Mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Nadja kaks arvas, et ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album. Ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja pane need kirja aadressil www. R2. Ee kaldkriips. Kaldu. Tasub alati üle korrutada ergaks poee kaldkriips, album miljon tänu kõigele, kes juba on oma panuse andnud sellesse kampaaniasse. Eesti kõigi aegade albumi valimisse ja ette tänada ei ole viisakas, aga tehke teiegi, kui tal on selline tunne sees ergaks punkt ee kaldkriips album. Võimalik et see on esimene kord, kui niiviisi laiemalt valitakse kõigi aegade parimad Eesti tika meistriteos, suurt albumit, aga kõigi aegade lugusid on valitud varemgi. Teemegi nii, et enne, kui läheme albumite juurde heidame pilgu mineviku. 90.-te keskel tegeles Tõnis Mägi Kuku raadios sellega, et üritas koos kõiksugu muusikutest ja muusikaasjatundjatest koosneva, et saatekülalistega aegamisi kokku panna kõigi aegade Eesti parima laulu tabelit. Selle tabeli panin kinni minu meelest VSP Projekti kuulabs. Aga kuulame, kuidas rääkis sellest tabelist Tõnis Mägi vikerraadios saates Vikerkaar küsivad Jaak Valter Ojakäär. Oleme jõudnud siis viienda lauluni selles Eesti kõigi aegade TOP Tennis ja see on sellest esikümnest võib-olla siis ainuke selline ansambel, keda võiks kuidagi sinna selle alternatiivi alla paigutada või mis sa arvad, Tõnis? No ja need on juba läinud jälle aeg nii palju mööda, et skonna insener Kaarini hüpperpoloid on juba alguses ta üllatas väga just nimelt üllatas ja mitte mitte negatiivselt, vaid, vaid positiivselt üllatas, et ka niimoodi võib, võib mõne loo ära tehes sisuliselt Vaisse lugu ja ja minu jaoks on selles selles loos insener Kaarini hüpperpoloid, is on sees, miks mingi selline sõnu selle sõnulseletamatu, mingi saladus, mingi selline müstiline selline tunne, mida, mida ei oskavat, mida, mida ei ole olemas, sellist sõna ei ole olemas, millel on, millel on Tõnu Trubetsky pihta saanud, seesama Tolst. 20 hüperpoloid, jutustuse niisugune taust, selline mingi valgekaartlased, niisugune hoiak, kui hakkad mõtlema seda, seda, seda romaani lugedes-lugedes, siis on, tuled, tulevad sulle silmad ette, need Pariisi, mingisugused väikesed käänulised tänavad. Selline mõni, et võib-olla oma oma aeg, omaaegsed vene filmid, kus olid sellised valgekaartlased, näiteks Bulgakovi põgenemine või õngiksikus istusid ettevõtjad või midagi sellist. Kuule, teine kord siis Trubetsky sees olemas ja seda see on vapustav lugu, muidugi tuleks seda kaarini hüperpoloidi seosest rajal ilmus looduse universaal kübluateegis. See võis ka olla Aleksei Tolstoi Trust t e k oli ja see t e tähendas Distraction Jeurop. Ja see oli 20. aastal kirjutatud. Nonii, kuulame siis insener Kaarini hüperpoloidi. Donald Trumpi sõnul on Läti Avalik loeng Hindrale Laaline lae eel saime ka. Kui aastal 93 oleks raadio kaks valinud aasta hitti, oleks see lugu olnud raudselt ja pikalt. Esimene insener Kaarini hüpperpoloid, vennaskonna album Meilt, usk, lootus, armastus albumilt, mille kaanel minu andmetel vähemalt poseerib, eks. Unustatud saksa nalja pornostaar albumilt, mille kohta Mart Juur oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit ütleb. Se ilusas tasakaalus meistriteos. Viis ansambli Alder kraadist peavoolurokitipu tegi vennaskonnast kogu pere lemmiku. Poplugude narhistlik sõnum ja romantiline dekadentsi meeldis nii vanadele kui noortele. Sõbrad, ma mahun teile taskusse, kilkas Trubetsky ning taskud avanesid tema ees. Igaüks tahtis olla tema sõber. Vennaskonna sõmer. Albumist usk, lootus, armastus möödus eelmisel aastal. Kaks ümmargust ja sel puhul käisid kutid külas raadio kahes. Plaadil ja kassetil mängivad trummar Rainis kingu akordionist meie seast juba lahkunud Ülari mätas allikbassimees Mait Vaik agaga kitarrist Allan Vainola, teine kitarrist Anti pateegia, laulja Tõnu Trubetsky. Need viimased kolm käisidki eelmisel aastal külas Sten Teppanil meenutamas. Kuidas siis asjad õigupoolest 90.