Kui meessoost kangelaste ja sangari kohta võib öelda heeros siis kangelanna sangaritar, ka naiskangelase osa täitev näitlejanna on heroin. Arvata võib, et nimetatud tähendusest e sõna argipäevases kõnepruugis küll eriti ei esine. Kui me kuuleme või loeme sõna heroiin, siis ilmselt eeldame, et juttu tuleb teatud narkootikumid ja sellega seotud kriminaalsete teemadest. Ometi pole heroin sugugi alati olnud nii-öelda negatiivse varjundiga sõna. Ja kangelaslikkusega on sellel ka täiesti otsene seos, nagu kohe seletan. Looduslikke Objaatide ajalugu ulatub umbes 5000 aasta taha vanast Egiptusest. Hilisemast ajast on teada oopiumi laialdane pruukimine Hiinas. Kustele suitsetamise kombe tõid seitsmeteistkümnendal sajandil euroopaste hollandlased. 19. sajandi esimeses pooles hakkasid oopiumi valuvaigistava rahustava teinekord ka ergutava mõju vastu huvi tundma keemikud ning püüdsid leida võimalust seda sünteesida, et siis sellest ravimit toota. Saksa farmaatsiafirmas Bayer see lõpuks õnnestuski. 1896. aastal leiti meetod, kuidas valmistada poolsünteetilistopiaati Tiiasse tööl morfiini. Otsekohe patenteeris firma oma leiutise nimega Hero Yin. See tuletist vanakreeka sõnast Heiros pidi osutama medikamendid enneolematult võimsale kangelaslikule heroilisele mõjule hädade vastu. Suurejoonelise reklaamikampaaniaga 12-st keeles hakati heroiini turustama kui suu kaudu manustatavat valuvaigistit ja köharohtu. Lisaks sellele soovitati uut ravimit kõrge vererõhu, kopsu- ja südamehaiguste puhul, sünnitustegevuse käivitumisel ja narkoosi sissejuhatuseks aga samuti morfiini ja oopiumi võõrutusnähtude vastu, kui sõltuvust mittetekitavate medikamentide võimalikest kõrvaltoimetest mainiti vaid kõhukinnisust ja kerget sugutungi vähenemist. Nõnda sai heroiin esialgu nii meedikute kui ka patsientide poolt vägagi positiivse vastuvõtu. End juba vähem kui 10 aasta pärast mõisteti, et heroiini tarbimine tekitab sõltuvust just nii nagu morfiin isegi veel tugevamini kuigi suu kaudu manustatud mõjusse aeglasemalt ja kogused olid ka väiksemad, mistõttu reeglina ei tekkinud silmatorkavat patoloogilist joovet. Ameerika Ühendriikides aga, kus morfiini ja oopiumi sõltuvus oli hoopis rohkem levinud kui Euroopas, hakati 20. sajandi teise kümnendi alguses mõistma, et heroiin on samuti ohtlik uimasti. Kui sai teatavaks suitsetades pulbrina ninna tõmmates ja eriti veeni süstides on heroiini toime tunduvalt tugevam läksid paljud Objaatide tarvitaja selle peale üle, kuna see oli ju ka lihtsalt kättesaadav ning uimastisõltlaste arv tõusis kiirelt heroiini Ameerika Ühendriikides illegaalseks kuulutamise peamine põhjus on siiski poliitiline. Nimelt olid tol ajal ameeriklaste seas põlatud immigrandid Hiinast, kes sageli suitsetasid oopiumi ja võtsid omaks ka heroiini. Nii hakati neid aineid seostama nagunii ebameeldivate hiinlastega ja riburada asusid USA osariigid võtma vastu seadusi uimastite keelustamise kohta. 1912. aastal toimus Ameerika Ühendriikide initsiatiivil Hollandis Haagi linnas esimene oopiumikonverents, kus tosina riigi poolt sõlmiti rahvusvaheline uimastite tarvitamist ja levitamist. Piirav kokkulepe. Poliitilisele survele pidi lõpuks andma alla ka farmaatsiafirma Bayer. 1931. aastal otsustati seal heroiini tootmine lõpetada, selle asemel lenduda oma teistele pöördelise tähtsusega tootele aspiriinile. Saksamaal müüdi heroiini meditsiinilisel näidustusel siiski veel mitu-mitu aastakümmet. See keelustati seadusega alles 1971. Alates 2009.-st aastast on heroiinitootmine Saksamaal taas lubatud, kuid nii nagu mõnes teiseski riigis tänapäeval äärmiselt rangete ettekirjutuste kohaselt ja ainult farmakoteraapia eesmärgil.