Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku neljapäeva 14. augusti sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Venemaa president Vladimir Putin viibib töövisiidil Krimmis, kus ta pidas ka seadusandjatele. Tema sõnul on Venemaa valmis ennast kaitsma, kuid ei otsi vastasseisu muu maailmaga. Soome president suundub homme üllatusvisiidile Venemaale, kus ta kohtub president Vladimir Putiniga. Niinistö rõhutas, et tal puudub mandaat rääkida kõikide euroliidu liikmesriikide nimel. Põllumajandusminister Ivari Padari hinnangul peab Euroopa liidule olema vene sanktsioonide suhtes ühtne seisukoht. Vastasel juhul võib Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika saada löögi. Ameerika ühendriigid saadavad oktoobris Eestisse Kompanii, mille relvastusse kuuluvad ka tankid ja jalaväe lahingumasinad. Pärnumaal lepiti kokku Rail Balticu trassikoridoris. Eesti võib saada uue erakonna või siis vähemasti algatuse olemasolevate erakondade muutmiseks. Tallinnas toimuval rahvusvahelisel e-õppe konverentsil arutlevad maailma tippteadlased e-õppe tuleviku üle. Rahvusooper Estonia pidas täna hoo, avakoosolekuhooaeg algab 10. septembril, enne seda toimuval traditsioonilisel piletilaadal saab soodsalt etendustega pääsmeid hankida. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt Zürichis on kettaheite kolme parema autasustamistseremoonia kavas täna õhtul kell pool kaheksa. Eeloleval ööl pilvisus hõreneb, öö hakul sajab peamiselt Ida-Eestis hoovihma. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal võib kohati äikest olla. Sooja on homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Alustame Venemaa ja Ukraina teemadel. Kai Vare. Venemaa president Vladimir Putin ütles täna Krimmis peetud kõnes, et Venemaa on valmis ennast kaitsma, kuid ei otsi vastasseisu muu maailmaga. Tema sõnul valitseb Ukrainas praegu verine kaos ja Venemaa teeb kõik, mis võimalik, et konflikti lõpetada. Kuna kõne peeti Krimmis, ootasid paljud sealt tugevat sõnumit Ukraina kohta. Ka vaatlejad märgivad, et Putin esines vaoshoitumalt kui viimasel ajal tavaks ja vältis teravaid väljendeid lääneriikide aadressil. Tema sõnul peab Venemaa rahulikult, väärikalt ja tõhusalt enda riiki üles tema mitte isoleerima, ent seejuures ümbritsevast maailmast, aga samas mitte laskma ainult kohelda üleolevalt ja õpetavalt. Lääneriikidele kehtestatud impordikeelust rääkides ütles Vene president, et need pole ainult karistuseks lääne sanktsioonide eest, vaid ka selleks, et kaitsta Venemaa enda tootjaid ja avada turg uutele partneritele ehk kes Venemaaga koostööd teha tahavad. Moskvast Ukraina poole liikuv abikolonn ei ole jõudnud harkivisse nagu kokku lepitud, vaid kiires lääne suunas ja liigub Luhanski poole Vene televisioonile. Del muutis kolonn suunda seetõttu, et Ukraina valitsus keelas abisaadetise sisenemise Harkivi kaudu. Mõnedel andmetel on kolonn 30 kilomeetriga kaugusel piirist peatunud. Kohal on Punase Risti rahvusvahelise ajakirjanduse esindajad, neile näidatud autosed olevat lasti. Twitteris avaldatud fotodelt on näha viljakotte ja magamiskotte. Ukraina parlament kiitis täna heaks seaduse, mis võimaldab kehtestada sanktsioonid Venemaa ettevõtete ja isikute vastu, kes toetavad ja rahastavad Ida-Ukrainas tegutsevaid separatiste. Lisaks varade külmutamise ja kaubanduspiirangutele on võimalik keelata ka tele raadiojaamade edastamist, katkestada postiteenused ning keelata sadamate kasutamine. Sanktsioonide määramise otsustab seaduse järgi Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu. Valitsus on juba ette valmistanud nimekirja, kuhu kuulub