Kallid raadiokuulajad, hea meel on teile tutvustada. Ivar Heinmaa, tere Ivar. Sa oled üks väga eriline tüüp, et sinusuguseid mehi on väga vähe, sa ei karda midagi, sa käid kohtades, kus paljud ei julgegi käia kohtades, millest ma tegelikult ei taha midagi teada. Kui ma usun, ma ei tahagi näha, mida sa seal filmid, sest see on õudne, aga samas on elu, eks, et seda meil on vaja ka teada, et püüda kuidagi seda maailma parandada, et praegu saad Eestis, kuidas sul on läinud viimasel ajal, mis sa teinud oled, kuidas puhkad? No ütleme, suvekuud on suhteliselt tühi olnud tööst, et ma käisin, juuni alguses käisin Indoneesias, olin kaks nädalat seal ja juuli alguse poole olin nädal aega grimmis, tähendab tööl, mitte puhkusel. Käisime Jaltas vaatamas, mis seal praegu toimub. Aga kui sa oled Eestis, kuidas sa siis puhkad, et mäletad, Me jutustasime 2012 juunis, nii et kaks aastat tagasi sinuga siin siis sa ütlesid, et kui sa ei ole tööl, siis sa kogu aeg puhkadki, et praegu, siis sul on aega reaalselt puhatakse, et mida sa teed? Puhkus ongi see, et, et ma tean, mul on kaks poissi, mode, nendega sporti, mängime jalgpallitennist. Millal õhtul veel Loovis on vutilahingud ja siis ma teen ise, mõõtsin rullsuusad endal paar aastat tagasi. Rimo, uhan nendega nii et kui võimalus tekib ja katsun päevas kuskil 20 kilomeetrit sõita. Oh, see on päris mehiselt jah, ega sa selline ütleme, korilane, kes marju korjamas hoidiseid teeks. Ei paista, et sinu töö kindlasti eeldab ka sellist tõsist vastupidavust. Ei no selleks ma tahaks vastu väita, et üks päev alles hoovis kippusin ohakaid ja umbrohtu peenatusest väljunud naine sundis tegema ja ma võin seda nagu noh, ja ma olen kastnud ka vahepeal ikka need. Jah, see on kohutav kuumus, on küll vaadates ütleme siis aedniku seisukohast, et varannalise seisukohast on selline tore sull, ma saan aru sellist, seda muret, et oh hea soe suvi ei ole, tavaliselt satud ikkagi üsna kuumadesse paikadesse. Nii mitmeski mõttes. Selles mõttes jah, ja ma olen ise vaadanud ka, et ma saan nagu selle suvepäikse saan kogu aastaringselt igalt poolt mujalt kätte ja tavaliselt alati enamus kriisipiirkonnad ongi kuumades kohtades ütleme nii, mõnen mõlemas mõttes nii temperatuuri poolest kui inimeste temperamendi poolest. Aga räägime räägimegi näiteks Krimmist, et see on niisugune hetkel väga kuum teema üle kogu maailma. Palju on sel teemal jutt, uudiseid, hirmu, ärevust, propagandat, kõike, räägi muljeid, et kus sa seal käisid, mida sa nägid, mis olukord seal reaalselt koha pealt vaadatuna on? Ja me olime Soome kolleegiga, olime nädal aega olime Jaltas, et lendasime erinevat teed pidi, tema tuli Moskvast, mina tulin Peterburgist ja me saime Simferoopol lennujaamas saime kokku ja selgus tema kott kole tulnud. Ja siis oligi muidugi tele2 pull pihta, et me võtsime takso, mis maksis jube, jube palju raha muidugi on ja ja sõitsime Jaltasse ja siis järgmine kord ema kottimus kohale, kes öeldi, et me kojudele ei toimetaja, pead ise võtma takso tulema järgi. Et oleks järgmine, läks sellega, et ta sõitis selle 120 kilti sinna tagasi, saime koti kätte, esimene päev käisin üksi võttel. Ame elasime Jaltas, jah, ütleme nädal aega. Jaa. Jaa. Nädala jooksul ei kuulnud mitte ühtegi muud keelt peale vene keele, mitte ühtegi välismaalast ei olnud tavaliselt alati ikka nii, et sa võtad oma oma kaamera välja seal nagu valge remont ja see tõmbab maailmaski Kullud kokku talle, et, et kui sa paned kaamera püstis on alati 10 venda ümber, kõik vahivad, suu lahti on ja kõik tahavad teada, et, et kes sa oled ja mida sa teed ja mille jaoks filmid ja tahavad kaameras midagi öelda ja kõike. Aga nüüd olid need ainult ainult ainult venekeelne vele, kelle kamp oli seal koos muidugi palju oli, ütleme ikkagi turisti oli ka Ida-Ukrainast, Luganskis, Donetskis ja muidu muidugi see, et ütleme, kaamera ees on kõik inimesed juba rõõmsad, nagu hakkad intervjuud tegema ja tore, et nüüd on jälle Venemaa veel kõik on ju, et jube super, et autod sõidavad suurte vene lippudega. Aga ütleme pärast pärast intervjuud off the record on ju seal paljud inimesed tulevad, ütlevad, et, et tegelikult Rasika jama, et nad lootsid jubedat turistide massi, see aasta on ju. Et eelmine aasta oli Simferopolis, seal ei tulnud Ukrainas 100 päevas, praegu tuleb kaks. Ja teine võimalus, kus, kus vene inimesed saavad siis turistid saavad puhkama tulla lörtsi kaudu üle üle praamiühendusega. Aga see pidi praegu 48 tundi järjekord olema. Ja lennukid on kõik ütleme lõpuni täis, müüdud, et sinna nagu noh, ta füüsiliselt ei mahuta enam inimesi. Muidugi ütleme silmale tundus ikkagi, et seal inimesi korralikult Randoliku umbselt täis aga