Vikerraadio. Tere kuulama rahvateenrite saadet täna siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Urmet Kook, Errist Sulev Vedler Eesti ekspressist ja minu nimi on Aivar Hundimägi. Olen äripäevast. Ja see lõppev nädal on, on pakkunud meile väga mitmeid persoone, kes on, on seda nädalat ja siis iseloomustanud ja, ja ilmestanud ning teemasid, mida me oleme välja valinud tänaseks mille üle siin kommenteerida on, on mitmeid, et haarame kohe härjal sarvist ja alustame Kadri Simsoni-ist. Ajendiks on siis Keskerakonna ühe juhtpoliitiku Jüri Ratase neljapäeva õhtul Facebook'i pandud postitus, milles ta ütleb, et et Kadri Simson võiks olla Keskerakonna peaministrikandidaat kevadel toimuvatel riigikogu riigikogu valimistel. Ja see, see avaldus on, on nüüd viimastel päevadel tekitanud palju kommentaare, arutelusid kohati mulle tundub, et see on selline elevandi pimedas toas katsumine, et et võib-olla põhiküsimus on see, et kas Ratas ja Simson ja teised on käitunud isepäiselt või, või on tegemist olnud nii-öelda Edgar savisaarega kooskõlastatud tegevusega. Võib-olla alustaks üldse sellest avalduse tegemise viisist, et see, ma ei tea, et Eestis oleks siiamaani küll poliitikud teevad, on avastanud enda jaoks sotsiaalmeediaga, et keegi alustab mingit suure poliitilise asjavedamist Facebooki kaudu, on mõnes mõttes nagu märgiline või, või tähenduslik, et jah, et õhtul kell veerand üheksa Jüri Ratas selle postituse oma seinale tegi ja ja ja ta kirjutas sinna postitusele alla, et kõige austusega Jüri Ratas, Keskerakonna juhatuse liige, et, et see oli nagu selline noh, nagu nagu sisuliselt pressiteate vormis tehtud postitus tema seinale. Tavalised inimesed oma ametinimetusi Facebooki postitustele juurde ei pane, et, et see, see ei olnud nagu uitmõte, vaid, vaid kindlasti nagu Jüri Ratase poolt nagu väga selgelt nagu läbikaalutletud. Kas ta oli Edgar savisaarega koos seadustatud või mitte, seda ma ei oska öelda Jüri Ratasele Edgar Savisaarel olevat olnud üks pikem nõupidamine või arutelu. Tõenäoliselt ka see teema seal sealt läbi käis, aga aga ma võib-olla Ma. Jätaks sellest võrrandist välja? Seda väidet, et et võib-olla otsib ka Jüri Ratas endale võimalus, kuidas võimalikult puhta näoga Keskerakonnast lahkuda liituda siis kas teise parlamendile, erakonnaga ja ennekõike on siin viidatud sellele, et ta on pidanud läbirääkimisi nii Reformierakonna kui ta sotsiaaldemokraatidega. Tere, mina olen Sulev. Et üks poliitik siiski ongi sotsiaalmeedias kogu aeg mölla tulnud, seal meie president, tema, tema mõtteavaldused on sellised tunduvalt spuraadilisemad kui kui, siis hetkel see, mille tegi Jüri Ratas. Minul tekkis loomulikult mõte, et et kas see on selline juhuslikud välja pillutud idee? Tundub, et ei ole, selle ideega on ka paljud inimesed kaasa läinud ja kui ta oleks muuseas olnud siin juhuslikult välja pillutud ideena siis oleks olnud sellega väga raske vastu hakata, sellepärast et no kuidas sa ütled, et Kadri Simson ei kõlba sellele kohale? Ühest küljest jah, ta ei ole mitte kunagi olnud minister, eks ta on praktiline kogemus valitsuses töötamises puudub veelgi valitsuse juhtimisest mida näiteks Edgar Savisaarele on olemas. Aga teda nüüd avalikult kuidagi maha teha, arvestama, et on riigikogus ikkagi kesk Erakonna fraktsiooni juht. Seda oleks kolm päeva väga raske teha, et selles mõttes isegi kui see oleks mingi lõks olnud, siis oleks see väga kavalalt seatud lõks olnud. Ma mõtlesin, kui see Ratase avaldus avalikuks sai, et sa käis mõte läbi sellesamale meile survet viitsida. Ta on spekuleeritud läheta tahab erakonnast ära minna enne valimisi. Aga kui ma vaatasin seda reageeringut reedel, siis tegelikult ikkagi päris suur osa Keskerakonna poliitikuid, nagu tuli tuli kaasa selle ideega, et, et see nagu mulle muljet vähemalt tõenäoliselt teadsid eelnevalt ja et võib-olla sellel on ikkagi sisu, kas siis kas siis on see mäss sahistada selle vastu või kuidagi Savisaar mõjutamine või on, on hoopis teine. Põhjus, et tegemist on, on Keskerakonna sellise avapauguga ja tähelepanusaamisega ja, ja mis on ka Savisaare kasulik. Esiteks Kadri Simson on kindlasti parem parem peaminister, peaminister kui Taavi Rõivas, ehk ta kohe kasutusele võimaluse näidata valitsusparteile koht kätte. Teise avalduse tegi, kus ta ütles, et nüüd on, meil on sinna võimalik teisi peaministrikandidaat juhiks tähelepanu sellele, et nende avalduste esitamise järjekorrale esimesena reageeris Keskerakonna poolt avalikult peasekretär Priit Toobal suhteliselt hapult suhteliselt apult, tema ütles see, et umbes nii, et selline IRL-ilik plaan, et meil on erakonna esimees ja peaministrikandidaat, ei ole keskerakonnas tavaks. Keskerakonnas tavaks. See, et erakonna esimees ongi peaministrikandidaat ja ainult see variant on, see oli esimene avaldus. Teine avaldus oli see, mida sa, Sulev, teise nii-öelda teiseks rääkisid Savisaar avaldus, ehk meil on ka teisi häid kandidaate. Ja siis lõpuks tuli siis Edgar Savisaare Facebooki kontole see, see kolmas, mis oli nagu esimene nagu Kadri Simsoni suhtes, nagu positiivne avaldus, kaks esimest ei olnud seda. Ja seal oli siis ta olekski parem peaminister kui, kui Taavi Rõivas. Et võib-olla see sai nagu viitab ka sellele, et mingit sellist selget koordinatsiooni Edgar savisaarega Jüri Ratasel sellisele mõtte väljakäimisel ei olnud. Et need esmased reaktsioonid olid, ütleme, jahedad ütleks niimoodi. Mitte miski ei ütle, et siia või mõni teine kandidaat juurde tekkida. Ta ei ole kivistatud selle koha peal, kui me üldse räägime, miks need inimesed nagu sinna juurde tulid ja nõnda edasi, siis noh, see, see ei ole ju mingi ju saladus, et et Keskerakonna selline suurim, noh, ma ei oska öelda, tragöödia nagu üledramatiseeritud on see, et valimistel kogutakse sageli ka kõige rohkem hääli, kuid valitsusse ei pääseta. Ja miski pole teha, et seal taga on lihtsalt ühe isiku isiku taust, kes, kes külge sellele ka valimiste võitmisele nii-öelda häältesaagi mõttes