üle 170 üksikisik, kui on 65 ettevõtet, teiste seas Gazprom. Nimekirja ei avalikustata enne, kui president Petro Porošenko sanktsioone võimaldava seaduse välja kuulutanud. Slovakkia peaminister Robert Fidson Ukraina kavandatavate sanktsioonide suhtes kriitiline. Tema sõnul on kummaline. Raina, millel on Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe ja mis saab liidult abi, astub ühepoolseid samme, mis võimaldavad kahjustada Euroopa liidu liikmesriike. Slovakkia sõltub peaaegu täielikult Vene gaasist ja onu Ukraina otsuste pärast mures. Ida-Ukrainas asuvat Donetskis tabasid täna tugevad raketirünnakud. Pealtnägijate sõnul tabasid raketid kaht kaubanduskeskust, suurt hotelli ning kortermaju, vahendab Reuters. Donetski on juba mitu nädalat ümbritsetud Ukraina valitsuse vägedest. Praegu ei ole veel selge, kumb pool tänase raketirünnaku eest vastutav on. Soome president Sauli Niinistö suundub homme üllatusvisiidile Venemaale. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Venemaal vaadeldakse traditsiooniliselt Soomet kui neutraalset riiki, mis võiks olla puhkenud konfliktis üheks vahendajaks. Soome president andis pressikonverentsi, kus ta rõhutas, et iga samm, mis aitab sündmuste eskaleerumist ära hoida on praegu ülivajalik Ennule naise lugu, siis sa ühtedörodosson edes pürginud siiani minule olisi jagu Liempi mandaati. Niinistö rõhutas, et ta pole isegi pürginud selles suunas, et tal oleks mingi laiem mandaat esindada homsetel kõnelustel Euroopa liidu teisi liikmesriike. Vabariigi presidendina on mul kohustus teha kõik, mis antud olukorras on võimalik, ütles niinistaja. Ta kinnitas, et teised lääneriigid on tema visiidi toimumist suhtunud mõistvalt melon herilasi ja nägenduks ja armastame presidendi Putin igasse. Niinistö rõhutas ka, et tal on Ukraina küsimuses president Vladimir Putiniga mitmeid erimeelsusi. Ta võttis praeguse olukorra lühidalt kokku. Me oleme koos Euroopa Liiduga kehtestanud Venemaa suhtes sanktsioonid, millele nagu oodata oligi, kehtestas Venemaa omakorda vastu sanktsioonid. Selline on praegune olukord, ütles Soome president. Põllumajandusminister Ivari Padari hinnangul peab Euroopa liidul olema venelase sanktsioonide suhtes ühtne seisukoht. Vastasel juhul võib Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika saada löögi. Täna Brüsselis toimunud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel rõhutasid Eesti esindajad vajadust rakendada kiiremas korras Euroopa Liidu ühiseid turukorralduslike kriisiabimeetmeid. Vene kaubandusembargo tõttu tekkinud olukord oli jutuks ka valitsuse pressikonverentsil. Liisu Lass teeb kokkuvõtte. Ministeeriumi teisipäeval põllumajandustootjatega kohtunud Ivari Padar ja väliskaubandusminister Anne Sulling leidsid, et Venemaa asemel hakatakse Eesti põllumajandustoodetele uusi eksporditurge otsima. Täna kinnitas Ivari Padar valitsuse pressikonverentsil, et Euroopa liidul peab Vene sanktsioonide suhtes olema ühtne seisukoht ja eririigid peaksid ühtsetest kriisi lahendamise meetmetes kokku leppima. See on ääretult ohtlik, ütlen ma, kui praegusel juhul antud olukorras läheb selline riikidevahelise soleerimiseks, kes rohkem kuhugi panustab riigid peavad loomulikult selles olukorras ka ise oma operatiivselt meetmeid tegema aga väga oluline on hoida siin nagu ühtset positsiooni. Kui seda ühtset positsiooni hoita, siis Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika kannatab väga tõsiselt. See tähendab ka seda, et võimalikult kiiresti ja võimalikult mõistlikus ulatuses tuleks rakendada vajadusel nii sekkumiskokkuostu kui eraladustamistoetust. Eraladustamistoetus tähendab, et teatud perioodiks viiakse põllumajandustooted turult kõrvale ning tootjatele makstakse selle eest, et nad tooteid turule ei tooks. Sekkumiskokkuostu puhul ostetakse ka teatud perioodil tooted kokku ja kui turg taastub, paisatakse tooted kõrgema hinnaga taas turule. Euroopa Liidu poolse võimaliku abi päeval on aga endiselt esmatähtis leida Eesti tootjatele uusi eksporditurge. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel saatis täna kirjad Indoneesiasse, Taiwani Keeniasse ja Tansaanias. See, et need riigid saadakse teistele piimatoodete impordinõuded. Nüüd tuleb loota, et neist riikidest ka vastused tulevad, sest tavaliselt võib kolmandatest riikidest vastuse saamine väga kaua aega. Ivari Padar rääkis täna veel võimalustest, kuidas riik Eesti tootjaid aidata plaanib. On üleval maaelu edendamise sihtasutuse võimalused ja võimekused täiendavaid, selliseid toetavaid meetmeid rakendada, et see asi käib töös raha on minul ka võimalus külastada Eesti vabariigi rahandusministeeriumi, kus arutatakse põllumajandusministeeriumi järgmise aasta eelarvet, aga mitte üksinda kindlasti põllumajandusministeeriumi, järgmise aasta eelarvet, aga kindlasti ka tänaseid ohukohti ja neide siis riskimeetmeid, mis meil täna on ehk lihtsalt seda, kui palju vabariigi valitsuse reservis rahad Homme hommikul kohtub põllumajandusminister suuremate pankade juhtidega, et arutada, kuidas edasi tegutseda. Kõige suurema riski all on ettevõtted, kes on teinud investeeringuid ja kes nüüd oma toodangut Venemaale müüa ei saa. Oktoobris jõuavad balti riikidesse ja Poola kolmeks kuuks Bustele 600 Ameerika Ühendriikide maaväe sõdurit koos tankide, soomukite ja lahingumasinatega Texasest Ford uudist. Baasist tulevad sõdurid vahetavad välja 173. õhudessantbrigaadijalaväelased, kes saadeti siia aprillis Itaaliast. Kaitseminister Sven Mikser ütles valitsuse pressikonverentsil, et igasse riiki tuleb üks kompanii. Selle pataljoni, kes siis kolme balti riiki igasühes ühe kompaniiga sellisel tuleb varustusse tõesti kuuluvat nii arus tankid Bradley jalaväe lahingumasinad soomustransportööri, et Eesti puhul ilmselt meie meile saabuv kompanii saab paiknema tapal, mis on kindlasti väga mõistlik, kuivõrd ka meie loodava oma soomusmanöövervõimekuse asupaigaks saab, saab siis tapagarnison ja kindlasti Ameerika siis soomusüksuse paiknemine seal ja koos harjutamine, miks meie kaitseväelastega annab meile väga vajalikke kogemusi ja, ja võimaldab meil õppida ka meie kõige suuremalt ja olulisemalt liitlaselt? Rail Balticu trassi osas on Pärnumaal kokkulepe saavutatud Ester Vilgatsi lugu. Pärnu maavanem Andres Metsoja teatas eile Rail Balticu juhtkomitee koosolekul, et Pärnumaal on nüüd kogu rail Balticu trassi osas kokku lepitud Läti piirist kuni Pärnuni oli kokkulepe juba varem saavutatud. Vaidlus aga jätkus are Tootsi ja Vändra valla territooriumil kulgeva trassi osaga. Andres Metsoja. See kuudepikkune töö on nüüd jõudnud sinnamaale, et Pärnumaal on siis Rail Balticu trassikoridor tervikuna põhimõtteliselt saanud kokku lepitud juba varem me saime tõesti kokku peale siis kuni Pärnu linnani aga Põhja-Pärnumaa osa jäi lahtiseks, sest eile siis ma tegin juhtkomiteele teatavaks maavanema seisukoha, et kuidas me siis liigume edasi Pärnu maakonna osas siis häiringu ka, et tõepoolest on nii, et see valik on siis trossi variant. Viis t, mis läheb natukene nüüd küll ringi, ta on pikem kui viis, c noh, tsirka kaks kilomeetrit võib üldistada, aga omavalitsused siis on väga selgelt väljendanud, et see sobib nende elukeskkonnaga rohkem, see lõikab vähem põllumajanduslikke