ütleme, eelmine aasta oli ikkagi veel rohkem olnud. Ja mis muidugi pull oli, meil oli taksojuht, oli, oli raamatupidaja Stan, 12 aastat olnud raamatupidaja Ukraina nagu seaduste järgi. Nüüd ta enam vene seadustega hakkama ei saa, ta peab hakkama uuesti õppima, seda kõik. Ja nüüd ta uhabki uhab taksod sõjalist, seal on kaks korterit, mis, mida ta üürib välja, aga ütles, et see aasta on ainult viis inimest olnud temal, nii et, et nad ei, nad ei kujuta ette, kuidas nad suve suve selle raha teenivad, et talve üle elada. Jah, sest neil on säikse põhisissetuleku allikas, on hooaeg, turistid, ma üldse imestan, et sinna üldse minnakse, et noh, kui sa, kes see ikka nii väga kriisipiirkonna lähedusse tahab minna. Ei, aga pull on muidugi see, et, et Putinil tuli mingi käsk seal muidugi käskivas oli soovitus, et kõik nõunikud peavad veetma puhkuse grimmis. Et poisid, et enam ei lähe Türki ega, ega ei lähe Bulgaariasse. Nimetage, peate grimmi minema perega aga nüüd on seal leidlikud firmad tehtud selles, et, et sa saad tellida endale Spravkaselt, et seal teatud teatud hinna hinna maksad ja siis tuleb sulle kiri koju kõikide tšekkidega ja kõikide templitega seal nädal aega krimil veetnud puhkust, et sa töö juures näidata, seda need puhatuks tahad. Täitsa kreisi, see on ikka täiesti teine maailm, eks võrreldes see on see sellised nii-öelda mina mäletan oma lapsepõlv teismeiga, kuuled neid lugusid oma vanematelt ja selline elu ikkagi reaalselt käib, et räägi veel, mis seal. Ütleme, aeg ikkagi nagu seisma jäänud, ütleme seal nagu noh, ilmselt Ukraina all ka seal midagi eriti tehtud ei ole, et majad on lagunenud, kõik on ju niisugune noh, suhteliselt olemas on talle kõik. Muidugi, mis oli pooli pull või mittepull, ei olnud see, et, et me olime sama päev seal kui lennuk alasti. Ja saime õhtul uudise sellest mingi kas kella seitsme paiku või kuskil nii oli, siis hakkasin netist vaatame ettevõttes juba hästi, seal kõik nagu juba vaatan, piiranguid. Ma ütlesin, seal ei olnud ja siis järgmine päev, järgmine päev läksime tänava peale inimesi sinna mardile läksime inimesi intervjueerima. Siis pooled ei olnud üldse kuulnud sellest. Komsomolskaja Pravda. Ma tahan ju lehe, seal pole üldse mitte mingit juttu sellest, seal on siis ka see. Tal oli väike väike nupp oli alla, et lennuk lasti alla ja siis ma vaatasin 24 uudistekanalile, sealt olid täis noh, alguses Ukraina kõike hävituslennuk lasi alla ja et meie ei tea midagi ja kõike nagu noh, nii et ütleme, kohalikud eriti enam midagi ei jaga, on, ja nad matavad vene uudist kõike, noh, nagu nagu siingi, et ega siin vahet. Et nad on nii-öelda suletud informiseks korralik, siuke ajupesu käib, serveeritakse seda, mis, mis vaja on. Aga mis, kuidas see lennuki lugu seal arenes, kas sul oli võimalus kuidagi saada mingit infi või kuidagi pääseda sinna? Ei, ega noh, olime ikkagi nagu nii eemal sellest, et jube raske on öelda, et, aga noh, muidugi kohalikud kõik ütleme 100 protsenti seda meeltikat, et ei Venemaal ega nendel separatistidel pole mingit mingit tegemist sellega. Arvasid siis need ukrainlased, kes elasid, olla tahtlikult provotseerida Venemaad ja kõike nagu noh, nagu ikka. No kuidas seal tavainimestel see meelsus on, et kas on selline, ütleme kahepalgeline, et paned selle nii-öelda hea näo pähe, hüüad hõissa Putin ja siis püüad vaikselt oma eluga hakkama saada. Vahet pole, mis. Seal ongi, et paljud inimesed on pettunud selles alguses lootsid jubedalt, et jubedalt hakkab raha sinna sisse tulema, et neil läheb jube heaks, kõik on ju. Aga samas ütlevad, et, et see, et, et nad ei saa seda raha kokku, et talv üle elada ja paljud ütlesid, et me ei hääletanud sellepärast, et Venemaaga liituda, aga me tahtsime, seda sõda ei tuleks. Noh, muidugi ma ei kujuta ette, mis, mis asse Krimmis oleks olnud. Mäletades Kiievist tuli, hunta tuli võimule, on see parem sektor, tuleb sinna, hakkab venelasi tapma ja kõikenõuna. Et see võib olla ka neile täpselt, et kui tahad sõda või tahad sõdasid ära hääleta ei taha sõda, siis. Aga see oli ka muidugi, ütleme see, et, et kui inimesed tulid siis küsima, et kes me oleme, on ja suhtlesime Soome televisioon ja siis nad kõik tahtsid teadetega mida, mida, mida Läänes räägitakse kogu sellest Krimmist ja Ukraina sündmustest. Et need nagu seda infot nagu ei olda. Nad tahtsid teada, et kuidaspidi muidugi laveerima nende vastustega, onju, et nagu, et siis küsiti lennuki allatulistamist, onju, et mis teie arvate, kes tegid seda? Ümmargusi vastuseid nagu alati, olen meister sedasi mõned nahaga, mis ütlesid, ei, mõtlesin, et no peab ikka uurima, ära uut ootama need mustad kastid ära ja kõik on ju, et ei tea ja et mõlemal