Vikerraadiotüüblid. Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev on rahvateenrite aegne ning täna oleme täies koosseisus Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht, Sulev Vedler, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja ja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ning tänases saates räägime jälle, paneb küll ohkama, aga praamihankest räägime ka võimalikest vastuoludest valitsuskoalitsioonis ja kas on seotud praamihanke ja töövõimereformiga? Pisut vaatame siis otsaga nendele numbritele, mida kuulsime kella 11-st desuudistes ja puudutavad erakondade toetusnumbreid. Läheme pisut ka laiemaks, ülemaailmses meedias on väga palju juttu ebola viirusest. Võib öelda, et see on üks ülemaailmse meediakeskseid teemasid käsitlema ka seda teemat ja saate lõpus siis välisteemadest pisut veel sest kindlasti pisut lähemalt võimeid isegi puudutada. See, et kuidas siis Vladimir Putin käitus, ei leita Itaalias. Ja paljude hinnangute kohaselt üritas ta seal jälle lääneriike lollitada, nii et kas Venemaa käitumises on mingisuguseid märke muutusest ja mida arvata siis veel ka Venemaa peaminister Medvedjevi avaldusest, et kellelgi ei ole soovi enam taastada Nõukogude Liitu, loodetavasti jõuame ka seda teemat pisut käsitleda, aga kuna viimase nädala jooksul on eesti meedias kesksel kohal olnud Keskerakonnaga seotud teemad, Keskerakond on ise selleks palju kõneainet pakkunud. Ja ka eelmise saate lõpus. Me lõpetasime Keskerakonnaga seotud teema, aga kui me seda teemat lühidalt käsitlesime ja siis neeme sa ütlesid, et Kadri Simsoni peaministriks kandideerimise, et on, on väike mässugadke või mässukatse Edgar Savisaare vastu ja, ja, ja täna peame tõdema, et see Jüri Ratase Facebooki seinalt lahti läinud jutt jutuks jäigi ja ja mässukatse, kui see üldse oli mässukatse, siis summutati juba eos. Me peaksime siis rääkima sõnast mäss, ajakirjanikud töötavad sõnadega, sõnad on meie, meie töövahendite sõnade taha tuleb tuleb siis piiluda. Mina mõtlesin laht eesti keele seletava sõnaraamatu, mille ma alati võtan lahti, sellisel puhul, kui ma otsin mõne sõna tähendusest. Ikka räägitakse, aeg-ajalt vaieldakse, et kas see nüüd on see või ei ole, see ja poliitikud oskavad alati selgitada, et miks, miks see sõna antud kontekstis seda ei tähenda. Mäss on võimule vastuhakkamine harilikult selle kukutamiseks vääramiseks. Põhimõtteliselt põhimõtteliselt ma jään oma sõnade juurde. Jah, aga, aga kuidas, kuidas Nad ei vasta, sest kui me vaatame Keskerakonna juhatuse otsust, siis Keskerakonna juhatuse toetus Edgar Savisaarele oli ühehäälne ja kui me vaatame Kadri Simson intervjuusid pärast seda, kui otsused olid langetatud, siis siis onu Remuse jutus juttudes keegi ütles, et sain veidi tarkust juurde, et ka Kadri Simson vist pidi enam-vähem midagi sarnast tõdema, et sain jah, sellest protsessist pisut tarkust. Juurde. Eks sarnaseid asju on ju ju ennegi olnud, muide mis te arvate, kes ütles sellise lause, et Jüri tõestas, et Eestis on peale kasvamas vägagi elujõuline uus juhtide põlvkond, kellele tuleb julgelt pakkuda uusi väljakutseid, kes ja millal? Nemo turniir, Edgar Savisaar aastal 2007, kui ta võttis tagasi Tallinna linnapea positsiooni siis. Mul on selle asja kohta küll pisut pisut teistsugust informatsiooni ka, et olen siin rääkinud mitmete inimestega, sealhulgas ka Keskerakonna juhatuse liikmetega ja ja minule teadaolevalt on on olnud ka või on toimunud ka selline vahejuhtum, kus Edgar Savisaar teatas Keskerakonna juhatuse liikmetele, et kui toimub mingisugunegi hääletus teemal Kadri Simson, Edgar Savisaar siis Edgar Savisaar taandab ennast kõikidest protsessidest ja sellisel juhul sisuliselt seadis Keskerakonna juhatuse valiku, et kui, kui toimub arutelu üldse kaarderi Simsoni peaministrikandidatuuri üle, siis Edgar Savisaart taandab ennast üleüldse poliitilistest protsessidest ja sellisel juhul on Keskerakonna juhatus nii-öelda ulgumerel üksinda ja sellega ei julgenud mitte keegi riskida. Ehk siis Edgar Savisaar lihtsalt seadis Keskerakonna juhatuse väga selgelt fakti, et, et kas, kas tema või Kadri Simson. Hääletuseks ja nagu näha, tegelikult ju Keskerakond tuliselt kõva võitjana välja, et alguses oli nädal aega meediapildis. Või vabandust, peaministrikandidaat, nüüd jälle Jüri Rataselt, kas ta läheb nüüd ravida, ei lähe ära. Jüri Ratas teatas siis lõpuks, nagu nagu loosirattas. Et seekord langes loos ikkagi Keskerakonna kasuks. Edgar Savisaar on seal kogu aeg kuskil taustal olnud, Keskerakond on kogu aeg pildis, inimesed arutavad tema ümber. Ja ilma mingit reklaami reklaami oleks pidanud avaldama kõik Käljunudki Meiegi, räägime. Mis puudutab muidugi Jüri ratast, siis siis Jüri Ratase jäämine keskerakonda. Ei olnudki uudis. Kõik oli küll, oligi, oli küll sõnumeid selle kohta, et ratas võiks kaaluda Keskerakonnast lahkumist ja nii edasi, aga samal ajal oli ju ajakirjandusele ka ka teada, et ega Jüri Ratasele midagi väga head kusagil mujal ei pakutud. Jüri Ratas küsis, küsis tõenäoliselt suhteliselt kõrgeid kohti, ehk siis kas siis ringkonna nimekirjas esimest kohta, mida keegi talle pakkuda ei tahtnud. Samamoodi siis see skeem, mida arutleti juhuks, kui Urmas Paet lahkub, Keit Pentus võiks minna välisministriks. Et siis pakkuda keskkonnaministri kohta Jüri Ratasele, sest skeem Kai toimisest Urmas Paet ei lähe mitte kuhugi. Ja jätkab, jätkab Eestis, oleme selles veendunud. Ma arvan, et see nii läheb. Vähemalt praegu on kõik märgid selleks. Selle poolt, et Urmas Paet ikkagi jätkab Eestis. Et sellest saab täiesti veendunud olla siis, kui järgmise nädala kolmapäeval toimub Strasbourgis hääletus Andrus Ansip kinnitatakse volinikuks, kui kogu Euroopa Komisjon kinnitatakse. Kui, kui, siis Andrus Ansipist jääb saadiku koht lahti ja Paet ütleb, et jah, mina ei lähe sinna, siis ma olen selles veendunud. Nii kaua, kuni seda avaldust ei ole tulnud, niikaua mina ei ole mitte milleski veendunud, tänan nii või nii erinevaid signaale välja, et olge valmis, ma lähen minema küll seda, et mängohale. Et selles suhtes ma peaks olema siin, astun siin Suleviga ühte leeri, et, et kui ma vaatasin ka Urmas Paeti esinemist saates foorum sel nädalal, siis minu meelest need signaalid olid ka sellised, et, et see otsus võib tulla küll nii ja teistpidi. Kuulge, aga kas teile ei tundu, et meil justkui nagu