärast on ka kohtunikud ju iseendale vastu võtnud ju väga karmide nõuetega eetikakoodeksi, kus ongi tõepoolest öeldud niimoodi, et ka kohtunik väljaspool tööaega käitub, eks ole, niivõrd väärikalt. Et see väärikas käitumine tähendabki siis seda. Ta ei eirauscle ei jäta kuskil siis niisugust muljet, et see võiks kuidagimoodi riivata õigusemõistmist. Eesti on üks väike riik ja üks Tartu ülikool, et kuidas selle Tartu Ülikooli juristide tsunfti liikmed omavahel hakkama saavad, et kuidas saab kohtunikuna tööd teha, kui grupiõde istungil prokurör ja grupi vennapoeg on advokaat, et et kes need eesti juristide dünastide kooli kaasus nii-öelda õigusjumalanna kesi seovi Ei, kindlasti mitte ei, ma ei näe siin küll selles mõttes mingit probleemi, sellepärast et küsimus on selles, et ütleme niimoodi, et Igalühel igal juristil on oma roll, noh kui me võime nimetada seda rollina, eks ole, kui mina olen kohtunik täpselt samamoodi tõepoolest, võib-olla niimoodi, et minu kursusekaaslane, võib-olla prokurör, aga tema roll on praegu hoopis, eks ole, teine võib-olla teine minu kursusekaaslane tõepoolest on seal, eks ole, advokaat, aga temal on hoopis teine roll. Ja see on, eks ole, selles õigusemõistmises, aga ma ei näe mitte mingisugust ka probleemi, et kui me, eks ole, tänaval saame kokku või koridoris räägime, et appikene ma ei pea ometigi siis ei tea kuhu põgenema. Et no taevakene keegi nüüd näeb, et masin advokaadiga räägin või midagi või prokuröriga suhtlen või tähendab, kui me niiviisi mõtlema, siis me mõtleme natukene natukene haiglasse. Eestis sellist ma ei taha öelda, et see ringkäendus on, aga mingeid selliseid suhteid siis ei ole, lihtsalt ongi, kuna neid dünastiaid on nagunii palju, väidetavalt et küll üks saab advokaadikoha ja teine saab advokaadi abi, koha ja. No kuulge, Eesti on iseenesest juba niivõrd päike ja nagu te ütlesite, et et ega siis ühest koolist tulnud paratamatult teavad, noh praegu ma pean küll jällegi ütlema seda, et meilgi on noh, rida kohtunikke ka selliseid, kes ei ole mitte Tartu ülikooliharidusega, vaid on mõne teise kõrv kooliharidusega noh, kus ka ju praegu juriste valmistatakse ette ka mitmesse erinevasse koolis. Aga et see nüüd mingit ringkaitset, et taga, eks ma ütlen, kui üks on prokurör, teine on kaitsenoh. Need on ju kohtumenetluses on ju noh, täiesti ju vastandlikud pooled. Ja küllap keegi neid kontrollib, kui mitte klient, siis selleks mingi süsteem. Ma arvan, et advokaati kontrollib ikka klient kõige paremini ja ma usun, et ta advokaadi kõige kõvem kontroll ongi jaa just klient, aga täpselt samamoodi ega siis prokuröre, rääkimata nende oma süsteem, eks ole, ju, kontrollib täpselt samuti nende tegevust. Eesti kohtunikest on 60 protsenti naised. Kas naiskohtuniku mõte käib teist rada, kui mees kohtunikku vä? Kindlasti ma arvan, et mõte käib ikka ühte rada, aga iseenesest loomulikult mees ja naine natukene on nad ikkagi kindlasti oma, võib olla emotsionaalselt ehituselt Suttik ikka teistmoodi. Kas ainult kohtunik on nõndanimetatud keskmisest naisest teistsuguste omadustega? Kas ta nüüd teistsuguste omadustega, aga noh, fakt on see, et kohtunik, naine peab taluma tunduvalt suuremat pinget kui võib-olla noh, ütleme, et tavanaine selles mõttes, et see amet ju, mis see tähendab, amet tähendab tegelikult seda, et sa kogu aeg endasse