Kaja, Paul Oja, tere tulemast raadiosse. Tere. Tere. Millal viimati andsite koos intervjuud raadios? Kas me tegime koos intervjuud, nii et mina tegin Kenko intervjuud progamm saates aga mida saab iga iga reede õhtuti muidugi kulatiipocki sademeid siin tegema promoga? Seriaal Me tegime legendaarse. Selle kümneaastase juubeli puhul tegime sellise erisaate. See oli tänavu sügisel varem ja see oli ikka uudis küll, see oli lausa pauk. Ja maa sees on auk. Et tegite nüüd koos muusikat. Aga Paulio Genka ega te kui nüüd tõud täägi nime all lõpetasite ju ka ei lubanud, et mitte kunagi enam koos muusikat ei tee. Te lihtsalt ei rääkinud sellest vä? Saime me jah, selles mõttes, et ega meil oli küll, tähendab mingit plaani ei olnud, aga, aga meil oli nagu mingisugused materjali alged olid ja, ja mingit plaanina otseselt teinud, et me seda kunagi hakkame teostama. Ja ma mõtlengi, et nagu kuidagi kuidas see kõik või noh, nagu plaadiks kujunesid, sellel ei olnudki mingit sellist, et oh, et hakkame nüüd plaati tegema või või, või kuidagi juhtus nagu niimoodi poolkogemata. Ja mõtlesime, et meil mingeid materjale alge on, et äkki mingi aeg, teeme mingid paar lugu ja siis siis siis mõtlesime juba mingi aastakese tagasi. Tegelikult minu meelest alguses alguses juttu üldse teeme sellise et kuna on vanast ajast mingit piidid jäänud, et, et sa tahtsid teha sellist mingit sellist, täiesti räppi hiphopi, plaati, sellist, kus oleks nagu oleks selliseid hästi nagu vanad piidid ja sellise vanakooli kõlaga sihuke tõsine räpiplaat. Aga siis aeg läks edasi ja siis tulid, muud pidid sinna juurde, siis siis ta sai sellise vormingu endale. Kas te tõuthagi nime vältasite meelega? Jah, põhimõtteliselt küll, et toote oli ikkagi noh, täitsa nagu omamoodi kooslus ja mõtlesime, et selle alt noh, ei ole nagu pointi nagu teha mille poolest Genka. See koos Pauliga rida nüüd erineb kellelegi olekus juugini asjadest. Kohe eks ta erineb palju, et olekus jõugini asi oli ikka täitsa nagu niisugune 100 protsenti nagu minu asi, et kuuldi käest, võtsin ühe hunniku Piite ja siis ma isegi ise neid kuidagi algelised proovisin miksida ja seal niimoodi natukene prognoosida neid või niimoodi lõigata ja mässata nendega ja aga, ja see Pauli loa siis on ikkagi see täitsa sihuke fifty-fifty asi, et see on nagu meie mõlema siia ja meie mõlema sõna nagu ikkagi loeb võrdselt. On sellega on ka selline asi, et ma nagu sellega hästi vähe sekkusin sellesse lüürilise pooldaja ja selle nii-öelda Genka pool, siis kus siis mis kõik puudutab nagu seda, mis tema osa selle plaadi peal on, et ma kujutan ette, et ma võisin mingit ootagi asjade salvestamisel palju, palju väsitavam olla nende kõikide asjade suhtes ja, ja ilmselt vinglusin palju rohkem, et mingeid asju, aga siin siinkohal oli, olin ma nagu. No ma mõtlesin, sa oled lihtsalt küpsemaks saanud. Võib-olla seda ka mulle mulle nagu selles mõttes, et ei tundnud. Sellist vajadust ka väga, et selle kuidagi juhtus, jah, niimoodi. Aga see on küll õige, et see kuidagi projekt meil nagu sujus kuidagi isegi paremini kui need eelmised tõotega asjad, et siis meil oli siukest vaidlemist ja mingisuguseid põhimõtete siukseid tagaajamisi nagu rohkem kui praegust. Albumil on 14 rada. Mitut neist olete lives teinud? Mitte ühtegi. Millal see esimene live nüüd on tulemas ja ja praegu siin harjutame nüüd. Ülehomme, see tähendab siis kolmapäeval on Tallinna esitluskontsert ja järgmise nädala kolmapäeval esinete Tartus sama kavaga. Mida teie kontserdid siis Tartus vastavalt illusioonis seitsmeteistkümnendal ja ülehomme 10. sinilinnus Tallinnas endast kujutama hakkavad? No me oleme pannud tegelikult kokku siukse bändi, et meil on, seal on bassimees Margo Marx rindel, aga kes on ühtlasi lindistas selle, kes ühtlasi lindistas selle asja, siis terve selle plaadi ka tema on siis vanasti mängis Pedi kriis ja uh-huh. Roger Morris teeb muusikat ja tema lindistas. Ja Rainer Meinart, kes siis on ansamblist revolver, vist on praegu kõige tuntum asi, mis ta teeb. Mängib trummi ja Pauli, kaasanike sämplerid ja muud asjad ja ja siis, mina ja, ja meil on Päkixon Po BMC kestev, Päkib mind laua peal vokaalsete sortustega. Kanname