ka ka meediaruumis ka poliitilisel maastikul igal pool opereeritakse justkui kahe Keskerakonnaga, et, et sellel nädalal tuli see lõhe on aga selgelt välja. Et me, me räägime sellesse sellisest Kadri Simsoni, Jüri Ratase Keskerakonnast, kus Jüri Ratas ja Kadri Simson räägivad oma mõttekaaslastest ja oma oma visioonidest ja, ja sellest põhiliselt nad, nad ei räägi üldse üldse nii-öelda sellest, et kes siis erakonnas võib-olla enamuse moodustavad, aga nad räägivad sellest oma ringist, räägivad sellest väga ilusasti ja kõike justkui usuvad. Ja siis on olemas meil see teine keskerakond, mille puhul täna näeme siis seda, et Harju maakohtust on tulnud kahele riigikogu liikmele süüdimõistev kohtuotsus, mille nad küll edasi kaebavad. Meil on, meil on siis see Keskerakond, mis puudutab juba ühte Riigikogu liiget, kes on riigikogust lahkunud endist juba nüüdseks siis endist riigikogu liiget, kes on Tallinna linnastruktuuri tööle ehitama üles munitsipaalpank ka. See puudutab ka Keskerakonna liiget, kes astub riigikogu koht mitte vabandust riigi kohta või, või kohtu ette juba järgmisel nädalal ja, ja nii edasi ja nii edasi ja ja noh, mille ilmselge käilakuju on Edgar Savisaar, kes, kes kõike seda pealt vaatab ja ütleb, et, et et nende inimestega on kõik korras, aga aga meie kohtusüsteemis, riigis ja kõiges muus on on midagi väga-väga valesti. Aga see ei ole midagi imelikku, kui sul on tegemist organisatsiooniga, kus on üle 10000 liikme, siis neid sõpruskond ongi väga erinevaid, on olemas nii-öelda üks tiib on teine tiib, kiibosid võib seal väga palju olla. Kui me vaatame näiteks IRL-i, siis näeme, et kas seal on üks seltskond, kes juskui justkui tänapäevast arusaamiste järgi on progressiivsem, ehk siis seal Yoko Alender, Anvar Samost, Eerik-Niiles Kross, kes näiteks kooseluseaduse puhul oli, polnud sugugi nii konservatiivne kui ülejäänud partei. See on täiesti loomulik, suurte organisatsioonide puhul on kõik inimesed ei pea mõtlema kõikidest asjadest täpselt ühtemoodi. No seda küll, aga, aga ütleme nii, et protsessid nendes erakondades siiski toimivad, eran erinevalt, et Keskerakond võib küll väita, et ta on väga sarnane sarnane organisatsioon, eriti sealt demokraatlikult tiival, nad väidavad, et kõik, kõik, kõik on täpselt sarnane organisatsioon kõigi teiste organisatsioonidega, aga ütleme nii, et keskerakonnas on need protsessid ikkagi märkimisväärselt erinevad. Et ma eelmises saates siin ka rääkisin, et et noh, et seal seal see organisatsioonikultuur ongi täiesti täiesti erinev. Et just just näiteks kasvõi see, et, et Edgar Savisaar ju räägib sel hetkel, kui tema tahab selles kanalis, kus tema tahab tema ta ei ole ta ainuke poliitik Eesti Eesti meediapildis, kes ei ole ajakirjanikele näiteks kättesaadav küsimusteks. No meil on ka president, kes ikkagi väga valiku ja räägib seal, kus tema tahab Ja aga ma ütlen sulle, et see ei ole loomulik, tuleb see ei ole loomulik, sellepärast et et kui me näeme seda, et valdavalt, et kuritegude õigustamine ja, ja selline selline oma ma ma ütleks, et nii-öelda jutumärkides küll, aga, aga ikkagi väga suurte paralleelidega mofioosse käitumise õigusega siin ei ole ei ole õigustatud, ei seisi peaks kuuluma Eesti demokraatliku poliitika juurde, et seda me ei peaks pidama loomulikuks, et kui meil on riigikohtus süüdi mõistetud tänaseks juba ekspoliitikat, siis ta võetakse nagu noh, nii-öelda kiiresti linnastruktuurid uuesti tööle, tõsi, teda ei saa võtta ametnikuks, aga te teda saab võtta sihtasutusse tööle ja, ja minnaksegi niimoodi edasi, et et me me ei näe nagu, nagu mitte mingisugust nagu paranemist, et, et millist nagu lootust nagu nagu paremale kasvõi linna või, või, või, või mis iganes, nagu sellisele poliitilisele juhtumi, selle me saame panna, kui see suhtumine on selline. Ei, sa ei pea mulle seda teha. Aga ma ei ole ka täheldanud, et Keskerakond lega nagu kurjategijaid kaitseks, et seda ma küll ei ole tähele pannud. Muidugi Anse tuiksoo ametisse võtmine selles mõttes kummaline, et nad ka inimene, kes on kuriteos süüdimõistetud, ka temal on õigus ju kuskil töötada, näiteks Villu Reiljan töötab Silmet Grupis. See on eraettevõtted avalikel setud asi teistmoodi. Me ei räägi sellest nagu väga palju hullu, ta, ta töötabki mingis avalikus struktuuris, aga aga kui tegemist on panga asutamisega ja paak teatavasti kaupleb usaldusega siis esimese ühe esimese asjana võtta sinna tööle sellise taustaga inimene. Ta on raske nagu rohkem kahju teha ühele asutatavale pangale kui sellise trikiga. Selles mõttes peaks nagu valima, kuhu sa selle inimese tööle võtad? Oleks väga raske teda kaid ette kujutada, munitsipaalpolitseinõunikuna. See oleks eriline irvitamine, aga aga teistpidi. Munitsipaalpolitseinõunikuks sai see üks teine inimene, kes, kes on seotud samuti siis maadevahetuse. Kohtuotsusega eksis kohtunikest langetas esimeses astmes õigeksmõistva otsuse Valeri Lõnik kes on siis aastal ka 95 kandideerinud, näiteks Keskerakonna nimekirjas kogunud Lääne-Virumaal mitusada häält. No see on natuke teine asi, et temal, kohtunik, vein on inimene, kes selle kohtualune ja ka süüdi süüdi mõistetud, need on kaks täiesti erinevat kategooriat, kuigi siin tekib küsimus, et kui kohtunikud lähevad pensionile, neile makstakse päris suur summa. See mõte on ju see, et me peaks nagu igale poole tööle kippuma. Nad võiksid rahulikult siis pensionipõlve pidada. Ei noh, eks, eks küsimus on ka see, et mida ikkagi emb-kumb nendest asjadest väljapool indikeerib ehk kuidas see, kuidas see väljapoole paistab ja ja minu meelest ka siin MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, kes, kes väga sageli tegelikult ei kipu väga kiiresti kommenteerima taolisi asju on siiski andnud mõista, et, et, et see võib-olla ei ole nagu kõige-kõige korrektsem ja see paistab niimoodi välja. Mina väidan teile, et, et Eestis ei ole teist vähemalt parlamendierakonda, kes, kes taolisi käike tegelikult teeks, mitte et omasid ei kaitstakse, omasid omasid ikka on kaitstud ka teistes erakondades, aga selliseid, selliseid käike nagu kahtlen selles. Aga ma esitan ühe teise küsimuse, et et kui me nüüd vaatame, et võetakse inimene pärast süüdimõistvat kohtuotsust väga kiiresti uuesti avaliku ametiga lähedalt seotud ülesannetega tööle ehk siis ellu viima keskerakondliku linnapoliitikat munitsipaalpanga asutamise