on aidanud erakonnale loomulikult kõige rohkem kaasa. Aga jälle isik on siis teistel erakondadel olnud selline, et on välistatud temaga koostöö ja osadel valijatel ikkagi kapelutav, et see Savisaare nii-öelda liidripositsioon on ja samas ta on jällegi selles mõttes olnud nagu mõnes mõttes nagu garantii, et et Keskerakond on olnud kõige stabiilsema toetusega erakond üldse Eestis. Et Keskerakonna toetus on kogu aeg olnud sellise 25 protsendi ümber, et teistel erakondadel on see käinud üles-alla märksa rohkem. Ja ta on nagu taganud selle mingi nagu kindla toetuse keskerakonnale, et nad pole sealt kukkunud, me ei tea, mis juhtuks Keskerakonna toetajatega mis juhtuks Keskerakonnaga üldse, kui Edgar Savisaare asemel oleks seal keegi teine, eesotsas oleks Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, ma ei tea, kes on ja kes Velvalgi variandid siin on. Yana Toom. Toomistan siin kuluaarides palju spekuleeritud, et võib-olla temast võib-olla hoopis saab see uus Keskerakonna liider Jüri Ratasest on räägitud, varem kandideerinud. Et noh, siin ongi nagu, eks ole, Keskerakonna enda valik, et millised heegeldad edasi läheb. Noh, aga jällegi ühele osale publikusse kindlasti meeldib see sellele seltskonnale, kes tahaksid näha rohkem naisi, kes poliitikas ja sellistel võtmekohtadel tuletame meelde, et sotsid on seda nagu väga kõvasti seda ideed vedanud, et naisi peaks rohkem kaasa arm rääkinud tõmbluku meetodil. Mina muuseas, eelmiste valimiste puhu lootsi siis tõmbluku meetodil, Ainsalu vist rakendas seda reformierakond, kes pani Viimsis esinumbriks Kaja Kallase, siis tõesti naine, mees, naine, mees, sellise süsteemi sotsis millegipärast seda ei rakendanud, kuigi kogu pasundasid sellest ideest, aga nad on nüüd lubanud seda teha. Nüüd täitsa huvitav oleks. Number on suhteliselt palju naisalati pannud endale, et et võib-olla kõige vähem on nagu naise edutanud, nii IRL ja ja Reformierakond tegi ka selles mõttes huvitava käiguteatrites presidendiks, võiks sobida Marina kaljurand. Tegi Keskerakond, kes ei ole üldse Reformierakonna liige. Samas reformierakonnas peaks olema päris palju selliseid toredaid naisi võtma. Aga mis see tähendab midagi? Marina kaljuarendamine on ka kahtlemata väga hea presidendikandidaat. On ka öeldud, et me võime küll rääkida. Kindel on see, et ta eristuks, kuid kui keskerakonnad on öelnud, et jaanuaris nad selle otsuse teevad. Et kui Simson jääks nende kandidaadiks, siis siis selles valimisdebatis nafta just eristuks teistest ollakse ikkagi. Ma arvan, et mingil määral selline nagu värske tulija, kuigi ta on väga staažikas poliitik, seda küll. Kena inimene, ta on üks vähestest poliitikutest, kes osalenud missivõistlustel. Kena välimus aitab alati poliitikatele kaasa. Aga samas on öeldud Kadri Simson, kui ta need kindlasti salgu kuules läks rõõmust ja punaseks näost. Aga samas on ka seda uudist kommenteerides öeldud, et on selge, et et Keskerakonnal ei teki sellist võimalust peaministri valitsus kokku panna pärast järgmisi valimisi, et see on selline nagu riskivaba. Nii ja naa, onju, et üldiselt on tavaks, et kuigi meie presidendid on seda tavatihti ka murdnud et esimesena tehakse valitsuse moodustamise ettepanek sellele erakonnale ja selle peaministrikandidaadile, kes kogub kõige rohkem hääli, kui me vaatame erakondade toetusreitinguid, siis kolm erakonda on ikkagi suhteliselt suhteliselt võrdsel positsioonil, tänase päeva olek. Ehk Reformierakond, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, siis on väike vahe ja siis tuleb IRL neljandana. Et väga palju sõltub valimiskampaaniast. Jaa jaa. Senised valimiskampaaniad on näidanud, et võib-olla. Võib-olla? Sotsid on valimiskampaaniast võib-olla isegi kõige rohkem nagu kaotanud. Et nende toetused on olnud võib-olla natukene enne kampaaniat natukene kõrgemad, kui reaalne valimistulemus on tulnud ning IRL on teinud natukene parema tulemuse, kui küsitlused on näidanud, aga küsimus on siis see, et kas IRL võtab ära, kellelt palgid ära võtab, on ju noh, seal on ka see, kes võimul parajasti. Seekord on sotsid võimul erinevalt eelmistest kordadest võimupartei saab ikka rohkem tähelepanu, selles mõttes ka sotsid on, on rohkem pildis see, sellel korral nende tegusid on lihtsam, Nende, et noh, selles mõttes mina, mina ei julgeks praegusel hetkel jah, et need vahed kolme nii-öelda parlamendipartei vahel suhteliselt napid mina, mina ei julgeks küll öelda, et, et et on 100 protsenti selga, et Keskerakond ei saa selle valimist enim hääli, et ta ei pruugi saada, aga ta võiks saada siis tegelikult ju muutus keskerakonnas noh, need on räägitud juba ammu ja aastaid ja ma tean, et pärast meikari skandaali puhkemist tegelikult oli, oli laual erinevates erakondades, et nad oleksid olnud valmis tegema Keskerakonna koostööd kui Savisaar taanduks, et leida Savisaarele selline nii-öelda koht või võimalus, kus ta erakonna esimehe kohalt ära läheb, et sa annad teistele erakondadele palju parema kombineerimise võimaluse riigikogus ja ka häältemagnet on seal siiski Edgar Savisaar. Kuigi viimastel valimistel Jaana Toom Europarlamendi valimistel, seda küll, aga hetkel Kadri Simson seda ei ole. Ka sellel on jällegi vastu, nagu tabad ennast huvitavast olukorrast, taskud on Edgar Savisaare nii-öelda kaitsma, et et et. Kui Edgar Savisaar ei oleks Keskerakonna liider. Ja selleks liidriks saakski Yana Toom või näiteks Mihhail Stalnuhhin, ütleme näiteks, võtame selle riiva, Keskerakond muutuks väga selgeks nagu niisugust noh, ütleme. Rahvustunnusel põhinevaks erakonnaks enda asja veelgi rohkem ajama, et kas siis Eesti poliitikaelu oleks nagu parem või halvem. Et Eestis siiamaani see päris nii ei ole olnud, et Edgar Savisaar on küll toonud selle kaasa, et et väga paljud venekeelsed valijad valivad jätkuvalt keskkonnaga. On see toetus, on seal kuskil venekeelset valijatest kuskil 80 protsendi stabiilselt. Aga, aga võib-olla see on aidanud kaasa sellele, et selle erakonna etteotsa ei ole tõusnud