sealt suurema osa lugusid ette, vist päris, mitte kõiki, aga suurem osa. Ma arvan, et eksam võib olla mõlema esituse peale kõik lood ära kuulda ka, kes on need tublimad, kes tulevad seada. Kas teete mõne boonuse ja üllatuse Emmgorina või, või muidu ka midagi tõuthagi repertuaarist Võige, kus juugni sahtlist? Eks see selgub lähiajal. Palju aega ei ole, et et asemel tüüpide jaoks on jah, et on täitsa uus materjalile me siin nagu kiiresti hakkasime sellepärast mõtet aretama ja või täiesti võimalik. Kõike võib juhtuda. Ja mina omalt poolt pakun, et Tartu inimestel veab kõvasti, võib-olla isegi kõvasti rohkem või mõnevõrra rohkem, sest te teete esimese kontserdi Tallinnas ja, ja, ja siis juba märksa kogenum ana küpsema. Bändina. Eks ta kipub nii olema jah, et need esimesed võib-olla, võib-olla just äkki äkki see, selline see, see esimene on kuidagi sellisem vahetum ja, ja, ja võib-olla siiram. No nii, nad on alati olnud, et esimene selline vahetum, siiram ja kindlasti omab niisugust ajaloolist väärtust rohkem. Mis kell uksed lahti lähevad. Sinilinnus näiteks? Meil on niisugune, et kuna see kolmapäevaneväärne meelega võtsime, et nädalavahetusel inimestel on juba nii palju igasugused üritused, detsembrikuus me teeme kolmapäeval, on see üritus ja me teeme kell kaheksa uksed lahti ja hiljemalt kell üheksa, Me oleme lava peal, nii et et kõik lapsed saavad tulla kohapeale vaatama asja ja kuulama ja siis õigel ajal, kui ilusasti tuttu minna ja ei pea olema poole ööni üleval. Lugu, mida nüüd kuulame, on väikesed ponid. Paistab, et kõige pikem või üks pikemaid lugusid üldse pikkus neli minutit ja kaks sekundit. Lugude pikkuse kohta ütlen seda, et meil oli alguses teha plaan selline plaat, kus kõik lood on minut 26 sekundit sellest, et alati, kui Paul saadab mulle mingisuguse piidi näite, siis ta on alati millegipärast minut 26 pikk. Refrään ja, ja tegelikult ma olen siin seda muusika tegemist kõrvalt, käin moodi Valga muusikat mängimas, klubides aga kuidagi selline tundub täpselt siuke minut-poolteist on, on selline, optimaalne on täpselt selline, kui on, ütleme, selline hiphopi lugu, kus on selline salm ja refrään, et siis täpselt selle, kuni selle esimese refrääni on, on täpselt paras selline. Ja siis on just paras aeg järgmine peale lükata. Ja tegelikult on see kogu selle albumis lühikesed lood on mõnevõrra kogemata selliseid, aga, aga nagu mingis osas on, seal on seal mingisugune sõnum ka, et tegelikult, et see, see projekt, kus võiks tegelikult olla midagi rohkem ja seal võiks olla veel keegi ja noh, põhimõtteliselt võiks olla tohutu aeg, aga, aga see ei ole. Ja sellepärast elangi lühemalt pani ta lugu. See tuli pikk sellepärast, et seal on pikki intra pika Autro. Et sellepärast ongi kõige pikem lugu taadinat. Taas stuudios Paul Oja jälle siin koos Pauliga Genka kinga, kas tõutegi soovid sa kogu aja Genka nime all figureerija ja ikka jah. Vahepeal kirjutasid sa end niimoodi, et G sidekriips. Ja inka, aga enam vist alati on ka mingeid sidekriipsu. Vist oli algul jah, et mingisugune sidekriipsu värk. Päris algusaastatel. Paul, mitu artistinime, sinul on, kuigi avalikkus ikkagi teab sind kui Paul Oja ja ei, mul on andnud neid. Võib-olla ma ei taha öelda, hakkan praegu mõtlema, et kas mul on mingit press salaja projektiga, mis ma ei on, on olnud. Mul on kõvasti olnud, mul oli kunagi mingi artistinimi, mida ma tegin sellist paar trummi ja bassi asja ma mäletan ja las nad olla, ma võib-olla kasutan neid kunagi ja niimoodi tahaks neid anonüümselt kasutada. Aga mida sinu sooloasjad praegu teevad, sa ikka aeg-ajalt realiisid ja mitte ainult kohalikul tasemel, vaid ikkagi rahvusvaheliselt. Singleid ja EP-sid. No neid jah, läheb vaikselt, läheb hästi, võib nii öelda, et et vaikselt kogub hoogu, et toredat. Kas välismaal mängima sa oled käinud mõnel korral milliseid ootusi ise, aga nüüd püstitate sellele no ma ei tea, projektiks nimetada ju võib, aga, aga parem ikkagi sellele uuele ühisele tööle ja miks mitte seda sõna kasutada kambakile. Jube hea on sellega see, et meil ei ole mitte mingisuguseid ootused ega asja, et me isegi ei oskagi midagi. Minu ainukene ootus ja lootus nende