Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva teise detsembri olulisemad sündmused. Mina olen Mari Rebane. Kõue mõisas täna kohtunud Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigipeade kokkusaamise peateema oli julgeolek ka Brüsselis täna kohtunud NATO välisministrid arutasid peamiselt Ugalas Afganistani teemal. Venemaa kehtestatud sanktsioonid lääneriikide vastu. Oma valikut Venemaal piiranud, kuid eksperdid näevad piirangutes Venemaa enda jaoks ka positiivselt. Eesti majandus kasvab kaks korda kiiremini kui euroalas keskmiselt, aga majandusarengu võtmeks on lähema 10 aasta jooksul investeeringud inimkapitali, rõhutatakse Nordea panga majandusülevaates. Eesti energia on valmis Viru Keemia grupiga põlevkivi hinna suhtes läbi rääkima. Kontserni juhatuse esimehe Hando Sutteri arvates võiks tulevikus segaduste vältimiseks õlitehastele põlevkivi müüa turuhinnaga. Vabakonna esindajad sõlmisid täna riigikogu valimisteks koostööleppe. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga Erakond kinnitab, et leppe sõlminud Imre Mürk ei esinda kaugeltki kogu vabakonda. Helsingi lõunasadamasse kavandatava kogenhaimi muuseumi arhitektuurivõistluse 1715 töö seast valiti kuus finalisti. Viiel hoo rajal. Nõmme Kalju jalgpalli meeskonda juhendanud Igor printsi lahkus klubi peatreeneri kohalt. Uus peatreener tehakse teatavaks lähipäevil. Ilmast, ka seal võib sadada lund, lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur jääb miinus kaheksa pluss nelja kraadi vahele. Homme võib päeva esimeses pooles sadada lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur jääb miinus kahe ja pluss viie kraadi vahele. Aeg on ka jäite oht. Ja nüüd kõigest lähemalt Eesti või Balti koostöö tänavuse eesistuja riigi president Toomas Hendrik Ilves võõrustas täna kõue mõisas Läti ja Leedu riigijuhte Andres Bernsite Dalia Grybauskaitė ning Poola riigipead Bronislav Komorowskit, kellega arutati julgeolekuolukorda Euroopas. Kõue mõisas toimunud pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Presidendid rõhutasid kõik üksmeelselt, et kõige tähtsam teema on julgeolek, julgeolek ja julgeolek. Kui me räägime piirkondlikust julgeolekust ehk pin meie kandis Euroopa Liidu julgeolekus ja Euroopa Liidu piiride lähedasest julgeolekust. Presidentide käest küsiti, kuidas nad suhtuvad Venemaa poolt pehme jõuga Ta, mis Euroopa Liidu riikide vastu. Et kas kõigil neljal riigil on olemas ühine plaan. President Ilves vastas selle peale, et see teema laieneb nagu järjest ja selles suhtes on väga õige, et meil on Lätis olemas, nüüd siis NATO strateegilise kommunikatsioonikeskus selle keskuse üle olid kõik presidendid ühte meelt, et see on tähtis ja see aitab meid palju. Samas rõhutati, et propaganda on siiski väiksem pool kui tegelik sõda Ukrainas ja öeldi ka niimoodi, et, et me peaksime olema mures selle pärast, et meie maailma et mõelda siis meie riiki nelja riiki ja, ja Venemaad, et meie maailmavaadet erinevus on sama suur nagu maailm küsiti presidentide käest, mis nad arvavad ka vene lennukite pidevast Euroopa Liidu õhupiiririkkumisest ja meie piiride lähedal luuramisest. President Ilves ütles, et see pole tegelikult balti riikide teema et see on üldine Euroopa Liidu probleem ja et tegelikult puudutavad need vene lennukite luurelennud kõige enam Rootsit. Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles, et Venemaa näib arvavat, et nad demonstreerivad jõudu meie vastu ja et me seda näemegi jõuna. Aga tema sõnul pole see jõudemonstratsioon, vaid rumaluse demonstratsioon. President Ilves tõi veel hiljutise näite. SASi reisilennukile jõudis vene selline ilmad transponder itta juurde 100 meetri kaugusele ja tema sõnul tuleb Euroopa liidus midagi ette võtta. Kui üks riik niiviisi seadusi rikub, räägiti üsna palju ka energiapoliitikast, et see on nagu ikka, see on osa julgeolekupoliitikast, et me peaksime koordineerima oma koostööd energiapoliitika asjus ja et eriti on aidanud viimane aasta seda, kuivõrd oluline on ühine energiapoliitika. Presidendid ütlesid, et reedel räägivad samast teemast ka balti riikide peaministrid, kes kohtuvad Tallinnas. Brüsselis kohtusid täna NATO välisministrid, kus samuti oli üks peateemasid Ukraina Johannes Tralla rääkis kohtumisest välisminister Keit Pentus-Rosimannusega. Milline on liitlasvägede kohalolu Eestis 2015. aastal? See täiesti tänase ürituse üks ja ma arvan, kõige olulisemaid kinnitusi Eesti jaoks, et nii nagu ka USA välisminister Kerry meie kahepoolsel kohtumisel kinnitas siis liitlasvägede kohalolek ka Eestis jätkub. Ja tsiteerides USA välisministrit meie kohtumisel see jätkub, niikaua kui selleks vajadus on, nii et järgmisel aastal püsib kohalolek samal tasemel, nagu ta praegu on. Ma saan aru, et tuleval aastal kiirreageerimisüksus lõplikul kujul valmis ei saa, aga tuleb vahepealne üleminekuüksus. Nii nagu tähtajad seatud on olnud juba varasemalt, et valmis täielik valmisolek peab olema siis Varssavi tippkohtumiseks mis on siis 2016. aastal senikaua tõesti siis Saksamaa, Hollandi ja Norra võimekuse baasil suurendatakse sellist vahevõimekust vajadusel artikkel viiega seotud olukordadele reageerimiseks, nii et see on selline vahevõimekus, mis ka täna siis sisulised otsused. Millises mahus uus üksus tegutsema hakkab ja kus kohas asuvad, rajada? No arusaadavalt ma väga detailidesse siin praegu ei sooviks minna, aga, aga ütleme, et see valmisolek on sellisel tasemel, mis on vajalik. Kui peaks tekkima olukord, kus NATO-poolne reageerimine on oluline Kas te usute, et enne Varssavi tippkohtumist võiks tulla ka varustuse eelpaigutamine või lükkub täielikult 2016.-sse aastasse? Loomulikult, mida varem see täielik valmisolek tekib, seda parem, et Varssavi tippkohtumine on, on lõpptähtaeg. On pisut ennatlik väga konkreetseid tähtaegu varasemalt mainida, et ja tõesti, ma arvan, et võib-olla kõikide detailide käsitlemine ei ole ka hädavajalik, aga, aga see valmisolek tekib. Kas peale üleskutse Venemaale viia väed välja, tagada piiril normaalne toimimine, võttis NATO vastu täna ka mõne sisulise otsuse. Kuidas saab Ukrainat aidata? Ukrainat puudutanud avaldus oli täna väga tugev, mille siis vastu võtsime. Tõepoolest ta kinnitus selle kohta, et NATO ei tunnusta kunagi siis Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist ja Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Kindlasti on, on üks väga oluline täna välja öeldud signaal. Seda on öeldud mitmel korral, milles avalduse tugevus seisneb teie hinnangul. No NATO välisministrite kohtumisel on kindlasti oluline selliseid asju üle kinnitada ja see, et NATO püsib ühtsena. Et selle laua taga ei ole kellelgi kuidagi illusioone Venemaa käitumise kohta või Venemaa käitumise suhtes. See on oluline Venemaa peaprokuratuur uurib, kas keskpanga otsus lasta rubla on nõrgenenud, on kriminaalkuritegu. Eile kukkus rubla dollari ja euro suhtes rekordmadalale. Täna võrdus dollar 53,07 rublaga. Rubla väärtus on sel aastal langenud 40 protsenti. Kui naftahinna hang langus peaks jätkuma, jätkub ka rubla nõrgenemine. Detsembris tuleb Vene firmadel tasuda välisvõlgu kokku 50 miljardit dollarit. Tema rahandusminister ei ole loobunud kavast võtta riigi reservidest 500 miljardit rublad tuleva aasta kulude katteks. Nädalal möödub neli kuud Venemaa poolt lääne põllumajandussaaduste ja toiduainete tootjatele turupiirangute kehtestamisest. Kuigi