Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Aleksei Aleksejev, tere päevast ja aitäh selle laulu eest. Te olete rahvuselt Morilane ja laulsite siis praegu ühe rahvalaulu. No millest see räägib ja miks ta teile tähtis on? Aga see on alati külalised, laulavad seda laulu, sellepärast ma alustasingi, et külaline tuleb ja ütleb, et suur tänu, et täna nii ilus ilm, äike päästab tänu päikele, et ta valgustab päeval ja öösel valgustavad meie teed tähed ja et iga pidu tuleb, et suur tänu selle peole, mis tuleb ja suur tänu selle perenaisele, kes on kutsunud mind külla, ongi teele. Suur tänu. See oli natuke ootamatu, aga väga tore, nii et Marimaal selline komme siis on. Külla minnakse, et siis kohe ukse peale hakatakse laulma või selles mõttes, et. Kohapeal on, kui sa satud külaliste juurde, siis sa hakkad omandama sõnad selle inimesele, kelle juurde sa tuuled seal nagu külalislahkus näidatakse, et kui ma lähen näiteks pulma, siis ma ütlen, et suur tänu pulmanaistele ja pulmaperele ja pulmarongile, et nad tulid ja nii edasi, kui ma lähen mingi teise üritusele, siis ma omandan viimased sõnad, sest esimesed nagu sõnad on samad, jäävad aga viimased refreeni. Kogu aeg muututakse situatsiooni järgi sõltub situatsioonist. Lühidalt öeldes suur tänu, et mind kutsusite ja on selle laulu sõnu. Mind kutsuti ja sõltumata sellest, kuhu ta siis parasjagu kutsutud olite. No teie mari mees, Aleksei Aleksejev, tulite Eestisse 1994. aastal. Mis oli see põhjus? Meil oli Eesti vabariigi haridusministeeriumi ja Marima valitsuse vasakult kirjutatud leping. Et esimese Mali president Vladislav suutsin, oli mõte õpetada siin Eestis noored inimesed, erinevad ained aga, et, et kõik nad saaksid kõrgharidus ja oskasid keelt, et pärast tulevikus töötada Marimaal. Aga päras poliitilised asjad läksid nii, et tuli järgmine president, kes ütles. Meil neid noored ei ole vaja, sest nendel on vabaduse mõtlemisviis, need on rikutud Eestimaaga ja siis meid edasi ei hakanud toetama. Ja pärast seda tuli hõimurahvast trump, kes hakkas meid aitama ja siis on edaspidi meile nagu rahaline toidus tuli hõimurahvaste programmi poolt, aga esialgu meid finantsilisi esimene mari president. No au ja kiitus talle. Õppisite eesti keelt siis 94 kuni 95 Tallinna Ülikoolis olid teil selle eesti keelega vist parasjagu auahned plaanid? Oi, mul olid väga kehvasti keel ja selle maani on, sest on mul olid seitse häbi, sest ma ei ole harjunud õppida. Ma olin selline inimene, kes rohkem tegutseb, teeb filmi, laulab, tantsib, aga istuda pingi peal ja õppida eesti keelt, grammatikat no see oli hullumaja, et esimese aasta mul oli väga raske. Ja ma õppisin ka raadiorežiid. Ja koos Jüri Muttikaga õppisime ja siis ma pidin esimesed Tammsaare muinasjutud rääkima Eesti raadios, alati öeldi, aga nüüd räägib mari noormees, kes õpib raadiorysi ei jää siis. Seda ma mäletan, aga see oli tore aeg, et täna ikkagi selle Eesti raadio eleid, ma õppisingi eestikeelsest. Kogu aeg oli keelepraktika, et mind pandi mikrofoni ees ja ehitised, need, sul on tekst. Teksti on lugeda, et pärast me kuulame, vaatame, kuidas on, millised vead olid, kuidas on räägitud, kuidas hääldada väldet on, noh ma pidin tegema õige eesti keeles pallinud kirjutama seal, et kas teine või kolmas vaielda, kui isegi eestlane ei tea, kumba, kas teine või kolmas välde, siis ma pidin ka proovima panna, kas teine või kolmas, muidugi need, ma mäletan, üliõpilased