nii-öelda ka parata tamatult kisud neid negatiivseid emotsioone, kes tule absoluutselt õige, kes tuleb rääkima, eks ole, sinna kohtunikule toi appikene, kui hästi, eks ole, mu pojal läks, lõpetas kooli, mõtle, kui tore tütar läks, eks ole, jõukale mehele mõtle kui hea meel mul tähendab, sinna tullakse kogu aeg nende negatiivsete emotsioonidega ja tegelikult noh, ma arvan, et naine põleb kindlasti palju rohkem, kui ta ainult endasse tõmbab neid negatiivseid emotsioone, kui mees. Võib-olla ma teen kui meeskolleegidele liiga. Aga, aga ma siiski niiviisi arvan, et nemad ehk ei meeskolleegi tihti võtta niiviisi südamesse või sisse kõiki neid ja samal ajal noh, sa pead jälle teisipidi püüdma neid ka ruttu kõik välja saada, sest et kui lähed sealt trepist alla, siis sa lähed edasi koju ja sa pead püüdma nii palju, kui sa suudad jälle kõik selle negatiivse välja, sellepärast et sa ju elad ka mitte kohtuniku elu, vaid pärast õigusemõistmist, elad ju tavanaise elus. No seisame meediakeelega kohtunike foorumil, suhted tahetakse nagu siluda ka ütleb, et naiskohtunikud on sellised võimukad ja võimuihkaja naised. Aga nad ei saaks seda ametit pidada. Ma olen sellega täiesti nõus, et, et mitte võimu ihkavad, sest et ega siis tegelikult on niiviisi siis kohtunik nüüd mingisugust võimu ei teosta, tähendab kohtunikele võimu teosta, aga, aga tõepoolest ta peab olema selles mõttes selline võimukas, et kasvõi sedasama saali valitseda. Ei saa ju niimoodi, et kui sa seal, eks ole, vaikselt midagi omaette nokitsed seal ja vaatad siis mingisugusest õigusemõistmisest või kohtuistungist ei saa juttugi olla, et sellega ma olen kindlasti nõus, jah, see on nii. Või vähemalt otsustusvõimeline. Igav, igav, must Alardeid naisena jahistame. Nojah, ega nii ka nii võib öelda, et tõepoolest all võib-olla kodukittel või eks ole, uhke tualett ega see välja muidugi ei paista. Välja meie tööriietus on ju, eks ole, see must mustvalge psühhomugav. Ja, ja kindlasti seda kindlasti seda kindlasti ei ole kahtlust, aga et iseenesest võib-olla tõesti, aga mõttekäik konteil täiesti ahvatlev, et võib-olla tõesti näiteks heleroosa või võis see erkkollane, et ehk tooks rõõmsamaid toone, tegelikkuses näiteks see mulle küll praegu tõepoolest nali naljaks meeldib, et praegu meie kohtusaalid on sellised rõõmsama värvilised, sest et noh, ma mäletan vanadest aegadest, kus oli niimoodi, et kohtume ööbel, see pidi olema pust kohtusaalid ka sellised tumedad ja sünged ja siis tõepoolest on niiviisi, et kui seal sees veel toimub eluga süngel teemal ja kõik see ümbrus ka, et vaat siis võib-olla tõepoolest, et noh, see täiesti nagu ahistab, et noh, praegu meie kohtusaalid on ju rohekad, sinakad tegelikult noh, sellised selles mõttes nagu rõõmsad, et tegelikult võib-olla see sümboliseeribki seda, et ja küll see konkreetne sünge asi nüüd siin lõpeb, aga ikkagi kuskil on siis nagu ka valgus. Üle kohutavat. Kindlasti on neid inimesi kindlasti, kes arvavad ja lõpuni on veendunud, et ma olen teinud ülekohut ja ega ma ei saa seda välistada, kuigi ma ei ole mitte kunagi seda teha tahtnud. Aga ma ei julge küll öelda, et see mul ka niimoodi on õnnestunud. Kas sellest tundest saab kuidagi lahti ka, et järsku oli otsus liiga karm? No eks on neid juhtumeid ka olnud, kus selline mõttega on pähe löönud, et noh, ei tea, kas ikkagi oli