Täna läheme Valgjärvele Eestimaa ühte ilusamasse paika Põlva ja Valga rajooni piirimail. Paigale on andnud nime kõrgete metslaste kallaste vahele peidetud järv mille tekkimise kohta on rahva mälestus. Siis säilinud hulk muistendeid. Osa neist tutvustas mulle kohaliku kooli direktor Olev Soomet innukas koduloolane, kes oma õpilasi Ki on ergutanud kodukoha minevikku uurima. Ühe muistendi jätsin meelde. Kunagi olnud praeguse järve kohal musta talu, mille peremees väga rikas ja kõrk mees. Ta ei halastanud kellelegi. Kuid siis juhtunud, et see peremees oli ootamatult armunud oma lihasesse, õesse ja nii jäägitult, et pulmad pidid tulema. Ja tulidki rikka mehe uhked pulmad, kus ümberkaudne suurt sugusena rahvas pidutsemas. Õhtul tulnud pulmamajja, vaene sant ning palunud midagi hamba alla ja öömaja. Peremees kihutanud ta sõimuga väravast välja. Sant läinud siis naabrusse järve tallu, kust saanud kehakinnitust ja öömaja. Kuid järgmisel hommikul näinud pulmaliselt kohkumisega, et valli talu poolt tormab tohutu must härg pulmamaja peale. Kõik peale noorpaari jooksnud laiali. Kuid see must härg polnud midagi muud kui suur tume pilv, kust sadanud nii palju vihma, et uputanud pulmamaja koos noorpaariga ja musta talu kohale tekkinud sellest järv. Oma nime saanud ta hiljem selge v ja valgete liivaste kallaste järgi. Mõistagi ei sõitnud ma augustikuus Valgjärvele muistsete lugude pärast vaid tahtsin tutvuda sealsete inimestega et teada saada nende elamisestolemisest 40 aastat tagasi. Siis olnud veel Põlva rajooni, vaid oli Võrumaa, mille loodeserval asuski Valgjärve vald. Niisiis ääremaa. Ega ta sooleni keskotalifeere poolel jah. Niimoodi ütles mulle vana lombi talu peremees Karl leht, kes oli varmas selgitama endisaegade tegemisi-käimisi. Tartule käid. Tema on ootepalalev kaotamas. Pärastpoole sai küll linna nime põhiline suuremaid ostja müümise näithingut hea müümise, looma, müümise. Novi kihvt tartlasi. Õlu poole ei mindud, ei võruga, sulas. Olgu. Aga mida arvab sellest ääremaa staatusest Valgjärve kolhoosiparteikomitee praegune sekretär August huik, ka põline Valgjärve elane. Noh, tol ajal võib-olla üldse ääremaade probleemi kui sellist ei olnud, sellepärast et maa oli ikkagi asustatud, kõik talud, mis rajatud, olid seal ka keegi sees elavad praegu on nüüd kogunenud natukese kolhoosikeskustes elu kokku, aga tol ajal oli ikkagi see elu üle terve territooriumi niimoodi. Ja selliseid tühje talusid tühja maasid oli ikkagi väga vähe, kui võib ütelda, peaaegu ei olnudki, hakkasid tekkima kolhoositootmises tingituna juba, sest tootmine ikkagi kujunes keskustes välja ja ehitati keskustes suured hooned, kuhu inimesed elama asusid ja selle tõttu olnud ääremaade probleemid võib-olla ka minu arvates tekkinud. Hästi rohkem me ääremaast ei räägi. Kuid eks ole nii, et inimese kujutlusvõimet piirab tihtipeale omaenda kogemus, mis seotud ühe kindla piirkonnaga ja oludega. Ma tean, kuidas endisaegadel elati Lääne-Eesti tasastel ja kivistel maadel. Aga Lõuna-Eesti kuplite küllus ja maastiku vaheldusrikkus on minu kujutuste jaoks midagi hoopis uut ja seepärast ei oska sealse elu kohta midagi arvata. Eks taastule appi. Lombi talu peremees Karl leht. Elada Saik powskigi pääsay karjen käigus suurem talu pere sai paar suvekarjaga ootus siin rikkaid paljuga. Üldiselt vähe, mõni jõukam talu Holl aga nii suurt rikkuses oled. On kellegil, kui suur teil oma talu oli? Avas toidu üle kolme hektarirealise, aina madal kaver, paari hektari, osa noole