Kevadise päikesega laupäeval pühitseti Halliste kirikut taasehitaja ja koguduse diakon Kalev Raave õpetajaks ordineeris jutustas peapiiskop Jaan kiivit. On tunne, et eesti kirikuõpetajate perre tema töösse on juurde tulnud üks omapärane tugev värv. Ja teil on täiesti õigus, Kalev Raave on täiesti olemas näoline jumala kink meie kirikule. Värviks ma näen selles erinevate andide või annete ühendust mis siiamaani vähemalt minu eluajal vähemalt nõukogude ajal onu ja kirikus nagu puudunud. Ja see oleks Kalev Raave eriline võime elada väljapoole ja ühendada ilma valik ja, ja vaimulik. Ja see on tal õnnestunud ainulaadsel kombel. Ma ei oska tema kõrvale panna meie kiriku vaimulike perest õieti mitte kedagi ekslema. Keeruline Ilukäik, räägi enda eest. Ma mäletan reherama, lugesin omaaegseid noortejuhte, kristliku noorsootööajalehte, sealt jäi mul Kalev Raave kui ühe autori nimi meelde. Elu on moodustanud nagu spiraali tal jõudnud samma tagasi, kus ta kord noore mehena oli ja jätkab sealt. Meie kultuuripildis, kuhu asetab minister Jaak Allik, Kalev Raave Taevaserva peale siis just nii tuleks öelda, aga no küsimus on selles, et on ka täiesti iselaadne nähtus. Püüda ühe lausega kokku võtta kolm niivõrd erinevat asja tema elus nagu Võrtsjärve mängud nagu noorsooteatri juhtimine ja nagu nüüdse äliste pühakoda. Seda ei saagi ühte lausesse kokku võtta, see on isiksus ja see on ilmselt väga väljapaistev isiksus, kellele ajalugu annab oma hinnangu ja hinnang. Minu meelest saab olema eesti rahva 20. sajandi vaimualas üsna omapärane, üsna tunnusta. Kas on hallistes nende aastatega kui kirjeldada taas kerkis ja hakkas tööle? Kogudus kasvas, Raave tegutseb, midagi valla rahva sees või hulgas ka muutunud. Mida vallavanem härra Kangur võib kohe välja öelda. Kui nüüd rääkida inimeste sisemisest muutumisest, siis võiks öelda võib-olla seda et kõige rohkem olen, märkan seda nagu laste juures. Ja mida me peame väga oluliseks, kuna nad on hakanud paremini, suhtume üksteisesse. Me võime ka ütelda täiskasvanute kohta mis minul minu arust on praegusel ajal meie inimestest isegi suurem puudujääk kui materiaalne heaolu. Asja teine aspekt oleks see, et me võime ju oma silmaga näha, mis pärast Kalev Ravalist tuleku muutunud on. See on juba olemasolev kirik ja nüüd kiriku lähedale kerkiv kristliku kallakuga Halliste Põhikool, mida ilmselt ilmakale Raave abi ja toetuseta poleks olnud. Lisaks, et olid ju Eestis taasiseseisvumist rasked ajad, kus inimestel paljudel teenistust ei olnud isegi riideid, toidunappus meil oli. Ja siis oli Kalev Raave see, kes organiseeris humanitaarabi nii täiskasvanutele kui lastele. Ja me nägime, et kõike ei pea taas tegema, vaid vaid ka ja südamest ligimesearmastusest ta kõike. Milline on Kalev Raave sõnum siit hallistest üle, Mulgimaa Eestimaale pärast enda jaoks nii suurt päeva mida vastu öelda, mida teistele öelda tänasest homsesse ja? Usku lootust ja armastust, rahagi siis me saame kõik ise paremateks ja siis me hakkame kõik ka paremini elama. Vaat eriti on vaja rohkem ligimesearmastust, ligimesearmastust, see on minu ja Halliste sõnum Eestimaale.