Kaks tere, mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat Eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Radio kaks arvaselt ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panid need kirja aadressil. Veeveeerr kaks. Ee kaldkriips halba. Kui mõni aeg tagasi postitasin taas Facebook'i ühe olulise Eesti albumi SoundCloud'i lingi kaasalbumi kaanega, siis hästi see maha võtta ja lisaks fänniti korraks ära kõik raadio kahe Facebook'i administraator. Usk lootus, armastus kaanel olid paljad naise rinnad. Ja sama lugu on ka Punase plaadiga kosmikute pulmad ja matused tuleb juba aegsasti äratsenseerida, enne kui minna sellega Facebook'i peale laiama. Mart Juur oma oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit kirjutab, et elukogemused on kosmikute muusikasse sügavaid vagusid ajanud. Andres ja Kristo Rajasaare mängisid varem Metro Luminal is. See polnud kergem kui Kõmmari kitarriamet Soome raviasutuses, kus peeti kinni vaimuhaigeid, mõrtsukaid. Säärase taustaga tegelased sobivad depressiiv, ropp keel lipukandjateks, nagu Kasnikuid tänapäeval püütakse. Me kuulame täna raadio kahes pikemalt Kosnikute plaati, pulmad ja matused. Annata vale. Haarava. Laevaga. Ta varjab ta jalakalad vanamäel katta. Paelad kaats, karda ütelda. Pulmad ja matused Kasnikute aastal 2006 ilmunud albumi nimilugu. Päev enne ametlikku esitluskontserti, tol samal, 2006. aastal andis ansambel. Raadioshow mängis raadiot kahes otse-eetris R2 Lives. Ja rääkis Sten Teppan jutuke Maria ainsa hiljem, Kristo Rajasaare jutustavad kosmikutest aastal 2006 Kõmmari, tere tulemast. Tervist tervist ja meil on Hains siin. Tere. Tere. Ehk siis kosmikute basskitarr, Ristija kosmikute laulja esimeses jutuvoorus, et anda aru selle kohta, millega kosmikut hakkama on saanud. Aga enne päris tänases päevas tuhnima hakkame siis vähemalt Kõmmari, sina peaks olema küll õige mees, kellega alustada sealt kusagilt aegade algusest, siis kui siis, kui oli see koht Järvakandi, jah, kus, kus võib-olla mõned valitud persoonid mäletavad niisugust nime nagu Vello. Võtad omaks võtan. Miks, miks Vellesid, muide ei ole praegu enam olemas, on küll, on vä? Muidugi see velled on olnud juba vist vist on 40 üle 40 aasta. Et see on niisugune traditsioon, et Järvakandi keskkoolis on tavaliselt alati koolibändide nimed ja, ja see on alati olnud samasuse nimel. Nimi on tavaliselt alati olnud velled. Ja kuidagi peaks kohe nagu maitseaineid, toome juurde, et seal on mänginud sellised persoonid nagu Riho Sibul ja Ardo Juhkov, laulnud seal näiteks ja vägev värk ja nii edasi. Nii et ta lihtsalt ühel hetkel kasvasite sellest ansamblist välja, see jäi teie selja taha. No ütleme niimoodi kooliaegse Li velled ja tegelikult kui aegade alguses lähme siis nagu kuradi kosmikutes, siis kosmikud on põhimõtteliselt sõna otseses mõttes nagu nii-öelda Vellede juubelikontserditeost välja läinud, arenema. Ja see juubelipidu on iga viie aasta tagant nii-öelda nagu juubel ikka. See juubelipidu võis olla umbes selline, et noored mehed kuritarvitasid õpetajate selja taga alkoholi. Kunagi kaheksakümnendatel olid, et jah, umbes niimoodi meie puhul, aga siis juba hiljem olime juba ise täis täiskasvanud siis nagu ei olnud selja taga enam midagi. Lava peale sattusid need kõige edevama see seltskond, kes panime kosmikatel aluse