maid, ilmselt ka vähem kahjustab ulukite populatsiooni. Maavanema sõnul on need sellised argumendid, mida numbritena paberile panna on keerukas. Veel kord Andres Metsoja. Siin on selliseid aspekte ja siin on ka selliseid olukordi, kus tuleb tõesti püüda nendest emotsioonidest arusaadav see, mida siis kohalikud edastavad omavalitsuste läbi arutatud. Ettepanek selles kohas on igati asjakohane ja sellega tuleb meil edasi tegeleda, nii et viis tee on küll maksumaksja jaoks üldises katlas ilmselt pisut kallim. Kuigi seda summat paljude kallim on väga raske öelda, sest neid kulusid, mis võiks tekkida nende kolme omavalitsuse territooriumil detailidega võtta, ilmselt meil kunagi päris ei õnnestu, kui ennem kui me saame teada, kui see raudtee on tööle hakanud. Riigikogus aastaid esindatud erakondade võimu murdmiseks võiksid talgute korras seljad kokku panna vabaühendused ja kogukonnad, leiavad uudse talguerakonna eestvedajad. Samas politoloog Anu Toots ei hinda sellise erakonna võimalusi parlamenti pääseda eriti suureks. Mirko ojakivi lugu. Tänane maaleht kirjutab, et vabaühendusi, külaseltsi ja asumiseltse on Eestis tekkinud nagu seeni pärast vihma. Nad suudavad suurepäraselt tegeleda kohalikuga asjadega, kuid riigi poliitika mõjutamiseks jääb nende jõud liiga väikeseks. Ent mis juhtuks siis, kui vabakonnad oma jõud ühendaks? See ongi talguerakonna idee, mille üks eestvedajaid on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalajal. Olemasolevad erakonnad juba oma iseloomu tõttu ei suuda enam ühiskonna jaoks vajalikke otsuseid teha, sest on neile kahjulik ja põligi edasi mõtet, et hakkaks vaatama, millistele tunnustele peab vastama selline erakonna tüüp, mis oleks telge kogukondade liikumisele kasulik. Üks kindel tunnus peab olema see, et konkreetsed inimesed tulevad tegema mingit konkreetset asja, teevad selle ära, protsessid lähevad pöördumatuks ja siis inimesed naasevad oma ameti juurde, lavasid. Ühesõnaga ei tekiks ühiskonnas poliitilist eliiti, mis omavahel kogu aeg võimu koondaks ja ümber jagaks. Parkalaja ideed toetab ka vabaerakonna algatusrühma liige, pikaaegne poliitik Andres Herkel. Minu ühiskonnas aktiivsed inimesed Peaksid julgemalt sekkuma poliitikasse ja, ja küsimus, miks nad seda seda alati teha ei taha. Ja teevad võib-olla seda need, kellel see alati kõige paremini välja ei tule. Ja eks see vastus ongi see, et inimesed tunnetavad, et poliitikute klann esiteks suletud neid ei taheta seal näha. Võib-olla tahetakse näha populaarsete inimeste hääli. Tallinna Ülikooli politoloog Anu Toots ütles, et temast talgutüüp erakond vaimustust ei tekita. Nimetuse põhjal võib ju eeldada, et talguerakond on mingi ühendus, mis tuleb kokku aeg-ajalt mingi ülesande lahendamiseks ja see on põhimõte, mis jällegi olemusega kokku ei sobi, et erakond on ikkagi alaliselt olemasolev organisatsioon, et ma asjaga sellest aru juba, et kui tegu on talguerakonnaga, et kas siis ta liikmed ka vahetuvad? Tootsi hinnangul sarnaneb talguerakonna idee valimisliidu loogikale. Ta on valimisliidu moodi ja, ja sellepärast ma ei saagi aru, et miks leiutatakse jälle mingeid uusi tähist. Mirko Ojakivi, Tartu. Tänasest pühapäevani toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline internetipõhise õppekonverents, mille eesmärk on ühendada erinevaid maailma e-õppekogukondi. Lähemalt räägib Egert Pärna. Kuigi Eesti on tänu tiigrihüppele ja ülikoolides välja arendatud e-õppeprogrammidele praktilise poole pealt edukas olnud, pole seni teaduspõhise e-õppearenduses suuri edusamme tehtud. Kuna tänapäevases teadustöös on suur tähtsus erinevate