veelgi nii-öelda venemeelsem ja mitte eestimeelsem inimene. Aga seesama, ka praegune Simsoni nii-öelda kandidaadiks seadmine siis läheb võimaliku peaministrikandidaadina Keskerakonna sees, et, et see tegelikult ka võib-olla näitab, on märk sellest, et et ütleme siis nii-öelda eestikeelsed Keskerakonna juhid ei, ei ole võib-olla rahul selle tulemusega, mis, mis tuli kevadel Europarlamendi valimistel ja ikkagi soov on, on näidata, et, et ei ole ainult nii-öelda seal valijaskond, kellele keskendutakse, vene keelt kõnelevad inimesed ja aga sõidud ära hirmutada ka venekeelseid inimesi. Kelle jaoks Kadri Simson võib-olla täiestina, naine metsast. Ma arvan, et see on ka selline sõnumi esitamisel või pakendamise küsimus ja palju sõltub ikkagi ära ära sellest, et mida, mida Edgar Savisaar oma peas mõtleb, et kas ta julgeb tahab enda kõrvale tekitada sellist teist liidrit, ehk et tema siis on, on esimees, ütleb, et ma saan Tallinnas hästi hakkama ja et riigis võiks meid esindada Simson või, või mitte. Üks huvitav nüanss, et ma sotsiaalmeediast jälgisin nii-öelda. Lihtsamate keskerakondlaste seisukohti ja, ja võib-olla nende inimeste seisukohti, kes on Keskerakonna valijad, kes sotsiaalmeedias selle peale sõna võtsid ja üks huvitav asi oli, et need olid Moldovat siis eestikeelsed inimesed. Et öeldi, et Kadri Simson võiks väga hästi sobida, aga nad ei saa toetada. Kadri Simson ühel põhjusel et Kadri Simson on olnud kooseluseaduse poolt. Et kui me mäletame augusti algul rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlust siis ma palusin Emoril muuhulgas tol hetkel uurida ka seda, et millise erakonna valijad suhtuvad, kuidas kooselu seadusesse panna pole nagu kaksid erakondade toetuse sisse kooselu suhtumine nagu kokku ja vaadata selle peale. Ja mina, mina eeldasin millegipärast tõesti rumalat muidugi pärast järgi mõtlema hakata, siis, siis siis seda naist teistmoodi mina oleksin IRL-i valijate hulgas on kõige rohkem nagu kooseluseadusevastased. Ei sugugi mitte. Et väga pika puuga oli Keskerakond nii-öelda esikohal selles osas, et kus juulist 80 protsenti Keskerakonna valijatest on kooseluseaduse vastu, tuleb väga lihtsast asjast Keskerakonna valijate seas on väga palju venekeelsed valijad. Inimesi ja nende seas on selline kiriku ja konservatiivsete väärtuste roll tänasel päeval nagu märksa suurem kui kui eestlastest valijate seas. Aga aga jah, et mind üllatas see, et väga palju oli sellele Jüri Ratase postitusele järgnevate kommentaaride seas selliseid kommentaare, kus öeldi, et et muidu loetakse küll Kadri Simsonit, aga kuna ta on kooseluseaduse poolt tulnud, siis ma ei loetud täiesti selgelt üks väga teadlik seltskond, kes neid kommentaare pani. Üldiselt inimesed ei seosta Kadri Simson, et kooselu seadusega tavaline inimene ei tea seda. No minu jaoks ei olnud nad nagu nad olid väga-väga lai spekter inimesi, kes võiksid arvamustega esinesed. Ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, tema on öelnud selle kooseluseaduse kohta. Ma ei tea, võib-olla hiljem muutnud oma seisukohta, aga, aga valt viimane, mis mina minu meeles on, on öelnud, et see on selline pseudopseudoteema ja ta ei ole tahtnud sellel teemal oma seisukohta välja. Tolle seaduses puhul see, see veelahe lähebki inimesi pidi, mitte väga parteisid pidi, IRL on siin üks suuremat sorti erand, aga ka seal jällegi alla see sõnavabadusolevas hääletamisvabadust. Aga see kooseluseadus oli üks teema, mida, mida me tahtsime ka täna saates puudutada, et et homme on, on Toompeal meeleavaldus siis selle eelnõu vastu. Ja ja see on, on üks selline eelnõu, mis on, on tegelikult lõhestanud päris tugevalt, sest Eesti ühiskonda, et mis see nagu lahendus üldse on, et kas seal on nagu see, et poliitikud peavad selle nii-öelda jõu ära tegema või, või on seal üldse mingit kompromissi? Esiteks nagu miks see, miks see nii palju nagu korda läheb, et nii, et miks siis nii palju räägitakse? Edgar Savisaar ütles, et see on mõnes mõttes pseudoteema ja teatud mõttes ma olen temaga selles osas nõus. Et selle teema valguses on võib-olla paljud teised teemad jäänud nagu märksa vähem tähelepanuta, et ma ei mäleta näiteks kirik oleks väga palju sõna võtnud laste väärkohtlemise või vaesuses elavate laste teemal, aga aga, aga nüüd me kuulame üle taeva nagu või kaks korda päevas on ja erinevate Eesti kirikute seisukohti kooseluseaduse teemal, et et selles mõttes ma olen nagu, nagu nõus, et võib-olla selle, see, see teema natukene tõesti nagu ebaproportsionaalselt palju nagu tähelepanu saanud, aga kas põhjus on võib-olla ka selles, et eks see ongi niisugune teema, kus igaühel on oma arvamus? Ma viitan sellesamale rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud küsitlusele kooseluseaduse kohta. Et see on vist oli ainult kaheksa protsenti neid inimesi. Tegelikult puudus isiklik seisukoht koos reaalsuse suhtes. Et tavaliselt on kõikvõimalikes küsitlustes, see küsib mingite asjade kohta, kas erakondlike eelistuste kohta on see kuskil 33, kolmandik inimestest, puudub eelistus või seisukoht? Ei oska arvamust avaldada, aga see on selline teema, kus põhimõtteliselt igal inimesel on oma arvamus. Jah, kusjuures arvamus on suhteliselt võlts, tõenäoliselt mina leidsin selle seaduse seletuskirja kaks korda lugeda ja minu pea seda väga ei võtnud et seal üritatakse mitut tassika kokku kokku segada. Öeldakse justkui, et pered vaevalt sellise prooviabieluvariant. Ja siis järsku tuleb sinna sisse ka selline samasooliste kooselu vorme, et need on nagu mitu asja on siin ära segatud. Inimesi ärritab seesamasooliste asi, aga ülejäänud asjad siis ilmselt nagu oleksid mõistlikud. Me tahame ühe seadusega mitut asja lahendada või, või vastupidi, selgub, et me tahame nagu samasooliste asja lahendada kõrvale poogime mingi muu vormi veel. Mulle tundub, et see, võib-olla see probleem tekkiski, sulad viitud sellest, et, et võib-olla ei juletud alguses poliitikute poolt välja öelda, et mis on tegelik ELT soov Väino