võivad need relvi olla ja niisugune jäid rahule. Sellega. Aga kas sul on, kui sa ütlesid, et sa oled meisterlaveerimisest, nii et põhimõtteliselt sul on, et kui sa lähed kuhugi, sa pead ju adopteerima kohanduma täpselt selle kohaliku olukorra teema propaganda, selle inforuumiga, eks ju, et sa tegelikult ju siis paljudes kohtades ikkagi nii-öelda vaikimine kuld. Ei, seda küll ja lased, ütleme, kui inimene küsib, et mis sa sellest arvad, siis oled natuke aega vait ja siis hakkab ise rääkima, sa saad aru kummalt poolt, tema on nagu ma ütlesin, sellele takka kiita või siis nagu või kui tahad vastu vaielda, juhtub igal pool, nii et see ei ole ainukene selle Krimmiga, näed. Väga põnev, räägime kohe varsti edasi ka propagandast ja muudest asjadest, sest ka sotsisse käisid ja see on ju tohutut furoori tekitas siin kuude kaupa vahepeal kuulama, mida laulab meile Black Keys. Suveraadio jätkab, mul on külas rindeoperaator Ivar Heinmaa, räägime elust maailma põrgulik paikades. Rääkisime just sinu seiklustes Jaltas, aga üks teema, mis sind tohutut furoori tekitas, oli Sotši olümpiamängud, et sa olid seal üsna pikalt kuu aega visteks. Ma olin kuu aega alguses ja õiget olümpiamängude ajal, pärast olin paar päeva, koduses oli paraolümpiaotsa kolm nädalat. No räägi, mis seal siis toimus, et mina vaatasin seda dokumentaalfilmi Putini mängud, noh, see oli väga-väga rets, eks ju. Kuidas see mõjub kohalikele elanik elanikele, kuidas see mõjub keskkonnale, milline absurdne rahade raiskamine, täielik absurd, eks ju, seal, mis seal need toimus, aga sina oled oma silmaga näinud seda, et too võib-olla mõned sellised markantsamad lood, mis sul silma kõrva jäid, seal? Ja muidugi peab ütlema seda, et olümpiamängud olid jube hästi korraldatud, et ma tean, ma rääkisin Soome kolleegidega, kes on seitsmeteistkümnenda ronto mängudel käinud ja ütles, et nii ja transporditeenust kui sotsis pole kuskil olla, nii et paljusid rahulasele ütleme korraldusliku poolega. Aga samas oli aetud megahunnik, ütleme ka neid vabatahtlikke kokku, onju, et kui seal ikka vene keelt ei osanud, oli jube raske teha, nii et nad ütlesid Hallow, kuid jäi on ju ja kõik, et hoolde hooldepesto on ju kõik, mingid mingid muud ei olnud, et küsid, kas see buss läheb sinna jess jess ja kõik juba rõõmsal toonil nagu noogutavad, jaa. Nojah, ega vene keelega läksid seal ikka teada, et kus mingi asi läheb. Aga muidugi jah, et laseme üleval mägedes olime Krasnaja Poljanas veestlase dokis, tegelikult on kuu aega. Ja seal oli ka nii, et, et alguses oli majad olid jube vinged kõik, aga me jõudsime, olime 10 päeva, ma ennem ei, sorry jah, 10 päeva enne enne mängi olime kohal juba? Ei, see oli nii, et hotellituppa hakkas tulema kogu aeg lisavarustust, nagu, et alguses pold riide Nogisid üldse olemas. Riidepuid polnud sport, klaasemeli köögid seal kõik on ju mingid nõusid, mitte midagi polnud, kogu aeg toodi lisa, ainult. Pull-pull ikka oli, et hommikul magada. Kell kuus koputatakse uksele seal rõõmus neiu Alt retseptsioonist, päike särab nagu päike või nägu särab nagu päike on ja siis küsib, et kas ta minibaari vürtse Catania kell kuus hommikul, nii et noh, mis seal ikka nagu need. Jah, ega see sotsi põhjustas tohutut sellist meedialainetust Läänes, et kui me räägime propagandast, milles Venemaa on väga osav, milles Ameerika on väga osav, eks, et selline vastandumine käis täiega, et Lääne meediast muudkui lugesid lugusid, kuidas on WC-potid vastamisi pandud ja ja kuidas jaekaup akadeemilise mängus ei näinud. Ja jah, et selline noh, ütleme peldiku paanika oli päris üleval, et, et kus sa seal kohapeal nagu olin, suhtlesid kolleegidega, vaatasid, kuidas nende lääne ajakirjanike meelestatus oli, et kas oligi sellist nagu, et noh, et nüüd me otsime siit need vead üles ja vat Me näitame, millega te hakkama ei saanud. Ei alguses oligi võib-olla hea, et meedia käis, otsis, tead, et kuskil ei ole mingit ütleme, kanalisatsiooniluugid olid panemata jäänud ja alguses seal üleval Krasnabolema, seal ilge hunnik oli neid tänavakoeri, onju, et kõik filmisid neid ja siis oli mingi mingi prantsuse reporter. Ta oli koera rihma endale otsinud, võiks koerad rihma otsas, seda lohistas ringi, seal ütleme kuu aega järjest, on. Aga samas jahetega, eks seal kiireks läks, kindlasti on ja seal türklased ehitasid lõpus ja need öösel käidi veel hotelle koristama see kõik nii et mul Soome, kes tuli siis kolmandal veebruaril tuli kohal, nii et tema hommikul magas äkki sõna lausumata laadal uks lahti, kaks meest tulevad tuppa, lähevad, lähevad vetsu hakkavad puurima, seal on ju üsna nii, et täiesti rahulikult nüüd keegi mitte midagi ütle, ei vabanda, mitte