kaubavalik on sanktsioonide tõttu vähenenud, näevad sealsed eksperdid piirangutes Venemaa enda jaoks ka positiivset. Neeme raud jätkab Moskvast. Venemaalaste toidulaual on viimastel kuudel sanktsioonide tõttu toimunud märgatavad muudatused. Võtame näiteks piimatooted oma, võistlen produkte russi ja Nõukogude piimatoodete vallas võidab suuresti Valgevene, kes on oma toodangut suurendanud, ütleb Moskva Riikliku Ülikooli agromajanduskateedri juhataja Sergei Zenjov. Ja suurendanud, mille arvelt jätkata ja selle arvelt, et ostab toorainet Euroopa Liidust, töötleb selle oma tehastes ümber ja kohupiima, kodujuustu, hapukoore ja muu sellele. Haatsena jõuab see siis Vene Föderatsiooni turule. Rääkiski Leow. Valgevene mängib oma kaarte tõepoolest oskuslikult kahel käel nii Venemaa kui ka Euroopa suunal. Aga uusi koostööpartnereid on Venemaal teisigi. Poodides on nüüd rohkesti saada Serbia õunu, Iraani kurke ja Šveitsi juustu. Ent lisaks uute põllumajandussaaduste ja toiduainete tarnijate otsimisele püütakse Venemaal ka oma põllumajandust ja toiduainetetööstust ümber kujundada. See on meie riigi jaoks ajalooline šanss, usuvad siinsed eksperdid. Jätka. Vene statistikaameti asejuht Konstantin Laika. Otsesed piirangud impordile avavad tohutud võimalused Venemaal endal. Toiduainete hindade tõus, mis on toimunud, on tarbijatele halb uudis, kuid põllumajandustootjatele unikaalne shanss rubla kursi järsk langus tähendab aga kodumaiste toodete ja tootjate konkurentsivõime järsku kasvu, ütles Laika. Kui need toiduainete hindade tõusuga samaaegselt on rahva ostujõud langenud, raskendab see põllumajanduses ulatuslike reformide läbiviimist. Veel kord Sergei Zenjov Moskva riiklikust ülikoolist. Rahvareaalsed sissetulekud langevad umbes 10 protsendi võrra, mida see tähendab, et rahvas võib vähem kulutada muuhulgas ka põllumajandustoodetele. Riikliku impordi asendamise programmi jaoks on see negatiivne faktor. Kui suurendada kodumaist toodangut, peab selle järele olema ka nõudlus, ütleski Leow. Venemaa põllumajanduse ümberkorraldamiseks kulub kahtlemata aega vähemalt kolm aastat, prognoosivad asjatundjad. Arvamusuuringud praeguselt patriootilise eufooria ajastul näitavad aga, et valdav enamus rahvast on nõus suuremate ideaalide nimel ajutiselt vähemaga läbi ajama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud Moskva. Ja tagasi Eestisse. Valimisliitude vabakond ja Eesti konservatiivne rahvaerakond sõlmisid täna koostööleppe osalemiseks riigikogu valimistel. Uku toom jätkab sel teemal. Leping peab looma silla, kodanikuühiskonna ja poliitilise jõu vahel ning toetama vabakonna manifesti tasakaalus Eesti EKRE esimees Mart Helme ütleb, et vabakond on märkimisväärne poliitiline jõud ja lisab. Meie seisukoht on niisugune, et Eesti peab olema elamiskõlblik kvaliteetselt, elamiskõlblik igas nurgas, olgu see siis Saaremaa, Hiiumaa või Võrumaa või Virumaa. Ja meil räägitakse kogu aeg igasugustest eurotoetustest ja regionaalprogrammidest, aga tegelikkuses me näeme, et et need on muutunud küllaltki korruptiivseks nähtuseks, millega sund partestatakse inimesi, millega käiakse erinevaid omavalitsusi üksteise vastu välja ja see on ebanormaalne olukord. Ning vabakonda esindav Imre Mürk Mis oli põhiline, oli see, et Konservatiivse rahvaerakonna puhul meil on kõige tugevam suhtlusvõrgustik väikelinnadesse maapiirkondades. Meie jaoks on hästi tähetist praegu just leida see kanal, et suhelda erinevate piirkondadega, sest sisu Me oleme loonud, on tasakaalus Eesti, mis siis püüab regionaalarengut tasakaalu viia nagu sisu mõttes meie jaoks selge. Kõik eelnev on väga ilus, aga segaseks muudab kogu asja fakt, et veel täna hommikul