Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Reitinguagentuur standard ja poor hoiatas kevadel soomlasi majandususalduse reitingu võimalikust langetamisest lähima paari aasta jooksul, kui riigiseis ei parane soomlastele. Majandust on seni usaldatud, mida kajastab ka kõrge kolmekordse A reiting. Hoiatus oli Eesti jaoks õpetliku sisuga, sest oleme kasutanud põhjanaabrit olulise eeskujuna. Soomlastel ei, miks on 2008. aasta ülemaailmsest finantskriisist väljatuleku raskused? Soome ekspordinäitajad on majanduskriisijärgsetel aastatel püsinud allpool maailma vastavaid rattureid mis viitab riigi nõrgenenud konkurentsivõimele. Viimase näitaja puhul ei tule sugugi kasuks ka fakt, et samal ajal on kulutused tööjõule kasvanud ning asuvad nüüd kõrgemal kui eurotsooni keskmine. Reitinguagentuur pööras tähelepanu veel Soome elanikkonna vananemisele tööealise elanikkonna arvu vähenemisele ning positsiooni kaotamisele globaalses võtmetehnoloogia sektoris. Selle viimase tähelepanekuga jõuame siis tehnoloogia tari osani, kuna võtmetehnoloogiaks mobiilside, kus soomlased oskasite ühe kanadele sapi koma võtmepositsiooni kaotada jäätise lõpuks ilmaga kogu võtmekimbust. Olukorra kirjelduse teeb aga põnevaks peaministri Alexander Stubbi äsjane selgitus põhjustest, miks soomlastel on hakanud kehvasti minema. Ameeriklastele antud intervjuus nimetab peaminister riigi kahe peamise rikkuse allikana paberitööstust ja Nokiat. Mõlemas valdkonnas kulgevad asjad allamäge ning kummagi ettevõtluse teemide sünnis on süüdi üks ja sama patukott. Selleks on üks tuntud õunalogoga firma. Alexander Stubbi arvates tappis Apple'i telefon Nokia ning sama firma tahvelarvuti lõi noa paberitööstuse selga. Kommentaari alguse juurde tagasi tule siis standardne pool ei oodanud kahte aastat, hoid langetas Soome reitingud juba eelmisel nädalal ühe astme võrra allapoole. Olgu kõrvutuseks siis lisatud, et Eesti jääb nüüd põhjanaabrist maha kahe astme võrra ning meie reitingut bolehtsamas ähvardatud. Pilt väljaütlemist võiks käsitleda kergem ärrituse viljana, kontrastsuse ning üledramatiseeritud näitajana. Paraku aga nimetas sama mees keset suve Steve Jobsi nime, kes olevat soomlaste töökohad ära varastanud. Juhul kui Stubb mõtleb tõsiselt, et soomehädade peasüüdlane haub omi pahuplaane aadressil Von Infinity Kupertiino California, siis pole vaja reitinguagentuurile etteheiteid teha. Tõenäoliselt jätkub allakäik seni, kuni tegeletakse vale süüdlasega võitlemisega. Kindlasti on huvitav teada, kuidas reageerib telefonide ja tahvlite müük riigijuhi hukka mõistule. Tegelikkuses on Appleile soomlastel langust raske ette heita, sest Nokia käes oli hulganisti mobiilsidega seotud patente, millede kasutamises tasus Apple'il kopsakat tasu. Ning mida edukamaks i telefonid osutusid, seda rohkem Nokia nendelt müügilt teenis. Peadirektori Elopi sõnul teenis Nokia näiteks eelmisel aastal umbes kümmet tuhandet patenti sisaldava portfelli pealt litsentsi tasudena 635 miljonit dollarit. Apple'it kõrval teise suure maksa sellest litsentsitasude rahahunnikust moodustab tegelikult konglomeraat paljudest firmadest, mis ehitavad oma telefonid androidi platvormile. Reaalselt võibki pidada pigem androidi olulise süüdlasena Nokia languses. Apple'i telefonid olid kallid, on kallid ning moodustasid nutitelefonide turust umbes viiendiku. Ülejäänud 80 protsenti on tänaseks aga praktiliselt androidi käes. Kusjuures android ilmus turule 2007. aastal ja alustas seejärel jõulist tõusu, surudes kõik ülejäänud platvormi arendajad müügist distika graafikutes kitsenemateks joonekesteks. Ning kui seda rada pidi edasi minna, jõuame nüüd Nokia hukku tegeliku süüdlase juurde. Sest Nokial oli võimalik kasutada ka androidi. Aga nad otsustasid teisiti. Ja otsustajaks olid Kanadast imporditud kviis ling Steveend Elop, kes juhtisid Nokia tegevuse Microsofti hoovi. Microsofti põhilise platvormiga telefonid moodustavad globaalsest müügist mõneprotsendilise osa. Stubb võikski pigem Bly süüdistamise asemel uurida, miks oli vaja Nokial valida edasiliikumiseks poolsurnud ja näljas hobune. Teisele küsimusele tõenäoliselt aga vastus puudub. Ehk kuidas suutsid mõnisada miljonit tahvelarvutit murda seitsme miljardi inimese jaoks paberitööstuse mille tegelikku langust on jälgitud juba viimased 30 aastat.