tal tarvis nüüd kolmeks aastaks kas või autot juhtimise õiguse ära võtta või või et võib-olla tõepoolest, et et ehk see karistus võinuks jah olla ka natuke leebem, tähendab, et selliseid hetki on olnud, seda ma ei saa, ei saa eitada, aga lahkuma siis nagu tavaliselt jälle juurte mõtlen, et ei nojah, et, aga kui on juba ikkagi, et nad tal ikkagi mitu korda karistatud ja teisipidi, eks ole, selline kuritegu, mis ta toime pani, tähendab, selliseid juurdlemissi, ütleme, et pärast on olnud küll jah. Vahel on seda ka, et ma ei tea, keegi, jälk kurjategija on saanud liiga leebe karistuse või mis sellest teadmisest nagu kasu on, kui see teadmine isegi teie peas on, kas see jõuab kuhugi, kas seadusloome arvestab seda siis edaspidi näiteks, et, et meil on seadused liiga leebed mingite kuulidega? Osutus pat siin, mina ei arva, niimodi, tähendab siin mina ei arva niimoodi, mul ei ole ka sellist mõtet ka küll ei tule ette. Noh muidugi ma ei saa välistada, noh, aastaid on palju olnud, et keegi oleks nüüd alusetult leebe karistuse saanud, aga üldiselt mina ei poolda seda küll, et meil karistused, et noh, selles mõttes, et teadused, et meil seadused on noh, nii-öelda leebed absoluutselt, seda mina ei arva, sellepärast et ükskõik, kui millise nii-öelda kuriteo koosseisu meie lahti võtame, tegelikult seal on tõepoolest erinevaid karistuse liike, et on võimalik, eks ole, mõista rahaline karistus või vangistus tingimisi vangistus, eks ole. Et tegelikult ei ole, ma küll isiklikult arvan, meie sealsed ei, ei ole leebed selles mõttes, et meie meie nüüd oleksime nii-öelda pooldaksime või et meie riik ja seadusandja pooldaks nüüd, eks ole, et noh, kurjategijad siin saaksid väga noh, et nendel on nagu, eks, tra tehtud leebed seadused. Ma küll ei arva, nii. Kuidas sellega on või, kohtunik istub kohtusaalis ja kuulab, kuidas mees ja naine vara jagavad, kuidas sugulased omavahel sõimlevad, kuuleb neid seksuaalkuritegude, mingeid Raigusi, seal intiimelu üksikasju, laimu kõik inimeste halvemad, madalamad kired ja omadused tulevad teie silmadeta, et kuidas te seda taluta või kuidas sa seda pärast endast ma tean. Juhul kui seda ametit pidada tahad, siis tuleb seda taluda ja seda tuleb ka siis pärast, nagu öeldakse üritada nii palju vähegi kui võimalik endalt maha pesta. Teisiti tuleb lihtsalt valida mõni teine töö. Imestuse madalus suudab veel üllatada ka või? Peab ütlema, et on üksikuid juhtumeid, kus ikkagi veel suudetakse üllatuda, üllatada kamin, kamin, sest need on ikka ikka arvad küll, et kas ikka tõepoolest ka tänapäeval mingisuguseid kardinapuid või riidepuid ikka inimesed jagavad. Aga juu siis omavaheline viha on ikka nii suur, et ükskõik mismoodi, peaasi, et saad teisele veel halba halba ja kurja teha. Lost haiget teha just justkui tihti kohtuniku nutu. Ma olen täiesti kindel, et ega kohtunikud, nii kui tavainimesedki kindlasti ka oma tavainimese murede puhul täpselt samuti nutavad, kindlasti nutavad. Sellepärast, mis on teile kohtupingist karjutud, sellepärast? Mina küll nutnud ei ole mitte kunagi selle pärast, mis on kohtupingist tulnud, ma ei ole küll kunagi nutnud ja tavaelus täiesti loomulik, on minul ja kindlasti mu kolleegidel küll selliseid hetki tulnud, kus olen mina nutnud ja kindlasti ma usun ka minu kolleegid ähvardatu tundeid. Ähvardatud ei ole mind mitte kuraditki