Linde realiseerida, kes ütles, et kuulge, et tõmbame piduriteta jagamisele sealse kaheksa, et kui te tahate kaht eesmärkide, võtame siis selle nii-öelda koostöö kooselulepingu ette ja siis pärast proovime samasooliste ka sellesama asja ära õiendada siis vähemalt üks mure, millel on näiteks mingite perede liidud öelnud, et seda tuleks kindlasti vaja, nende muretseks, siis ära lahendada. Aga see ei lähe kokku nende inimeste ideega, kes siis tegelikult oleks samasooliste asja ajada ja kui see küsida, et kuidas sellest üle saada, et et ma ütlen, mina, mina ei tea, sest et et võib-olla, ega, ega, ja ma arvan, et ega ei saagi sellest lihtsalt niimoodi üle. Üle saabki see, et noh, kui nüüd on kaks varianti, kas võtab selle vastu või ei võta vastu. Noh, kujutame ette, võtab selle vastu on ju. Et ehk siis annabki nagu aeg arutust, selles mõttes saab küll vastu ja, ja siis on nagu näha, et kas need hirmud mis praegu on selle seadusevastaste poolt nagu esile toodud teostuvat või mitte. Et ja, ja teine asi on see, et me ma ei, ma ei usu elu seeski, et, et kui me vaatame sedasama noh see küsitlus tuli väga selgelt välja, et et see on väga erinev suhtumine põlvkonniti. Et, et, et nooremate kui 35 aastaste seas see on ainus grupp, kus kooseluseadus suhtes oli positiivne hoiak, et see protsendid olid, et kuni 30 viieaastase seast toetab 52 protsenti ja 39 protsenti Mostmisele ainus grupp üldse kus toetus oli suurem. Et noh, need inimesed saavad ju ka mingil hetkel, nad on, nad ei ole selles vanusegrupis kuni 35 aastat nädala vanusegrupis ühel hetkel 35 kuni 50 ühel hetkel üle 50 aasta, ehk kus oli see väga selgelt vastuseis on ju, et noh, võib-olla siis aeg annab arutust, et et kas need hirmud nagu teostavad või mitte, et ja ma saan täiesti aru nagu vanemast põlvkonnast, kes on 50 67 50 tsellu ülepingutatud Mart Juur, kes 50 aastaseks riigid kohe vanemasse põlvkonda. Et see ongi nad ongi need inimesed ongi ju tegelikult elanud ja kasvanud üles teatud noh, nagu suhtumisega sellesse teemasse, neil puuduvad isiklikud vahetud nagu kogemused homoseksuaalsete inimestega mis seal nagu võib-olla tõenäoliselt tänapäeva noortel noh, ütleme kuni 20 aastased, kes maailmas väga palju ringi sõitnud, kus maailmas on olemas okei, need on nõukogude inimesed, kes teadsid, rästi on kriminaalkorras karistada, kuigi seda tegelikult nagu väga palju rakendatud. Aga just oli, et nad on elanud, ei saa. Ja sa ei saa öelda nende inimeste nagu hoiakud, arvamused oleks nagu vale, et selles mõttes, et te olete valesti elanud, valesti aru saanud. Et nii ei saa öelda, et selles mõttes ongi, et see asi jääb eesti ühiskonda mõneks ajaks kindlasti nagu lõhestame, aga aga ma ütlengi, et selles mõttes nagu kõige parem nagu kõige parem mõõdupuu siinkohal on nagu aeg, et, et noh, siis on, kas on näha, et oletame, et ta ei võeta vastu, siis on asi selge, mingi aja pärast tehakse uus katsevariant, kaks võetakse vastu. Eks ei tähenda ka veel midagi, et see asi nagu käima läheb, siis tuleb vaevata kõik need igast rakendamisseadused rakendamismäärused, muuta kõik võimalikki kõikvõimalikke pabereid, kaasa arvatud selleni välja, et ekspresident võib-olla meil kooselulepinguga ja võib-olla samasooline abikaasa ja nii edasi, nii edasi neid neid dokumente meeletu hulk, kuna need jõutakse vastu võtta. Ja kas seda võtab riigikogu, praegune koosseis jääb järgmisele. Eks see ole siis hiljem näha mind ennast lihtsalt sellest nagu vaidlased patise häirib, natukene see, et, et on ütleme, selle seadusevastaste argumendid, et et kuna meid on rohkem, siis, siis meil on õigus, et see on nagu selline, et rahva tahe, aknad aga meil meil on täpselt samamoodi. Kõikides asjades ei tohi näiteks ähvardus korraldada, maksud on põhimõttelised asjad, mis ei meeldi kellelegi. Eelarve küsimustes ei saa ka samamoodi, muidugi sa võid öelda, et ei meeldi, aga noh, kõikides asjades ei saa nii teha, et tõenäoliselt kellelegi meeldigi sõdida. Jah, et noh, minu seisukoht on see, et kui nüüd saaks selle kiiresti vastu võtta, siis võib-olla saab selle teema nagu natukene maha jahutada ja, ja kui rahulikumalt selle teema üle diskuteerida, siis alati võimalus, võtame vastu seadus, millega me tühistame selle seaduse. Ja see võimalus on, eks, et seesama, mida paljuräägitud alkoholi tarbimine avalikus ruumis, mis, mis võeti vastu ja nüüd on, on hakatud seda muutma. Aga üks otsus, lähme nüüd järgmise teema juurde, mis, mis ka sellel nädalal Sulev tänu sinule paljuski avalikuks sai, on Eesti Energia juhivahetused Sandor Liive pikka aega Eesti Energiat juhtinud, et inimene on veel ametis jämedalt öeldes kaks kuud ja nõukogu otsustas, et temaga siis uut lepingut ei sõlmita ning tema asemel hakkab detsembrist Eesti olulisemat riigifirmat juhtima Hando Sutter. Aga tore on, ma saan aru, et see juhivahetust sooviti ja selleks avalikustatud nii või naa, et nõukogude oli neljapäeval kuidagi tegi otsese. Ja nii ta läks. See aeg, millal see nagu avalikuks sai, oli lihtsalt selline ka väga põnev, et samal ajal oli, oli Sandor Liive Jordaanias sõlmimas olulisi lepinguid, selline pikaajaline projekt, mida, mida liiva vedanud. Minu mul on nagu Sulev tegi suurepärast tööd, sai selle artikli sisse, aga, aga kui ma vaatan nüüd Eesti riigi poolt, siis asjade käik oli erakordselt piinlik. Et kõigepealt ilmub Kolmapäevases ekspress, siis suur lugu sellest, et Hando Sutter on sisuliselt ära valitud. Väga detailne kirjeldus, kuidas on nõukogu liikmetelt eelnevalt vahetatud sealt teadlikult välja ja ja, ja nõnda edasi. Siis nõukogu esimees esineb ühes teises väljaandes kohe õige pea avaldusega, et ei ole midagi valitud? Ei muidugi valitud läheb natuke aega veel mööda, siis selgub, et ikka on valitud. Et Sulevila kiilusunud ajakirjanikud tegid tubli tööd, aga, aga see, kuidas siis ma ei tea. Ma ei hakka küsima sult, allikaid vist veel kehtivad. Et kuidas sa selle said, aga, aga, aga mõnes mõttes jäätis nagu asjaajamises nagu riigi poolt või nõukogu