Head kuulajad, jätkame rännakut läbi muusikaajaloo. Tänases saates tuleb juttu sellest keskaja kultuuri osast, mis arenes ametliku ideoloogia varjasid ning mille järk-järguline esilekerkimine selle valitseva religioosse organite poolt piiritletud kultuuri varjus heegeldas ja osaliselt ka tingis olulisi muudatusi senises elukorralduses. Lääne kultuurielustamine peale antiikkultuuri hääbumist. Oli aeglane ja pidev protsess. Ajaloolased on selles eristanud aga kolme olulisema tähtsusega perioodi Carolingide renessanss niinimetatud hell renessanss 12. sajandil lõpuks renessansiajastu ise. Keskendume siis sellele teisele perioodid, mida märgistas ilmalike elementide kasvav tähtsus ning sellise muusika tekkimine, mis ei allunud enam rangetele vaimuliku traditsiooni ettekirjutustele. Keskaja kultuuris eristub seega kaks olulist valdkonda. Vaimulik ja ilmalik. Nende kahe vooluse jälgimine aitab suuresti mõista ka terve ajastu arengusuundasid. Kogu keskaja vältel meeris loomulikult vaimulik poolus. Ent haalse kõrgklassi kujunedes hakkas jõudsalt arenema õukonnakultuur ja õukondlik muusika traditsioon. Nende kahe selgampiirilisema muusikatraditsiooni kõrval mängis olulist rolli aga ka rahvamuusika. Kõik need kolm voolust olid üsna tihedalt seotud. Sealjuures oli kogu ajastu maailma pildile vastavalt rõhuasetus muidugi vaimulikule traditsioonile. Rõhuasetuse kaudu tulekski neid eri pooluseid vaadelda, sest vastanduma hakkasid nad alles renessansi aasta õel. Sellelegi sellest ei olnud see mitmepalgeline kultuur alati kõige paremini tasakaalus. Ning teatud perioodidel muutusid kirikuisad eriti vaenulikuks rahvamuusika sissetungile. Kristliku liturgias. Pidades selliseid mõjusid moraalselt laostavaks. Mõni läks isegi nii kaugele, et keelas igasuguse rahvalikku väljenduslaadi kunstis. Olulisemaid rahvalikke mõjude vastu võitlejaid. Oli Karl Suure poeg Louis vaga kes jagas vaimulike arvamust, et teatud osa rahvamuusikast on väga lähedane paganlike rituaalidega ja neid tuleb seega püüda kirikust täielikult välja juurida. Rahulikematel aegadel oli ka kirikumuusika ja rahvamuusika omavahel üsna tihedalt seotud. Kuna selle aja rahvamuusika kohta ei ole praktiliselt mingeid säilinud allikaid siis saab selle vooluse jälgimisel kasutada peamiselt üksnes kirjalikuks kultuuriks kujunenud ametliku muusikatraditsiooni. Võib oletada, et Polf iroonia ehk mitmehäälsusele tekkimisel oli oluliseks tõukejõuks just teatud rahvalaulude mitmehäälne laulmistehnika. Ka rütmi arengul tundub olulisi seoseid olevat just rahvamuusikaga. Üks esimesi ilmalikku muusikat, arendatumaid ja ühtsemaid suundi kujunes koli Ardide laulurepertuaari läbi 11. 12. sajandil. Müütilise piiskopi kooli ase järgi oma nime saanud Koljardid olid rändavad üliõpilased või mitte millegagi seotud vaimulikud, kes enne suurte ülikoolide rajamist rändasid ühest kohast teise. Nende elurõõmus eluviis sai korralike inimeste poolt vaata üsna karmi hukkamõistu osaliseks. Koljardi laulude peamise sisu moodustasid tavaline noorte meeste püha kolmainus, vein, naised ja pilamine. Nende väheste noodistatud. Tekstide järgi, mis säilinud on, ei saa ka taastada kindlaid helikõrgusi ning seetõttu on Koljardide repertuaar muusikalisel kujul tuntud üksnes 20. sajandi heliloojate seades. Üks tuntumaid nendest on muidugi Carlorfi karmina, Burana. Õde. Üks näide Koljardide