riikide teadlaste koostööl, siis on taolise konverentsi korraldamine Eesti jaoks suur samm edasi. Tähtsamat teemat toob välja konverentsi eestipoolne korraldaja, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere. Kõige kuumemad teemad on seotud analüütikaga mängupõhise õppega personaliseeritud õpikeskkondadega ja siis sotsiaalmeedia kasutamisega õppetöös. Mart Laanpere selgitab, et uute lahenduste õpilasteni jõudmiseks läheb veel aega, kuna teadlased uurivad tavaliselt asju, mis jõuavad igapäevaellu viie kuni 10 aasta pärast. Kui me vaatame praegu neid teemasid nagu liig leida ja siis teised teemad nagu mängupõhine õpe või personaalsed õpikeskkonnad, mobiilipõhised õpikeskkonnad, siis nende tulemused võib-olla jõuad viie, võib-olla 10 aasta pärast õpilaseni, aga nad jõuavad ilmselt siis uut tüüpi e-õppealaste rakendusteni e-õpikute tarkvarana hindamisse. Vana e-eksamid näiteks, eks ole, või enesehindamine? Konverentsi teise peakorraldaja, Hongkongi linna ülikooli arvutiteaduste abiprofessori Howard lööni sõnul on e-õppe suurim eelis see, et õpilaste hulk ei ole piiratud ruumi suurusega. Veebipõhises õppes ei pea inimesed füüsiliselt samas ruumis olema, nad võivad olla kõikjal üle maailma, seega on see majanduslikult efektiivne, kuna raha transpordi peale ei kulu internetipõhises. Kas võib selles osalevate inimeste arv olla väga suur, kuna klassi suuruse piir osalejate hulka need on põhjused, miks internetipõhine õpe on väga tähtis ja seetõttu me korraldame seda konverentsi. Õpetaja roll e-õppes on tähtis ning seega kusagile ära. Mart Laanpere. Selline uurimissuund, kus õpetaja üritatakse asendada targa õpetava masinaga, et see on just see üks neist suundadest, mis praeguseks täiesti moest ära läinud, et seda praktiliselt keegi enam ei uuri, see tähendab seda, et õpetaja roll on ka tulevikus väga oluline, ta on lihtsalt teistsugune, et õpetaja ei ole enam teadmiste monopol, vaid õpetaja on pigem selline abistaja, nõuandja, õpilasel, kes siis ise ehitab üles temale sobivas tempos ja viisil ja vahenditega oma õppeprotsessi. Praegu on Eestis käimas digipöörde pilootprojekt, mille raames hakkavad järjest rohkem koole üle minema nutiseadmete kasutamisel õppetöös. Mart Laanpere sõnul on võimalik, et aastaks 2020 on kõik Eesti koolid digipöörde teinud. Rahvusooper Estonia pidas täna oma järjekorras juba 109. hooaja avakoosolekud ja kutsus sinna ka ajakirjanikud. Kohal käisid. Mari Rebane direktor Aivar Mäe kinnitas, et teater sõlmis uue viie aasta pikkuse lepingu rahvusballeti senise juhi Toomas Eduri ka ja tema parema käe partneri Age oksaga ning lepingut jätkati ka ooperiteatri loomingulise juhi ja peadirigendi Vello Pärnaga. Estonia hooaeg algab 10. septembril, esimene esietendus Händeli Rinaldo on 18. sekundil. Rahvusooperil ja eelkõige balletis seisab ees aga ajaloo suurim väljasõit, kui 12.-st 16. oktoobrini minnakse Saaremaale. Festival Estonian lastelt saarlastele hõlmab lisaks kahele balleti, opereti etendusele kammerkontserte maakondades ja ülesaaremaalist noorteprojekti, mis lõpeb piduliku kontsert-etendusega. Kokku läheb Saaremaale 250 Estoniast. Rahvusballetihooaeg algab 11. septembril ning tuleb seekord rõhuga klassikalisel repertuaarile, jätkab rahvusballetijuht. Toomas Edur. Kes on, ma loodan ja siis kevadel meil tuleb välja oneegin, mis on ka prestiižikas ballett. Meil on suur au, et meile anti need õigused ja ja son. Jon Granco lavastuses. Viiendast seitsmenda septembrini peab Estoniaga traditsioonilist piletilaata, kus saab terve hooaja etendustele soodsalt pileteid soetada. Seda missuguseks kujuneb ilm, räägib