poolt või ma ei tea, kust see nagu lekkis väga piinlikku nagu moekas, nii aetakse siis asju. Erkki Raasuke ajas. Ta läkski täpselt nii nagu asjad olidki, et selle mehe töölevõtmine oli viimase templi saamatu viima, otsustusi tegema, kuid oli kõik mõistsid, et juba tema on välja valitud. Aga no seal oli tahet, ehk saaksime konsensusega ost suurt, et kõik on tema poolt ei olnud kõveraks meest, jäid eriarvamusele, üksist vormistus, kirjaliku eriarvamuse, et nad selles mõttes kõik vastas tõele, nii need asjad olidki. Aga noh, see on paratamatu, et kui sa selliseid suuri otsasid, teed, kui on palju suhteliselt palju inimesi ikkagi, kes on nende otsustamise juures, siis see võib võib nagu välja lekkida, eks raasuke oleneb keerulises olukorras, et ta tal ei olnud. Küll aga, aga see, et Eesti Ekspressi artiklit kirjutleb, oli tõenäoliselt kõigile ju teada asjaomastele ja muidugi selleks aga nad kõik hoidsid neid nimesid ilusast, see enda teada, et selles mõttes nalja täiesti nagu pluss plusse jagada kukkuma kui omanikule, ütleme mis mind nagu, nagu kõrvaltvaatajale väga täpselt detailidesse nagu teadmata nagu, nagu selle asja juures nagu nagu häirib, on see, et noh, seesama asi, et see viis on ja kuidas sa nagu avalikuks sai. Ja teine asi, et kui asi oli nagu avalik siis kõik nõukogu liikmed ja rahandusminister hakkasid rääkima, et kui hea mees oli, oli Sandor Liive tegi suurepärast tööd. Ja siis uus juht tulema mingist novembrist asub tragendrist pidime üsna räägib sellest, et väga ümmargust juttu, et ta peab ennast kurssi viima, alles asjadega jääda, ka avada kavatseb katad enda asjadega, mida Sandor Liivet tegi, et et minul tekkis see küsimus, et mis te siis seal oli selgelt näha sellest kõigest kumas läbi, et oli poliitiline tahe Eesti Energia juhti vahetada. Selleks ju selleks plakatiga neid nõukogu liikmeid välja vahetama. Et mis te lasite siis lollitada Sandor Liivet, kes tegelikult on ju Eesti energiat juhtinud ju tegelikult ju hästi vaatama Eesti Energia kõiki tulemusi. Võib-olla mõne välisprojekti puhul tasuks olla kriitiline, aga mis ta siis lolli mängida ja kandideerida öeldule, raamat on poliitiline otsus, juht, vahetuna, kandideeri mees parem näiteks Tallinna Sadama juhiks või kuhu iganes. Et ära tee seda minu arust natuke, nagu alandati kogu selle asjaga selle protsessiga Sandor Liivet ebaõiglaselt. Aga see on minu isiklik arvamus ja ma olen sinuga nõus, et seda on ka nõukogu liikmed mulle rääkinud. Et loogika ütleksin niimoodi, et kõigepealt öeldakse olemasolevale juhile, et kas me oleme sinuga rahul või ei ole. Ja kui see selgub, et ei ole rahul, siis antakse talle võimalus rahulikult taanduda. Et ta leiaks endale vaikselt uue töökoha, veelgi ägedam, ta võib aidata ka endale järglast leida. Kuidas ta teeks koostööd, ehk siis ta ei pea võistlema kellegi teisega. See variant oleks täiesti võimalik olnud, aga et riigi poliitika on praegu, teeme kõikidele riigifirmade juhtide kohtadele kursis, sandus on, tegelikult on see hästi selle kehva põhimõte, et meil tegelikult on olnud kaks suurt konkursse, on hästi energiat, oli Tallinna Sadama juhid ja Eleringijuhid ja, ja põhjus on see, et neil on tähtajalised lepingud ja et siis nad igaks juhuks teeme, et oleks nagu kuidagi viisakam pikendada lepingut siis, kui on olnud mingi konkurss. Aga tegelikult need konkursid on sisutühjad. Sutter, kes tuleb, ei tulnud ju ise konkursile kandideerima, vaid tegelikult otsiti nii-öelda sihtotsinguga, tehti talle ettepanek, et tuleb noh, inimesed ei tea ju, et kas, kas olemasolev juhi juht kas seal on eelis juba? Ma ei tea seda, et kas ta ka ollakse rahul? Jah, et selles mõttes ma nagu Sulev seal mina saaks selles osas nagu ette heidaks, et avalikel konkurssidel tulebki kutsetega leida, et olles ise nagu päris palju nagu pidanud elus nagu kõikvõimalikke konkursse eraldama, siis, siis tegelikult seemnel Sulev viitas, et et, et väga paljud inimesed näiteks, noh nagu sinu organisatsiooni väljast võib-olla julgegi nagu tulla kandideerima, juhatasin suudeldes oma organisatsiooni sees on pädevad inimesed olemas on niikuinii, et et või siis olemasolev inimene äkki jätkab, onju mis iganes, et selles mõttes, et see sihtots, sihtkutsed nagu minu meelest on täitsa okei asi, et ma isegi ei mõelnud seda, ma mõtlesin lihtsalt seda, et kui sa oled nagu, ütleme ettevõtte juhiga rahul. Et siis ei ole mõistlik teha konkurss lihtsalt igaks juhuks vaadata, kas keegi tuleb veel, et näiteks Tallinna Sadama ja Eleringi näide ja kui sa ei ole rahul, siis sa võiksidki öelda, et sa ei ole rahul, ta taandub ja siis ma teen konkursi. Üks üks noh, natukene, mis veel kord viitab sellele, et need asjad olid juba ette ära otsustatud. No ma olen kuulnud väidet, seda, et ka üks teine Eesti Energia juhatuse liige Ta kandideeris sellel konkursil, aga ei saanud mitte esimesest voorust Kedased praagiti kohe nagu kõrvale. Et noh Keda ta seal sellele, et tegelikult oleks, oleks olnud viisakas nagu anda kohe alguses mõista, kui see konkurss välja kuulutati, et me otsime uut, niiskunud uusi juudi minu teada võib-olla Sulev, sa täpsustanud, aga lõppvooru jõudis neli kandidaati, kellest kolm olid Eesti energiaga seotud, lisaks liivale veel kaks. Kõiki ei tea. Aga aga mul oli üsna pikk nimekiri projektidest, mida oleks võinud liivale ette heita. Neid nurjunud projekte seal eesti energias, selles mõttes, et mõlemad eelarve Ülale, vaelamanni risk jäänud arvestamata kõikjale just kõik ei läinud nii nagu arvata, et mõni on tehtud liialt suure entusiasmiga. Parim näide nendest oleks õlitehas õnnetu, mis ei ole täisvõimsusel tööle läinud, mida, mille tulusid juba ettevõte tahtis kasutada aastal 2012 tulusid sellisel määral siiamaani veel tulnud. Et neid oli päris päris pikk rida. Aga nagu ma aru saan, lõpus ei heidetud sugugi neid asju sellepärast, et praktiliselt kõik käinud läbi kunagi nõukogu ees nõukogul jäänud Key oli nendele muredele rõõmud. Põhiliselt küll muredele siis kaasa