näol, siis, Kui kui nüüd, kui nüüd lähtuda sellest, et, et, et mis siis, mis siis nii-öelda selles struktuuris võiks, võiks, võiks toimuda või, või mis võiks toimuda nende peades, kes sellist, kes selliseid otsuseid teevad, siis kas, kas teie hinnangul võiks olla teataval määral nagu märk sellest, et et, et me siiski omasid kaitseväe, et me, et see on teataval määral selline lojaalsuse kui kvaliteedimärk või et või et, et kui nüüd edaspidi ka tegutseda partei liinis ja võib-olla midagi läheb valesti, et siis siis on ju võimalik nii-öelda seda seda kuidagi teistmoodi siluda ehk siis asutada näiteks kas või, või minna tööle munitsipaalpangategemise juurde ja, ja seal on probleemid lahendatud, et kas see võiks olla siis nii-öelda kinnitas ka teistele Keskerakonna liikmetele, et ühel hetkel, et olgu, mis on aga et, et nad on nagu kaitstud või et see või et vähemalt see, see lojaalsus neile saab siis kuidagi kuidagi uuesti teistsuguse, teistsuguse, teistsuguse näovormikindlustuse, mille iganes näol. Muidugi, ta on midagi sarnast seal, mäletame, et Ivo Parbus ja linnavalitsus oli sunnitud lahkuma istudes seal esialgu tükk aega trellide taga, siis sai kesklinnavalitsusse tööle. Ja siis pandi ta uuesti vangi. Et nad ei, kas see ei ole esimene kord, mida me praegu näeme? Kuskil inimene peab töötanud vähe imelik oleks, kui ta täitsa tööd selleks, et töökäsi läheb Eestis vaja, küsimus on lihtsalt, kuidas teda rakendada, mis asutuses, kuidas see välja näeb, et alati peab mõtlema ka siiski maine peale. Linnal tasuks sellele mõelda ja ka nüüd sellest pikast nimekirjast, milles, millest sa rääkisid, noh, sinna võib ju veel lisandunud. Urbo Vaarmann riigikogu liige läheb esmaspäeval kohtu alla ka Keskerakonna liige, mis veel hullem selle esi esimese astme kohtuotsusega, kus siis olid toobiale plaasisaid karistada, nende kõrval sai ka karistada Keskerakond ise ehk terror partei ja see on minu meelest kõige häbiväärsem. Kui sul on ikka tuhandeid liikmeid, siis kaks liiget on selles suhteliselt vähe, aga kas tervalgatsioon tunnistatakse süüdi, siis on väga-väga piinlik rõhutama seda, et see oli siiski esimese astme ja see on esimese esimese astme otsese teistpidi jällegi ka kõik teised parteid on, on kaitsnud oma liikmeid. Kava Kristen Michali puhul öeldi, et kuule, kallis mees kas peaks ta välja heitma, reformierakonnas tehti igasugu ettepanekuid. Kui sa tähele panid hoolikalt, siis me ma ei rääkinud selle kaitsmisega seoses, ei toobelistegalaasid, ma rääkisin sellest, et kuidas juba nii-öelda riigikohtus süüdi mõistetud inimese puhul kaitstakse inimest ikkagi edasi ja lähtutakse ikkagi sellest, et ju midagi ei olnud, järelikult riik ja õigussüsteem kiusab, kiusab inimest taga, et siin on nagu vaks vahet. Mis puudutab muidugi Keskerakonna süüdimõistmist 10000 euroga, et võiks ju ajakirjandusvälja uurida, et, et aga kuidas nüüd süüdimõistetud kriminaalkorras süüdi mõisteti. Erakonna osalemine valimistel välja näeb. Aga kui me nii-öelda provotseerima selle võimaliku otsusega edaspidiseks, et mis siis juhtub, kui on erakond kriminaalkorras süüdi mõistetud, meil on olnud üks juhus, kus erakond on kriminaalkorras süüdi mõistetud, kui ma ei eksi, siis olid see kristlik kristlikud demokraadid ja, ja see oli vist. See oli vist andmete valeandmete esitamise eest. Koristades erakonda ja, ja tänaseks seda erakonda ei ole enam ja tuleb karistus ära kanda ja erakonna puhul on see suhteliselt lihtne, et tselluloosi 10000 eurot riigi poole teele saata ja ülekanne määradid kätte kätte jõudnud, ongi karistusregistrist kustutatud. Karistus kantud. Mis puudutab veel Jüri ratast, siis Jüri Ratase puhul pikka aega kuluaarides kuulsime seda, et Jüri Ratas tahaks kandideerida, aga Riigikogus edaspidi mustamäel ja nõmmel. Aga nagu me näeme, et ta kaotas ka selle võitluse, ta kandideerib Harju- ja Raplamaal. Ja, ja see kindlasti kindlasti on, on talle ühelt poolt väljakutse, sest tegu on väga suure ringkonnaga, seal jagatakse 14 mandaati, aga kui nüüd vaadata, kuidas Harju- ja Raplamaal on vähemalt keskerakonnale läinud, siis noh, see ei ole Keskerakonna valimispiirkond seal Keskerakond tegi eelmistel riigikogu valimistel neljanda tulemuse ja vist üle 11000 hääle, samal ajal Nõmme ja Mustamäel Jüri Ratas üksinda kogus üle 8000 hääle. Et siin kindlasti võib-olla Jüri Ratasel on ühelt poolt tegu suure väljakutsega, aga teiselt poolt võib-olla võib-olla omamoodi kui sellest, et, et teda ikkagi kuulda ei võetud ja ta nihutati sinna Harju ja Raplamaale, on märk ka sellest, et kuidas kuidas kaotatud lahing tähendas ühtlasi talle ka seda, et et ta ei saanud oma oma tahtmist ka valimisringkonnaga seoses. Nii et üsna üsna keeruline lugu Ütleme, ütleme neid vandenõuteooriaid on siin nagu päris palju ja ma ei tea, kes juhtus vaatama TV3s seda kolmeraudset siis Mihkel raudtee järjest järjekindlalt küsis peaaegu kõik need vandenõuteooriad ära, aga aga, aga üks vandenõuteooria on veel ka selline, et toimub uus 2011. aastakongress, ehk siis pärast valimisi, kus keskerakonda ei saa nii head tulemust, õigemini noh, taas ühesõnaga kõik kõik toimub samamoodi nagu viimastel valimistel olnud, et, et tulemus on küll küll võib olla hea, aga minnakse, opositsioon, võib-olla ollakse veel midagi ära andnud ja siis toimub uus kongressi. Viimane, muuseas on ka teine teooria, et, et Keskerakonna juhatus langetas otsuse just Edgar Savisaare kasuks nii üksmeelselt sellepärast et nii on tagatud parem valimistulemus sellepärast et kui me, kui me täna veel natukene räägime ka reitingutest, siis, kui keskerakonnal Keskerakond naudib siis jätkuvalt 80 protsendi Eesti ütleme, muukeelsete elanike toetus, kust siis ja alla 15 protsendi on, on eestikeelsete elanike toetus keskerakonnale siis Edgar Savisaar kindlasti kõnetab neid inimesi rohkem kui Kadri Simson ja, ja ka sellest kaalutlustest lähtuvalt võis siis otsus väga üksmeelselt kalduda just Edgar Savisaare kasuks. No aga see on ju täitsa loogil, matemaatika, puhas matemaatika enne valimisi sa pead juhti vahetada ainult siis, kui suur häda käes on. Tegelikult sul on selline toetajaskond tagasi, siis ei ole mingit mõtet tõstimest sinna vastu panna. Mind muidugi pani hämmastama hoopis üks lugu. Ma lugesin postimehest, et Keskerakond viskas eelmisel pühapäeval oma ridadest välja ühe mehe, kes oli Facebookis kandideerin