või, või. See oli põhimõtteliselt see seltskond oli mina, Kristo ja meie Kosnikut endine laulja Taavi Pedriks olime nagu ja olime siis nagu üks koosseis mingi aeg aastatel 83, neli. Kuus-seitse võib-olla noh, oli, minul oli, mina ei, suur mees ja nemad olid niuksed, poisikesed nagu ütleme, oleme noored on ja siis kolmeaastane vanuse kahe kolme aastane vanusevahe on päris suur, et siis ma nagu tegin selliste poisikeste oma silmis nagu bändi, et Kristo Rajasaare. Ja siis see oli üks koosseis ja astusime seal nii-öelda juubelikontserdil üles, siis aastal 99 suvel või sügise poole suvel siis sealt sai siis nagu idee uuesti alguseta bändidega. Mõne sõnaga sellest kontseptsioonist, mis kohvikute puhul on on selgelt äratuntav, ta on väga teistsugune, kui sa võtad arvesse kõike seda, mis ümberringi siin toimub, eks piirdume Eestiga ainult, isegi selles mõttes on kosmikut väga-väga teistsugune äratuntav. Kas, kas see liin, mida pidi teid praegu teatakse, sai alguses kohe kokkulepitud või hakkas töö käigus kuidagi sündima, et teeme nüüd nii ja see ei ole ikka päris see, et ma ei tea, teeme rohkem seda stiili. Ma isiklikult nagu arvan ja tunnetan selle asja niimoodi, et see stiil kui selline meie saun ja stiilse arenes ikkagi nii-öelda nelja inimese nelja persooni nagu koostöös, et see, see ei olnud nagu enne valmis mõeldud, et hakkame nüüd nii tegema, et see ikkagi Bändi tegemist, kui sa helistad vaatama ikkagi tervikuna, et see on kolmikud on selles suhtes küll omapärane bänd, et meil on nagu üsna ühtne tervik. Meil ei ole nagu nii-öelda nii-öelda front männel siukseid suur, et me oleme üsna tasandil nelik ja sellest võib-olla see stiil on ka siis mingil määral ka selles seotud ja tuleneb, et iga iga persoon saab selle oma oma nagu mõtte siia bändi tuua, sisse panna ja sellest tuleb, sellest tulenes. Kui kaugele te jõudsite seda kosmikute rida ajades? Selleks hetkeks, kui, kui teie esimene solist Taavi siit siit elust lahkus. Mis moment kosmikutel selleks hetkeks käes oli? Kosnikud, võib-olla ei ole ise kõige adekvaatsemat inimesed sellele vastama, sest seda nagu kui sa teed muusikat ja teed bänni, siis sa nagu ise reaalselt, võib-olla sa ei taju seda oma nagu positsiooni või olukorda ja minu arust. Ma olen öelnud seda varemgi, et bänd oli ikkagi selleks hetkeks nagu õiges mõttes käima läinud ja uusi lugusid tuli ja sellist nagu saund oli juba välja välja mingil määral juba arenenud ja selles suhtes nagu jäi see väga pooleli jäi väga niukses kriitilises olukorras, nagu vend oli nagu ütleme, Eesti mõistes heas tõstes. Aga samas ega sellest pole mõtet nagu kibestada, see oli see hetk ja selle sellega pidi harjuma elama. Kui lootusetu see see moment ühele bändile on, sest laulja on ikkagi paljuski ansambli visiitkaart, üldjuhul, eks oled sa minuga nõus, jah, kindlasti. Kui visiitkaart ühelt ansamblilt ära võetakse, siis, siis kuhu edasi või? Või teie jaoks ei olnud väga palju küsimusi. Te saite endale mehe asemele, kui lihtsalt või keeruliselt häda. Väga keeruliselt, sest siis me olime nagu vastakuti sellise probleemiga, et Eestis tegelikult ei ole meeslauljaid võtma. Et tegelikult võib-olla otsisin valest kohast või õigest kohast, aga ei ole selliseid ütleme, rokk, bändifront, männi tõelist nagu visiitkaarti, lihtsalt nii lihtsalt ei ole, seda võtan. Aga, ja