elanud, nii palju, kui oskas lukku seid seal hoopis teistsuguseid etteheited. Üks põhilisemaid oli nii kummaline kui ka see ei ole, et kuule, mees, sul lihtsalt nii kaua selle firma eesotsas alates 1009 aastat, et me tahame saada teistsugust hingamist juhtimisteooria järgi sa oled liialt kauaks jäänud istuma? Jah, see see on nagu see, et asi, et nad nagu poliitikaski eestlased aeg-ajalt tahavad näha värskeid nägusid. No sealpool tõenäoliselt ikkagi olnud eestlased, kes need nägusid tahtsid näha vaid, vaid vaid ma arvan, et Eesti energia ümber on, on väga palju noh, mitte väga palju, aga mitmeid mõjukaid huvigruppe on olemas, selline ikkagi poliitiline soov riigifirmades toimuvat suunata, kontrollida et teisalt ega, ega iseenesest ei olegi mulle endale tundub, et väga raske on praegu öelda, et kas see juhivahetus on nagu hea või halb, et me saame seda hinnata, kui uus juht on, on ametisse saanud ja tegutsenud siis tegelikult selle uue juhi taust on ju täitsa korralik, et ta on töötanud selliste eesti kapitalistide juures nagu Sonias Nonii, Urmas Sõõrumaa, Armin Karu, eks, kes on, on kõik olnud edukad ettevõtjad ja ta ei ole olnud seal lühiajaliselt? Karjäär on kolm kuni viis aastat ja praegu ta juhib elektri börsi, et selles mõttes noh, ütleme see sellele valikule ei saa midagi ette v-le heita. Kui üks väike tõrvatilk oli, millest kõikvõimalikest pressiteadetest kui loetleti üles, kus ta varem on töötanud, seda firmat ei olnud mainitud, et et sellist Baltic proot anda, mis oli, et ta oli siis 2007 2010 veebruarini oli ta nõukogu esimees ja 2010 septembris kuulutas Harju maakohus välja selle telekommunikatsioonifirma pankrotti. Aga äris ikka tuleb ette, aga naljakas ise lihtsalt seda nagu siis nagu nendesse esimestesse pressiteadetes, mis räägiti, ei saa seda firmad isegi mitte. Ma pean silmas, et peaks nagu, paneme sinna juurde kohe niimoodi, et see firma lõpeks pankrotiga. Aga nendes teadetes ei olnud seda isegi ära mainitud. Sellest aastatest kolmeaastaselt sellest aga noh, ikka võetaksi, poliitikud unustavad oma kuulumise komporteis Siimilises märkimastena rippike. Juhtub on ju, et mees on nõukogu esimees, et see ei ole selline pidev tööd tavaliselt? Jah, aga võib-olla on ka veel oluline selle Eesti Energia juhivahetuse puhul, et mis võib nagu edasi saada, et tegelikult me täpselt ikkagi tilgad mida ootab, kas siis nõukogu või mida ootab nagu poliitiline juhtkond Eesti energiast, meil olid viited kevadel koalitsioon leppe sõlmimise ajal, et tegelikult tahetakse seda tükelduktorit oluliselt muuta, eks, et kui mälu ei peta, siis oli vist seal kaks-kolm punkti, oli energeetika osas, mis oli selleaastasest tegevuskava sisse mandrilt üks oli, üks oli Eesti Energia tükeldamine sulamine on õnneks olemas, siis teine oli selle nii-öelda omaniku ootused Eesti Energia aktsiaseltsi koalitsioonileppest ka konkreetselt, kus olid need sees on ja siis oli seal vist nende kateldes puidu põletamise toetuse maksmise lõpetamine, mingi kolmas asi oli veel, ma väga vabandan, mul ei ole koalitsioonilepet ees ja, ja on selge, et Sandor Liive neisse plaanidesse vist väga entusiastlikult ei suhtunud, seal on, tegelikult on see küsimuse koht võib olla, mis Eesti Energia puhul on laiem, ongi see, et et kas peab riigile kuuluv ettevõte tegelema nii tugevalt välisturgudel ja selle põleb põleb põlevkiviõli tootmise arendamisega, et, et võib-olla võiks riigifirma ülesanne olla elektrivarustusega tegelemine ja, ja need selliseid riskantsemad äriprojektid andagi ettevõtetele tuua börsile ja nemad asja ära lahendas. No see ongi plaan, et tõstame siis selle selle elektrivõrgu, mis inimesi reaalselt varustanud sele lahutud, lahutaks riikiammerg Eesti energiast ära. Too jällegi annab sellise stabiilse sissetuleku meeldib investoritele laenuandjatele, sellepärast et selle vastus laenu anda. See on selline pikaajalisem kava. Praegune Eesti energia saab suhteliselt odavalt laenu, kuna tal, see jaotusvõrk on olemas, kasutanud seda rahaliselt suhteliselt skantseteks asjadeks, näiteks seesama õlitehas, mis ei ole käima läinud ja mille tõttu on ka praegu järgmiste õlitehaste ehitamine peatanud. Aga muidugi peab arvestama selle kõige juures, et ka sellega, et Eesti energia mis energeetika ümber on väga palju erinevaid huvigruppe, kes oleksid kindlasti huvitatud sellest, et mingites positsioonides Eesti energia nõrgeneks ja nende positsioonid selle võrra nagu tugevneks. Ja võib-olla selliste kriitikute või skeptikute hinnangul ongi see, et võib-olla see kogu see juhi vahetus oligi tehtud selleks, et mingite huvigruppide Huvigruppidele nagu vastu tulla ka vast tõesti nagu see, nagu seda saab siis nagu näha, et kas see nii juhtub, aga siis kui ta börsil, siis on ju, et Eesti energia praegu nii-öelda börsiette staatuses ja võlakirjad Londoni börsi jõustunud veel, aga reaalselt Ta ei ole ju noh, börsiettevõte minu meelest oleks ja minu arust sander Liivel oli see plaan viia osaliselt Eesti Energia börsile, et ma arvan, et selles mõttes oleks see nagu kindlasti hea plaan, et siis kindlasti muutuks ettevõtted nagu rohkem nagu läbipaistvamaks ja selle juhtimine, aga nõukogu tegevus, millest me praegu ainult siin ka mõningaid asju lihtsalt puhtalt spekuleerima, onju. Aga samas oli Liivega sellel seisukohal väga kindlalt, et oli tükeldamise vastu, et noh, tema kogu tema juhtimise ajal on olnud pigem ikkagi, et mida suurem, seda parem ja, ja ka need välisprojektid, kõikide juhtide eesmärk teha suuremat vägeva paremat õudusega, et noh nagu Sandor Liive riski nagu Eesti energiat nagu niisugust suurt eraettevõtete võib-olla võib-olla noh, et on, on meil siin see, et poliitikutel on arusaam, et riigiettevõtete natukene teistmoodi juhtima mitte võtma nii riskantsed selle ettevõtte eest mitu õliga ma eeldaks, et praegu ta on, ta on selle eest väljas üks võimalus, täitsa loogiline ta selliseid asju teeb, et nüüd peabki suurelt, mõtlevad juba kehva olekski väga madalalt selles mõttes