saatis vabakond välja pressiteate, et sõlmib koostööleppeni ekre roheliste kui vabaerakonnaga, kuhu need Kaczysijaid, Imre Mürk Me rääkisime läbi nii rohelistega kui vabaerakonnaga ja nende nii-öelda toetus meie manifestile ei olnud ta sellisel määral tugev, nagu Konservatiivse rahvaerakonnapoolne toetus. Kõik oleks justkui selge, aga kui küsin kommentaari vabaerakonna juhilt Andres Herkelile, ütleb ta, et on manifesti suhtes mingeid mõtteid avaldanud, aga need olid kohvilaua. Jutud läbirääkimiste ja võimalike kokkulepete kohta aga teatab. Mul oli endalgi üsna üllatav kuulda seda täna hommikul, et niisugune koostööleppe sõlmimine täna toimub, millest meil ei olnud informeeritud mingit korrektset läbirääkimiste protsessi ega partnerite teavitamise protsess ei ole olnud väga paljud. Nende valimisliitude esindajad on kandideerimas vabaerakonna nimekirjas, mitmed neist on ka vabaerakonna liikmed ja kuidas see valimisliitude vabakond sisemiselt seda segadust arutab, sellesse ma ei oska kuidagimoodi sekkuda. Praeguseks on meieni jõudnud ka vabakonna asutajaliikme ja Vigala vallavanema Priit Kärsna allkirjaga teade, milles öeldakse, et Imre mürgil puuduvad nii valimisliitude, vabakonna kui ka tema enda valimisliidu Isamaaline Tartu kodanik volitused eelpool räägitud lepingu sõlmimiseks ja et vabakonna liikmed võivad kandideerida valimistel kus iganes erakonnas, jääb üle tõdeda, et vabakonnas on erimeelsused. Nordea Pank tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendini ja järgmiseks aastaks on oodata 2,2 protsendist kasvu. Kiirema arengu mootoriks on investeeringud inimkapitali ja majanduse ekspordipotentsiaali, tõdeti värsket majandusprognoosi tutvustades. Kai Vare teeb kokkuvõtte. Ukraina ja Venemaa kriis ei ole Eestile otseselt eriti suurt mõju avaldanud, näiteks kauba eksport Venemaale on üheksa kuu kokkuvõttes vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üheksa protsenti. Majandusharudest on ootuspäraselt enim kannatanud piimatööstuse eksport. Nordea panga peaökonomisti. Tõnu Palmi sõnul oli kolmas kvartal siiski hea üllatus. Vene kriis oli hakanud mõju avaldama siis Euroopa suurtele turgudele, et tegelikult need Eesti kolmanda kvartali tööstusnumbreid ja eeskätt ekspordi tellimise pool tuli, tuli parem selgelt parem kui me nagu kartsime. Eesti majandus kasvab jätkuvalt kaks korda kiiremini kui euroalas, ka reaalsissetulekud kasvavad prognoosi järgi neli protsenti. Olukord tööturul muutub aga järjest pingelisemaks. Vajan struktuurseid muudatusi. Võrreldes 2007. eks meil tööealiste elanike arv Kahanemine ammult väikselt langus 14005 protsenti, räha, tööliste elanikkonna kaks protsenti vähem tööl see, seda, et tegelikult me oleme teinud midagi hästi, ei näe, see on tulnud kõige rohkem nagu aktiivselt arvab, et see tõstab nagu pensioni igavene siis, siis ka mitte aktiivselt osa oleks päev, see on üks. Teine on see, et õppijad ja mega. Arvestades teiste edukate riikide kogemust, saab tööhõivemäära tõsta vanemaealiste ja noorte tööhõive kasvu kaudu. Tõnu Palm tõi noorte tööhõive alal võrdluse Rootsi ja Saksamaaga. Rootsi puhul on see vahe üheksa protsenti ja Saksamaa puhul ees väga varakult. Sa pead tegema otsuse, kas laenukeskkooli lähed kutsekooli, enne kui kiiresti Norris ei saa. Kas see haridusele on kohe ka tellija olemas või sa lihtsalt tõlkisid mingi huvitavat ala ja saab hiljem teeb tööturul kohta kõik need asjad nagu mõjutavad seda kui konkurentsivõimelisuse efektiivne haridusse ja see kõik nagu veendub, et see number ei tule niisama. Väga tähtis on ka ümberõppesse panustamine, sest paljud inimesed, kes jäid kriisi ajal tööta, ongi pikaajalised töötud, kuna nende oskustega