poeesia ühest olulisest osast kõrtsilaulust Carlorfi, seades. Üks olulisi muusika valdkondi keskajal kujunes vaimulike rahvalaulude läbi. Siia kuuluvad näiteks Haanja kantiigad, mis 13. sajandi teisel poolel koondati kuningas Alfonso 10. toetusel kaunisse käsikirja. Kantiigad olid kirjutatud Neitsi Maarja auks ning neil on äärmiselt oluline tähtsus Hispaania omakeelse kirjanduse ja muusika arengule. Samast ajast pärinevad Itaalia patukahetsuslaulud laude ja nende saksa analoogid Kaisler liider ehk enese pitsutajate laulud. Kui kantsler liider peegeldasid tollal Euroopas möllanud katkuepideemiast ära hirmutatud inimeste religioosset andumust. Jõulisi tundeid. Kaisler liider mõjutanud muuhulgas Lutheri koraalide stiili. Rahvalik ilmalik muusika oli üsna erinev kirikumuusikast rajanedes, vormiüksuste kordustele ja tundelisele rütmikale. See muusika oli ülimalt isiklik ja kujunditega. Ilmaliku ja vaimuliku mõjuda olulisemaid ühendusi kehastasid aga keskaegsetes näidendites. Näitekunst sündis keskajal uuesti kiriklike tähtpäevadel korraldatud etenduste läbi milles näidendid käesoleva püha olulisemaid sündmuseid, nagu näiteks tõusmispühade etendatud ingli ja kolme marjakohtumine Dual esitatud mõned jõululoo olulised hetked. Lääne-Euroopa draama taassündi märgistava liturgilise draama kõrgaeg oli 12. 13. sajandil. Sellest ajast pärit näidendites leidub tavapärase vooruse koraalistiili kõrval ka mitmehäälsust rahvalikku tantsumuusikat. Ladina perre kõrval lauldakse nendes kohalikes keeltes. See oli Hortus Musicus esitatud mäng taanilist 12.-st sajandist mida etendati kuus aasta hommikusel jumalateenistusel. Vaimuliku kultuuri kõrval kerkis aeglaselt esile ka teine traditsioon. Mis oma lähtekohtadelt erines oluliselt valitsevast ideoloogiast? Keskaegse õukonnakultuuri lätted on väga erinevad. Olulisemad eeskujud keskaegsetele feodaalidele olid kindlasti ida ja eriti islamimaade valitsejad. Teiseks oluliseks mõju allikaks olid katedraali koolid, mille kaudu nii antiigi kui islami tsivilisatsiooni kirjandus jõudis eurooplastena Euroopas. Aadlikud imetlesid Hispaania mauride ja Lähis-Ida valitsejate külluslikku eluviisi ning kaubanduse arenedes hakkasid ka nemad üha enam tähelepanu pöörama luksuslikumal elustiilile. Varem üsna hinged ja kõledad kindlused muutusid nüüd keerulisteks kiviehitisteks ning ka sõjapidamine stiliseeriti värvi küllaste turniiri mängude vormi. Keskaja õukonna peamised tunnusjooned kujunesid välja 12. sajandi, olgu selleks. Selles õhkkonnas hakkas kujunema ka täiesti erilaadne kunstitraditsioon. Esimeseks arvestatavaks tähiseks kujunesid eepilised lugulaulud, mida nimetati šansoone žest ehk laulud kangelastegudest. Rolandi laul, see prantslaste rahvuslik eepos pärineb umbes 11 10. sajandi teisest poolest ning seda tegevus toimub Karl Suure ajal. Sellistest probleemidest ei ole aga praktiliselt ühtegi noodi näidet säilinud ning seetõttu ei ole nende muusikaline kõlapilt meile teada. Oudova. Saab siduda end kanga tõrviislu. See oli natuke hilisem ilmaliku laulu näide Walter von der voogel Vaidalt. Mirhat. Her Gerhard otsa. Ning see jutustab sellest, kuidas härra Gerhard katse on Walther von der voogelt vaid düsanud, lastes maha ta hobuse niimodi kavatsegi seda talle kuidagi heastada. Kangelaspoeeme esitasid rändmuusikud žonglööride, kes esinesid inimestele päevastel sündmustel sarnaselt