nagu mõttelennule küll, ei tohiks Sandor Liive puhul midagi ette heita. Küsimus on lihtsalt selles, et poliitikud riigi puhul ongi see mitu tasandit, näiteks, et kui sa vaatad ettevõtte seisukohalt, siis ta peabki kasvama suureks saama ja nii edasi. Aga poliitikute seisukohalt võib tekkida küsimus, et kui on üks ettevõte Eesti turul liiga suur või domineeriv, et, et see ei pruugi olla tegelikult kogu sellele majanduskeskkonnale ärikeskkonnale hea oja oli kunagi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa kella tegutsemise ajal Eesti energia lihtsalt taastuvenergeetika kai tegelenud. Sest ta tahtis ise tegeleda sellega ja ma ei tea, kas seal oli otsene seos, aga vähemalt hakkas tegelema sarkasmiga tegelema. Noh, kokkuvõttes tänu sellele Eesti energia ei ole nii suur kui ta, kui ta oleks võinud olla, ehk saame öelda, et Urmas Sõõrumaa kahtlemata aitas kaasa konkurentsi tõstmisele Eesti energeetikas. Jah, aga mis on vist maha võetud, mis on hea, on see, et need muutused, mida kevadel valitsuskoalitsioon on plaanis, et nendega ei tormata nüüd enne enne valimisi, et see ei ole see teema, millega, et linnuke kirja ja öelda, et me tegime ära vaid, vaid tõenäoliselt saab see olema ikkagi järgmise riigikogu nii-öelda otsustusteema, võib-olla ka valimisdebattide üks üks küsimus, et mis riigifirmadest ja energeetikast tulevikus võiks saada. Ja tähelepanuväärne on see ka, et Eesti energia Sandor Liive ajal aitas tuua Eestile europõhimõtteliselt, seal oli üks tehing. Kus siis Eesti energia müüs maha oma põhivõrgu, praegu me tunneme seda nime all Elering mis aitas niivõrd palju turgutada, turgutada riigieelarvet. Et me saime, ta andis märkimisväärse panuse. Euro tulekul Eestisse. Lähme meie edasi järgmise teema juurde, räägime kaitsepolitseinik Eston kohvrist, kes endiselt on, on Venemaal vangis. Ja täna või sellel nädalal Postimehes ilmus intervjuu pikem usutlus Sis Kohverile Venemaa poolelt katud advokaadi Jevgeni Aksjonov iga. Ja see seal intervjuus oli mitmeid tähelepanuväärselt detaile, mida sa advokaat nagu välja välja ütles, mis võib-olla tekitavad ka kummastust. Et üks asi on see, et et see Venemaa poolt siis meie kaitsepolitseiametniku kaitseks määratud advokaat ei usu eesti poole versioon. Tal on esitatud mingeid tõendeid, mida Eesti rahvas ei ole näinud. Jah, et tegelikult on ju see asi läheb üha enam sellesse suunda, millest ju tegelikult Eerik-Niiles Kross prognoosis, et hakkab minema, et et pärast seda, kui, kui, kui need esialgsed advokaadid eemalejaid. Et, et tõenäoliselt me hakkame veel ka varsti kuulma. Ma võib-olla mingeid avaldusi Eston Kohveri endalt. Et sellistel puhkudel tuleb nagu tuleb nagu säilitada nagu kaine mõistus ja mõelda, et millises kontekstis on tehtud ja ja, ja, ja, ja loota, et need avaldused võib-olla, mis sealt tulema hakkavad, ei hakka väga meie eriti, kui nad tekivad vahetult näiteks enne valimisi ei hakkaks seda sisepoliitilist poolt nagu, väga nagu mõjutama. Jah, see saab see protsess muidugi alguses öeldud selleks kuus kuud võtted, see kuus kuud satuks selliselt ta nii-öelda meeldivalt valimiste, et vabariigi aastapäevale noh, infosõja pidamiseks, kremlile, Kremli, eesti vastanduse kremlile väga hea trump. Me ei tea, kas sealt tuleb mingeid avaldusi, kui need tulevad ebameeldivad, mis tingimustel nendeks on välja antud. Ja kui kokkuvõttes isegi see õnnetu mees peaks võtma süü omaks näiteks siis ma väga loodan, et ka tema kolleegid saavad aru, nad, ta teeb seda, sellel eesmärgil see kiiresti koju saada. Ja see on Eestile olnud kogu aeg eesmärk number üks Toomasele mehe kujukskiks. Mis nipiga aga neid võimalusi, et kas teda vahetatakse näiteks välja kellelegi vastu? Neid võimalusi on igasuguseid ja need on asjad, mida me mida me ei tea, seda aetakse ikka väga-väga suure saladuskatte all. Aga sa, advokaat, selles Postimehe loos viitas et see väljaandmine või vahetus võiks, võiks olla nagu tõenäoline ja, ja mis oli, oli üllatav, et ta tõi sisse ka mitte ainult Eesti Eestis vangis viibivad isikud, kelle vastu vahetada vaid, vaid viitas lõhes ühele endisele alampolkovniku lesk, kes on leedu vanglas ja kes oli seotud Vilniuses ennustatele teletorni, tema väljuvad, see on pigem oleks nagu selline ime, sellepärast et leedulased tahaksid selle mehe ikka, nende rahvusliku tragöödia tekitajatest. Nemad tahaksid selle mehe Külliga kohut pidada. Aga see võib olla hulga laiem, et asi ei puuduta üldse ainult siin Baltimaid puudutada meie NATO liitlasi, ameeriklane välja, eks, et neid tegelasi, kes on siis vahele jäänud ja Venemaa jaoks töötanud või kes keda venelased soovivad kätte saada, sest noh, seal on ka muid kurjategija, neid on nagu suur Pikri rida, just et väga palju selliseid läänemaailma jaoks kurjategijaid. Aga kellel on Venemaal mingis Ida-Venemaa poliitilise ladviku, kui on, on, on väga palju, näiteks Ameerikas on ju et ja need kõikvõimalikke neid vahetus tegi, tehinguid me oleme näinud, tegelikult küll ja kuulnud on ju, et kus, kus on, kus on toimunud see ja raske öelda, sest me ei tea, ei oska ju öelda, et mis on nagu Eston Kohveri nakaal sellises tehingus on ju, et et siin see valdkond, mis, mis millest räägitakse luurajate Valhallas, mitte nagu avalikud jah, et ühest küljest, kui kui me teeme temast kogu aeg rohkem, mitte rahvusvahelisel areenil, siis peaks tema juures kaal suurenema. Ja teisest küljest, kui seal nagu väga palju räägid siis ta hakkab tüütama ja vastupidi, võid ka üle pingutada. Et sinna selline peen mängida, mida me lihtsalt ei tea, Eestil puuduvad kogemused selles vallas, aga fakt on see, et eestlased on tavaliselt saanud igasugused vangid kätte, kaasa arvatud Liibanoni pantvangideks ja noh, neid on kuskilt ära toodud. Ukseks tooksid Eston Kohver ka mingit pidi sealt Venemaalt ära näha, et lõpptulemusena taandub see küsimusele, mis tingimused või mis hinna eest ja mis, mis on see, mida, mida vastu andes selge tamp sellest advokaadi intervjuust on, on, mis mina välja