kommenteerinud kooseluseadust. Ma tahaksin teada saada, et näed, kui tema käitumine tunnistati ebasobivaks, et kuidas siis seda Laasi ja Toobali tegevust võiks parti. Sa ise vastased kvalifitseerida, sa ju ise vastasid, sellepärast et Laasi ja Toobal alles ainult esimeses astmes on süüdi mõistetud, et siin tuleb. Kuskil süüdi, ma tahan öelda. Ta lihtsalt avaldas oma arvamust. Ehk siis ta ei, ta avaldas oma oma hea meel selle üle, et küll KAPO ma sain aru siis laasi likvideerib, oli, oli tema seisukohta ja, ja selle peale Lauri Laasi vastaselt lubas hoopiski ise selle silver, kuusikaliste Tartu piirkonna aseesimees oli tema nimi, et lubas ise ise siis ära likvideerida ja selle selle Silver Kuusiku ja ühtlasi nimetas teda klouniks ealist. Oli rotiks ka jah. Et, et selline emotsionaalne sõnavahetus läheduses. Siis ma ju ka ausalt öeldes kah sõna likvideerima. Tõsi küll, jutumärkides, ma mõtlen, siis laasitab. Kusjuures avalikkusele, avalikkusele on see tõesti huvitav signaal näiteks sealsamas Tartus, et tegemist oli seal päris koha peal päris aktiivse, võitleva võitleva keskerakondlasega. Aga ma juhiks tähelepanu siiski sellele, et päris huvitavad need signaalid on sellel nädalal välja tulnud, mis puudutavad võimalikke valitsuskoalitsioone pärast valimisi, Keskerakond on ikka jätkuvalt pärast seda, kui hakati rääkima Kadri Simsonit, nüüd Edgar Savisaarest räägivad ikkagi edasi oma võimalikust valimisvõidust ja siis on juttu põimitud sisse ka selle, et tulevane koalitsioon võiks, võiks sõlm sõlmitut saada. Ta sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ja ega sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ka ka ei ole nüüd kohe ümber lükkama hakanud, et miks ei miks ei võiks siis teha Keskerakonnaga koalitsiooni, et maailmavaateliselt, mis puudutab näiteks astmelist tulumaks, on neil ikkagi märkimisväärselt ühiseid seisukohti, et, et üks selline huvitav areng on, on ka jälle jälle toimuma. Ühelt poolt loomulikult valimiseelne aeg ja see, et keegi ei taha oma kaarte kuidagi avada, on, on huvitav, aga samas mulle meenub ka Sven Mikseri lause kahe aasta tagant, kus ta ütles, et Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga tema koostöövõimalusi ei näe. Noh, siin ongi väga suur vahe selles, et sotsid ja tegelikult ei näeks, et Keskerakonna käes on see peaministriportfell, vaid ikka nende inimene oleks number ükskõik, hakkab sellest pihta. Et see pakuks ikkagi väga sellise mitmeplaanilise skeemi, et sotside ridades on neid küllalt, kes meenutavad päris hea meelega seda aega, kui nad Tallinnas olid küll selline väike väike vennakene, aga, aga praeguses ütleme selles skeemis, kui riik oleku riigis olek olla oldaks nagu sellises jõupositsioonis koalitsioonis näiteks teine pool oleks Keskerakond, siis miks mitte, võiks ju ka Tallinnas natukene midagi midagi taas jagada või? Kasvõi mingisuguses perspektiivis, nii et nii et ma arvan, et see, ma arvan, et see, kuidas kuidas Mikseri sõnu tõlgendati, üks see oli üks asi, teine asi oli see, et ta ka pärast sõnavõttudes päris osavalt täpsustas seda, et, et minu meelest oli see nagu poliitiliselt päris osav sõna võtta, et ma arvan, et seal osa oli suunatudki nagu erakonna sisse ka signaaliks, et et see selline win-win, olukord võib nagu võib, nagu tekkida. Aga ma küsiks siis teistmoodi, et kui me vaatame, et sellel nädalal on päris tuliseks läinud praamihankega seoses siin majandus ja kommunikatsiooniministeerium, mida juhib sotsiaaldemokraat Urve Palo ja rahandusministeerium, mida juhib reformierakondlane Jürgen Ligi, Madistavad praamihanke teemal arutlevad, et mis siis on ikkagi seaduslik, mis ei ole? Selle kohta, on öeldud, see on juriidiline vaidlus, oleme kuulnud ka teistsuguseid arvamusi, et see on ikkagi väga tõsiselt aga tõsiselt oluliselt laiem. Võimalik, et ka poliitiline vaidlus peale selle tööhõivereformi üle on, on käimas tõsine piikide murdmine ja, ja tõenäoliselt sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole ka oma uue toetusnumbri üle väga õnnelik, et kui me kuulsime uudistest seda. Võimalik, et just kooseluseaduse pärast ja suure tõenäosusega just kooseluseaduse pärast on sotsiaaldemokraatlik erakond toetajaid kaotanud nelja protsendi võrra, samal ajal reformierakonnal on see jäänud samaks. Et siis pinged kindlasti koalitsioonis see lisab. Ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et kas, kas koalitsioonis on juba suuremat sorti tüli majas või mitte. No ütleme nii, et siin on nüüd tegelikult päris palju küsimusi, millest oleks huvitav rääkida. Et seesama, seesama proovinduse teema, et, et seda on küll hästi palju vaadatud sel nädalal päris erinevad rakursside alt ja minu meelest me võiksime ka sellest sellest rääkida. Regionaalpoliitiline teema, kõike ja need on sulle muulasena eriti hingele. No kindlasti on see mulle hingelähedane. No see on ju tegelikult elutee ja nii edasi, eks, et see on kõik omaette teema, aga, aga näiteks ma toon sellised sinna, siin on siin mängulaual, tähendab, sellel poliitilisel mängulaual on, on õige mitu tegurit. Et näiteks Keskerakond kaotas ju tegelikult selle viimase viimase valimistsükli jooksul on kaotanud ju tegelikult seal näiteks näiteks Saaremaal, ma tean seda Saaremaapiirkonda, eks nad on kaotanud peaaegu kõik nimekad inimesed sealt, see on seoses mäletate selle Kalle laaneti nii-öelda vastuoludega terve juhatus tegelikult sisuliselt lahkus sealt ja, ja mitmed. Kalle Laanet visati lisale lainet. Just täpselt visati välja seal mitmed nimekad kohalikud, kultuurilised ja nii edasi. Nüüd selle praamitemaatikaga on tegelikult nii nii reformierakonnal, kes kaotas mäletatavasti Kuressaare linnapea koha kui ka Keskerakonnal Saaremaal näiteks nagu suurepärane tegelikult suurepärane võimalus tutvustada oma inimesi, kui tulla välja, sest Saaremaal näiteks ei ole olulisemat teemat absoluutselt ei ole olulisemat teemat kui praamiühendus. Ehk siis, kui me räägime praegu sellest, et, et see, see raha, mida riik on nagu aastate jooksul andnud, on omanud tegelikult selgelt regionaalpoliitilist mõõdet ja ma arvan, et seda ei saa eitada siis, siis noh, ma arvan, et see, et milline erakond nagu mängib ennast välja nii-öelda saarlaste sõbrana sisse ja, ja ma ütlen, et nii Reformierakonna kui Keskerakonna näiteks on, seal on seal päris palju nii-öelda Ma esitaks