asjadega, mida ma nagu teen, on see, et ta jõuaks võimalikult paljudeni inimesteni Eestis ja eriti nende inimesteni, kes näiteks ei ole nagu mingit hipofi räpiasja Eestis nagu eriti kuulanud et see jõuaks nendeni, et nad leiaksid sealt midagi läbi, sellena leiaksid ka meie teist loomingut ka teiste, ütleme eesti räppi, popi artistide loomingut ja üldse kas või kogu Uibo kultuuriliselt nagu järgmine samm, et saan alati nagu minu lootuse Peo ootus Genka sinna sõnad on seekord eriti kuidagi teravad ja paljudes nendes lugudes äkki samuti siin kohe kõlama hakkas palas nimega hüäänid lausa nagu neide. Pursked välja. Ma olen tulnuka, seda tunnetad, sa sülitad neid välja lausa. Kas mingisugune viha aktsioon on? Ei, ma mul on just vastupidi, et ma selle projektiga tunnen isegi, et seal, kui ma vahel on ikka tundnud kuidagi see, et, et selles loos on näiteks biit, on ülesõnade ja selles loos on nagu see sõnad on üle või see sõnum on üle piidi. Et sellega projekti käigus ma just ise nagu tunnen, et, et on, meil on sellised nagu põhirõhk on nagu selle laulu nii-öelda lõppkõla peal, et need kuidagi piidid ja nii head ja nende sõnad on siuksed. Ah okei, et kõik nagu tasakaal. Ma ise nagu tunne, et ma nagu eriti nagu mingi väga kuri oleksin selles loos tegelikult need on suhteliselt vanad sõnad juba ja ja mingi aeg, kui ütleme seda nagu tuntust nagu tuli nagu juurde ja ei saanud nagu selle meediasuhtlusega eriti hakkama ja meedia tegi liiga ja, ja ütleme, siis meedia arenes nagu tänapäeva arenenud on. Ja kogu see, ütleme sotsiaalmeedia samamoodi sinna juurde, et see nagu käis üle mõistuse ja, ja siis see on teema, mis nagu siiamaani mind natukene nagu ikkagi ärritab. Ja sellepärast võib-olla need tunduvadki, need sõnad nagu väga siuksed. Sa pead ja väga kriitilised, aga see on kõik õigustatud ja õige minu meelest, et ma nagu midagi kellelegi liiga küll ei tee, et kõik vaatavad peeglisse, saavad aru, millest jutt on, kes, kellel vaja weeks vaadata, on selle sõnadele nõnda siis jäänid, mis ajast tekst pärit on? Kahe esimese laulus kuskil allakäiku, Jaanid, see tekst on ikkagi juba mingisugune. Pakun mingi viis aastat tagasi tehtud, aga, aga selles mõttes, et teda on kõvasti nagu nii-öelda natukene nagu ütleme, tänapäevane mugandatud päris kõvasti, aga ütleme, seal Peisik mingisugused asjad on, on juba jah, viie aasta tagused tegelikult. Paul, kas sinule sobib see, et et riik ei ole väga värske? Ei, absoluutselt, ma näiteks ei teadnud seda, see piitan jällegi seevastu värske, see on üks kõige uuematest biitidest äkki vist, mis selle laadi? Selle loo oligi see, et, et Paul saatis mulle veel viimase etlebeedi, mulle see väga meeldis, aga ma olin ennast praktiliselt nagu tühjas kirjutanud ja mul ei olnud enam midagi. Ja siis ma ütlesin, Pauliad, kuule mul on need vanad sõnad, et mis sa arvad, et ma olen väga hea, teeme ära, et see sobib ja et natukene sealt nipet-näpet ja nii ta saigi nagu tegelikult sellise formi. Pauliagenka redas teete proovi oma uue bändiga. Ja sest täna õhtul on kontserte ja järgmine kolmapäev on samuti kontsert esimesele esitluskontserdile. Nüüd on proovid tehtud, need peab hakkama esinema väga vägevalt. Bändi olete kokku saanud, te olete omavahel ikkagi koos esinenud, ka? Sinu poobem siia on sulle aeg-ajalt olnud ju ja ju, noh, assistent sooloasju, teede. Ja, ja samamoodi ka Rainer Meinart, kes trummide peal on ka mingi aeg-ajalt mul laevadel kaasas olnud, et et ta teab ka ikkagi noh, ütleme vanemat materjali. Ikkagi omad ruumid, mitte päris värske kaader. 