naersid, et ütlesite yks marjalaadne meie hulgast peab istuma ja tegema eesti õigekeelt, kes on Ihastaga, õppis eesti keelt ja nüüd peab tegema koos meiega kõik need ülesanded, aga noh, ega minu jaoks aset mingi eriprogramm ei hoolinud, ma õppisin koos eestlastega. Ja ma arvan, tänu sellele ma õppisingi kiiremini. On küll, eks ole, mõlemad soome-ugri keeled, aga mari keele kohta on muidu öeldud, et sarnaneb pigem ungari keelele. No ma ei tea, öelge üks lause mari keeles. Ja muide, ongi sarnane ungari keelega, isegi tuleb jah, aga mis te praegu ütlesite, asju on Jessenini luuletus, mis oli Sergei Zenjovi ujutus, mis oli tõlgitud Me klassiku poolt emale kiri, see on väga kuulus. Samas on ka vist samad käänded mari keeles, mis eesti keeles, eks ole, ja ikkagi mõned sõnad on sarnased, ka meis voolab kaudselt sama veri hästi kaudselt ja eesti keeles veri mari keeles vööriaatria. Nii palju siis sellest. No õigupoolest aastast 95 kuni 2000 õppisite balti filmi ja meediakoolis. Ma õppisin professor Rein Maran juures silmi ala, ma olen Rein Marani vilistlane. Ma režissöör-operaator, dokumentaalfilmi režissöör-operaator ja kaitsesin ka balti filmi meediakoolis oma magistritöö. Edasi ka õpitan filmitegemist ja pidanud noori eesti noori filmi teha, täpsemalt siis saue gümnaasia saue gümnaasiumis, et saue gümnaasium kutsus mind õpetama. Suurepärane oli direktori poolt ettepanek, et saue gümnaasiumis õpetaja meediaõpetus ja nüüd on ma olen teinud meediaõpetus ja nüüd sel aastal veel tegelen filmiringiga. No ma arvan, et me oma jutuajamise käigus jõuame selle saue Gümnaasiumi juurde veel tagasi, aga kui me tuleme nüüd selle päris alguse juurde, kui ta üldse Eestisse tulite, kas esimesi, kuid Eestis olles oli ka midagi sellist, mis teid ikkagi väga üllatas? Oli mul oli selline asi, et mul tuttavad elasid esitajate teed ja ma ei saanud õppides ehitajate tee simmajagi iha jääkite ütlesin erinevate, no ei saanud, Eeessitajad teete, huvitas, mis on, minu jaoks oli väga raske. Praegusel hetkel ütled lihtsalt tolajal väga raske, mulle öeldi, et seda sellist sõna, aga samas kui oli selline raske hetk, kui on sõnavara, oli vaja väga palju õppida, et et iga kord on uued sõnad ja et, et kui sa ühepäevale pole õppinud need esimesed viisteis järgmisel päeval veel 15 värsket sõna, siis pärast sa ei saagi eesti keeles rääkida ja sul on sõnavara. Ei ole. Oligi selline asi, et meil on kogu aeg on, olime harjunud, et nagu rohkem kontrollivad seda, et mis sa oled õppinud, aga siin oli nii, et sa õpid enda jaoks. Et antakse sulle uus sõnavara, järgmisse päeva antakse uue, nii palju ei kontrolli. Et kui sa pähe pole õppinud, siis ongi, jääb sul õppering ja sellepärast oligi vaja iga päev ikkagi natukene õppida. Need uued sõnad. No jõudsimegi jälle keele juurde tagasi, ma saan aru, et see on teile väga lähedane teemaga. Olete te vahel imestanud ka, kuidas mõned inimesed, kes Eestis elades peaaegu üldse kohalikku keelt ei oska, on ometi ennast siin sisse seadnud ja mitte halvasti? Üks võtab endale omastanud, sest see on minu jaoks on see, et olime algusest peale, pidin õppima eestlastega koos ja ma õppisin, et, et ma arvan, need on, kes on, nad ei ole õppinud koos eestlastega ja see on kõik algabki algusest peale, kus sa õpid ja pärast lähete tööle, lähed ülikooli edasi, sest on, sa pead kogu aeg olema eestlastega koos, aga kui sa ei ole eestlastega koos, siis juhtubki niimoodi, et