-te alguses Eestis? Käisid ikkagi Vennaskond tuli kuskilt nagu välismaalt kohale on ju, tegi selle plaadionju ja enamuse jaoks nagu oli nagu nats, nagu sihuke ufo on ju korraga mingit puh, mingi terve plaat, siukene teise saundiga asi töötas ja, ja siin ei olnud nagu selleni bänderit olid, olid siuksed bändid nagu Two Quick Start ja siis umbes nagu hevibändid jäivi bändid, täpselt nad natuke nagu, nagu see ei olnud nagu loogiliselt nagu Eesti muusika nagu mingisugune arengu nagu mingi tulemus, vaid kuidagi nagu me hüppasime nagu sisse kuskilt mujalt. Minu meelest on nagu niisugune hetk oli minu meelest ka, et sa täitsa oli niimoodi, et et ära olnud, eks ole, siis Eestist. Et põhimõtteliselt me läksime siis ära, kui noh, 91. aasta alguses, eks ole, siis siis ei toimunud midagi, on ju, et siis oligi niimoodi, et see, see periood nagu see oli enne seda Soome minekut seal enne Soome minekut oli selline asi, kõik olid umbes mingisugused trassi bändid vist oli, oli metrasse metalit liig Caligast kas trash black metal trassi siis neid oli tohutu palju nagu nii eesti kui vene bända. Ühesõnaga, kui me käisime mingisugusel a'la mingi 90 või kuskil käisime mingisuguse Tarifitseerimisel, mis sealt siis kohustuslik enam, aga me käisime seal suvaliselt, lihtsalt meeldis käia, kutsud kus kutsuti või ma ei mäleta, lihtsalt käisime seal ja siis oli kõik nii-öelda seal olid kõik need trassi bändid nagu noh, umbes 100 trassi bändi ja meie vägagi erinev seltskond on täiesti täiesti erinev sellest. Ja siis, ja siis, ühesõnaga, kui me tulime tagasi Soomes, siis oli niimoodi, et et siis selle nagu teadagi selle riigi riigikorra vahetusega peale, eks ole, siis oli igasugune see siis oli pump välja surnud ja siis selle nagu selle ülemineku konkreetselt sellel hetkel siis oligi punki, kõik asjad välja surnud ja siis olidki nad siis oli Eesti muusika nagu maastikul on minu meelest nagu täielik allakäik, nagu oligi, oligi niimoodi, et olid need nagu need vanast nõukogude ajast jäänud mingisugused trash jäänukid on ja et kui me seal olime sellisel Tarifitseerimisel, kus olid köita trassi bändid ja vaatasid meid ilge tigedalt pilkudega, et kes need on ja et miks need ei ole üleni mustas midagi siukest, siis tundus, et vastasseis ja siis ja siis, kui ma tulin tagasi, siis oli, siis oli nagu selline seis trassi bändid, kes olid noh, kaks või kolm aastat varem nagu olnud, kõik rivis on ja siis nad olid alla käinud ja verest tühjaks jooksnud. Siis seal minu meelest oli see Eesti muusikamaastik nagu mingisugune zombi, nagu värk on ju samamoodi punkar sõnaga punkarid nagu mingisugused nõukogude ajast jäänud. Täiesti nagu ma ei tea, noh, ma ei oska seda kuidagi. Mingi täiesti, ühesõnaga ei oska seda kirjeldada, ühesõnaga see muusikamaastikule täiesti selline zombi, zombi karjan ja ja siis nagu vennaskond, nagu mõjus sellel foonil kindlasti noh, niimoodi hoopis teistsugusena nagu värskelt tulnud, nagu hoopis teises keskkonnas me välismaa bänd. Ühesõnaga. Ma