Holl, seapõrsa Saikaks, kevade vastsete sügiseks pididki ära tappa tolle Maal kehvegaduslikud, oldi jooted joobes, tahtsite teda siis juba lehma pidada? Kates juba korraga pidada, jasid kaema kohvile, Ainadeta kosto suude patan, riigi anti poolest etaja. Noh, kui mõne looma said toostajaid rahega muiates tuledepostid piimarahaga, kes piimaviise sai. Pärast selle raha saamine käidi talvel mõtsa lõikaman ja riigilanke palgozzaiaga riigi range lõigus Gabydi, valitu mehe oleme kasina igavesi saaki mõtsa, mis mõttes valitud? No kes siis korralikku tööd leivaga tollel mõttel, kes jõutsevad, töötate, tüübli tiptop detama, liiguks üteldi, puurid pidi, nii saad kui järjest läbima, uju ostma. Karl leht on pikajärve mees, aga nüüd meenutab Valgjärve mees, 78 aastane Eduard kõrs oma majapidamist. See oli väike koht, see oli. Viiehektariline põld oli pea kokku, kõik sellega elatas ikka ära. No hobune ja kaks lehma sai peetud, härra elasime ja ega kas oli midagi maha ka müüa. Piima sai ka meiereisse, et ma olin ise puutööline siis päevatöölisena ja. Mõtlesime osa kosu suuremaid ehitisi, oli mõni laudtee-ehitaja elumaja ja siis lisateenistus. Selline tendents ja nii, et sealtkandi meestel tuli otsida lisateenistust, kui põld üksi ei toitnud. Minu kujutlustesse tõid aga need endisaegse elu jutud, midagi, patriarh haalset viisid mõtted toonase argipäeva, üks luisusele. Aga patriarhaalne, see on ju vähearenenud elu. Võib-olla tulebki kunagist Valgjärve valda pidada kultuuri mõttes vähearenenud paikkonnaks. Mida arvab August huik? Need omaltkohad võib-olla ikkagi sellepärast, et seltsielu siin omal ajal ju oli olemas ja siis ta välja ju kasvanudki küllaltki nimekaid inimesi ja tegelasi, kes tookord siin tegutsesid, töötasid ja spordielust räägime siis spordielu oli võib-olla elavam praegu praegusel ajal siin olid Richard Hamilton, kes on praegu tuntud meil spordiveteran noori mehi, oli selliseid, kes koolivaheaegadel lõid kaasa ja kultuurielu. See hakkas ka kohe rahvamajas, ikkagi hakkasid ringid. Rahvatantsuring oli, käis isegi mäletan, ta Tallinnas laulupeol, võitis säält osa ja 47 kassil esimene pärast sõda ja siia juurde. Jewel Pikajärve Toome talu peremehe Leonhard lilletalli meenutus. Sobitavalisi Falk järve pargis püha päevite, et rahvast tuli kokku ja siis oli pallimäng Spardi seal harjutused ja võistlused ja meil siin kodukandis oli ka meil oli siin palli. Valgjärve vald vabastati fašistlikust okupatsioonist 20. augustil 1944. Lahinguid sealkandis ei peetud ning seetõttu ka suuri purustusi ei olnud. Pärast vabastamist määrati valla täitevkomitee esimeheks Aleksander Vaher, kes räägibki nüüd kohaliku nõukogude võimu ettevõtmistest. Tegemist oli palju ja vähemalt ma ei tea maarjaformi libedalt, ainult et meil tükis reservmaid jääma. See tuli sellest, et iganenud soovijaid ei olnud lõikepidi tegema, kellel suuremad, talutav ütleme üle 20 hektarivõtetesse oli 29, kolm hektarit, umbes suurus on ära, lõike tehti, aga need olid kohati sarnased mis ei klappinud, noh, oli kuskil ääres või oli ta kuskil teises kohas või oli ta vähem või, või oli ta lihtsalt kuidagi kõlblik oli, aga soovijat ei olnud. Jet reservi maid jäi meil üle. No ühiskondades korras sai siis täis külvatud mahavõtmisega oli teatavad raskused on selja pealt, ma nägin seda ise. Ma olin niisama uusmaasaaja, sul ei ole täit inventari, maa, nõuab pike täieliku pidamise võimalust, täielik pidamisvõimalust ei ole, siis on ta sulle koormas normidega muidugi tuli raskusi