see on nagu varem, kui Taavi aastal 2000 Ta suri siis põhimõtteliselt aastal 2003 alles. Me saime bändi uuesti käimalt, sellest ikkagi on kolm aastat läks peaaegu et aega, et leidsime nii-öelda hantsi ja tegime selle pimeduse plaadi ja. Mitu-mitu kandidaati teil reaalselt proovist läbi käis sel hetkel? Reaalselt käis meil peale Antsi, oli veel kolm, et Jaan Pehk oli näiteks meil isegi andsime Jaan Pehkud pehuga või Pehkiga paar kontserdit ja, ja väga tore inimene ja meil oli väga mõnus koos ja kõik, aga siis nagu nagu nüüd õnneks vist ma arvan, jaanisuhtes käis ka niimoodi, et tema bändi jäänud, sest tema oma köögiga sai hoopis vinge tema jaoks võib-olla hoopis teistsuguse maja parema vingema asjaga hakkama. Et see ongi nii, et ja siis oli paar seltsimeest veel, kellega me siis proovisime. Ja siis tuli Hains, kes oli Kelle idee finantshands oli Kristo Kristo idee, et sa käisid Eesti rahvusmeeskoori kontserdil esinemisel. Tegelikult ma tundsin Haintsi juba ammustest, kui ma kord olin oma õe voodist välja visanud. Väga hea pikantne detail vürtsitab ainult meie saadet Hains informatsioonis oli mitu protsenti. Lee nägu, räägib ise enda eest. Šokiteraapia nii ei tõsisemaks minna, siis ainsa oli meie esimese lauljana ravi väga hea sõber, et siis ta noh, ainsale meie kõrval kogu aeg olemas olnud, kunagi ei tulnud selle peale tantsi üldse proovida, laul ja mina mäletan, Nad on seda hetke, kui Kristo ütlesite, ühte meest ma teaks, aga ma ei usu, et ta tuleb, sest ta on niikuinii nii palju tööd, et ta on mees, kooristamini, elam, kurva muusika, mitte elava muusikana, kurva muusika ansambel ja nii edasi ja nii edasi, et tal ei ole aega. Sa oled teinud ka eriti kurva muusika ansamblit ja siiamaani mängin seal aeg-ajalt selgem, aga kui tuli lauale pakkumine kosmikutega liituda, siis siis seda ma sain enne teada, et mõtlemisaega tarvis oli. Milleks ta mõtlemisaega tarvis oli, kas selleks, et vaadata üle oma kalender, kas mõned õhtused keikad mahuvad sinu programmi või selleks, et jõuda arusaamisele, kas, kas see musa on see, mida sa tahad teha? Muusikat? Ma teadsin, selles ei olnud küsimust, stan, oli, oli hea. Käisin nende esimese plaadi presentatsioonil publiku seas kaasa hüppamas ja, ja lihtsalt võib-olla selline koomiline moment oli natuke vaja veel läbi mõelda. Peale hea sõbra surma siis noh natuke on enda jaoks kõik selgeks mõelda ja siis otsused teha. Natuke läks aega. Aga sai, sai nagu läks praegu. Ta neid esimesi proove, mis seal kosmikutega koos tegite. Ma pakun need, need, need ei saa kunagi väga lihtsad olla. Kas ei ole jahikasikune ebalev vä, sest keegi on ees teinud midagi mida vist on väga raske ära unustada ja teistmoodi olla. Ja, ja mul oli õnneks oli saadaval ka Pehkiga tehtud paar kontserdi salvestuslaulu, sealt ma sain. Sain infot ja, ja teadmisi ja, aga noh algul on jah, ikkagi paratamatult ahvid kedagi järgi. Kuidas kosmiku public lojaalsed fännid, kes ma arvan nende aastatega ikkagi ära ei kadunud või selle perioodiga, kui ansambel vaikelu elas sind vastu võtsid? No seda ma ei tea, nende käest rohkem küsima, mina ei ole küll aru saanud, et midagi halvasti oleks selle pärast muretsenud, sind ei vaevanud? No natuke ikka kripeldab, see on ju loomulik, et hakatakse võrdlema ja, aga mulle pole keegi niimoodi halvasti öelnud. On ja juhis, kas