midagi, sa magad, on, jagaksime endale äkki peldikusse puurivad. Peab valmis saama jahmaselt Putini mängud filmist minu jaoks oli täiesti nagu ajuvaba ka see, millised pilvelõhkujad sinna visati püsti, eks ju, et sotsi ilus, selline mõnus rannalinn, eks ju, kõik seismiliselt aktiivne ja nad ehitavad tohutu tornid, et müüa sinna kortereid, mis seisis nagu mingid kummitusmajad tühjad, et kas sa oled nagu sellist järelkajaga uurinud, et mis tänaseks saanud on nendest grandioossetest ettevõtmistest? Seda ma ei oska öelda, aga näiteks see, kui pärast paraolümpiaotsale, onju, et seal oli nädal aega vahet, neil on ju, et siis oli samamoodi, et, et kõik need Allaadleris, kus olid need olümpiakülad seal suur kompleks, kus oli vist 13 hotelli täiesti tühjad, ühtegi inimest eranseni. Et arvati tulevikus, äkki tehakse siuksed nagu, et sa ostad nagu osaku ja saad iga-aastase, ütleme nagu nädal aega seal puhata, onju, aga need olid siuksed, kõik väiksed toad ja nagu noh suhteliselt Spartalik, nii et, et ma ei tea, kes sinna läheb. Muidugi. Jah, ei tea, millest saab no mis oli 50 miljardit? No ja sama ja hüppemäel näiteks on ju, et seal kaks, kaks mega ehitati või see vana kahevõistlus mul neid nagu jälgisin huviga, onju. Ja siis pärast selgus, et need on liiga alla ehitatud, et seal lund nagu tavaliselt ei olegi, ainult kunstlume, kas seal mingi soome soome vend vastutas selle eest, on ju, ta oli seal mitu aastat möllanud seal lumega, ütles, et jube raske, lumi sulab ja kõik on ju vahepeal mingi pluss kaheksa ja siuksed temperatuurid seal vihma ja kõik läheb, on ju nagu nad ise ütlesid küll, et sa oled trumplinud, saab ära vedada sealt, aga vähemalt teadlasega nad ei veeta kuhugi, nad jäävadki sinna. Aga mis neil üldse plaanid on, tahtsid seal hakata vist vormel-ühte? Vormel üks vist tuleb see minu meelest oktoobrikuust ja vuti MM siukse üks võistluspaika otsinud. Kui nad selle vuttima saavad. Kui nad saavad jah, ega Brasiiliale, oli samamoodi ka viimase piiri peal rahva rahadest tõmmati mingisugused tohutud grandioossed, asjad, püstime ka Brasiilia ju järgmiste mingite olümpiamängudega on vesi ahjus täiesti. Et selles mõttes hästi huvitav ka globaalpoliitiliselt jälgida, kuidas süsteemid käivad, eks ju antakse, või noh, lobi käib, võidad need mängud, käpp, see on ju ja siis ole mees ja tee ei saa ja siis hakkavad nii-öelda organisatsioonid pappi köhima kuidagi. Meil oli ka, et me rääkisime, mängite šveitsi kuttidega, seal turistidest tegime loo on ju, et sa ütlesid ka, et milleks nad peavad sotsi sõitma, lähedal on samamoodi endal olemas see meri nagu nende jaoks mitte midagi eriti ei olnud, pluss seal elamine ja lennud on jube kallid kliendid, siin on nagu mingid nagu odava lennukompaniid ei lenda, on ju. Ja see, kui sa hotellidest maksad juba mäepiletid, kõik seal üleval mägedes, ainult see läheb nii kallista Šveitsis samamoodi slaidi sõita, nii et ma rääkisin vene vene mehega, kes alguses nagu olime Soome kolleegiga, olime liftist, sõitsime sama liftiga koos üles mägedesse ja siis ta küsis, et kas me oleme eestlased, mõtlesin, et mina olen tema ei ole, et aga me läksime, soome keeles on, tema jaoks tundus see eesti keel on ju ütles samamoodi Peterburist ja tal pojaga on arutanud just, et mis pärast mänge nendest kuurortides saab kõik jubedalt hotell ehitatud, köike kallid, vaat tehtud, onju. Ja siis ta ütles ka, et miks tavaline vene peab sinna sõitma, kuidas Šveitsis või Austrias täpselt alpides saab täpselt sama. Sama teenindamise teenindus on 1000 korda parem ja rajad on samad nagu noh, et miks ta peab sinna Venemaale tulema, kus asjad ei toimi. Eestid jäävad seisma, kõik on ju, teenindus on nagu allapool igast arvestust. Palju räägiti ka sellest, et olümpiamängudel oli tohutu turvalisus nagu hoiti hästi. Noh, kuna maailmas õhkkonda päev siseturvalisus oli nagu viimase peal, et kui teie seal liikusete, kuidas tundus, et olid FSB mehed Jeljamas seal või olid liitlased kuskil valvamas Näiteks mägedes olid sõjaväeosad, olid nagu pidevalt paigas, et nad olid valged, vormid olid seljas, kõik on ju ja õudselt kraad, süsteemid, kõik samamoodi Ukrainas praegu osutatakse. Need olid mägedes ära positsioonidele pandud ja siis öeldigi, et vabatahtlik oli 25000, aga FSB koll oli 40000 olnud, nii et Nad ei seganud. Tegelikult alguses oli muidugi esimesed päevad oli see, et kui sa selle olümpiakülas, mitte olümpiakülas, aga seal, kus me elasime nagu meedia külas et seal võis filmida, onju, aga siis alati 10 venda küsimus üle, et kes sa oled ja mis paber, helistati kuhugi, aga pärast langes ära. Oli mingi sihuke paber, võtad välja, näitad? Emil olid Akvideeringute peal, olid