lugesin, et ikkagi vaadatakse teda kui nii-öelda kaupa või ja advokaat on viidatud ka eesti pressis, et ta ikkagi teeb võid teha koostööd FSB-le, et sa selles mõttes tema sõnu väljaütlemisi lugedes võid nagu mõelda, et võib olla, selliseid asju tahetakse tõesti poole teada, on? Jah, see näis, nagu oleks tegemist teatava pakkumisega, mida ka avalikult väljendada. Sa tahad, et rahvas ei pea üllatuma, et selline asi toimub, aga jällegi avalikult neid asju jäeta. See on tunduvalt suurema saladusega toimuv protsess. Kristi energiajuhi valimine. Puhtisiklikult mul poleks midagi selle vastu, kui Herman Simm või kohalik Dresen saadetaks Venemaal, aga aga ilmselt nende kaal Venemaa jaoks ei ole. Tähtsus ei ole nii suur, et sellist sellisel tehingu peale minna. Nojah, neil ei, puudub praktiline väärtus isla omas neil ei ole mingit infot enam sinna viia. Samal ajal kui näiteks lange ühe riigiduuma saadiku poeg istub Ameerikas, siis, siis on täiesti selge, et nad et sellist inimest tahavad lennust kätte saada, et tema isa teeb kõik, et ta kätte saadaks. Aga lähme siit teemalt edasi, vaatame Euroopa poole. Andrus Ansip, meie endine peaminister, peaks järgmise nädala alguses ehk siis esmaspäeval minema Europarlamendi ja hakkama vastama küsimustele ning siis parlament peaks otsustama, et kas, kas neile meeldib, et Andrus Ansipist saab volinik või, või mitte. Mis te arvate, kui ladusalt Ansipil seal see esinemine läheb? Ma olen, no see sõltub, palju temast endast on ja ma saan aru, et teda on tohutult viimasel viimastel nädalatel briifitud, treenitud, läbi mängitud olukorda ja ka natukene risti ettevaatlikuks teeb see, et tal on praegult natukene nihukest tõbi kallal, et et võib-olla see tema sportlik vorm ei ole hetkel nagu kõige parem, et toodame, et noh, see nagu väga ei häiri teda, pigem nüüd räägitakse küll, et see haigus on hakanud Sebastian ära läinud. Ta hakkab leevenema, nüüd te tekitate huvi kuulajatele maksete tegemist külmetusega. Ütleme lihtsalt kõrge kõrge kõrge palavikuga ei tea isikuandmed nagu rääkida siin, kuigi ta nagu avaliku elu tegelane, tema tervislik seisund peaks olema nagu avalik asi, aga Ta ise on intervjuudes välja öelnud ka seda, et ta on sadu lehekülge materjali läbi töötanud ja valmistada ka väga tõsiselt sellele niinimetatud siis kuulamisel just et see on kolm tundi, kestab see tema kuulamine, esmaspäeva õhtul esitletakse 45 küsimust. Alguses ta saab teha üpris sellist tunnustust, siis on minut aega küsimus kaks meetrit vastamist. Sageli see toimub jällegi niimoodi, et tõlkimise teel, eks, et saadikud on üle Euroopa laiali. Mõnikord küsitakse midagi horvaadi keeles, siis tõlgitakse inglise keelde, sealt tõlgitakse järgmisesse keelde sageli need saadikud niivõrd niivõrd hõivatud oma küsimusega ahelas küsijad ühtisid sedasama küsimust mitu korda, sest nad ei pane tähele, mida eelmine küsis. Nad on erinevates parteis fraktsioonidest ka Justin, need küsimused siis nagu Ansipit siis kuulub siseturu ja tarbijakaitsekomisjon peaks kuulama, onju. Ja siis need küsimused on siis loodud niimoodi, et ongi meetodil võib proportsionaalselt sellele, milline on siis nende suuremate gruppide nagu esindatus parlamendis, nagu mina olen aru saanud, on ju kõige rohkem saavad küsida konservatiivide sotsialistid võiks tõesti 10 45-st, et et ja siis teoreetiline võimalus keegi Eestis küsiks, on olemas, aga, aga see on pigem nagu teoreetiline, kui reaalne, et Kaja Kallas on asendusliige selles komisjonis minu teada? No ta saab seda küsimust esitada ikkagi pigem nagu olematu ja see võimalus, et et võib-olla kogu selle Euroopa Parlamendi poolt kriitilisema küsimuse esitaja saaks võimaluse küsida, ehk Indrek Tarand on ka vist nagu olematu, nagu ma aru saan, kui ta just omaenda küsimust mõnele rohelisele kaasaja ja aga on selge, et neid ikkagi üritatakse grillida, et see neid saadikuga vabandust volinikukandidaate, et ka sinna varem on toimunud selliseid asju. Nendel sellel nädalal toimunud kuulamistel ei ole ja kõik sugugi ladusalt, seal on probleeme, on olnud neil prantsus, prantslasest volinikuga, kes eelarve asju peaks hakkama kureerima brittidega, kes olid mõlemad tegelikult õlg üpris üllatavad valikud, on olnud probleeme, nüüd on see asi, et nemad on need nii-öelda rea volinikud ehk nende puhul toimubki poliitilisi mänge järgi jäävad ja asepresidendid, et nende puhul ilmselt asi võiks minna natuke ladusamalt, aga kindlasti üritatakse küllaltki rahul, kui eelis on see, et seal põhiline vastuolu tuleb ikkagi praegusel hetkel sotsialistide konservatiivide vahel ja ta lemmasi kummastan nagu liberaalide oma. See natuke võib saastada. Aga miks see kuule, ma ütlesin, oluline on see ka kuulajatele ära, et on see selline puhtalt formaalsus, et näidata, et Europarlament on tegelikult maalsega. Tegelikult võib isegi laiemalt vaadata, et tegelikult on ju Euroopa Parlamendis kogu sellises otsustusprotsessis parlamendi rolli viimastel aastatel oluliselt tõstetud suurendatud. Et parlament ei oleks pelgalt nagu Komisjoni kummitempel on ja nagu nagu meil Eestis räägitakse tihti, et meie riigikogu valitsuse kummitempel, et viimastel aastatel on see parlamendi rolli kõikvõimalike asjade nagu heakskiidusaatmine saamisel oluliselt suurendatud. Ei, selles mõttes ei ole kindlasti formaalne. Teisipäeval kell 11 peaks olema selge, et kuidas selle Ansipi läks, siis annab see komisjon oma heakskiidu või? Hullemal juhul ütleb, et seal on erinevad variandid, kuulame veel ja nii edasi. Ja 24 tundi on aega nats, komisjon võiks mõned tunnid edasi lükata selle väljalõikamist. Jah, ja järgmine nädal on ka meie naabrite esindajate kuulamised, on on nii soomlaste volinikukandidaat, Kadanedukui kui Läti endine peaminister Dombrovskis nii-öelda küsimusterahe all, meie aga täna oma saate lõpetame vikerraadio stuudios olid, et ajakirjanikud, Urmet Kook, Sulev Vedler ja Aivar Hundimägi ja rahvateenrite saade küll teises koosseisus eetris jälle nädala pärast kõike head.