10 aastat tagasi ilmus tõutagi kuulus LP legendaarne ülemöödunud kuul oktoobris tähistasid seda meie tähistasime seda. Ja veidi varem suvel, kui R2 hääletas kõigi aegade parimaid albumeid, siis jõudis teie plaat Ta ju väga kõrgetele kohtadele, samuti ka kriitikute hääletustabelis suve jooksul. Mida te arvate selle 10 aastaga, nüüd ütleme siis albumist Legendaarne tõud täägiplaadist ja siis kahe kolmandiku tõud täägi meeste ehk teie Pauli agent ka ühisalbumist. Möödunud aja jooksul, kui palju on eesti Hipub muutunud? No ütleme, et niukene niisugune kõvem tempo niuke sihukese kahe-kolme viimase aastaga just nagu toimunud, et kui vanasti oligi see, et kui oli vaja mingisugust hipo akti lava peal, et siis oli umbes kolm-neli artisti, kelle vahel valida, et need on ikkagi märksa rohkem, kes kes ikkagi laval, mitte ainult plaadi peale, kes ka nagu laval ennast välja mängivad, selle, mis nad on loonud. Ja need artiste on tulnud ja, ja ma arvan, et põhjus on tänu sellele, et mis ma olen alati rõhutanud, et noor generatsioon, kes nüüd üles kasvamas on muusikaga, siis hiphop nende jaoks ei ole enam selline imporditud nishi muusika, nagu see oli meie ajal, kui meie alustasime, et noh, oli ikka räppar, kuulas räppi ja tänapäeval on juba see räpi hipo ütleme, osakene sellisest mainstream popmuusikast, et, et see on nagu loomulik ja, ja tänu sellele on ka hästi palju eesti artiste saanud siin kuulsust ja tuge rahva poolt ja ja ma arvan, et ta on ikkagi muutunud ja hakkab siukest natukene hakkab juba siukest oma nägu minema ka, et võib juba rääkida sellisest Eesti Eesti hippopist kui sellisest. Kunagi hästi ammu, 10 aastat või misiganes periood tagasi, aga see võis olla ka rühma-ga seoses. Minule üteldi, et sagenka olete esimene eesteemsi. Esimene meie räppar, kes võttis kasutusele tekstides teatud sõnade seadmise vormi ehk nii-öelda kirjeldamise nii-öelda nagu fraas, mis, mis Ameerika räpis tegelikult tuli, ütleme nii jätkus ütleme, Nassist võib-olla varemgi isegi. Aga kas oled ise nõus sellega, et see oli esimene, kes selle kasutusele võttis? Võrdlemine ja kirjeldada? Ei, ma saan aru, jah, ma ei oska öelda, kas ma olin esimene, aga, aga minu meelest on see nagu alati nagu käinud selle kuidagi läpigi juurde või selle juurde, mida mina olen kuulnud lapsepõlves noorena ja minu meelest on see nagu loomulik, et ma ei teagi kedagi, kes ei kasutaks seda, et üldiselt nagu väga palju neid empsiisidki enne mind nagu räppida ei olegi, et võib-olla tõesti, aga, aga võib olla ka mitte. Kas teie muusika nüüd teie Kambeke võrdles tõudagi ajaga. Eelmine album tuli 2010 tõutegi viimane plaat, eks ole, võitis ka muusikaauhindasid ja, ja oli üks vägev teose on 1009 vist oli see viis aastat ja viis aastat. Et teie muusika on ka muutunud, aga leiate, ta on kuidagi tohutult teisenenud vä. Muutunud noh, tegelikult see protsess, kuidas muusika sünnib, see ei ole kuidagimoodi muutunud, et kõik Moody, kuidas lugu läheb künkale, kuidas sinna tulevad, seda, kuidas me lindistame. See kõik on nagu selline sissekäidud rada, et seal ei ole nagu midagi teistmoodi, aga ma arvan, et eks ikka mingi teine lähenemine ja kuidagi ilmselt võib-olla see kõla võib-olla, aga, aga vaat, ma ei oska võrreldes sellepärast et kui sa nüüd võrdled kahte esimest Touthi plaati, siis siis need ei ole ka tegelikult kõla poolest niivõrd sarnased, et seal on jah, mingisugune selline areng toimub ja ja noh, võib-olla see, see on nüüd jälle mõnes mõttes võib-olla samm tagasi nagu, et minu jaoks vähemalt selles mõttes, et, et noh, mitte siis nagu kuidagi taandareng, vaid, vaid lihtsalt nagu tagasipöördumine mingitele Nendele tuttavatele radadele, kus siis kus siis võib-olla mingi uue kogemusega midagi sinna juurde anda. Üks suur erinevus on küll. Ehk tagasi algusesse või tagasi väikevormi, sest tõud täägi viimane LP kõik on formuleerimise küsimuse koosnes mastaapsetest. Pikkadest kestvatest lugudest võtame näiteks megasingli. Palju õnne, inimesed, millega te tegite ses mõttes ajalugu. Kõigi aegade kõige pikem raadio kahes playlistis olnud ühe artisti singel kaheksa minutit vist või jah, vist kaheksa natuke pealegi. Ja nüüd on minuti ja kaheksa sekundit, mõni lugu, ehk siis kahe kolmeminutilised lood. Seal selles mõttes, et see kaennetusel teema ongi see, nagu Paul ütles ennem ka siin, et tänapäeval on mingi kiire tempo ja pidudel ka, et keegi ei viitsi kõvem kuulata. Ja seega kindlasti, et meil nagu ühte meest enam ei ole ja tegelikult ma olen siin väga palju andnud viimasel ajal live. Tegelikult mul live Antid kõikidest lugudest ongi minut 30 ja see toimib väga hästi, et just live-d rohkem lugusid vähem intensiivsemalt. Ja see nagu see on väga lahe, nagu kuulata on, võib-olla plaadi puhul natuke, võib-olla on, tahaks nagu veel midagi