sulle ühe, ühe võib-olla natuke kiusliku küsimusega, ütle mulle, kas muhulaste saarlased teavad seda praamiühendust parvlaevaühendust iseenda omaks, et see on pigem nagu nagu, nagu nende asi ja et, et, et nad riiklast lihtsalt annab raha ja opereerib oma inimene ka kõik need nii-öelda töökohad, kogu see struktuur, nagu me ka siin postimehest lugesime, et see on see on väga suur, et kõik see on justkui nagu saarlaste asi. Ei no ma arvan seda, et väga et sellega on niimoodi, et seda hakatakse või ütleme, on hakatud nüüd nüüd niimoodi nagu tunne tegelikult kõige tähtsam on kogu aeg olnud see, et sa saaksid üle, et see ühendus oleks, oleks kvaliteetne, oleks tagatud, oleks selline noh, nii-öelda võimalikult hea, aga ma arvan seda, et praegu näiteks tegeletakse aktiivselt sellega inimestele jõuab see kohale, et võib-olla mingil hetkel tõesti peetakse seda ka nagu omaks. Muhu lastesse puutub siis muhulaste, aga võib-olla üldse natukene teistsugune lugu. Ma ei ole küll täheldanud, et ükski ühelgi erakonnal oleks midagi praamiühenduse vastu. Ei, ei, kõik üritavad ikka seda teha. Reformierakonnal on pigem tekkinud probleem, et kes nende esinumber, salat on olemas. Minister, tiidus, tuntud inimene ja nüüd on olemas ka Kalle Laanet. On olemas Toin sepik keda seal panna number üheks kaheks kolmeks, eks ole. Ma teeks ühe selle selle parvlaevaliiklusega ühe väikese ülevaate, mis seisus me oleme, et me oleme täna siis sellises seisus, et 20 aastat on praamiliiklusega tegelenud Saaremaa laevakompanii või nüüd siis tütarfirma Väinamere liinid teenusena läinud paremaks. Firmahankena valdavalt uued laevad, samas alates 2003.-st aastast on õhus ka kriitika, et kõik see läheb riigile dotatsioonina liiga kalliks maksma. Ja see toonane võitlus läks toonasele majandusministrile Meelis Atonen neile maksma töökoha. Aasta tagasi ta ei sai siis Tallinna sadam toonaselt ministrilt Juhan Partsilt, suunised tuleb hakata tegelema praamiliiklusega, sadam võttis seda ränga vingus ninaga vastu ega eriti ei tegelenud. Pingpong käis ministeeriume ja sadama vahel midagi sellest suurt välja ei tulnud ja siis päästerõngana sadamale tuli valitsuse vahetus suve alguses ja siis toimus üks koosolek, kus siis kõik koalitsiooni tähtsad ninad olid koos. Ja enne mida muuseas veel minister Urve Palo rääkis, et et ise praamide hankimine on hea idee, aga koosolekul otsustati teisiti. Jaa. Ja otsustati, et korraldatakse ikkagi konkurss vedaja leidmiseks, aga sellele konkursile lisaks kõigele teistele kutsutakse ka Tallinna sadam Tallinna sadama hakkas siis ütlema, et aega on ikkagi liiga vähe ja ei tea, kas me midagi leiame. Ja konkurss lõppes sellega, et tuli üks pakkuma. Loomulikult siis Saaremaa laevakompanii tütarettevõtte Väinamere liinid. Ja, ja siis pärast väga lühikest kaalumist öeldi, see pakkumine ei sobi, sest üks laev, ma võin nüüd ka natuke eksida, aga et üks laev selles pakkumises oli liiga vana, ei vastanud kriteeriumile ja selle peale teatas Urve Palo, et kuna see kukkus nüüd läbi, et siis nüüd edasi minnakse suunatud hankega ja laevade hankimisega hakkama tegelema Tallinna sadam. Ja siis ennäe imet, sadam ütleb, et saab ülesandega hakkama ja, ja ütleb veelgi rohkem, et 10 aasta kokkuhoid selle kõigepealt opereerimise ja kapitalikulu pealt oleks siis kokku 60 miljonit eurot, mis on ikkagi üüratu summa. Pi peale tuli veel sellel nädalal, kui rahandusministeeriumi riigihangete osakond teatas, et kogu läbirääkimistega peetud parvlaevahange tuleks kehtetuks tunnistada ja nad ütlesid ka seda, et Väinamere Liinide pakkumise tühistamise argumendid ei olnud veena veenvad ehk siis puudused olid liiga väikesed. Ja nüüd me oleme siis olukorras, et et ühelt poolt toimub ministeeriumidevaheline vaidlus teiselt poolt, Tallinna sadam tegeleb siin juba laevade leidmisega või laevade otsimisega ja räägitud on ühest Türgi laevaehitaja, sest ma ei tea, kas Tallinna Sadama esindaja on juba seal Türgis kohal või kas juba mingid mingid allkirjad on mingitel lepingutel all, aga aga ütleme nii, et see, see olukord on ikka läinud päris hulluks. See on keeruline seal vahepeal, siin on nimekirjast välja üks oluline moment, et kui majandusminister oli Juhan Parts siis tema ministeerium oli sõlmimas lepingut laeva praeguste laevade omanikuga, kelleks on Olav Miil. Meil oli valmis need laevad ära. Aga see oli kõige, see oli võib-olla isegi veel enne seda, kui räägiti Tallinna sadamaga, et see oli veel, see oli, see oli veel isegi juba aastaid tagasi, kui ja räägitakse ka ajakirjanduses sellest, et et Olav Miil oli üsna avameelselt, siis oma pabereid Juhan Partsile näidata. Riik tegi, tegi do litsentsi, ehk siis põhimõtteliselt vaatas kõik tema ettevõted ilusasti läbi, seal olid advokaadibürood. Olite audiitorid, kõik lepingute läbi uuritud, kõik raha otse läbi uuritud. Olamyy tuli lihtsalt esitas pakkumise, võtke minu laevad, Oskena, palun ära. Kogu info on siin. Riik siis analüüsis kõnelused venisid, venisid poolteist aastat käega. Ühel hetkel oli lepingu valmis meelsetis Antarktikasse, tuli tagasi, sai teada, et ei olegi alla, kirjutati soovituse maha ja siis ütles, et kuulge, aitab, aitab selles puldis vihaseks. Lõpetas selle pulli ära, praegu ei oleks sellist olukorda olnud. Muidugi, kui ma õigesti mäletan, siis Sulev on kirjutanud sellest samast protsessist ise päris huvitava ja põhjaliku loo, kes tahab, võib üles otsida netiavarustest kuskil Postimehe arhiiv. Siis olemas, aga minul on ikkagi üks küsimus, et mis pani Tallinna sadamat meelt muutma või kiiremini tegutsema, et kui, kui me suve alguses kuulsamat Tallinna sadamat kutsuti küll osalema hankel, aga ei õnnestunud kuidagi neise. Ja, ja siis, kui oli Väinamere Liinide pakkumine tühistatud, siis korraga korraga Tallinna sadamal hakkas kiire ja selgus, et Tallinna sadam saab asjadega hakkama ja suudab laeva, tankide ja nii edasi, et, et mis siis vahepeal nagu juhtunud. Tallinn, mis Tallinna sadam teisiti on teinud või, või et kas nüüd või miks siis nüüd hakatakse tööd tegema? Vahepeal juhtus selline asi, et nagu paljudes teisteski riidi ettevõtetesse toimus ka seal juhatuse konkurss ja Ain Kaljurand ja Allan Kiil, siis valiti uuesti juhatusse ja. Aga kas nende lepingud ka uued lepingud on alla kirjutatud, see on omaette küsimus? Jumalast kindlasti nad saavad allkirja siis, kui kõik asjad