no näed elavate vene seltskonnas ja ja nendele nagu suur vajadust ei olegi eesti keelt õppida, sellepärast pole õppinud ka ma arvan. Mul oli vaja kogu aeg vaja, sest ma olin alates peale, on Eesti seltskonnas ja õppisin ja pärast töötasin, et ma arvan, see ongi see vahe, et mispärast ma ikkagi õppisin eesti keelt. Minul oli alati huvi keelte vastu ja ma olin üks nädala Gruusias, näiteks kaks-kolm päeva olin seal ja mul oli juba igav ja võtsin raamatu, tegin raamatu järgi isse aabitsa ja õppisin gruusia tähestiku ära, et, et noh kahe päeva jooksul mul oli gruusia tähestik peas, muidugi ma loen gruusia keeles, aga ma ei saa aru, mis ma loen. Ja grusiinlastele oli suur šokk, et noh, kuidas saaks nagu kahe päeva jooksul õppida tähestiku gruusia keeles, et saab lugeda, see on lihtsalt soov. Tahad midagi uut? Tead, ma arvan, et need inimesed, kes on tõesti on huvitatud ja tahavad midagi uut teada, et on sellised nutikamad noored inimesed ja nad õpivad eesti keelt. No teie, Aleksei, ma kujutan ette, et suhteliselt kiiresti kohanesite siin Eestimaal või kuidas üldse eestlased teisse suhtusid, et kas te tundsite sellist ikkagi ka juba kerget sümpaatiat või pigem võõristust? Ei, no ikkagi rohkem võõristus, sest on eestlastel on selline, et ikkagi üks talu Külomeetri kaugel siis on teine, tal on kaks kilomeetrit kaugel enam-vähem, et suhtlemised ka niimoodi esialgu ei tule nii soojad suhtlemise, sest eestlased kaugeid, et vaatavad, ju jutustavad ja tasapisi läheb sõpruse poole, aga see võtab õudselt palju aega, et saks nagu eestlaseks, hea sõbraks võtab aega. Aga päras, kus sa saad sõbraks, siis parem kui eesti sõber sul ei olegi? Vahepeal Marilased võivad unustada sind lubada mitte teha või midagi, aga eestlane kunagi sellistest peab sõna ja peab sina see hull meeldib, aga selleks, et eestlaste juurde minna ja saada temaga sõbraks, see võtab palju aega. Aga kui uba oled sõber, siis on salutati kuparaadi, siis kõik sinu soovid, ta aitab ja kui tema midagi soovib minu poolt ja mina kabja näidata, aga see võtab. No selge see ja nagu te ütlesite üks talu ja siis on kilomeetreid ja siis tuleb alles teine talu, et ka teised inimesed, kes siin saadetes on rääkinud, seda tõsiasja tähele pannud. Aga samas, kui ütlevad, et parim söök on teine eestlane, siis ma alati ütlen, kuid parim söök on teine eestlane, siis marid, Maritud, üldse marjad on mürgised. Olge ettevaatlikud. Sõnademäng ja teie olete selle eesti keele ikka päris hästi omandanud. Aga no teel, kui dokfilmi režissöörile on vast ka missioon filmida tähelepanuväärseid asju oma sünnimaal. Ja muidugi, et maad ei advustan mardikombeid Marimaal ja näidanud neid kombeid siin Eestis, neid kombeid ma küllaltki hästi tunnen. Ja juba lapsepõlvest ma olen näinud mulle täidina aitäh minu vanaema näides. Siit kõik need talitused, näiteks pulmakombeid, väga omapärased pulmakombed, et erinevate Marju lastel on erinevat moodi, toimuvad pulmakombeid, näiteks kui pruut läheb Ta oma puudust, siis ta peab kolm ringi tegema laua järgi ja siis ära lahkuma. See tähendab, et ta võtab peigmehe juurde. Et ta õnniga läheb peigmehe juurde, see on selline väga kombijasse lemmalise kombe teevad teie abikaasa on, mis rahvusest. Marianna, Maryland mahlanna ja tema räägib ka eesti keelt. Ta räägib eesti keelt ja ta töötab Eesti lasteaias. Kasvataja pina. Te tulite koos? Ei, ta tuli natukene hiljem. Mina tulin natukene varem ja siin