kuulata ka siis on võimalus alati tagasi kerida ja uuesti ja suured halba ja lähen, kui midagi. Täpselt sobiv näide on, pakkus Žanna. Millal sündis muusika, millal sündisid riivid Paul? Selle loo muusika on päris vana, see on kuskilt, ma arvan, äkki viie aasta tagant ta sai valmis, ma arvan, kuskil kuskil see aeg, kui oli nagu see kõik on formuleerimise küsimuse, nagu see kõik seejärellainetus, kuidas ja siis, kui oli see, et hakkaks nüüd võib-olla vaatame natukene seda tohutegi kolmandat plaati noh niimoodi. Kuna noh, igalühel on palju oma tegemisi ja, ja niimoodi, et siis nagu see protsess võtab viis aastat aeg-ajalt. Normaalne. Ma mäletan, et see oli nagu üks neid esimesi viite, mis läks nagu kuidagi sinna arvestusse, et võiks noh, mis ma nagu mõtlesin, et see võiks olla. Ja sõnad sündisid niimoodi, et vaata, minul oli eesmärk see, et ma tahtsin ikka plaat oleks mingi normaalse pikkusega ja solikski vana piitjas oligi selles folderis nagu out aeg, ma ei tea, 2010 või sellises folder-is oli mul see biit esimene otsisin Pauli vanade biitri seast, mõtlesin, et leidsin selle, mõtlesin ma olin seal mitu korda kuulanud, et mul on ta algul eriti ei meeldi, ma mäletan, ma olin tõstnud ta eemale. Teine teine mingi suund alguses minu meelest kas ei võinud olla äkki midagi sellist teeks mingisuguse eraldi mingi loodi, ei nagu tohuta ägile nagu noh, nagu mitte ei hakka kohe nagu albumit tegema, vaid et me teeme mingisuguse loo lihtsalt ja siis see oli üks minu meelest nendest kandidaatidest. Ma mõtlesin selle piidiks hommiku lahti, istusin oma laua taga, kirjutasin maru kiirelt sellele sõnad ka ära kuidagi, et mul meeldis refrääni käik ja siis ma mõtlesin, et sinna, mis keegi naine veel samamoodi peale laulda midagi naljakat ja toredat. Genka ja Paul taas siin stuudios ja teemaks on Genka ja Paul Oja nimeline, halvame selle nime all esimene. Aga kui arvesse võtta tõudagi eredat minevikku, siis Teie poolt koos tehtud Neljas plaate. Maailme värises jaamatusest, kui möödunud reedel televisioonis teatasite, et teil on nüüd albume ilmunud uudised murdusid, sest see oli tõsine Breaking News ja lisaks veel ka teade, et kiiresti-kiiresti legendaarne Records leheküljele ja saate tasuta alla laadida. Ja On teil mingit statistikat tehtud, härrad kui palju esimeste tundide või esimese päeva või ööpäevaga siis download? Kui me neljapäeva hommikul ütlesime tegelikult seda oli neljapäev, siis ma vaatasin, reede õhtul oli 6666 korda, aga natuke taga natuke aega tagasi vaatasin, siis oli see number mingi 10000. On juba kuldplaadinorm. Et selles mõttes küll jah. Kas vinüüriga teete? Ei ole küll plaanis või mina ei tea. Praegu küll plaanis pole. Küsimus, mis tuleb aeg-ajalt pähe teatud profiili tüüpi artistide puhul. Paljud teevad mitte pooledki, aga. Niikuinii ei kujuta ette, kas, nagu meie kuigi Iboppil peaks olema see vinüülplaat võiks olla selline nagu selline formaat, mida kuulata, et ma, ma ei usu, et meie kuulaja tahab seda vinüülplaati saada, sest et noh, praegu need, kes vinüülplaate, tarbivad neid või ma arvan, et meie muusika ilmselt jätab täiesti külmaks. Võib-olla nad tahaksid vinüüli peal sinu Piitev aul ei ma aru saanud sellest, et, et pigem isegi neid biit ei taheta, vaid nad tahaksid hoopis mingit sellist mahedamat folki ja, ja seda, mis et ja ei, ma ma ei näe nagu jah, et oleks võib-olla nendele inimestele, kes hetkel on vinüüli, vinüülplaatide tarbijad, et nemad kuidagi leiaks sellest mingit rõõmu. Millised on olnud vastu kajada sotsiaalmeedias ja muus meedias nüüd teie sensatsioonilised kambakile šoki, realiisile? Ainult positiivsed, kõige positiivsem, ütleme siis, ütleme noh, ütleme tipp, mis saavutada võib, mille me oleme juba saavutanud, on see, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves Reet viitis oma Twitteri kontol, et me oleme plaadi välja andnud ja down loodik, seda seal vist ütleb kõik. Ju siis võttis ise ka maha. Ilmselt küll. Jah, ma eetika kuulas ka ja ei selles mõttes, et ta on positiivne ja isegi üllatavalt nagu peaaegu sajaprotsendiliselt positiivne, et, et hästi vähesed inimesed on, on öelnud, et noh, mõni lugu oli hea. Ja eks, eks see on ka