sujuvad, nii nagu vaja. No selle kogu selle kogu selle parvlaevaühendusega on ju see teema, et, et sageli, kui, kui seda asja nii-öelda, kui seda asja nii-öelda mandri poolt vaadata, siis on selline tunne, et vaieldakse mingisuguse, mingisuguse riigi raha üle, kuskile ehitatakse kuskile noh, näiteks mis on võrreldav mingisugune kinnisvaraehitamisel või mingisuguse, ma ei tea mingi muu mingisuguse liinikonkursi, aga, aga tegelikult poliitikud tajuvad seda nagu päris hästi. Et see on tegelikult kahe maakonna, selline ongi ainus nii-öelda ühendus ühendus ja tee ja nii edasi, ehk siis sellega, see on selline probleem, fataalne probleem, millega ollakse tegelikult nagu kogu aeg, selg vastu seina. Et kui seal mingisugune jama tekib, siis lendavad nii ministrid kui lendavad valitsused. Poliitikud hävivad kapitaalselt, see on selline situatsioon, selline sundolukord, eks. Huvitav on siin see, et see liiklus praegu täiesti toimib väga hästi, kogu aeg läinud paremaks. Korralikult loll küsimus on ainult rahas. Küsimus on rahas ja kui me nüüd, kui nüüd praegu on hakatud lisama nüüd seda seda regionaalpoliitilist mõõdet, siis noh, minu meelest see on nüüd üks selline koht, kus, kus tegelikult võiks võiks ka noh, nagu nagu riigi tasandil mõelda, et kuidas meil selle regionaalpoliitika ja rahaga on, et kui hakatakse tavaliselt kuskile kuskile öeldakse, et kuskil on mingisugune riigiasutus või mingisugune, ma ei tea, mingi riigi raha kuhugi läheb, et mis selle rahaga tehakse, mis mõõdeta seal kohapeal omab, et, et minu meelest see on nagu päris hea näide selle selle kohta Ja nüüd, kui me vaatame seda pakkumisi, mis siis on praegu tulnud, et üks on teisest niivõrd kallim, siis siis ega me ei tea täpselt nende pakkumist hindasid, ei tea, kui pikkade tähtaegadega seal tegelikult arvestatud. Kas sadam arvestab ka 10 aastaga või tal on lootus, et, et äkki ta saab hoopis 20 aastat või 25 aastat neil laevu kasutada? Eraomanik Niil tõenäolisena, et ma ei saa rohkem arvestada kui 10 aastat nagu eraomanik on juba 10 aastat arvestanud nendega? Jah, aga ta, ta saab veel kümneaastase lepingu pärast, seda ei saa rohkem aga arvestada. Et ja siin veel omaette küsimus on see laevade välja astunud, et et üks asi on prahtimine. Ma tean, et see on kuulajatele raske mõista, ekslaevanduses on teistsugune. Aga me kujutame väga hästi, et autode liisinglepingud iga kuu maksad midagi ja siis pärast jääb veel üks summa, millega sul on õigus siis välja jääkväärtus muidugi sul on õigus auto välja ostad sama laevade puhul. Et sa saad tegelikult ju selle jääkväärtusega väga palju mängida, võid saavutada endale suhteliselt väikesed igakuised maksed aga jääb suurem jääkväärtus ja vastupidi, on siis väike jääkväärtusega, maksad iga kuu rohkem ja nendega on siin võimalik päris palju mänginud ja, ja samuti on ka siis selle ajaperspektiiviga, et sadam näiteks juhtub arvestama 25 aastaga siis välja tuleb, tal on hoopis teised tingimused. Noh, riigi jaoks on muidugi hästi tähtis ka, et, et kui, kui ikkagi mingisugune mingi leping jälle kuskil allkirjad paberile saab, et oleks ka siis tõepoolest läbipaistev, et jälle ei tekiks seda situatsiooni, seda praegu siin seda. See on nüüd küll ei ole, ma saan aru, et siin on tegemist ka ärisaladustega. Ma arvan, siin asjast tuleb veel üsna palju põnevaid pakkumisi, et keegi ei ole muuseas läbi rääkinud laevade omanik omanikuga Colomiiliga selle pärast väga lihtsal põhjusel. Temal on hästi pikk leping Vjatšeslav Leedo. Tema on oma laevad andnud Leedo kätetööd, opereerib nendega, Leedu, tegi oma pakkumise. Ma ma ütlen teile, et siin tuleb veel tõesti hästi palju põnevaid pakkumisi, ma arvan, et me näeme seda, kuidas seda ükskord vahel, kui juba ennustatud, et mille saarlastele pakutakse tasuta praamiühendust, ma arvan, valimiste käigus No kas tõesti need siis Keskerakond tuleb sellise pakkumisega nalja? Aga kas see ei ole, kas ei olnud minu arvates Saaremaa laevakompanii ise just see ettevõte, mis käis või oli Väinamere Liinide noh, okei, üks, üks enam-vähem üks ja sama struktuur, et nad käisid välja mõtte, et et pilet kehtiks edaspidi ainult autodele, aga, aga nii-öelda jalgsi reisijad enam piletit ostma ei peaks, et sellisel juhul natukene korrigeeritakse hinda, aga aga valdavalt ju nii või teisiti, inimesed tulevad autodega, ma ei teagi, kuidas sellisel juhul muidugi bussidega korraldada seda olukorda, aga sellisel juhul tõenäoliselt kehtiks üks piletihind bussile tahaks pärast bussipiletihindade järge järgi ära ja sakslasi korraldatud, aga väga huvitav, väga huvitav ettepanek igal juhul, et ma olen sellist süsteemi näinud, näiteks. See oli vist New Yorgis teise naelaga Norras Leiten aelandi praamil. Täpselt sama moodi. Et jalgsi praamile minnes läheb täiesti tasuta peale, saad nautida New Yorgi vaadet, aga kui tahad autoga minna ja väga paljud lähevad autoga sellepärast et nad käivad New Yorgi kesklinnas tööl, aga elavad, elavad seal eemal, siis nende jaoks on väike pileti hind ja tuleb üle sõita. Korrastamine ja ka jalakäijate torme muidugi Saaremaale või Saaremaalt mandrile eriti palju näha ei ole. Aga noh, muidugi mõtlen hinnastamisskeemid võivad olla erinevad, et näiteks Norras on Norras ongi täpselt sama moodi, et, et sul võib autos olla üks reisija või neli reisijat, aga maksad auto eest. Aga jalgrattaga, samas on ju võimalus täiesti tasuta Saaremaale, kuigi noh, ega see, ega see reisija pileti nüüd väga kallis ka ei ole, nii et noh, see on üks, üks ettepanek paljude seast, mille üle võiks arutleda, aga muuseas Vjatšeslav Leedo endine suhtekorraldaja, kes ütleb, et ta enam otsest Lableedule teenust ei osuta. Ta, aga ta oli Vjatšeslav Leedo suhteid korraldamast siis kui oli see viimane tõsine vaidlus. Meelis Atoneniga. Meelis Kubits on oma Facebooki seinal teinud huvitavad ettepanekud, et kuidas sellest kriisist siis välja tulla ja ja tema ettepanekud kõlavad, et ta ütleb kõigepealt, et kõik osapooled loobuvad edasistest juriidilistest vaidlustest ja nõuetest. Riik sõlmib olemasoleva laevaomaniku operaatoriga võimalikult pikaajalised lepingud, mida on võimalik hiljem automaatselt pikendada. Riik, laevaomanikud lepivad ja operaator Sis lepivad läbirääkimiste kokku kaudu läbipaistvas tootluses, mis rahuldab kõiki osapooli. Laevaomanikud kaotavad ära vahefirmade, korrastavad omandistruktuuri