kohtusite. Selleks tuli tulla Eestimaale, et kaks mari inimest kokku saaksid väga. Ent rääkides taas kommetest, siis küllap neist peetakse kinni ka teie vanematekodus Marimaal. Näiteks eema alati Ta on loodususuline ja alati, kui ta saadab mind siia Eestisse, siis enne saatmist teeme laua laua peal pandakse leib ja leiva peale pandakse küna ja ema palvetab selleks, et mul oli õnnelikult, ma sain jõuda Eestisse ja siis on, meil on looduse Su traditsioon, minu isa on Morko rajoonis ja nendel on loodususukombeid on väga kõvad ja ja seal on palvetamise, toimuvad. Ja palvetamiseks on kas valitakse püha hiis või püha mägi, sõltub sellest, kus toimub palvetus. Kaks aastat tagasi ma olen viinud saue Gümnaasiumi õpetajad ja näete oma silmaga nägid, kuidas toimub talitus, loodus, suitsutalitus, püha hiis, sest eestlased seda on käinud ainult raamatut lugenud, aga oma silmaga pole näinud, kõik see oli nende jaoks täitsa kultuuri šokina. Me käisime Marimaal 2012. aastal ja seal on meid kutsuti spetsiaalselt selle püha hiis, et näidata ja kuidas toimub see kogu see loodususutalitus, see oligi see Süreemia püha juuli keskel. Ja see suurtalitus on iga-aastase toimub ja siis seal oli huvitav estlast oli näha, kuidas seda asi toimub. Olete Eestimaal ka mõnes pühas hiies käinud? Olen küll käinud, et koos fenowriaga on viidud mind, on päris käed tihedad kontaktid fenowriaga ja püüan nende fenovre asutuste tehtud üritustele ka tulla. Tuleme nüüd jälle teie eesti kodu juurde, kus teie oma abikaasaga ja lastega elate? Meie oleme Tallinnas Pelgurannas ja oma ajal me elasime, kuna meil ei olnud ühiselamus ja siis me ostsime korteris siin Tallinnas ja nüüd me olime Tallinnasse elama. Milliseid mari kombeid ja rituaale te oma Eesti oma Tallinna kodus võib-olla täidate? No ma arvan, see toit, sest mul on abikaasa, väga tubli, teeb erinevad toidud ja mari toitu ka teeb, ta teeb Maripat kogu lit, oskab seda teha ja teeb pannkooki, et on mari mani pannkoogi, kummal minu näol olemas selline kolmekihiline pannkook ja ta ikkagi deep nagu sellised toidumari toidud, et seda kindlasti oskab. Ja eks selles mõttes, et, et meil on sellise nagu rahvatoitu on mari rahvatoit on ikkagi peres on olemas. Jah, me siin natuke juba ühes eelmistest saadetest kuulsime mari köögist, kui meil oli siin mari noormees litaali ja saime ka selgeks, mis asjad on need koogolid. Aga öelge, kas olete äkki sellist Eesti toitudest maitsnud, mille puhul te üldse ei taipa, kuidas? Süüa võib, ei, ma arvan, seest ei ole midagi sellist maitsnud, et üldiselt kõik, mis ma olen maitsnud, aga et vastu huvitav. Mina olen kuulnud, et verivorst on tekitanud ülimat imestust, et teil ei ole mingit Nii suur üllatus, et onu teeb verivorsti asja praegu ka, et, et selles mõttes minu jaoks ei olnud väga suurmargis sokk, ta öeldakse, sokk ta, see verivorst. No põhiliselt, mis puudutab siis mari kombeid, siis on seesama mari köök see põhiline, mis teie kodus toimub, aga kui me võtame näiteks mari rahva sellised tähtsad päevad näiteks mari sangari päev, mis on aprillis et seda te nüüd kodus kuidagi ei pea, et siis ikkagi mari seltsis. Või see on rohkem mari seltsiga ja et tegutseb Tallinna maises ja Tartu malevlaste kogukond ja süsteeme koos fin-uurija juhtimise all, teeme kõik need üritusi ja et see on ka, et mari sangari päev, mari sangari päeval tulevad erinevad ansamblid siia Eestisse ja nad esinevad Tallinnas, Tartus ja