inimesi ei ole enam nii palju vaja. Teisalt tuleks noorte kõrval hoida kauem tööturul ka vanemaealisi. Kui sa võtad pensioni aastatöölisega samaks pensioni, töötu pensionär väljendit, teadlane õilis. Tõnu Palm möönis, et tegelikult on teema keeruline. Ta rõhutas veel kord struktuursete muutuste vajadust ja tõi veel kord näite Saksamaalt ja Rootsist. Ja ma liigun sinna vanemate gruppi, viis 64, meeste puhul on saksa võidab kaheksa protsendi võrra võrreldes Rootsiga on 60 protsenti, et ütleme, et kui sa suudad nagu uue majanduse, kus mehed samas peab seda manustada korruptiivselt suundades, majanduse struktuur, seal on vähem ehitus, ehitus seal on lihtsalt ei pea pikaldane, siis tuleb vahe sisse, kui sa istud kontoris ja teed mingitel vannidel. Viru Keemia Grupp seiskas eile kaks õlitehast, põhjendades seda madala nafta hinnaga maailmaturul ja Eesti energialt ostetava põlevkivi kõrge hinnaga. Kuidas mõjutab nafta hind Eesti Energia õlitehaseid ja mida arvatakse riigile kuuluvas ettevõttes VKG olukorrast räägib Jüri Nikolajev. Eesti Energial töötab Ida-Virumaal kolm õlitehast ja nende tegevust, nagu kinnitab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Maailmaturu naftahinna langus lähitulevikus märkimisväärselt ei mõjuta. Kuna energiaturgudel hinnad on ju olnud suhteliselt volatiilsust siin läbi aegade, siis tegelikult enamus hindu on Eesti Energial fikseeritud ette spot-turu hetke kõikumised neid väga ei mõjuta. Ikkagi suur osa 2015 aastatoodangust on hinnad fikseeritud Eesti Energia. Selge, et meil ikkagi see uus õli ja elektri koostootmise tehas on suhteliselt efektiivne, et ma arvan, et tänaste hindadega me saame veel kenasti hakkama. Kommenteerides Viru Keemia Grupi teadet kahe õlitehase seiskamisest, mille ühe põhjusena nimetab VKG juhtkond Eesti energialt ostetava toorme kõrget hinda, ütles Sutter, et riigile kuuluv energiaettevõte on valmis VKG-ga põlevkivi hinna üle läbi rääkima. VKG on sõlminud Eesti Energiaga aasta tagasi viieaastase lepingu põlevkivi tarnega fikseeritud hinnaga, kusjuures fikseerimine viieks aastaks oli nende initsiatiiv pigem, et kui neil on täna need arusaamine muutunud ja nad tahavad mäda, sest fikseeritud hinnaga lepingust ja midagi muud kokku leppida, eks me ootame, et ettepanekud ära ja arutame, aga see on jah, natuke uus ja seniajani on ta tulnud meile põhilised meedia vahendusel. Selleks, et vältida süüdistusi ebaausas konkurentsis, võiks Hando Sutteri arvates põlevkivi nii Eesti energia kui VKG õlitehastele müüa turuhinnaga. Kui kellelgi võib tunduda, et põlevkivi ei jätku, kui nii-öelda nõudlus ületab pakkumise, siis ma arvan, et Eesti energia oleks küll tõsiselt kaaluma, et siis peaks põlevkivile turuhind tekkima ja nii-öelda, kes suudab rohkem väärindada, see siis ostab põlevkivi sellise hinnaga, et kui on tekkinud turg, siis peab turg nagu hinnad paika panema ja siis selgub, et kes siis millises turuolukorras ja millist lisaväärtust põlevkivile suudab pakkuda. Samas tunduvad Eesti Energia juhatuse esimehele Hando Sutter ile VKG väited liigkõrge põlevkivi hinna kohta praeguses turuolukorras ebaloogilisena. Paradoksaalne on natukene see, et see olukord tekkis hetkel, millal nafta maailmaturuhinnad on viimase viie aasta madalamad ja kui turuhinnad on maas, siis peaks tegelikult tooraine vajadus langema, eks ole. Nii et aga praegu on see, et justkui tundub, et toorained läheb ikka meeletult vaja. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna avalikustati Helsingisse kavandatud Tavakuugenhaimi muuseumi arhitektuurikonkursi finalistid Riina Eentalu vahendab Helsingisse kavandatava googenhaimi kunstimuuseumi. Arhitektuurikonkursile laekus 1715 tööd 77-st riigist, Eestist osales kümmekond arhitektuuribürood. Täna avalikustati kuus finalisti, kelle seast võitja selgub järgmise aasta juunis. Kuus finalisti avalikustas žürii tööd juhtiv Mark Weekly. New York, Barcelona, Sydney Haaskokk tsembris stuudio Stuttgart Marokos nakku aagitect Pariis ning Amar, arhitektide stuudio, Madriid ja Lääne-Austraalia. Konkursitööde kvaliteet oli kõrgem kui ootasin, ütles Maakrickley. Neid töid, mida oli piinlik vaadata, oli väga vähe ja välja valitud tööd on kõik väga erinevad. Marcrykleid tõstis esile respekti, millega need koostööd olid lähenenud sellele paigale lõunasadamas. Kui me mõtleme uuele muuseumihoonele, siis me ei tea, mida me otsime. Me ostsime seda, mis näitaks meile teed. Arhitekt näitab meile oma ideed ja sa avastad ja nii võib olla küll. Me ei tea, missugune hakkab muuseumihoone välja nägema, kuid nende kuue töö pealt oleme juba emotsionaalselt inspireeritud ja loodame väga tugevat diskussiooni võitjate selgitamisel, ütles Markvikli. Ja ilmast räägib Kertu Vaik, tere. Tere õhtust. Eeloleval ööpäeval liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia itta ning ööl vastu homset pilvisus tiheneb. Lääne ja Põhja-Eestis sajab veidi lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Mitmel pool on jäidet ja kohati on udu. Puhub edela ja läänetuul seitse kuni 12, puhanguti 14, saartel ja rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, Kagu-Eestis öö hakul kuni miinus seitse, saartel ja rannikul tõuseb pluss ühest pluss kolme kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul esineb kohati väheseid sademeid, pärastlõunal aga saju võimalus väheneb. Püsib jäiteoht. Puhub lääne ja edelatuul seitse kuni 12, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis, Lõuna-Eestis kuni miinus kolm kraadi. Ja spordiuudistest teeb ülevaate Taavi Libe. Viiel hooajal Nõmme Kalju jalgpalli meeskonda juhendanud Igor Prins lahkus klubi peatreeneri kohalt. Peatreener tehakse teatavaks lähipäevil. Igor Prins osas Nõmme Kalju etteotsa 2010. aasta suve lõpus, lõpetades hooaja neljandal kohal. Tema juhendamisel lõpetati järgmine hooaeg hõbemedalil. 2012. aastal tuli Nõmme Kalju Eesti meistriks. Järgnev liigahooaeg tõi taas hõbeda ning tänavu lõpetati neljandal kohal Igor Prins. Ta ei tulnud mulle üllatusena, konkreetne vestlus oli meil, ma ütlen, pärast mäng oli seal, me juba rääkisime sellest ja siis tulid ka need need pakkumised, millest nüüd on nii palju ka räägitud, on ju, et noh, ma ütlen seal novembri keskel oli minu jaoks oli küll asi nagu selge juba sai joon alla tõmmatud, sai korrektselt lahku mindud, iima pretensioonidetasin õpetatud, niiet ja ei ole nagu midagi siia lisada, et ega me siin mingit mõõga tantsu ja teinud on ju, et viisakalt ja ilusti on see asi nagu lukku pandud. Lootsin, et see uudistamas ka varem on ja võib-olla oleks keegi kosilane tulnud, aga aga praeguseks ei ole küll mingisugust pakkumisse tulnud naine, vaatamisaeg toob ja, ja ma ütlen, siin tahaks muidugi omasele jalka jalkaeluga siin edasi minna, aga noh, ma ütlen, siin on praegu ainult aeg näitab, mis, mis saab? Eesti jalgpallikoondislase Sergei Zenjovi leping Blackpooliga lõpetati täna vastastikusel kokkuleppel. 25 aastane Zenjov tus Inglismaa esiliigas mängiva Blackpooliga suvel ja sai väljakule üheksas mängus, kuid niigi napp mänguaeg kahanes peatreenerivahetuse järel olematuks. Eesti võrkpallikoondislaste Andri Aganits Renee Teppani koduklubi Altode veere alistas Itaalia võrkpalli meistriliiga kaheksandas voorus kolm. Üks võõrsil Monzoveeruv Polli meeskonna. Kuulsite Päevakaja 19574. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin ilusat õhtut.