niimoodi, et paar päris head lugu ja eks need ütleme sihukesed noh, siuksed, originaalid, jättest, virisejad tulevad ka mingi aeg, kes kellega käib üle mõistuse, see, et nad tunnevad samasugust tunnet nagu suurem osa rahvast ja siis originaalsuse pärast hakkavad seal midagi ohkima, aga ei noh, selliseid, ütleme professionaalset, ütleme niisugust niisugust kriitikat mõne natukene võib-olla soundi koha pealt, mõni natukene sihukene, et noh, mingi asja koha pealt, aga see on nagu okei ja see on loomulik, issand jumal, et absoluutselt, aga mingit sihukest pätti pole olnud, et keegi ütleb, et issand jumal, mida te tegite, et sellist asja pole küll. Tegelikult on ja ei olegi põhjust tegelikult noh, ei saakski nagu seda sellepärast, et üllatav, et niigi hea on see vastukaja olnud. Sest noh, ma ei nagu ei paneks pahaks, et keegi üldse ei viitsi kuulata seda plaati, sellepärast tänapäeval muusika tarbimine ma ise ise ka mõtlen, kuidas me ise muusikat kuulan, on see, et lihtsalt elu on selline, et muusikat kuulatakse teistmoodi ja album formaadina on ikkagi väga väikese või ringi lõbu. Seda ma tõesti imestan, et seevastu niigi hea on olnud ja, ja niigi paljud inimesed, kes on nagu noh, rääkinud selle kohta on, on viitsinud võtnud vaevaks läbi kuulata, et see on, see on tegelikult nagu päris nagu üllatav, et album läheb nii paljudele inimestele ikka veel tänapäeval korda. Ju siis sinu senine maailmapilt albumi je nishiformaadi kohta võib-olla natukene kõikuv. Selles suhtes ma olen ise albumi kuulaja, inimene on tõe kriteerium, et, et mul Mul on isegi kurb tänapäeval sellest, et album formaadina hakkab nagu ära hääbuma. Sina oled Räki inimene? Ei, ma, ma olen, ma olen väga albumi inimene, ma kuulan muusikat, ma kuulan. Ma kuulen alati hea meelega, kui on albumis, ma kuulan albumit minu jaoks, album on hästi-hästi oluline, kui ma nagu muusikat kuulan ja see, kui ma näiteks mängin, kuskil need on noh, tegelikult täitsa erinevad asjad, et ma mulle ikkagi meeldib süveneda ja näha seda suurt pilti seal, selles mitte see, kui ma mängin lühidalt neid lugusid kuskil siis ööklubis, et mulle nagu see, need on kaks täiesti eri maailma minu jaoks nagu. Tänapäeval muidugi, albumi päästab palju see, et nad on läinud lühemaks kui varem. Jah, see oli meie ka üks nagu see, et see peab olema. Pooletunnine plaat oli heal juhul minialbum, selline suur formaat on ju ka olemas, siis täna on 30 minutit LP pikkuseks. Elik norm 30 kuni viiva 40. Kui pikk tee oman? 40 minutit ja ütleme siis, kui otsast paned käima, lõpetad siis lugude vahepeal. Pausidega on ikkagi 40 minutit, tuleb kokku. Mind alguses oli tegelikult see, et 14 lugu ma väga oleks tahtnud, et number oleks 12, siis ma kartsin tõsiselt, et 14 lugu ehmatab ära inimesi, kui ta peale vaatab sinna, siis see võib tunduda noh, ma räägin, et see, et see albumi tarbimine jah, nagu sa ütlesid praegu need pikkused on läinud tagasi sellesse, mis nad olid kunagi Mu ehk et kui sa ühele kasseti pole veel lindistada, siis terve plaadiplaadid olidki alla 45 minuti pikad, siis siis praegu jälle, aga, aga see on paratamatu aeg, on selline ja, ja nii, nii, nii on. Lugu, mis nüüd tuleb, on Neo fööniks. Kui vana või noor track on? Selle piiri saatis mulle Paul täpselt minu sünnipäeval, eelmine aasta eelmine aasta ma tegin seal 30 detsember saatis mulle, ütles palju õnne sünnipäevaks. Sünnipäev, punkti MP3 ja see oli jube Jabiitja. Ja siis vaevlesid nende sõnadega biit oli nii hea ja ma kogu aeg tundsin kuni lõpuni välja, ma tundsin, et mu sõnad ei ole selle loo jaoks piisavalt head. Aga mulle hakkas aeg otsa tõmbama kogu aeg modifitseeri siin neid sõnu kuidagi ja ja kokkuvõttes tuli selline mõnus lugu kõigile neile, kes ikkagi võitlevad elu eest ja kunagi alla ei anna. Lugu, mida täna kuulame, on Jeesus Presley ja juba see pealkiri on ikkagi väga atraktiivne ja huvi tekitav. Palastaja kohe enne aga taas kontsertidest esimene esitluskontsert oli üleeile siin Tallinna see ära, järgmine on järgmisel kolmapäeval illusioonis. Te olete mõlemad väga palju esinenud inimesed ja viimaste aastate jooksul Rannar ikkagi klubist kluppi ja lavalt lavale, sina, Paul, Tiitseina ja