üldse kogu Eestis ja siis alati päeval süstitakse ka küünov, sest see ei ole ainult pidupäev mari sangari päev, siis me meenutame ka neid kultuuritöötajad, kes andsid oma panus mari kultuurile ja kes praegu ei ole elus ja et meenutame neid ka ja mari vürsti, kes on surnud, seesama puutuš, kes suri ja siis on rohkem ka meenutuspäev, mitte ainult nagu pidutsemispäev. Nii et tal on selline koondnimetus, kui nii võib öelda, mari sangari päev, aga neid sangareid on lugematul hulgal. Aga sama päeval me meenutame ka neid kultuuritöötajad, sest on, et madi kirjanikud, muusikud ja kultuuritöötajad need lehed, sest on küllaltki palju, et need on repressiooni soovinud. Sest 30 seitsmendad 39. aastatel on, meil on väga palju neid, kultuuritöötajad olid represseeritud ja siis tuleb neid kamminutada sele päeval, et nad tegid väga palju mari keele arendamisele ja et ma arvan see päev pikem, rohkem selline nagu meenutamine. Aga siis tõesti ainud mari seltsis on need tseremooniad ja meenutused ja sellised pidulikud hetked või äkki panete kodus ka küünla põlema nagu näiteks eestlased hingedepäeval? Et see on rohkem see Marimaal näiteks on mul ema alati, nagu ütlesin, keedad, paneb küünla põlema ja ja siis on leiva ees palvetab, et see ikkagi kombe teevad ja siis on ka minu sugulased on Marimaal nende kombritega alati, et püha hiis käevad ja et Murritagi küllaltki sellised sugulased, kes on Mari komboti järgi elavad. Aga teie siin, Eesti kodus meil nii palju ei ole, sest noh, ikkagi, et, et siin on rohkem integreeritud, ütleme niimoodi eestimaale. Nende on siin Eestis ja samas ei möödu ükski suvi ilmet, ei käiks Marimaal. Iga aasta suvel ma käin Marimaal ja käin, mitte ainult maalima, ma käin ka mari lastele, kes elavad välispoolt oma kodumaalt. Ma olen käinud neil küla Lindi külas ja see aasta on näiteks, ma käisin tatari marja laste juures. Kaks nädalat elasin Tatarimaa liivlaste juures, seal naabruses ja naabruses, aga ikkagi 300 kilomeetrit. Seal suhtlesin Kaasani on 150 ja siis Kaasanis veel edasi oli vaja mulle minna 150 kilomeetrit, see on 300 kilomeetrit, sest terve päev sõidabki hommiku hakkad minema ja siis on õhtul oledki nende tatarlaste juures. Et see ja näiteks nende juures filmitud, aga samas on, ma olen üles võtnud materjali maskortostanis, mis on veel kaugem ja olen baskiidis elavate mari lastest baskiidi maili teel on see mesindus on väga suur sõnases vaskyiri mett on väga kuus mitte ainult Venemaal seal üldse maailmas ja et kuidas Marilased aitavat koos vaskyyditega mesindus ja siis on, kuidas nad Marilased nagu mesilased lendasid oma kodumaalt paskordastani ja asutasid seal oma mesitaru, ütleme nii, et, et selles mõttes sellised sümboolsed nagu elemendid kasutada ja näiteks Urali Marju lastel oli projekt hoida Uurali allikaid. Selle projekti raames olid ka mari allikaid hoitud ja korda tehtud ja kuna on selline projekt on olemas, siis ma näitasingi, et kuidas on, selle projekti raames on hoitud ja tutt on marjaallikas, sellepärast ongi ohvriallikas nimetatakse, see allikas on, asub püha hiis ja seal on saun enne palvetamist naised käivad sauna pärast, mehed lähevad sauna ja siis on juba pärast, kui kõik käisid saunas, siis hakatakse palvetama. Näiteks nende uurali marjalastel on selline kombel, see on näiteks Marimaal on sellist kombeteole. Nii et äärmiselt kirev on see, see kommete ballett, aga neid filme ikkagi näha saab siis Tallinnas