olemas, aga alguses nemad ei teadnud, et mida, mida vaja on nagu selleks on ju, et sa pidid helistama küsima üle, et mis see number tähendab, mingi täht ja kõik, nii et talguseli nats, kangelase värk, aga pärast läks ilusti. Mis seal imelisel Venemaal veel põnevat juhtus, et on äkki veel mõni lugu sul võib-olla ka paraolümpiast rääkida, et et see sotsi noh, see oli täielik nii-öelda Kreisinesse, eks ju, mis toimus, ehkki ta kõik ju nii-öelda televaatajale nägi väga hea välja, eks ju seal mingi üks rõngas ei avanenud enne, aga pärast jah, minu meelest seal ka. Et aga kõik see ju nägi väga suurejooneline välja, nagu ikka need olümpiamängud on. Ei, no ja muidugi, mis mulle meelde jäi, see, et, et kui me paraolümpial olime, me olime seal mix tsoonis, töötasime, suusatad, pärastavad läbi, annavad intervjuuni. Vene televisioon oli kõrval ja seal oli kaks, kaks neiut olid tööl ukraina rahvusriietes kogu kannu ja kollase ja sinisega riided seljas, kõik onnis, iga hommiku ma läksin kohale, siis mõtlesin Slava, Ukraina või millest nad loojaks laeva. Et see oli alati ja selle lõpus viimane päev oli kogu Ukraina televisioon tuli siis nagu nende sinna kaamera koha peal ette nende paraolümpialiikumise, presidentide ratastoolis, kes kõik tegid nagu, et ega samamoodi, et Slava kriinoja roojamslawa kaamera ees kõike nagu südamliku tunde naasvatelt suu lahti mõõdeti. Mis see tähendab ainunõuna, teised harud. Kuulajatele, kes ei tea, mis, mis tähendab seda, et Maidani hüüd nagu, mis nad seal tegid, on ju, et kangelastele kogu au ja ongi ehk surma said sõnad. Kuulame vahepeal, mida laulab Twendrabanhart meile hiina lastest ja siis räägime edasi sinu põnevatest tegemistest. Beebigu. Raadio kahes jätkab. Suveraadios on külas Ivar Heinmaa, jutustame elust, elu pahupoolest kahjuks. Aga nii see on, sinul on käsil uus film koos soomlastega teed seda, et käisid hiljuti Indoneesias uurida palmiõlitootmise tagamaid. Ma arvan, et ei ole palju inimesi tegelikult, kes teaks, et mis on selle palmiõli hind ja mida see kõik maksma läheb meie keskkonnale. Et võib-olla räägin natuke laiemalt üldse sellest teemast, et harime natuke inimesi ka. Nojah, nagu teada on Indoneesia on maailma suurim palmiõlitootja, nii et nende president ütles, et jumal andis selle õnnistuse Indoneesia-le ja Indoneesia kohustus on seda maailmaga jagada. Nagu jubedalt metsasid, vihmametsad ära hävitatud ja tehtud näged palmi plantaažid. Et seal on jube jubedalt, nagu ütleme, nad kolmnurka istutavad neid jube kõrged palmid, 25 aastat kasvavad, kõik on ju ja siis nad saavad jube megalt saaki saada. Aga samas ütleme, see reostab nagu loodus ära käik, et kaob tavaline, ütleme kõik kõik puud ja kõik, kõik taimed kaovad ära. Pluss veel loomadele. Nii et näiteks kohalikud farmerid, kes siis saavad, ütleme, valitsuse poolt saavad raha või nende firmade poolt on ju, nad saavad küll mingeid koolid, onju, aga samas jälle siis nad tapavad elevante, nii et me olime, käisime filmimas, kus oli elevante tapetud rotimürgiga. Et oli pandud jube jube kogused maha, sinna element tuleb, sööb ära, selle jääst elab kuskil paar tundi, sureb ära, HS läheb sinu nagu kõdunevad, madalamad. See oli päris päris õudne oli vaadata. Lihtsalt jäävad surnud laibad maha. Lihtsalt hoida eemale selleks, et loomatlevad muidu sinna valmis alluvaga möllama. Õudne see kui milline jätis, õudne jõletu peletis, võib-olla inimene on, sellistel puhkudel on ikka täiesti kohutavad. Mõtlematult hävitada loomi, loodust, piinata, tappa röövpüüdjad, eks ju, lõikad lihtsalt elevandil kihvad maha jätta, vaata sinna surema, et see on kohutav. Rääkisid ka, et ka mitte ainult elevandid, vaid üldse räige looma nottimine käib seal. Jah, me käisime, olime mede juures, seal on üks linn seal üleval põhjapoolne, et käisime orangutangi kliinikus, kus oli siis nagu vähemalt oli toodud orangutangi, isegi Malaisias toodaks, tuuakse neid sinna, nii et ja seal on samamoodi, et farmerid või talu põrdlevad metsa sema emad notitakse kaigastega maha ja siis nad need väiksed pojad üritavad kas siis kellelegi ja edasi müüa või tapetakse samamoodi ära, nii et paljud on võtnud koduloomadeks, on ta neid orangutangi, aga selle selgub, et neil pole loomad, saavad tõved külge kõiki, me olime ka maskid ees seal nimetama. Armas oli, seal tuli ka mulle väike elevant, aga väike väike orangutangi tuli sülle kuue juba niisugune väike väike laps, nagu tal olid, pampersid, olid peal ja ronis sülle ruuniat. Kellelegi siis nii-öelda kodustatud. Ja tema temale kodustatud, jah, ta oli ära toodud ja, ja politsei olid mingi sellel mingi kohalik mofjosik ilmselt olnud, et seal oli tal kodu läbi otsitud leitud sellise