normikohustused, mõned teevad seda nii tõsiselt, ei võtnud. Mõnedel olid ka natuke liiga suur, et tolle aja kohta praeguse aja kohta ütleme küljelt, kui lehmalt, nii palju viimases nali on tagant hakatel, lehmad nii palju piima ei andnud normidega valinud, natuke tegemist, aga mitte esimesel aastal, see tuli pärast poolile. Metsakutsu oli ka, see oli küllaltki suur. Lõigata ja välja vedada metsatult meil kaugel omal ligidale metsa ei olnud kaugel, töö on ikkagi raske hinnata ja kui vanemad mehed olid jäänud, need täitsime küll ära. Aga ikka tegemist oli. Lõuna-Eesti kohta me teame, et siin tegutses pärast sõda mitmeid-mitmeid, bandiitide rühmi. Eks seda soodustanud maastiku iseärasused ja metsad. Meie vallas tegelikult bandiiti ei olnud. Aga bandiidid tulid naabervaldades, oli kooreste vallas ja oli Kõlleste vallas. Ja ka meie olime selle läbikäigu peal, kohe siis rändasid meilt kõik läbi. Kauplust rööviti vist kaks korda, kui ma ei eksi. Saveline kauplust rööviti vähemalt korra. Mõrvajuhte oli siin. Kas ta oli lillekinnil kaheksandal aastal või tapeti siin ära? Yks perekond. Talu põlema ja ka personali tapeti ära ja kohalikku rahvast jälle nendega kaasas ei olnud. Ähvarduskirju mul ei? Ma ei oska karta ka sugugi. No võib-olla kartuski millegis aitan teda juhtis nii, et ei olnud, mul ei olnud, tegemist, ei olnud tol ajal nendega. Kuuendal aastal kodu tulin, see esimene kevad oli koorastes oli siis kaks päeva, käisid lahingut, raske kuulbjatab vastavaid diculaasid ja metsavendade ja nende julgeolekumeeste vahel käisid kõvad lahingud. Lõplik rahu Lõuna-Eesti maile tuli alles 50.-te alguses, kui pandiitidelt oli võetud igasugune pind jalge alt. Meiega räägime veel ühest nähtusest, mis sõjajärgsetele aastatele iseloomulik. Rahvas hakkas liikuma, oli maalt lahkujaid, oli ka juurdetulijaid. Valgjärvel kohtasin Viktor Anyt, kelle sünnikoht oli Peipsi taga. Okupandid aga vedasid sealt teatavasti kõiki eestlased ära ka Viktorani perekonna. Mees ise võitles sel ajal Eesti rahvuskorpuse ridades. Ja mina tuli. 45. novembril sain ma vabaks ja tuli ka siis, kui te need sõjaväest Valgjärvele tulite. Mis te siis kõigepealt rahva kohta arvasitasin, mida siis, ma ei saa mitte midagi arvata rahva selle peale väga kõvasti löödud olnud jõudu ja sööme juhu val ja minuga võeti kampa ja kuidas te seda keelt oskasite, mis siin räägitakse, seda keelt kiusasin seal niisama Pennemondliku, siin võru keel võru keel, mis olgu peale. Ega seal suurt vahet ei ole, hakkas meeldima siin. Kas meeldime, Cecilid, targem pooliva ütleb, et siin mägedes ainsatki Leime ainult tüütite tuleb. Uusmaasaaja olime ka, ma ei tea, kas pool aastat või muus omas ajas, me läksimegi. Jutt kanduski juba kolhoosiajale. Jah, kolhoosid tulid, kuigi talupoeg neid sugugi ei oodanud ega soovinud. Tulid ka Valgjärve maile. Kuidas tulid? Kõneldi juba alguse saanud, suurim ei, kähistan valimiste, haiguganesid Pedamann ja ja mullodonime, rütm ei mäleta, kes ta nimi oli seal isegi nii kõva mees, et ei tule veel siin kolhoose. Võtke, silitage mulle näkku, kui siin kolhoos tuleb. Aga läits aasta-paar mööda, eks tuldu kolhoosialadel. Meie saime mooduse ühe kolhoosi 48. aasta sügisel. See oli punane lipp oli Jõksi külas. Siia moodustati masinatest abimajandi baasil, siis kampaania kolhoosides minekuks algas jaanuari veebruarikuul. Alguses asi esivedu ei tahtnud võtta. Nii et mehed, kolhoosid, moodustati peamiselt aprillikuus. 