kooriga kirikus pöörida. Ebakindel eluviis koosnes alatisest rändamisest, ühest kindlusest ja linnast teise. Peale laulmise esinesid žonglööride ka tantsude akrobaadid, numbrite, loomade taltsutaja, atel žonglööride, kellele üsna viltu vaadati eelnud isaga ei luuletajad ega heliloojad. Nad laulsid ja tantsisid laule, mida kirjutasid rafineeritud oma eluviisiga isikud. Aadlikud pidasid nimelt häbistavaks omaenda muusika esitamist. Hea õnne korral võttisonglör tööle õukonda kus ta võimed asusid teise ilmalikku kirjanduszhanri kondliku romansi teenistusse. Selle teemadeks olid armastus, loodusmüstika eneseohverdamine, kangelaslikkus ja lõputu püüdlemine. Need mõlemad ilmaliku poeesia vormid arendasid olulisi kultuuripsühholoog loogia aspekte edasi mis erinesid täielikult nii vaimulikust kui ka ülikoolide intellektuaalsest traditsioonist. Üks olulisemaid õukondliku poeesia teemasid oli armastus mida tihti raamisid subjektiivsed, müstilised tunded. Armastus oli üsna oluline aineta keskaegsete filosoofide jaoks. Näiteks Tuns kotus, puna Ventura rõhutasid armastuse ülimuslikkust intellekti kõrval. Püha Graali otsing muutus artikkel ühe teatud daami soosingu püüdlemiseks mis jäi aga oma saavutamatuse tõttu üsna abstraktseks eesmärgiks. Selle kaudu ühendati kangelastegudesse. Ka religioossed ja poliitilised motiivid. Rüütli ja ta armastatud daami suhe sai rüütlikultuuri olulisemaks auõigluse ja moraalimõõdupuuks. Rüütliluule tähtsamaks keskuseks oli praegune Prantsusmaa, kus tegutsesid Ruba tuurid ja Truve väärid. Mõlemad nimed tulevad prantsusekeelsest tüvest tähendavad leidjaid või leiutajaid. Keskajal kasutati neid nimesi praktiliselt igaühe kohta, kes kirjutas komponeeris midagi. Luba tuurid tegutsesid peamiselt praegusel Prantsusmaal ammutades inspiratsiooni naabruses asuva Vanja Mauri kultuurist. Läbi kogu 13. sajandi tegutsenud tru vääride asupaigaks oli ka praegune Põhja-Prantsusmaal. See oli laul 13. sajandi alguses tegutsenud Perno dementodorita kes räägib, kuidas ta kadestab loodust selle ilusa samal ajal. Tema on suures hingeahastuses oma armastatu pärast seda, kes on võtnud talt kõik ja jätnud talle üksnes igatseva südame. Lõuna-Prantsusmaal tegutsenud trubaduuriks kunst. Eeskujuks ka saksa rüütlipoeesia tekkele. Trubaduuriks saksa kolleege nimetati, minnes Ingeritaks sõnast Minne armastus. Nende lauludes oli armastusel abstraktsem sisu ning tihtipeale Lisandub sellele ka religioosne varjund. Nii sakslased kui prantslased kirjutasid muuhulgas ka usulisest pühendumusest inspireerituna ristiretkedest. Nii Prantsusmaa kui Saksamaal hakkasid 13. sajandi lõpupoole rüütliluulekunstiga tegutsema rohkem haritud kodanikud. Keskklassist. Saksamaal asendas minnes Ingereid 14. sajandil, maisterzingerite kild kuulusid kaupmehed ja käsitöölised. Maisterdingerite kunsti piirasid palju rangemad reeglid kui minnes Ingerite laulu. Maisterlingerite gildi algusaega kajastab muuhulgas Wagneri kuulus ooper, Nürnbergi meistri lauljad. See kild eksisteeris nimelt Wagneri eluajani, seega 19. sajandini välja. Selles saates kuulsite tega erisuguseid instrumente. Keskaja instrumentaal saab muusikaga, jätkame ka järgmine, kordan. Lõpetuseks jääb teile kõlama minna Singer Raymarfon rännenbergi laul fool, mitte seda, kes siis räägib sellest päevast, kui ta esimest korda kohtus. Oma kallimat. On viruta. Markundes.