afrolinde kliinikusse tooted. Karm, aga mis, mis seal mis siis lahendus on sellise olukorra puhul tegelikult ei olegi mingit lahendust. Ega ei olegi, ütleme kui sa oled ikkagi vaene, vaene põllumees on ju, tuleb äkki mingid rahvusvahelised firmad tulevad Soome Neste on ka mängus seal muidugi tema ostab nagu allhankijad ta käest, onju, aga seal on samamoodi jälle nagu mingi sertifikaatide värk on ju. Et aga raha eest saab kõike, on ju, et seal on kindlad firmad, kes on nagu sertifitseeritud on ju, nendega saad ja neil on kõik ei kasuta laps lapse tööjõudu ja kõike neid on ju. Aga noh, kus sa tead seda, et me olime samamoodi, käisime ühes farmis, seal Ikeldel tüdruk oli vist 12, töötas ka seal metsas. FC Barcelona riided olid seljas kõik ja tegi tööd, ütlesite vares nutma, tema tahab kooli minna, on ju, et tal sõbrad käivad koolis kõik. Isa, isa, aitab, isal on selg haige. Nüüd ongi, et ta nagu ühtegi päeva koolis pole käinud ja isaga päevad läbi metsas tassivad neid Palmineid äkki sealt käruga välja need juba juba raske eluna. Õudne, aga mida tavainimene saab teha ka see, kui näiteks nüüd olen teadlik, on ju, saan aru, milline räigusse keskkonnale, inimestele kogu sellele. Ökosüsteemile seal on ju, kas see, kui ütleme siis lääne inimene, kes siis ilmselt on üks suur sihtgrupp loobuma, et okei, ma enam mingit palmiõli ja palmiõliga tooteid ei kasuta. No aga neid on iga igal pool sees, nii et ma hakkasin pärast vaatama šokolaadis ikka enamustes oli palmiõli ostetud ja siis ongi, et Nestleja on üks, üks suur see tellija ka neilt on, ju siis kohalikel oligi sassis, et, et Soome, Neste ja Nestle on ju kogu aeg sassis, need intervjuud tegid, parandamata jäi, me räägime soome meestest mitte Nestlastaniale jätta, kuna aga muidugi jah, seal ütleme paljud on sellega rikkaks saanud, on ju, ja see panebki selle asja paika, et see raha ikkagi praegu on ju, mida sa kasvatada. Kuigi seal, ütleme tegime siis põllumajandusministeeriumist tegime intervjuud, kõike teatanud aitasid kõike plaan, et nii palju tohib üldse panna nende palmiistanduste alla, et rohkem ei tohi, aga noh, ma kuulsin koha peal, et sa pannaksegi nii megalt juurde näidet nagu alati muidugi võltsida kõike. No täpselt ongi, eks sõja kütad kütad neid mingisuguseid sertifikaate, onju ja mingid ökoMimmi tõstavad ja usus, aga tegelikult ikka lapsed korjavad, loomad surevad ja keskkond hävib. Jah, see on karm jah, nii et läheb selleni, et kurguvalu. Millal seda filmi näha saab, mis filmi pealkirjaks tuleb? Ma isegi ei oska öelda, mis selle filmi pealkirjaks tuleb, et võtted on meil lõppenud, on ju nüüd, on soome kolleeg hakkab monteerima, seda vist minu meelest oktoobrikuus peaks olema välja tulema tunnijana. Loodetavasti saab seda siis ka Eesti televisioonist näha. Sa oled ise teinud kaks dokumentaalfilmi, Afganistani armid 2005 aastale Tšernobõli samuraid 2012. Aastal, et on sul endal plaanis äkki mõni uus film meisterdada? Ei praegu otseselt ei ole, et mul on soomlastega tööd nii palju, et, et ei ole aega nagu isegi mõtlema hakata midagi, et aga noh, eks tuleb kõrvad lahti hoidma, vaatame, äkki tuleb mingi teema tuleb vastu. Aga on mõni teema, mis sind köidab, mis sa oled nagu noh, silma peal hoidnud, jälginud, et mis ütleme, kui tekiksid võimalused, noh, aeg, ressursid, mingi tore tiim taha, et millega sa tahaksid nagu edasi minna, mida arendada. Noh, praegu ma läheks hea meelega Ukrainasse Ida-Ukrainasse sinna vaatama, praegu otsida, soojeneb, et vaatamata õõnestama Ja hoian pöialt sulle, äkki õnnestub, tõesti? Kuulame vahepeal, mida laulab Rablil pakett ja räägime veel, räägime kahest raamatust. Ivar Heinmaa, Ivar kas oled kaasas ka nüüd viimasel ajal käinud või minemas, et seal on noh, seal on ärev kogu aeg, aga praegu on jälle teema pildil. No ja ma olin täpselt Krimmis see aeg, kui, kui Soomest helistati ja öeldi, et homme läks minekuni kahtlaselt korraga teha ei saa, nii et see kahjuks ära käin 10 korda, nii et ega seal midagi üllatavat ei ole, sedasama pull on, käin seal kogu aeg. Ja see, ütleme Iisraeli kuuse läänekallas on üks koht, kus mina mingit lahendust ei näen. Et seda ei ole võimalik kuidagi ära jagada, nii et kumbki pool rahuldavaks, eriti Jeruusalemma muidugi. Nii et see jätkub ja jätkub niikaua, kuni ühel nii-öelda jõud raugeb. Aga ei, ma ei usu, et raugeb seal raugemist, pole näha, et ühelt poolt on võimas armee on ju kuskil kõik iga aasta peavad käima armees veetma, kuu aega on ja teiselt poolt noh, araablasi, palestiinlase näitleb peale kogu aeg rahvamass otsa lõppema. Nojah, aga lääs finantseerib ju ühte poolt. Jaja seal oli, no Ameerika toetus on tagasi, on tudengit rääkida. Jajah