49 kevadel laat oli küüditamise sisaldu massiline kolhoosimine. Pike are küla panti pikka Regolhoos Canime. Palju seal siis talusid, oli? Need asunike kokku paaridena ringi tull kokkuost. Täidis valiti esimeheks. Mina sai kogemata, jahesime õhk koosolekul ja enne mis madal täia lei kirvega väkke Borussia. Mammi kuhugi paneme ühe Karla esimees, et ega muudkui deta ei mõista. Ei saa, noh. Olge esimesed käed. Ta tuligi minu poole. Et koos me teeme. Siis otsustasime kõrva Joani poolt Kosovo või kõik ja Rinise tulime sinna. Avaldus antime nõust mehaanilise avalduse. Disain punane lipp, selle juure pärast moodustati veel kaunis kodu sirvaste yhtses Silvaste jõudu, siis need liideti viimete kõik punase lipu külge siis haljastus kandis soli, seal kolhoos aiast oli. Siis oli Linda kolhoosioru tamme ja mis nad seal olid, teisi mul ei tule meelde. Algusele kollektiivsed läks päriselt lõbusatest sulle midagi öelda, populeerimine sealsest väikesest kolhoosist, aiamaade mõõtmine. Ta oli päris raske töö, preili meetele Sto 0,6 siis oli ette nähtud ja igale see välja mõõdetavaliasse pilditelt kiitsid joonistama ja päris põldu Kerstile võib minna. Nii et see 0,6 pidi siis sobitama. Seal lihtsalt ei kata nii otseselt. Ta ei jäänud ja oli inimestega nii, kõige rohkem saime diisel putunda, teine moment oli kokkutoomine on meil siin paljut ei olnud, meetolivatav viis Apegi Meli tuli ära vilja ja kaks hobust ja ees on eluaeg oli hobustega ela hobustega kokku kasvanud, kohe sealt tuligi siis niimoodi, kui hobuste higistamine oli, et siis ja tuli hobusetall karjalauta tookord suured hooned, kohaliku toon, et kaasata peale ja siis isa oli kitarrimees ja mina olin siis revisjonikomisjoni esimees esialgu. No iga päev oli siis kolhoosis tööl käimine. Tiia sügisel oli töötasuga, ega isalt, nuriseb ta. Jaaenny päriselt, võetasid kohe nagu oma tööd, nad ei pajatanud sellest, palju töötasu saab, paitab need vanad põllumehed, oldi harjunud tööd tegema, et tahab teha, järgmine aasta tuli siis ühinemine naaberkolhoosiga, aga seal olid asjad teistmoodi läinud, seal ta oli joonud korraliku viljaseemet ja kevadel oli siis vili maha külvata, Tutt aga seeme idanenud. Siis oli see ühinemine, tööd tehti siis ettepanek, et seal teeb, tookord oli tammekolhoos, oli tamme kolhoosiga ühineda, tuge seal kohapeal vaatamas ka, millised põllult välja näevad. Aga no põllud olid ikka hõredad ja inimeste töötovile mõjudega kõvasti osakles ühiselt jagamisel sügisel. Inimesed siis tolles ei suutnud nii hästi, aga no ühineda tuli. Ei olnud kellelgi aimu misse, kolhooseid, on ühtegi kaadrit selleks, kes sellest sellest midagi teadnud. Meil oli ainult üksainus mees oli tabu, eemalt tuli ta nimi raamatupidajana. Täitevkomiteesse oli kolhoosis vist, arvab Idla, ei olnud, see siis organiseeris seda kõigepealt selle raamatupidamist. Ja muidugi saadetis kursustele. Inimesi nii raamatupidamise kui esimehe kursustele. Kõigest asja muidugi ei tulnud. Alguses lonkas asi kõvasti. Tookord oli ka käsitsi tegemine ja, ja hobustega Maarimine ja ja üks traktor olid, on, algusin, too ka muidugi ratastraktori iga maa peal ei käinudki hästi ja aga läbi sai ikka ja reedese masinaga peksime ja nagu vanamoodi toas jäisika talupojale tuttav kõik. Ja siis hakkas paranema muidugi need aastad, kui juba masinaid tuli rohkem ja traktoristi, jaa jaa. Ma maid paremini haritud ja ma brigadiriks hakkasin. Siis mul oli seda põllumehe südant palju ja võtsin selle talivilja käsile ja väga korralikud sai tehtud rukis maha ja järgmine aasta oli siis üle rajooni