ka. Tallinnas, ma olen andnud oma filmid ETV-s, Tallinna televisioon näitab miinus filmi eestikeelset venekeelse minu filmid on andud teeveeennis, kus on vene keeles näidatakse minna filmi. Samas on mari televisioonis kahekanalis on, meil on kaks kanalit, Marimaal on olemas. Ma annan nendele ja samas helistas näiteks minu ema telefoniga, kui ma juba olin rongis ja ütles, kuule poeg, sina sõidad Eestisse, aga mine istun ja vaatan sinu silmi. Samas, te teete ka film Eestist. Mida te Eestist teete, mis on teie teemaga? Siis ma on, teen natukene vähem filmi, et ma rohkem teinud sellised asjad, mis on seotud eesti kultuurile, näiteks esmaspäeval ma võtsin üles Konstantin Päts konverentsi et Pärnus toimus Konstantin Päts konverents ja võtsin üles ja käis siin igal pool tema majas, kus ta elanud ja tema talukohas, kus on ja sest on näiteks see ongi Eesti ajalooga seotud ja iga laulupidu võtan yles näiteks see aastaga olen üles võtnud laulupidu, eesti laulud, pidu ja kokkumonteerimine ja pannud internetti kõik sellised sündmused, mis Eestis toimuvad. Vanalinna päevad näiteks ma olen juba mitu vanalinnapäevaga üles võtnud ja kokku mondi nad kõik nüüd sellised suured sündmused, ma püüan ikkagi jäädvustada siin Eestis ja internetti panna. Ja seda saab Marimaal ka näha. Muidugi, sest meedeemia Vilsist kaval asja me teeme siin uudiseid mari uudiseid Eestis elavate marjalastest teema uudises ja seda saadame internetiga kaudu Mareti televisioonile. Sest mari televisioon näitab seda uudised, mis peavad siin toimuma. See on juba tehtud kolm-neli sellist saadet, et kõik üritused, näiteks laulupeost oli saadetud ja see Filma näidatud Marimaal. Samas on mari kas on lambad ja see on meie nagu jõulud, mari, jõulud, mari jõuludes, kuidas Eestis toimusid Mari jõulud, ma võtsin üles monteeriti kokku ja saatsin ka Marimaal seda ka näidatud ja kõik need üritused, mis tulevad Eestis, me jäädvustame ja teeme väiksed uudised, viie minutilised uudised spetsiaalselt mari televisiooni jaoks ja nad on hea meelega on nõus seda vastu võtta. Kuidas näevad siis Eestis välja mari jõulud? Sellel aastal me olime rendinud suur maja majas, meil tulid need ju nagu sandid. Et seal on Vasli Kuusa, kes mängib jõulumees, millal teie jõulud on? 14. jaanuaril, meil tulevad algused vene jõulud seitsmendal ja nädala pärast on 14 10. on mari lastega ja siis tulvad, sandid, erinevad tegelased, kes paluvad nendele, et annaks nendele süüa, juua, pakkusid ja siis nende pakutakse leiba söömis joomis ja pärast nad küsivadki, aga noh, mida te oskate ja kuidas te olete valmis jõuludeks, mis te olete teinud aasta jooksul, siis tuleb selline küsitlus nagu mängu moodi, et kutsutakse iga inimest ette ja palutakse, kas ta laulab, tantsib või mingi luuletus ütleb ja kõik need teevad need jõulusandid, et mina ise mängisin jõu sandi ja ja siis meil olid suurepärased ja samas läheme kalale püüdma. Öösel käisime kalapüügile ja käib ka jõulutraditsioonide hulka ja, aga noh, selles mõttes, et, et see, see väga kihvt. Meil läksid jõulud ja et samas on suvel on lilledepäev toimub juunikuus ja samas Marimaa kultuuriminister on küllastunud testi ja on laulupidu ja siis ta otsustas teha Maria laste juures laulupidu. Ja nüüd on juba mitu aastat toimub laulupidu mäe marja laste juures. Küll temal on nagu mõte on, rohkem mitte nagu Eestis, on see nagu laulurevolutsioon. See mõte tuli rohkem nagu kevade lõpp, suve algus, selline nagu