aga veel, oled sa hiljuti käinud Venezuelas, mis seal ärevat toimus? Venetsueelast käisime, mai alguses, tegime 10 päeva, tegime soome uudistele, tegime eri, storisid sealt ja see on pull, et ka, et see ühiskond on jagunenud seal, on ju, et ühed on need Saveesi kindlad toetada, Ta on ju, tal on igal juhul see isikukultusega võimasse, kuhu linnuplakateid täis kõik graffitit tehtud, kõik on ja siis meil mingi poliitiline teadlane ütleski, et, et see on ainuke ainuke riik maailmas, kus inimene hauast määrab, ütleme, riigi tulevikuni. Me käisime tal mausoleumis ja kõik. Muidugi naljakas oli, et meil oli fiksereni, ohvitser on sellist, ütleme kes, kes on kõik orgunn meile kõik need sõidud ja, ja intervjuud ja kõik on ju. Tema oli meiega kaasas ja tema, tema tütar ja tütretütre kutt, 28 aastased olid siis poistele auto juhtmed ja need olid täiesti eri poolt, nii et see vanem, vanem proua oli, oli savi, seda on ju, et tema nagu igipõline Saveesi pooldaja. Aga poiss oli koos tema tütrega, oli seal, olid täiesti vastu sellele nende nende elu ainuke mõte, et saksa Ameerikasse ära, nii et. Karm, aga Lõuna-Aafrika vabariigis, mis seal? Seal me olime mai mai keskel ja seal olid järjekordsed valimised, jälle olime Johannesburgis, käisime ja noh, nagu ikka need lood, käisime sovetos ja ega seal midagi üllatavat selles mõttes ei olnud, aga no valimisprotsent oli päris kõva. Kuidas seal oli, olukord? Ei rahulik, aga see on muidugi kõige hullem ongi see, et õhtuti näiteks tänavakuritegevuslube kõvane käib põmmutamine lihtsalt. Aga seda ka ja ütleme nii, et kui sa ikkagi autoga sõidad, ütleme äärelinnas eriti on ju, et kui seal näiteks punane tuli pole, aga näete, mingeid autosid ei tule, siis pannakse ka otse üle, nii et keegi kinni ta. Jah, ma ikka, sa oled ikka näinud kõike vist, et. Kas, kas tõesti enam ei ole midagi õudsat, mida, mida võiks näha? Ei, no samas, et ega inim inimvõimetel pole piire, on nüüd jälle mõeldakse uusi uusi asju välja, mida teha, onju, aga aga noh, ma olen nii palju näinud, et, et kohati lihtsalt ütleme, näod ja inimeste nimed vahetuvad, on ju olnud, aga kõik, kõik need jutud, mis on tehtud vaid või on inimesed räägivad, on ja me oleme kõik mu kõik, ma olen nagu kuulnud, et selles mõttes midagi üllatavat ei tule. Kas on mõni koht, kuhu sa oled võib-olla tahtnud minna, aga pole sattunud. Mida Ukraina mäletate, 2012 rääkisime siis sul oli 95 riiki täis, kus olid käinud, et palju tänaseks on, need on kaks aastat möödas 2014. No nüüd on 99 need mooton sügisel ma lähen, Butaani on ju olnud, et siis saab 100 täis või noh, seal osad riigid on muidugi see, et, et kas näiteks mingi Osseetia ja Abhaasia ja kas need on eraldi riigil ei ole, et enda, millest nad on barrika neid tunnistanud ka, onju, et aga noh samas jälle, kas saab öelda, et on Palestiina näiteks või? No ma ei tea. Nojah, aga ta maadeks saab neid ikkagi pidada, et sadamas päri sul igatahes on kõik väga huvitav ja sellest, nagu ma aru saan, saab sügisel millalgi ka lugeda, et koos Madis Jörgeniga valmib sinu elust ja tegemistest raamat, räägi natuke sellest ka. Ja ma mäletan, siis läks üks, kolm aastat tagasi, Tiina Ristimets helistas ja ütles kuule, et kassaraamatut tahaks teha, onju, ja siis ma mõtlesin seda, et, et ma olen veel nii noorel onju, et mis siin ikka teha, et nagu Elum pooleli kõik veel, tegelikult aga teeme vähemalt ütleme selle seisuga nagu praegu on. Ja siis ta pakkus välja, et Madis võis kirjutada seda sellest ajast peale. Me olemegi saanud, ütleme aastased alguses oli võib-olla natuke harvemini, et kaks-kolm korda saime kokku, aga nüüd lõpu poole oleme kord kuus saanud kokku. Madis paneb diktofoni tööle ja siis ma hakkan köhima, lihtsalt, aga täname kõiki asju, et kas ma olen rääkinud talle juba või ei ole, et siis ma vahepeal kordan, üle näide on, aga noh, see on tema tee. Ja ma vaatasin juba, hunnik on praegu, kellest ma täpselt ei tea, mis, mis süsteemis raamat tuleb, on ju, et, et kuidas, millega pihta hakkab ja kõik on ju, et see on natuke lahtine, mulle veel kõik. Aga usaldanud on täiesti, ma vaatasin, et on ikkagi jube juba megalt kokku kirjutatud. Jah, ta on väga, heategijad, on hästi põhjalik ka, eks. Aga see raamat siis põhimõtteliselt on, ongi sinu elust, eks ju. Ilmselt jah, et seal fotosid terve ports veel ja, ja ja siis lihtsalt ütleme nagu noh, et, et kuidas ma kodust hommikul ära lähen ja et vahel tulevad mingid lood kuskilt terjerimaadest ja, ja erisündmustest ja kõik, nii nagu. Kuidas sulle see süsteem on, et istud rahulikult perega õhtusöögilaua, ajas naine nii õnnelik, oh jess, mees on kodus, nädalavahetuse panda muru niitma ja rohima tuleb kõne ja