mitte, aga meie maakondades, oletan kui ta ilmselt Genka sinu praktika esineda erinevatel, suurematel ja väiksematel lavadel suuremates ja väiksemates paikades üle Eesti on veelgi suurem. Sa oled üks tihedamini esinevaid raportist. Ilma kahtluseta tuleb nii välja. Igal nädalavahetusel on kusagil show. Peaaegu päris iga võib-olla ei ole, et aga enam-vähem võib nii öelda vist. Kas sinule see live-esinemise ajad, mis mingi aeg tagasi tekitasid poleemikat bändidel siis päris elava muusika artistidele on olnud ka probleemiks. Ta on kujunenud probleemiks siis, kui sa oled juba piisavalt ilmselt vana ja, ja kui sul on nagu pere ja ja kui sul on, noh ma toon alati selle näite, et kui ma siin reede hommikul teen saadet, siis terve päev teen oma asju, sõidan õhtul Tartusse, tengel 10 sound checki, esinen kell kaks lõpetan kell kolm sõidan tagasi, siis mul on 24 tunnine tööpäev. Ja see eeldab ka seda, et, et ma ikkagi oleks inimene on eelkõige isa, kes oma lapsega ikkagi laupäeval jalutama läheb ja on, veedab oma pere lasteaianaistega koos, onju. Et, et siis ta on jah, et et ikkagi noh, mitte probleem, aga ta tekitab nagu palju nagu ebamugavusi ütleme niimoodi, et on probleemiks seda ei nimeta, aga ma ei kujuta ette, kuidas selle asjaga vastu kas üldse peaks või ei pea nagu selle asja kuidagi nagu käsile võtta. Bändidel on ka kampaania, alustame õhtut, vareme kuidagi sumbunud. Kui Smilers selle eest võitles, selle algatas, siis nüüd on see kära vaibunud ja, ja, ja võib-olla Sal-Saller ja Smilers esinevad varem. Aga kindlasti mitte ka iga korda. Teistel pole enam midagi kuulda olnud, et või siis on meelelahutustööstusele alla vannutud, aga Paula, sina kui professionaalne Tiitsei? Oled ma eeldan, ikkagi rahul ehk Big taim klubides kus õige veeesseti tahab teha, on ikkagi ühe ajal kahe ajal. Noh, umbes nii nagu bänditelgi, et jah, et selline mina nagu jällegi nüüd esindan seda teist poolt, et see ei ole nagu see koht, kus kus tegelikult, noh, ma vaatasin, need bändid ja need inimesed, kes sellel teemal nagu sõna võtsid, et noh tegelikult on nagu, ajad on sellised. On ju need kohad olemas, kus sa saad kell 10 kell 11 esineda. Kui ei ole, siis te ise oma üritus ja üldse paljudki need nimed, et kes seal nagu figureerisid, selles see vist oli mingi ajalehe artikkel või minu peatoimetatud Ekspressis. Et selles oli noh, see tundus minu jaoks kuidagi väga selline sellise koha pealt vingumine, kus ei ole nagu mõtet kus ei ole nagu seda asju, mida, mida üle vingutakse nagu et et noh, alati on neid variante, pluss on see, et et tegelikult on neid noori andekaid bände nii palju peale tulemas, et, et noh äkki siis olekski aeg, et need bändid koliksidki teistesse kohtadesse, kus nad saavad esineda sellel ajal, millal, mis nad tahavad, olgu see siis õhtul kell seitse või õhtul kell 10 ja, ja siis need, need sellised kohad, kus võiks siis need noored bändid tulla, et noh, ma ei näe seda probleemi, seal see on, see on jah või siis teine variant on tõesti see lisapraktiliselt viieni tööl ka käia, et sa ei pea seal klubides kohtades oma ma ei ta elu raiskama või mis iganes seal oli, päris dramaatiliselt oli see kõik, et kuidas see ikkagi on niivõrd halb, et see, et need kontserdid, asjad nii tööklubid ida lahti Rada on Jeesus Presley kohe sellest loost lähemalt mille pealkirjas on kaks kogu maailmakultuurile ülimalt märgilist nime. Aga kas te oskate nimetada omalt poolt kedagi oluliste märgilist, kes aitäh teie ühise albumi Genka ja Paul Oja mõjutajataks olnud Eestist või mujalt, alustame kas räppmuusikas Genka, sinu puhul siis otseselt või, või, või räppe ja, või muust muusikast Paul, sinu muusika loomise koha pealt, et kingaks on üldse täna keegi kes suudab sinu floude, sinu, sinu käekirja, sinul, viimide kirjutamist? Mingil moel mõjutab muidugi. Et alates juba nendest Et Eesti enda räpparitest, et kui ma kuulen mingisugust mingit lahedat eesti räppi, mis mulle tõsiselt meeldib, et ma alati nagu mõtlen, et ma oleks tahtnud ka sellist lugu teha, aga ma ütlen, see, et Ta nagu otseselt nagu ei maid koppidega maha, aga ma saan temast nagunii palju nagu mingisugust, kas ta on siis energia või