ja ka ühtegi sellist. Konkreetset ähvarduskiri ei ole ma ka mitte kunagi saanud. Kas see süsteem on siis nii hea, et nagu inimesed saavad aru et kohtunik kui nagu persoonitu tüüp või et, et see ei ole nagu konkreetselt teie vastu see viha vaid mingisuguse süsteemi vastu ja, ja seaduste vastu siis vä? No ma arvan, et tõepoolest 99 protsenti inimestest kindlasti just nimelt niimodi mõtlebki, et ega konkreetne, kas mina kohtunikuna või ükskõik, mõni teine kolleeg, eks ole, et noh, tema konkreetse persooni vastu viha pidada, noh see oleks ju tõesti absurdne. Sellepärast et piltlikult öelda, hea küll, kui nüüd praegu mina karistasin viieaastase vangistusega, kui poleks, eks ole, olnud mind, eks ole, oleks keegi teine või keegi kolmas karistanud. Nii et tegelikult persooni vastu üldse seda viha pöörata, noh tõepoolest ja selles mõttes on meie inimesed on niivõrd palju haritud, et nad mõistavad seda kohtuniku persooni vastu. Viha noh, on ikkagi väga-väga mõtetu loomulikult, et ka niisuguseid juhtumeid on, kus arvatakse ikkagi niimoodi. No vot, et see kohtunik nüüd ekstra, eks ole, midagi minu vastu seal tegi või midagi tuleb ette muidugi, sellise sisulisi kaebusi küll, miks mitte. Enamjaol. Ta on kohtuotsuseid ikka niimoodi, et keegi saab õiguse ja keegi saab karistuseks, jah, kuigi seal võib väiksed erisused olema, mõni teine saab ka seal natukene veel ühesõnaga väiksema karistuse, aga et ehk siis kohtuotsus alati kellegi vastu. Absoluutselt tähendab, millal teie õnnelik olete, millal te olete siis head teinud? Millal ma olen teinud, hea küsimus selles, et noh, alati ühe poole jao. Ma usun, et loomulikult, kui kohtuotsus teda täielikult rahuldab, loomulikult õige õiglane, väga-väga põhjendatud õige otsus, eks ole. Õigluse vastu olete teinud head, jah. Sellepärast, et noh, täiesti selge, et alati on niiviisi, et ei, ei saa kunagi olla ju sellist kohtuotsust. Ei saa ju olla niimoodi, et kannatanu on rahul kohtuotsusega, eks ole. Aga inimene, kes läheb ütleme aastaks vangi ja peab võib-olla maksma kannatanule 572000. Kindlasti ta pole rahul, aga ei saa ju niimoodi, et tähendab, seal ei ole kuldset keskteed seal ongi nagu seal videos aasta asemel üheaastases. Ma usun, et mõni on võib-olla siiski õnnelik, et kui saab talveks ulu alla ja saab seal talve kuskil vanglas ära olla ja kevadel tuleb välja ta võib-olla tõepoolest muidu vaata, kus pingi all saad, eks ole talve mööda saata ka seal on ikkagi katus, pea kohal, toit ninas. Millega te oma töö mõtetes peletajatele õhtul kell viis ukse tagantkätt kinni, lahkute kerge südamega kodudele. No kas nüüd kerge südamega, aga noh, täiesti selge, et loomulikult väljaspool tööaega on mul täpselt samasugune, kuidas öelda tavaelu oma kodus. No teie abikaasa Juhan Särgava on üks laiahaardeline mees, juhib Ida-Euroopa suurima mahepõllundusfarmi. Jah, just nii saidafarmi ja mis te majandusest jagate? Või ma arvan, et küll mitte oma, kuidas öelda, hända väga kergitada, aga ma arvan, et kindlasti abikaasa kõrval ma ka ühtteist jagan ja noh, tegelikkuses on ju niiviisi, et mina olen ju tegelikult maatüdruk, aga ega minu abikaasa on ju tegelikult jumalast linnapoiss ja linnapoisse läinud epasse, eks ole, õppima ja sedapidi. Nii et noh, abikaasa kõrval paratamatult, et ma ka ikkagi täpselt samamoodi ka tema muresid ja probleeme