Keelesäuts. Viimastel kuudel mainitakse poliitika uudistes jälle tavapärasest tihedamini NATOt rõhutades, et Eesti on selle organisatsiooni liige rõhutades meie NATO liikmeks olekut. Tsiteerin üht kõrget riigiametnikku. NATO liikmelisus ja kohalolek on parim kindlus, et ükski riik meie vastu otsest sõjalist agressiooni ei võta. Ja pealkiri ajalehest NATO liikmesus on Soome jaoks üks võimalus kõigi teiste julgeolekupoliitiliste lahenduste seas. Liikmelisus ja liikmesus. Ilmselgelt peetakse silmas üht ja sedasama tähendust liikmeks olekut. Veebiajakirjanduses olen näinud selliseid uudiseid, kus algul hakatakse rääkima liikmelisusest, aga lõpuks kahaneb see liikmesuseks. Ja septembri alguses tähtsa külalise saabumise päeval Öeldi Aktuaalse kaamerapäevases erisaates NATO liikmelisus õhtul NATO liikmesus. Seda viimastikul ainult heaks kiita on ju mõistlik, kui ennast korrigeeritakse ja eetrisse lipsanud viga hiljem ei korrata. Sest jah, liikmeks olek on liikmesus, mitte liikmelisus. Millegipärast on aga selles tähenduses levima hakanud viimane tuletis, liikmelisus, mis on eesti keeles ka põhimõtteliselt võimalik. Aga vaatame nüüd tuletiste moodustus käiku. Kui me sõnale liige paneme otsa liita sus tahtes moodustada konkreetsest nimisõnast abstraktset niinimetatud olekut näitavat sõna siis me saame ju tuletise liikmesus kus saab sinna tulla seal liigi silp. Sõna liikmelisus on samuti suss-liitega, aga selle tuletusaluseks on omadussõnaliikmeline. Nii et seal on kaks tuletusliidet ja liikmelisus on seega omadust näitav sõna, nagu neid eesti keeles õigupoolest palju on. Erilisus, aatelisus, loogilisus, harulisus, puu harulisust tähendab, et me räägime puust, millel on ja NATO liikmelisus tähendab, et jutt käib organisatsioonist, millel on liikmed. Aga kui me peame silmas selle organisatsiooni liikmeks olekut, siis on õige sõna liikmesus.