püha. No tuleme nüüd lõpuks selle saue Gümnaasiumi juurde ja kuidas te sinna siis meediaõpetajana tööle sattusite? Täitsa ootamatult, et rongis sain ühe kolleegiga jutule ja tema ema oli ütelnud saue gümnaasiumis ja väga kiitis direktori ja ütles, et tule ja räägi temaga ja siis ma läksin saunale. Koputasin ukse sisse, ütlesin tere, tere. Olete kooli direktor? Ma tulin teie juurde, jäid, mul on ettepanek teha siin koolis meedia õpitus ja teha filmi õpitust selles koolis. Muidugi direktori suured silmad, kuidas te hoolite tulnud ja ma rääkisin temale ja ta ütles, et väga hea, et alustame selle filmi meedia õpitus õppekavaga ja koostage õppekava ja siis müüdi õpituse ringi kava ja siis alustame peale. Ja mul väga vedanud, sest kooliga São kooli direktor Jaan Palumets on selline väga. Majanduslikult oskab kool hoida ja alati püüab leida toetuse, sest on meedia õpitust väga selline aine, mis nõuab palju raha, sest on tehnika, kõik need kassetid, helinud tehnika, et kõik on väga kallis, aga ta on ikkagi alati leiab võimalus ja meil on suurepärane, tehnika on olemas ja noored võivad kasutada. Ja siis me ikkagi teeme noortega lühifilmid. Kaua te siis töötate selle meediaõpetajana seal sauel? Sauel ma töötan juba 2005.-st aastast saab üheksa aastat ja vanemad klassid. Ja vanemad klassid, aga sel aastal ka veel vahepeal oli mul nooremad klassidpärasem vanemad klassid, nüüd mul on nooreti vanemad klassid ka. Et see aastail mul on nagu meedia õpitus läheb, nii et me algklassid esimesest kuni neljanda, kas meil on selline projekt maima muinasjutud, lavastame mainima, muinasjutud, ja praegu jagasime iga klassile üks muinasjutt ja ühed teevad meile lumivalgeke ja püüa, poisid ja teised teevad Vremeni linna muusikandid ja järgmine on meeli pea liisi, vot praeguse kirikukell on kolm muinasjuttu ja teeme näitleja casting'u. Et valimi, kes saaks mängida ja siis hakkame üles võtma selline muinasjutt filmima filmima ja, ja et nad õpivad teksti pähe ja siis uues ruumis igal pool võtame seda ja siis pärast helindame ja et see on algklassidega, peab valmis saama järgmise aastal novembrikuus, sest novembrikuus on, meil on saue noorte filmifestivalil Snow seastal tulekas Noff 2014, meer juba neljas Asta, selles Nov noortefestival ja meie iga aastal teeme uued filmid see aastal, meil tulevad need anekdoodid Juku-anekdoodid, et lapsed peavad Juku-anekdoodid kokku monteerima. Tulvad reportaaži, koolielust, uudised, ilmateade, horoskoop isegi on olemas meil seene ühed teevad ja siis tulevad ka muusikavideo ja TV-saadet. Saadet võivat isegi paroodiat olla, mingite saadetes ei pruugi päris nagu, et olla, aga muidugi vaja, kihvt, nendelt tulevad muusikavideod. Seda endale väga meeldib ja alati värskemaid huvitajat muusika. Viidjad tulevad igal aastal. No ma saan aru, et teil seal paras möll käib, aga väikese vaherepliigina, et siis kui ta sinna tööle läksite, te siis juba elasite Pelgurannas, jah. Ei, Auguses ma elasin veel paudiskis. Vahepeal ma elasin paudiskis. Paldiski linnas Paldiski linnas, no siis ei olnud ma tegelikult oli ikka kaugel, aga rääkimata siis nüüd tänasest päevast, kus te elate juba Tallinna linnas, et see vahemaa teid nagu kunagi hirmutanud ei ole. Muuta, sest ma olen alati on, kui ma lähen elektrirongis alati töötab, et ma mõtlen, mis ma saaks noortega teha sellist asja, sest mul see aeg on natukene mõelda, sest kui sa tuledki juba kohale, siis sa pead