ning siin on veel palju huvitavaid ettepanekuid, aga aga siis ta ütleb veel ka, et MKM tõstab piletihindu turutingimustele vastavaks, et tõsta ettevõtte oma tulu osakaalu ja vähendada koormust riigieelarvele ja dotatsiooni vähenemisel kaovad korruptsiooniriskid. Eelnevalt on ta siis veel teinud ettepaneku, et kolme kuni viie aasta perspektiivis võiks see kõik börsile minna aga tõenäoliselt arlasid sellele vist alla ei kirjutaks, sellepärast et, et kui nende riigi dotatsiooni vähendada, siis see tähendab ikkagi hinnatõusu ja, ja siin, kui vaadata nüüd neid numbreid, siis vist üks ühe otsa pilet võiks hakata maksma 125 30 eurot ja sellele tõenäoliselt, et saarlased alla ei kirjuta, sest see võib tähendada väga selget kadu ka paljudes teistes sektorites, et et tänase tänase ülesõit maksab 10 eurot autole, aga, aga kui seal on vist üks või kaks reisijat, aga seal nädalavahel, siis oluliselt rohkem. Nädalas on, on päevi ja nendel päevadel toimubki suurem sõitmine, kus ongi päris palju tegelikult juba praegu nagu päris palju kallim, et et aga, aga ma arvan seda, et mingit sellist, mingit sellist asja noh, ilmselgelt ei tule, kuna kuna tegemist on nagu poliitilise küsimusega antud juhul poliitiliste hindadega Kubits üritab olla riiklik lepitaja mingis sellises rollis ütleme tinglikult riiklitzebit noh selge ju, et ega see pidev jahumine selle teema ümber ja iga igavene tüli kiskumine kasu küll väga palju ei too. Ja ilmselt dotatsiooniga siiski see äri jätkub. Nii nagu reisirongiliiklus käib dotatsiooniga niigeliku praamiliiklus, nagu ka taastuvenergeetika elektrikut, lihtsalt on mingid sektorid, mis ei tasu muidu ära. Aga mu meelest on siiski oluline rõhutada, et ega riigi eesmärk ei ole ju ju kiusata saarlasi või, või noh, täna me küll näeme, et, et ettevõtja võib seda niimoodi tõlgendada, et teda kiusatakse, et riigi huvi on ju see, et võimalikult väikese dotatsiooni summaga saada saada see, saada see teenus kätte sellepärast et et kui me, kui me vaatame, mis, mis täna riigieelarve koostamisel toimub, siis probleem on ju selles, et meie, meie vajadused kasvavad, aga, aga meie riigi tulude pool ei kasva ja riigil tuleb hakata leidma järjest rohkem neid kohti, kust kokku hoida. Ja, ja kui nüüd vaadata seda parvlaevaliikluse dotatsiooni, siis noh, kõik täiesti õigustatult küsib, et kas me, kas me ehk liiga palju ei maksa, et kas me, kas me võime selle teenuse odavamalt saada. Ja aga siin ma arvan, et on veel võimalusi võimalus kokku hoida, teha veel kõnelusi. Kui ikkagi, nagu praegu on selge, et Tallinna sadam on valmis hästi kiiresti tegutsema, siis sellises tingimuses ilmselt on ka teine pool valmis tulema. Ja tegema teatud vastu tulebki hinda alla laskma. Et siin on võimalik riigil survestada. Küsimus, kas riik tahab seda või mitte. Reaalsus on see, et teenus toimib, laevad on olemas ja riik on alati tugevam kui üks eraettevõtja. Kuna sa, Sulev oled väga informeeritud ajakirjanik, siis ikkagi pean küsima, et aga ütle mulle, mis ikkagi sundis Tallinna sadamat meelt muutma, lisaks sellele, et meeste töölepingud on õhus. Et ega tööleping ei ole sellise suure riski võtmise puhul ainukene asjaolu, siin peab veel midagi olema. Sõna ma ei tea. Kas Türgi laevaehitaja võib-olla teinud väga soodsa pakkumise? Ei tea esialgu, aga ma arvan, et küsimus on projekti projekti hankimises sõidule, turg Türgistatuks, Norrast tega laevaehitaja ei hakka enne ehitama, kui tal on projekt olemas. Elame-näeme. Viiega vaatame pisut otsa ka erakondade toetusnumbritele uudistest kuulsite, et Eesti populaarsemad erakonnad on Keskerakond ja Reformierakond 27 protsendiga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on langenud, on langenud märkimisväärselt see on siis 23-lt protsendilt 19 peale ja Isamaa ja Res Publica liidu toetus on langenud samuti kahe protsendi võrra 18-lt 16-le sotsidele siis langus kuni neli protsenti ja esimest korda mõõdetakse ka vabaerakonda. Andres Herkeli juhitavat erakonda või koostatavat erakonda ja, ja selle erakonna toetus on kaks protsenti ja siin võib siis oletada, et IRL-i kaks protsenti on läinud Herkelile ja tasub kindlasti juurde tuua siis et Eestimaa konservatiivne rahvaerakond kolm protsenti ja, ja samamoodi ka rokas siis roheliste partei. Ma vaatan, kas rohelised rohelised on ka kolme protsendi peal, nii et, et nad ei ole, nad ei ole veel künnise lähedale jõudnud, aga aga platvorm, selleks, et võiks künnise lähedale jõuda, on, on täiesti olemas, aga aga sotsiaaldemokraatliku erakonna toetuse langus protsenti, me kuulsime uudistest ka Aivar Voogi hinnangut, et kooseluseadus võib-olla see põhjus, mis on viinud just sellelt erakonnalt märkimisväärse osa toetusest. Samas jällegi IRL-ile, siis peaks see tõusma kooseluseadusevastaselt, pigem pooldaksid sellel IRL. No Lauri just tõi välja selle, et need läksid siis Herkeli vabaerakonnale need need hääled, et see põhjendus on nagu seal, kus justkui olemas. Aga IRL oli vastu võitleja laekuma minu, kui ma pooldaks IRL-is, ma ei annaks neid hääli Herkelile. Ma võib-olla on IRL-iga seotud, see, et IRL ühel hetkel on, on, on oma oma oma nii-öelda segmendi nii välja töötanud, et tal ei olegi võimalik sealt väga üle tulla, et kuna väga paljud inimesed lihtsalt põhimõtteliselt IRL-i valijad, siis siis ta on oma oma selles piiris sees ja ükskõik, mida ta teeb kas kooseluseaduse või millegi muuga, siis seda toetust ikkagi tõuseb. See küsimustik on vist ka tehtud veel ajal, kuni seda seadust ei olnud vastuvõetav. Teine pool on tehtud sellel ajal, kui arutelu oli kõige teravam. Aga ma siiski arvan, et sellele ma arvan, et sellele seadusele antud juhul ei ole, ei pruugi olla nii hirmus tugevat mõju, et võib-olla üleüldse see on, on üle tõlgendatud nagu, nagu igatepidi et on küll hästi, häälekas on, on olnud nii üks kui teine pool, aga, aga võib-olla see mõju on nagu üle tõlgendatud, et võib-olla pigem on siin selline. Siin vaatasin, vaatasin, et tuuakse välja. Et SDE toetus on nüüd viimase viimase kolme aasta madalaim, ma ei, ma ei, ma ei ole saanud seda mujalt kontrollida, aga ma usun rahvusringhäälingutants antud juhul sel puhul. Et võib-olla, et siin on olemas ka mingi selline trende. Et, et sotsidel on teadupärast see probleem, et nad on ennegi näidanud tegelikult nii-öelda küsitlustes kõvemat reitingut kui reaalses situatsioonis. Praegu