usun, et väga paljud inimesed avastasid ja võtsid vennaskonna omaks tänu sellele albumile. Kui te läksite stuudiosse, siis teil oli see kimp 14 lugu kokku juba kõik olemas või ja me lindistasime hästi, kähku, see oli mingi ühe päevaga, tegin ära selle plaadi sisse nagu ühe päevaga ühe päevaga isegi kaheksa tunniga vist seal midagi midagi. Ja seal oli, seal oli Tiksime ka, isegi juures ei olda. Võis olla niimoodi, et äkki miks me mängisime siis umbes viksisime ja siis teine päev lõpetasime või midagi sellist? Ei, ühe päevaga. Me mängisime kindlalt kõik, siis seda ma tean, aga et äkki see miksimine või sellel teisel päeval ka või midagi, kas teil oli kiire või teil ei olnud rahastuudiotöö jaoks, miks sa, miks selline kuidagi kuidagi lihtsalt rahavärk oli ka raha? Raudselt siis oli õudne tähtis stuudio. Härra mükutaja minek oli, et küllap ikkagi see raha oli ka tähtis head. Et neil oli siis kalli hooli mänedžer Kalju hoonaline mänedžer siis ja ma ei tea, tema nähtavasti leppis selle stuudio kokku, eks ole, siis jajah, kust kohast mängisite üldse linnahallis lihtsalt linnalise Indrek paterise helirežissöör. Ja ega seal midagi muud new teave ainult sellepärast, et meil lood olid nagu väga selged ja mängisime kohe kõik sisse. Me olime nüüd ilmselt kontserdil, nagu oleks mänginud jah, mingisugune noh, mitte nüüd hullemalt palju, aga äkki mingi 10 kontsertitel tähendab sihukeste sellel ajal sellel ajal ei olnud Kamyldi tegelikult noh, ühesõnaga siin lugudes tegelikult viiulite jalas. Et kui keegi seda märganud ei ole kuigi plaadikate peal. Kuna ta oli bändi liige, aga, aga ta selle nagu albumi lindistamise ajal veel ei veel ei olnud, andis nagu noh, samal aastal, aga veits hiljem tuli bändi. No siis ei olnudki vaja nagu noh, meil ei olnudki mõeldud sinna viiulit, nendesse lugudesse. Et siis ei olnud nagu viiulit vaja, selle asemel akordion ja, ja aja, kordan ja kordan, mõnes loos, eks ole. Lood olid nagu selged, lihtsalt mängisime sisse ja selles mõttes ei olnudki mingit midagi rohkem, eriti polekski vaja aega olnud, et seda sisse mängida. Varem ka täitsa tõuseb ainult arenema. Ja maailm läheb aina paremaks ja köitega. Ja elu läheb ja hell. Ja hea peekon ja. Köisele. Ja alati kui kaugele ammu ära keelatud ja murepisarad alla neelata. Ja köitmine ja köik on ja. Kõik on hea vennaskonna albumilt usk, lootus, armastus oluliselt albumilt meie muusikaajaloos, sellepärast tänases jätkuhommikus sellest nii pikalt juttu ongi ja tuleb veel. Lisaks juba kõlanud lugudele on selle algselt siis kassetile ilmunud teose peal jumal kaitse, vennaskonda, armastuse altarid, ronk, Kopen, Hagen, lahkumismarss. Ta lihtsalt hulgub linnast linnaõhupiraadid, see on minu valguse võimendamine ergutatud kiirguse abil. Maailmasõda ja veel teinud isegi suur hitt lisaks insener kaarini hüperpoloidi le Lili Marleen ja üks lugu veel, mis varsti kõlab. Aga kaks väga suurt hitti ma julgen nii-öelda, et tol aastal 93 kui oleks tehtud aastahitti kokku võtta, siis mõlemad oleks pääsenud esimese kolme sekka. Kuulsus tuli, mis sai edasi? Sten Teppan uuris Iga välismaa bänd, kes oleks sama eduka plaadi välja andnud, või album üldse, eks ole, oleks tõenäoliselt oma elu kindlustanud. Ma arvan, usk, lootus, armastus on Eesti kontekstis niivõrd edukas küll, eks ole. Ainult et aeg oli selline, et siin siin ei saanud elu kindlustada, kurat, vales kohas sündis. Aga noh tagantjärgi tagantjärgi tagantjärgi mõeldes et me olime nagu uskumatud, uskumatult. Noh, nagu ebamajanduslikud nad täielikult. 