meile nüüd sünoptik, taimi paljak, palun. Öö hakul sajab hoovihma ja võib äikest olla, pärast keskööd aga tõuseb õhurõhu foonil pilvisus hõreneb ja sajuhooge jääb järjest vähemaks. Mõnel pool tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse, Ida-Eestis puhanguti 13, Virumaa rannikul 15 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13, meretuulega rannikul aga alla 18 kraadi. Lange homme hommikupoolikul mandri pilvi hõredalt ja ilm enamasti sajuta, saartel on aga pilverünk, enam võib hoovihma sadada ja äikest olla. Päeva perega lisandub edelavoolus niiskust, taas tekib juurde rünksajupilvi ja kord siin, kord seal tuleb hoog vihma, on ka äikese oht. Veidi väiksem on sajuvõimalus Kagu-Eestis ja Peipsi ääres. Puhub edelatuul kolm kuni kaheksa, äikese ajal on tugevamaid puhanguid. Sooja on 20 kuni 23, sajuhoogude all aga 17 18 kraadi. Tänase päeva spordisündmused võtab kokku Joosep Susi. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Zürichis on kettaheite kolme parema autasustamistseremoonia kavas täna õhtul kell pool kaheksa. Gerd Kanter võitis sakslase Robert Hartingu järel hõbeda. Tegemist on Kanteri karjääri 10. tiitlivõistluste medaliga. Palju nagu sellest räägiti. Ma mõtlesin, paljud teised sellised legendaarsed mehed on ka umbes medalit võitnud Jaan Talts ja kindlasti on nagu tore ka selles statistikas sellist numbrit omada, aga kahjunud pigem just sellest Barcelona medalist 2010, et siis oleks pigem selline järjest medalite võitmise seeriat, selleks nagu midagi sellist, võib-olla natuke uhkamatelt, aga ai kindlasti medal on tore ja nagu ma olen öelnud, et seni kuni olen nagu medalikonkurentsis, siis olen igati motiveeritud. Tallinnasse saabub Kanter homme õhtul kell pool viis. Kolmandal päeval võistleb kokku viis Eesti sportlast. Grit Šadeiko alustas naiste seitsmevõistlust 100 meetri tõkkejooksus parandas Šadeiko isiklikku rekordit kaheksa sajandiksekundiga aeg 13 28. Kõrgushüppes ületas Šadeiko kõrguse meeter 76 ja kahe ala järel on Šadeiko üheksas. Eesti rekordit 6221 graafikut edestab ta 36 punktiga. Marik laupäeval 19. kohal. Tulemused tõketes 14 17 ja kõrguses meeter 76 400 meetri jooksus napilt finaalist välja jäänud Marek Niit tegi kaasa ka 200 meetri sprindis. Niit jäi ajaga 21,04 sekundit. Oma eeljooksus eelviimaseks ja poolfinaali ei pääsenud. Marek Niit. Teada teises jooksma läksin, aga teravust nagu eile üleeile oli, ikkagi ei olnud. Et ma arvan, et siin Estoniaga rohkem lahti jooksu teatas ikkagi ka veel üks teravam saavad teha, ütleme nii, täna siis läks nagu, nagu see nii-öelda sa mott natuke maha tegelikult päris kahjunegi sellest finaalist eemale jäämine, et sinna kogu see nagu pank läks nii-öelda, et 200 asjadega mindi jäänudki. Meeste odaviske esimese grupi eelvõistlus algab mõne minuti pärast, kaasa teeb ka Tanel Laanmäe. Risto Mätas ja Magnus Kirt viskavad teises grupis, mis alustab kolmveerand kaheksa. Vikerraadio otseülekannel. Süürichist algab kell pool seitse. Mulluse hooajavõrkpalli Schenker liiga suurim punktitooja, 23 aastane Mart Tiisaar siirdub TTÜ meeskonnast Soome kõrgliigasse. Kuopios loodud uude klubisse lega Volli. Värskelt avaldatud jalgpallikoondiste maailma edetabelis langes Eesti võrreldes möödunud kuuga ühe koha võrra. 93.-ks juhib värske maailmameister Saksamaa, Argentiina ja Hollandi ees. Eesti rannajalgpallikoondis kaotas Euroliiga finaalturniiril oma esimeses mängus Ungarile null. Üks, homme mängitakse Türgiga, ülehomme Inglismaaga. Aitäh sporditoimetusele ülevaate eest, selline oli 14. augusti Päevakaja. Mina soovin teile ilusat õhtut ja kuulmiseni.