on ikkagi see, et me jõuame tegelikult sellesse aega, kus valimised tulevad nagu tunnetatavasse lähedusse ja, ja siin võib-olla võib-olla natukene natukene see teema. Aga kindlasti on viimased nädalad valitsuskoalitsioonis pingeid lisanud ja ma olen kuulnud sellel nädalaga mitmeid hinnanguid, et et see on kummaline. Vaid aastaks enne valimisi kokku pandud koalitsioon on nii palju ämbreid kolistanud, et, et siin on ikkagi mitmed teemad, mis on niivõrd teravalt esile kerkinud ja mis võivad ühel hetkel nende erakondade poliitilist kapitali süüa. Ja, ja sellepärast võib arvata, et, et see sotside reitingu langus võib siin ka mitmetes küsimustes veelgi teravama diskussiooni tekitada, kuigi on ka signaale selle kohta, et sotsid, reformierakond on näiteks palju vaidlusi tekitanud töövõimereformi osas jõudmas kokkuleppele, ehk siis see teenuste pool ja, ja paljuski ka see pool, mis puudutas seda, et, et kuidas puudetoetus hakkab siis vähenema, kui inimesel on juba märkimisväärne sissetulek olemas. Et ka selles küsimuses on, on lähenemist toimunud, et, et kindlasti siin lähimad nädalad toovad selles osas uudiseid juurde. Tegelikult ju neid, neid noh, me võime siin öelda poliitilisi võitlusi või, või neid naginaid tegelikult ennustati ette ja need olid üsna üsna ennustatavat seoses siin riigieelarvega ja et need küsimused tekivad, kuna, kuna ikkagi on ju tegelikult selline pidev kompromissi otsimine maailmavaateliselt erinevate erakondade koalitsioonis. Saate lõpuni on pisut rohkem kui viis minutit, et me, me lubasime täna rääkida ka sellest, mis on maailma ajakirjanduses teema number üks. Ja see on ebola viiruse levik, sellepärast et üha rohkem juhtumeid leiab aset, et väljaspool Aafrikat ja Aafrika läänerannikut, kus siis ebola kolded valdavalt asuvad ja, ja noh ka me võime ka nii-öelda, et ebola on meile jõudnud järjest lähemale Ja meil näiteks mina töötan Ekspress Grupis, meil ühe tütarettevõttes töötav programmeerija. Ta on mustanahaline mees, pärit Aafrikast, tema kasuisa suri ära. Ja siis ta sõitis matustele, need on meie seast lahkunud ja ei tea, kas ta tagasi tuleb. Sealt ei tule. See poola tulebki üha lähemale lähemale. Ja. Ma tunnistan, käisin eelmisel nädalal Brüsselis ja kui lennujaamas olin, mõtlesin selle peale, et see patsient, kes ameeriklase ära suri tema läks Ameerikasse, mitte otse Aafrikast Brüsseli kaudu. Mõtlesin selle peale, et Brüsselisse tulevad jätkuvalt lennud Lääne-Aafrikast iga nagu avalikku tualetti kasutama. Mind väga ei tõmmanud, seal. Vaikne hirm hakkab kuskilt nagu sisse tulema. Aga samas, kui me vaatame uudiseid Nigeerias seal lähedal vist ka on, on nad ise ütlevad, et nad on ebolaga hakkama saanud, noh, see see põhiline kollas jälle läänerannikul on, on, on veel väga aktiivne ja siis on üksikuid juhtumeid, Ameerikas on üksikuid juhtumeid, euroop, kas Hispaanias on neid kõige rohkem, aga ka ka ütleme, ühendkuningriigis on Saksamaal Norras vist, kui, kui ma ei eksi, aga et need on sellised üksikud juhtumid, aga need üksikud juhtumid saavad sellise võimenduse, et ühel hetkel meil tekib ikkagi tuntav ebola paanika. Me me hakkame ette kujutama neid asju, nagu sa räägid siis sellest, et ei tea, kas ma Brüsselis julgen üleüldse enam lennujaama tualetti minna. Ja see paneb mind ikkagi mõtlema sellele, et et mõni aasta tagasi me rääkisime linnugripist joigudes, rääkisime, rääkisime sellest, kuidas linnugripp tuleb ja tapab ja kuidas kuidas kogu elu sellepärast pea peale pööratakse ja kuidas tuleb manustada linnugripivaktsiini ja nii edasi. Vaevu mäletame, mis selle linnugripiga seoses toimus, ehk siis, et need üksikud juhtumid läänemaailmas, mis on valdavalt seotud inimestega, kes on käinud Aafrikas või kokku puutunud Aafrikast tulnud inimestega need on, need on tekitanud ikkagi sellise päris suure ebakindluslaine ja, ja kas see, kas see paanikalaine külvamine on nüüd põhjustatud või mitte, see on sama küsimus, mida võiks siinkohal arutleda? Kas see on sama nagu Ukraina sündmused, et nad toimuvad ka päris kaugele, et kumb on nagu tõenäolisemaks mingi sõjategevus laieneb siia, vaid siia saabub võib olla haige. Selle selle üle võiks mõelda, siis saavad. Ma küll arvan, et siis pandi kaks sellist, mõlemad on ohud, mida inimesed kardavad, mõlemad on ohud, jah, aga, aga, aga, aga ühel puhul on veel märkimisväärset muud, et muud nagu nagu laiendused, ma mõtlen poliitikasse saad võib-olla kontrollidega testis ujulge kihingu poliitika. Aga mis puutub näiteks maailma terviseorganisatsiooni, siis, siis nemad kui nad siin mingil ajal ka mingil määral diskrediteerinud ennastele siin nende gripipaanikalainete ajal ja kõik see mäletate, võiks vaktsiinide teema aja ja ravimifirmad, kes olid nendesse asjadesse segatud ja nii edasi, nii edasi. Et, et nemad on nagu kutsunud pigem nagu vaoshoitusele selle sellesse. Ei, mina ka mõtlen, ei pea nagu. Ei pea paanitsema, jah, ma tunnistan seda paanitsema ei pea, aga kasutasin muuseas, avalikud oledki seal, seda ma võin öelda. Juhtimisel pese käsi, aga see, see, et et ajakirjandus tunneb huvi selle teema vastu. Et noh, näiteks on on ju ka küllap poolne igal pool toimetustes on arutelust, et mida me nüüd tõstame fookusse, mida me tõsta, fookus, aga see, et ajakirjandus tunneb huvi ja kõik ka Eesti ajakirjandusväljaanded küsinud, kuidas me oleme valmis selleks ja nii edasi, arvan, et täitsa normaalne valmistama peabki valmistuma, peabki kõik, aga muidugi mõista, et mina olen pigem nagu mina muretsen, pigem nagu sellepärast, et tegelikult ka muud viirushaigused on, mis, mis on tõesti. Aga mis puudutab Venemaa tegevuse eskalatsiooni sellel nädalal oleme Venemaa peaministri suust kuulnud seda, et eestlastel ei ole põhjust karta, et keegi tahaks taastada Nõukogude Liitu. Aga kui ma vaatan, et kuidas need Venemaa president Vladimir Putin on Itaalias käitunud ja kuidas ta on öelnud lääneriikide juhtidele üht ja siis natukese aja pärast tuleb uuesti pressiteade, mis selle kõik ümber lükkab, siis siis selline selline lääneriikide lollitamise soov küll kelleski usaldust ei tekita ja lisaks veel kõik see, mis toimub Läänemerel ja millised on Venemaa sammud jätkuvalt ka Ukrainas. See paneb ikkagi väga tõsiselt muretsema, aga kahjuks on meie läbi. Ja siinkohal paneme rahvateenrite saatele punkti ja stuudios olid Sulev Vedler, Neeme Korv ja Lauri Hussar.