ei juleta või ei või siis ei olegi midagi halvasti. Alati ma võin lisada siia, iga kord käib selline spekulatsioon bändiga kaasas, sellised momendid on, et kuule, et ikka see esimene plaat oli ikka see õige ja siis teine ütleb ei, ikka see teine ja nüüd, kui on juba kolmas plaat, onju, et ikka see on see hea, et see on alati see asi ringleb, aga ma ei usu, et nagu see läheb nagu persooni küsimustel nagu meie puhul, et et ma arvan, et publike fänn, kes on kontserdil käinud ja näinud, mis seal juhtub, et siis siis need pretensioonid. Ma olen enam-vähem jõudnud selle plaadi pulmad ja matused nii-öelda läbi töötada ja paar sellist märksõna, mis mulle neid lugusid kuulates pähe on tulnud, on ega seda tänase kontserdi algust, siin on sellised kaasahaaravad rifid oodatust selgelt helgem olek ja meeleolu, mis tuli mulle ehk kõige suurema üllatusena, sest inimestel on päris palju eelarvamusi ja küllap on vanad mälestused ja vanad asjad nende aluseks, eks inimesed inimestel on kindel visioon ja mudel enda jaoks kosmikute kohta olemas. Kas te teete teadlikult ka selle muutmiseks midagi või? No te olete ise ka ju öelnud vähemalt Kristo mulle eravestluses, et teie meelest on see plaat Suisal noh, ma ei tea, kus see sõna oli õige, lõbusa või vähemalt varasematega võrreldes. Kas te tegite seda sihilikult? Ma ei usu, seda võib pärast küsida veel kitarristi käest ka üle, aga küsin, aga minu arust on see loomulik areng siin, noh, niimoodi see ei ole. See ansambel ei ole mingi produkt selles halvas mõttes nagu muusikatööstuse mõttes on lihtsalt selline organism mis areneb, saab vanemaks, midagi murdub, ära, midagi kasvab juurde. Healoomuline kasvaja. Et noh, see on areng ja see ilmselt siis läheb ka sinna muusikasse sisse ja, ja noh niimoodi ma mõtlemise siis samasse viimane plaat on, plaat on nagu väga elulähedane, et selles suhtes nagu siin ongi, et teadlikult ütleme ei ole sellist suunda võetud, aga pigem on see ikkagi proovime nii-öelda emotsioone inimestele nagu jagada samas selle muusika kaudu, et ju siis meie emotsioonid on natukene rõõmsameelsemaks lõbusamaks muutunud. Kosmikud rääkisid Sten Teppan iga aastal 2006 plaadist pulmad ja matused. Me. Oleme koondanud koska. Lisaks sellele, et kosmikud kõik liikmed tegid plaadil pulmad ja matused ka lauluhäält. Selliseid nad endale legendi kaugo rõhk ka, et, et teha kahekeelne kaver tema vanast hitist. Lisaks sellele reklaamitahvli taga nimelisele palale ja nimiloole on plaadil pulmad ja matused ka sellised teosed nagu oksad alla, lilled maha, elu mõte, sünnipäev Me haiglatuppa tuli, üliintelligentne viimane etapp ning jeerum kuulamegi seerumit. Me kuulasime pikemalt olulist plaati Eesti muusika ajaloos, Kosnikute albumit, pulmad, jahmatus. Ei too, oli, paistab vaid üksainus poistest ema õeldud laused, kõhklus kaovad ja silmapilk kooripoiste ridadest valida. Neid, keda võtad. Täna. Seeaa. Ridadest valida või keda ta täna Sõjast noormees tagu teisest reast kohmetud aasta käised üles kääritud iva või määritu. Läbi pihitooli põle, paistab vaid üksainus võistest ema õe, tulla uksed, kõhklus kaob abil. Kooripoiste. Tähelepanu muusikasõber, kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan, et kõigepealt valida tee seda internetis aadressil R2 poee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil. Kaks.