tean ja me koos koos räägime ja. Tartusse lepa ja Tartu Ülikooli kandistasid tuttavaks saite, sain aru. Noolida liiliaid erinevad koolid seal ühes linnas. Mismoodi see elu siis mahe saab olla ja lahe kahel inimesel? Ei, täiesti erinev töötajate ja üks on nii-öelda mahemees ja teine on ikkagi kohtumõistja. Ja just just, aga no pluss-miinus, aga noh, kui niiviisi jälle mõtelda, siis pluss ja miinus väga hästi tõmbuvad. Ja noh, igal juhul mina pean küll ütlema, ma ei tea, mis minu abikaasa ütleb, aga noh, minul on küll vedanud, igatahes väga sellepärast, et mina olen küll endale saanud noh, haruldaselt, et hea abikaasa just nimelt selle mahemehe, sellepärast et noh, nagu te õigesti ütlesite, eks ole, selline noh, ilmselt just mulle sobibki selline ühte bitti noh, niisuguse malbe, malbe olemisega nagu minu abikaasa on ja teisipidi igatahes see missioon, mida, mida tema kannab kindlasti on toetamist väärt. Nii palju kui minul on ka seda nii öelda. Jõudu ja abi olen saanud anda noh, alati sellepärast et noh, ma arvan, et et see mõte, et üldse tänapäeval põllumajandusega tegelda, see oli juba ise selline, kuidas öelda paras kangelastegu. Ja tõesti noh, see mõte, et kõike seda kasvatada ilma mürkidetaja väetist, et ta nii-öelda tervislikult noh, on ikka jällegi lõbuks eine. Tervislikult, just, kas lapsed on teil suured, nemad seal saidafarmis kaasa lööma? Vaat-vaat niiviisi kahjuks ongi jah, et nagu mu abikaasa niimoodi ütlebki, et näed, et kolm last on ja tõepoolest nad on kõik, kõik töötavad, tead paraku ta ongi nii, et tema lootus loomulikult oli, et noh, meil on tütar ja kaks poega. Et ehk keegigi nendest nii-öelda tuleks sinna tema kõrvale ja noh, nagu tulevikus võib-olla siis võtaks üle, aga paraku on see läinud siis nii, et pojad on mõlemad läinud siis nii-öelda ema rada pidi ja, ja tütar on siis nii-öelda hoopis kuidas öelda oma oma rada pidi läinud, et ei ole ei põllumajanduses ei, ei jurist ja ka paraku jah, mitte keegi, mitte keegi nendest seal praegu vähemalt jah, farmieluga seotud ei ole meist. Selline koht teil on endal ikka olemas. Te elate põhimõtteliselt maal siis eksju just et kui on suvi, siis te olete peenramaal ja, ja teil on mingid oma tööd. Jajah, on küll ja mulle tõepoolest ka üldse selles mõttes ka me abikaasaga nagu väga ühtemoodi, et et mõlemile meile meeldib nii-öelda noh, loodus ja niisuguses looduses olla ja ja tõepoolest, selles suhtes see kindlasti ka on, noh nii-öelda mu igapäevatööle on niisugune suur, suur vaheldus, et täpselt niiviisi, et on mul ka mingid väiksed peenrad, täiesti selge see, et ega need ei, mitte selles mõttes ei ole, et nad ära tasuks, otse vastupidi noh, nii-öelda maksab peale, aga lihtsalt see noh, ongi tegelikult see ääretult mõnus vaheldus, kui sa laupäeval pühapäeval oled kuskil maal ja seal looduses ja õhtuti Kaaja mesilase hammustuse vastu olete või mune või? Jah, ei, mesilase hammustus mulle tõesti mitte midagi, mitte midagi ei tee küll jah. Praktiliselt immuunne. Inimese hammustuse vastu muidugi ei ole, immuun. Nii ele särgava kahjuks jutusaateaeg saab läbi, aga ma soovin teile imeilusat puhkust. Ja rohkem siis mesilase hammustuse kui inimese hammustusi. Väga ja soovite? Aitäh ja head kuulajad, mina olen eetris taas kahe nädala pärast. Järgmisel nädalal on jutusaatejuhiks Margit Kilumets kaunist suve.