järgmine päev on lennuki ja lähed. Ei, no see ongi, see ongi jah, seal selles mõttes karm, et, et tal on abikaasal on kaks poodi, on seda vahepeal, lülitab seal ise käia ja kuidas müüjatele puhkust anda, meil on kokku lepitud näiteks, et juuli keskel nad saavad, müüjad saavad puhkust, ta läheb ise tööle, on ju? Kõik on kokku lepitud ja järgmine tuleb mulle kõne, kuule hoopis sõja hõngu, kuskil mingi mingi töö toimub, need ütle mulliks selleni. Et samas üldse jube raske suvel eriti, et nagu oleks perega kokkuleppeid, nüüd lähme puhkama. Teaduses, juuli muidugi rahulikum, alati olnud. Augus teine pool, siis läheb töö lahti. Aga kuidas su pojad sellesse suhtuvad, mis nad mõtlevad, et kas on avaldanud soovi isa jälgedes käia või pigem mitte? Ei tea, mul noore noorem poiss on viie aastane, ta arvab vahepeal, et ma olen sõdur, üldse on, et kuskil mingit mingit filmi näeb, ütleb, et kas need on sinu mehed seal ka mingi laigulises vormis mehed jooksevad, nii et vanem kutt teadis tükk aega, et töötan lennujaamas jälle, viidi hommikul lennuki peale ja et ma lähen sinna ja pärast tulen välja ja viskas seal süüa ka saada kõiki neid seal, enne kui ta esimest korda lendas, nii et aga noh, nad on rahulikud nagu, aga ma kodus muidugi ütleme nagu ja kes, kes töö asja nii väga ei räägi ka, ütleme, mis seal kohapeal juhtus, et kõik läks hästi ja ongi kõik. Pole mõtet nagu üksik näide detailidega nendega piinama hakata. Kui vanavanem kuten 11 nafta, hakkab varsti juba taipama, kui vaatab Ta oligi, et ma käisin paar aastat tagasi käisin Burkina Faso-s ja siis tekkis mõte, et äkki koolis teha korjandusele õlvisuse nälgivaid lapsi ja kõik sellest nagu asja ei saanud, on ju Eeess kuten, sisekümme vaata, kui et osta neile midagi, siis me olime kuskil seal mingi põõsas, olime seal mingite kohalikude seal mingi naine, kellel oli mees, oli surnud, talle vist 10 lasta midagi. Siis ma läksin koha külaliku poodi, mis oli umbes nagu plekist kuur oli sealt, kuhu selle 10 euro eest. Siis andsin üles, tegin foto ka, nagu sellest kutt nägikonnastele pärast juba rahul. Kas reaalselt sellest abist, mis Läänes inimesed annavad, et mai tea annetage seal iga kuu mingi viis euri või et saada aafrika nälgivate laste toetuseks või noh, mis iganes, eks ju keegi tahab ju midagi ikka teha, maailma parandamiseks jõuab sega kuhugi vä? Ei, ma arvan, et see oleks kindlasti suur osa, läheb kohale, aga näiteks jälle ütleme kriisipiirkondades näed seda rahvusvahelist kampaania Punase Risti, mis autodega seal sõidetakse, on ju palju seal inimesi, tööl, päevarahad, kõik kevadeks head hotellides on ju kõikidel alati mingid džiibid all on ju, et sinna jubedalt läheb sinna raha läheb kõrvale juba selle organisatsiooni nagu püstihoidmiseks. Aga eks kindlasti mingi mingi hetk läheb kohale ikka nagu sellest abist, onju, et aga noh, et võiks rohkem minna. Kus sa järgmisena lähed, mis sind ees ootab? Ma ei tea, nüüd peaks olema kindlad tööd, on india Butaal, onju, et aga noh, siin on nagu soomlased tulevad tööle tavaliselt peale peale suvepuhkust juuli keskele, et siis hakkab nagu kooruma vaikselt siin mingi Venemaatööd on ka vahepeal nädalaga. See on tavaline nohu, jah. Aga mis, mis Venemaal, kas Venemaal sul ei ole probleeme tulda? Ei ole, viimane kord tegime muidugi ennem jaanipäeva, Me olime Peterburis, tegime Soomes, jooksis Soome kahe pealt tuli, tuli suvesari. Et noortest ja nendest, kes tahavad nagu maailma muuta, et alla 28 aastased. Ja meil oli üks üks Key Peterburist, Kirill, 22 aastane. Tema tatarlane töötab firmas, ütleme põhimõttelist, kus inimesed saavad helistada ja kurta oma muredest ja nemad annavad nõu, sest nii juriidilist kui psühholoogilist abi ta käib iga iga aastal käis seal gei gei broidil, käis, oli peksa saanud, seal tal oli video, nendest tehtud, kõikus, ta seisab seal ninast verd, jookseb hambad sisse löödud ja kõik on ju nagu aednik armunud eluneb. Kas kohalikud, ütleme, need õigeusksed noored käivad neid peksmas, kes kohalikud kasakad piitsadega no nii, et alati, kui mingi kogunemine on, need on ka kohalsem. Jube ropud, tekstid on seal, kõik on ja mis need teine pool hüüab neile kõike, on ju, ja Esna politsei vaatab, OMON vaatab kõrvalt seda ja sekkub. Järgmiseks noh, väga-väga raskeks asi läheb, aga muidu vaataks rahulikult. Täiesti hullumeelne maailm, kus me elame, aitäh, Ivar, Heinmetsa ja teed seda, mida sa teed, et muidu me tegelikult ei teakski, mis toimub nendes põrgulikes paikades, mis toimub kaadri taga, mis toimub seal, kus on, kus on õudne, et ma soovin sulle palju jõudu, seda imetlusväärset meelerahu, mida sul on selliste elu tervust ja muidugi, et oleks hoitud, aitäh tulemast.