juba alustama nooretega. Noored teil on, on väga suur soov. Nad ei anna mulle aega mõelda, nad ütlevad, tahan seda, kolmas 400. siis sa pead olema väga kõvasti, pead reageerima kõige asja peale. Aga kus sa sõidad sõidu ajal sammutleid aha, teeks seda, kolmas neljas asja ja siis on, kui juba tuled kooli, sul on juba kõik läbi mõeldud ja sa võid juba tööle hakata. Nii et tegelikult, ega niimoodi ei oskakski enam tööle minna, kui elaks näiteks kõrvalmajas, eks ole. Aga teine mitte sugugi ainult lapsed ei mängi, vaid te mängite ikka ise ka ja lausa Leenat Eduard Vilde vigastas pruutides. No kuidas see välju? Oi kui mulle pakkus Leo ulma meie kooli. Mis, Leena, mis üldse pole luugid nutud art vildi vigased pruudid, mis, milles? Oota, vaata internetis näiteks on olemas selline lavastus. Ma vaatasin, lavastus mus, lavastas okei, mis on see, kui ma hakkasin süvenema rohkem selles tekstis ja hakkasin. Et situatsioonid, et mismoodi saaks nagu iga omapärasemaks mängida, et ei oleks nagu igav ja, ja siis on, et seda isegi lavastust tuli vaatama. Andres Ots vaatas ja hinnas meid ka ütles, et oh väga hea, et ei ole nagu selline mõte teil tuli ja et selline lavastus tulnud ja et, et ma arvan, et see on suurepärane seda teed. Me jätkame see aastal näiteks õpetajad mängivad ka ja muidugi isegi direktor mängib elekter mensiivis. Meil on õpetajaid hektar mängib, et, et selles mõttes on väga omapärane. Me isegi saime. Viljandi õpetajate festivalis on sild, saime isegi preemiat, sest mul on selle maani, on see Preemia on padi, mille peal ma magan. Et selles mõttes, et ikkagi motiveerib meid ka, et ja sel aastal mõtleme, et tõlkida mari, millist eesti keelde üks mari, dramaturgi klassiku näidend ja ta on ka, tuleb väga põnev ja omapärane ja siis on kevadel juba mari näidendi näidata. Elu teil Eestimaal keeb, nagu ma aru saan täistuuridel ja see on suurepärane. Kas see tähendab, et Eesti on teile täiesti omaseks saanud või midagi siiski kuskil kripeldab? Kripeldab näiteks, kui on suured üritused, periüritused ikkagi Marimaal toimub kas näiteks ema sünnipäev, sugulaste sünnipäevad, et nad helistavad mulle, ütlevad kuulajaid, me oleme kõik siin messil laulame, tantsime, kahjuks sind ei ole. Siin on kripeldab, mõtlen miks ma olen siin, et, et seal on kõik soolased, on seal palju teil seal sugulasi? Küllaltki palju, sest minu isa sugulased on nagu väga sõbralikud ja nad on kogunevad, et tihti ja et ja nendel on selline nii hea muusika tantsumuusika ja nad on nii energilised, nad on mu ütlengi mari tallasse. Energiline mees ja sellest ja siis on väga rahul kul teema ja siis kahjuks on muidugi ison on ära surnud, aga tema laul, mis on alati, mul on peas ja seda laulu mari rahvas väga armastab, sest ta on nagu mari pulmadesse nagu mindilsoni laul. Sest on kõik pulmad, mis Marimaal toimuvad, laulavad seda laulu. Ja Ma arvan, niikaua kui vao elab nipp kaua, kui need pulmad toimuvad Marimaal nii kaua on, hakkavad meenutama minu isad ja seega lauluga ma tahakski eestlaste. Et nad kuulaksid, kuidas laulab minu isa? Seda me teemegi ja ka teil endal, kui see igatsus on peal, aga parasjagu sõit Ta ei saa, siis laul natukene leevendab. Muidugi toob koduse tunde. Niisiis laulab nüüd teie isa Aleksei Aleksejev ja ühtlasi suur aitäh teile selles meie sarjas osalemast. Stuudios olid veel andi nurmes Barnaja Maris Tomba ning meie saadet jääb lõpetama Gennadi Aleksejevi laul. Kuulmiseni.