kohe. Kõige kõrgemad saagid ja näitajad olid veel, edutati mind isegi kõrgete saakide meistrid, talivili andis hea saagi üle 20 tsenter, tol korral. Ülerajoonid oli. Pärast esimesi kolhoosi aastaid hakkas põllumeeste töötuju ja himu langema. Põhjusi selleks oli palju. Kõigepealt see, et vormilt oli küll sotsialistlik suurmajand loodud kuid sisuliselt käis töö isaisadeviisi. Ei olnud asja tundvaid organisaatoreid, juhte ega spetsialiste. Süvenes administreerimine ja käsutamine, mis paniga kolhoosniku oma tööd ja kolhoosielu üldse kõverpeeglis vaatama. Ja tulid kehvad suved Lõuna-Eestis 50.-te aastate alguses veel ka suu- ja sõrataud. Ja oligi käes tondiöömajade aeg. No essori harin osade Takanamisega nimodi saetiva Doloriaanist olid külvivolinik seal määratoga ja ja lõuna paiku sai tule peremehega kokku, tuli õnnetu ja ütles mulle, ta oli Saaremaalt pärit mees ja et issand jumal, et mis sa arvad sellest asjast, et vallaksin hommiku vedrutama ja tuleb mulle see volinik, vastaja peab minu kinnitaroomikut meremehe, ütlesin talle. Tere hommikut ja kui sa lähed, peremees, vedrutama, lähen. Aga kui ta nii sul on kaks hobust ees ja üks sõdu taga. Issand jumal, see oli ju kahe hobusevedu kahte kajumisele tagasi panna. Nii kuri peremehel olnud, nii et ta aega viitma ja küllalt liidust välja laseks. Sina edesid, leida juut tähendab midagi. Alguses kohe oli niisuga suund, põldu ei tohi mitte peksta, vaid tuleb pidada platsi peale kokku vilja. Ja, ja siis, kui on kokku veetud, siis hakata peksma sygiseli märg ja osad saite kokku veetud jutt. Aga see tähendab, peksta ei saanud, talv tulijate külvas nii kõvasti kinni, et ei saanud, aga meie siis kõike muidugi kokku ei vedanud. Sõnnik, sara Petsa suurema jahu. See oli yks kurioosum platsidele viia kõik ja siis siis korraga seal siis selle praktilist mõtet tehti maja põrandast seal välja kraaviaaderi, kolm traktorit ees ja lase tõmmata kraavid sisse. Sellest polnud mingit kasu, kus nad tõmbasidki seal ei olnud, et noh, Ivot looritud sealt kraavi jäi vesi tihti tekitanud niimoodi kliendilt kraabitud maa kultuur maoli Toldiidelt lahtise kaabli gravitatud. Siis nad tegid sedaviisi vana kraavi mõõdalda tatrajuht ei saanud, tõmbasid. Ekskavaator kaevab augud sisse siis kaevati kolhoos auke täis, sa pidid laskma kaivatega. Kloojus kaevati auke täis ja need augud on praegu mõnes kohas veel olemas. Muidugi aukudest tuli maksta. Olgu, saate lõpus mõni sõna ka tänapäevast. Praegune Valgjärve kolhoos on kaheksa endise väikese kolhoosis sulav. Neid mehi, kes kord alustasid, on vähe järele jäänud. Kuigi suurte mured aeg on selja taha jäänud, pole põllumehe elu tänagi muredeta. Parteikomitee sekretär August huik, mida ütlete? Maad on meil ikkagi hästi mägised ja kehvad töölist on raske muidugi teha. Mõni aasta eduka mõni on põllumehele kehvem, ilmastikust olevat väga palju ju ära. Praegu meil on ikkagi nagu näitajad on keskpärasetega. On meist paremaid joonest isegi veel halvem plaan ja muidugi tuleb pidada ja tööd selleks ikkagi on need edasi minna. Sõltub muidugi paljudest asjaoludest, kuidas ja mil moel ja kui suures ulatuses edasiminek toimub seakasvatust põhiliselt ju ikkagi toimub jõusöödaarvel jõuseda saamine nüüd iga aastaga läheb raskemaks, väheneb ja omakasvatatud jõusöödaga me seda teha ei saa. Seda ei jätku nii palju, niiet britti. Jah, mured jäävad, sinna pole midagi parata. Olen väga tänulik Valgjärve põllumeestele, et nad lubasid mind oma elu kaeda ja olid sõbralikult juttu valmis.