100 protsenti absoluutselt ei huvitanud sellel ajal, mida iganes oleks sellel ajal ma oleks, oleks, sel ajal oleks võinud iga iga aktsiast sandal kolm maja tähendab täiesti vabalt oleks võinud iga üksinda lasta kolm maja ilusatesse kohtadesse Eestis on ja mis sellest rahast sai, see noh, investeerisime. Ei, ei, me oleme niivõrd lihtsalt nautisid niivõrd ei, ei ma niivõrd kosmopoliitsed ja niivõrd nagu sellised natuke täiesti nagu noh, täiesti sellised, sellised ikka mingisugused seal ikka ka tunnel ikka täiesti, et umbes, et maailm on täiesti lahti, ühesõnaga, et et, et ühesõnaga, et ma olen täiesti. Et mul ei ole mitte mingisuguseid probleeme. Ühesõnaga, ja minul oli küll sihuke tunne, ühesõnaga, kõik jääbki nii. Mitte kunagi ei kogunud, mitte mingit raha kõrvale ei panda, aga selle raha eest lihtsalt sul rahaliselt sajev, raiskasime ära või ostsime endale mingeid riideid. Muidugi, täiesti nagu ärimehed, daater. Täiesti uskumatu, uskumatu, uskumatu. Uskumatu. Hallide kamp sõnaga. Meyer see aeg oli, vaata niisugune aeg. Saad aru, investeerimine sellel ajal oli nagu, nagu niisugune absurdne. Esiteks me meie ei osanud seda. Tünga ei, aga ma mõtlen, et kõik olid niisugune ebamäärane suvaline mõtlengi selles mõttes, et ma hakkasin alles hiljem hiljem endal mingit krunt värki, aga korter sellepärast sellepärast ei tasugi nagu panniga pähe endale taguda, et ühesõnaga, et see oli, see oligi kuidagi niimoodi ja ei noh, läks nii, et sellega saab selle välja vaba. Sellega saab selle välja enda jaoks, onju, aga, aga noh, et veel võiks praegu olla niimoodi, et igalühel oleks kolm, neli maja enne kuskil vabalt täiesti vabalt, kasvõi üks on ju. Santi näiteks, mäletad, konkreetselt sellest ajast oli mingil hetkel raha nii palju, et noh, poisid, ükskõik kuhu sisse astuda, ükskõik, mida osta. Ei ei, seda ma küll ei mäleta, ma mäletan. Vahepeal sai sellega noh, ei pidanud tööl käima ja selle mõttega aastaid ei pidanud tööl käima. Aga nemad ei pidanud tööl, käin sellel ajal maksis nagu maja sama palju kui tagi nagu seda muidugi maale maksis majade hinnad nagu sama palju nagu takja veel, oda veel odavam. Seda küll. Aga kas sa mäletad, mingid siuksed asjad nagu ta küsis praegu, et, et mingi õuna rahases ujumist ikka niisugust asja ei ole olnud Heino nii, nii või niimoodi et iialgi seda probleemi nagu ei olnud. Et noh, et mõned aastad olid, oleksime nagu täiesti vabalt võinud endale kohe autot osta on ju, aga millist kellelegi nagu lube olnud Tallinna ja sellepärast? Ei noh, selles mõttes, et huvid olid nagu sellised, et et noh, mitte midagi nagu seal selle kontserdi mitte midagi peale mingisuguse, ma ei tea seksi ja mingisuguse ostja sessi. Ei, ei, seda ma küll ei oska enam mitte mitte mingisuguseid huvisid ei andnud peale mingisuguse ränkan rolli. Rock n roll ja noh, peale mingisuguse rock n roll elustiili või, või ei, me ise ei teadvustanud endale seda, kui rock n roll elustiil, aga noh tagantjärgi, sest tundub midagi umbes taolisena. Vana vähegi headus räägib. Aasta unenägude. Juua ei valeta, kodu luua ja olete dollari vahel toda oma vaesunud palgast valedes ära, seal on oma õmmelda, taastuda. Armatuur. Ja kui vähegi paistab ta unenägude värava ülevaadet saada vara. Tähelepanu muusikasõber, kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan, et kõigepealt valida tee seda rättis aadressil R2 poee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil. Kuulate raadio kahte värske ja.