ainest, mis niti või kuidagi ja ma töötlen selle lihtsalt omamoodi nagu läbi väljendan seda omamoodi. Et absoluutselt, et need on igasuguseid, on aga see, kuidas ta lõpuks nagu minust jälle välja tuleb, et siis ta on juba nii tundmatuseni muutunud, et sellest võib-olla ei saa aru, aga, aga neid on igasuguseid. Absoluutselt siinsamas Eestis on selles muidugi kõik mõjutab, kõik mõjutab. Paul on sul mingisuguseid inspiratsiooniallikaid ütelda? Ma olen nüüd ütleme niimoodi, et et need pildid, mis on nüüd selle plaadi peal, on tõesti need piirid, mis ei ole otseselt mitte millestki. Ma mõtlen, nagu need ei ole, need on, need on need asjad, mis mul on täiesti sihitult ja täiesti nagu kuidagi sellise autopiloodi peal. Lihtsalt olen teinud mingeid asju, mis tulevad kuskilt võib-olla alateadlikult ja mingid mõjutused võib-olla mingite saudide poolest, aga, aga need on, need on tõesti need asjad, mis ma olen lihtsalt teinud kuidagi sellised need ei nagu ei liigitu mitte millegi alla, et ma olen nagu täiesti vabalt lasknud kõigel kõigele joosta, et siin jah, et noh, mõjutuste koha pealt nii palju, et, et seda albumit tehes hästi palju peale mõtlesin ja noh, ma ei tea, kuidas seal nagu välja võib kosta, aga see oli mingi asi, mis mul oli nagu kuidagi kuskil peas kogu aeg. Aga nojah, niimoodi nagu muusikalisest nurga alt on, on see on tõesti täiesti riistal, seal on nagu see üks lugu, see, see, mis on nagu natukene selline tänapäeva pankrot võib-olla on, see, on see nüüd see selline klubi soundiga lugu, et seal taotluslikult tegin midagi ja see on nagu sellise kerge sellise sellise väikse irooniaga tehtud see lugu, et seal seal on nagu noh, selline see selline taotlus ja kui ma alati, kui ma teen midagi sellist, siis ma võtan seda alati hästi tugeva sellise eneseirooniaga, et ma nagu et ma ei taha kunagi nagu jäljendada seda mingit, seda, seda päris, seda, seda, mis, mis mul nagu siis sellel hetkel mõttes on. Jeesus Naatsareti istuja Presley Elvisest et mismoodi see Memphises moment, mismoodi see teil siis sündisidki? Sellekastiks vanem biit kuidagi, mis oli seda lugu kirjutades inspireeris Kanye West ma väga peanud muusikast lugu, aga tema, tema, need kõik muu on nagunii naljakas minu jaoks tema need tõmblemised ja need tohutud tiibi ajamine ja ja see, kuidas Jeesus on ja, ja kõik see. Ja see oli nagu nii naljakas ja siis mu nägu tegingi, siuksed tohutu sellise loo, et hakkasin mõtlema, et okei davai, ma teen ka sellise, nagu ma olen ka kurat Jeesuse siis ma olen kõige kõvem mees, ma lihtsalt ütlen, et olen ja olengi vot. Ja see tuli nagu sealt loost välja pluss ma panin siis kogu selle kani asjaga õnnes sinna sisse ja ja tuligi selline tohutu, ütleme, kahe rusikaga vastu rinda olemise luu. Et mõnes mõttes on mul ikkagi õigus seda teha ja ma teen seda nagu auga. Mõnes mõttes selles mõttekäigus täiega. Ja, aga samas nagu, nagu siin me rääkisime eneseirooniast ka, et ma mitte kunagi ei kaota ka eneseirooniat nende laulusõnade kirjutamise ajal. Piidiga veel veel segad mobiitori oli mingi selline, mis ma tahtsin täiesti otsast peale uue teha, et mulle see ei meeldinud. Henry meeldis nii väga, see, see biit ja, ja me lõpuks õnneks saime ta ikkagi kuidagi hästi kõlama plusselise stre loo, seal on mõningaid külalisesinejad, ka nende salvestamine oli selline minu jaoks selline protsess. Noh, mida, millest ma ei ole midagi uut, oli seal minu jaoks kui sellist tohutut sellist vokaali orkestratsiooni ma ei ole kunagi naguniimoodi kõrvalt näinud, välja arvatud siis, kui me tegime tootekäimise paadi, seda siis sendi ja alles neid osasid, aga see võttis kuidagi kõik palju rohkem aega. Suur tänu Marek hundile, Dagmar Oja ja Kaire Vilgats. Genka ja Paul Oja, tere tulemast raadiosse. Teil on halb, on väljas ja see ilmus ootamatult avalikkuse ette möödunud neljapäeval. Esialgu Digina ja seejärel CD-na CD, kokkuvõtteid on veel vara teha, aga digitaalselt on teie ühist albumite esimeste peale tõud täägi lõppu neli aastat tagasi või kolm aastat tagasi alla laetud, ikka üle 10000 raksu ja see on vägev tulemus. Palju õnne igal juhul. Aitäh. Mida kujutab endast 14-st loost koosnev komplekt teie ühiseid lugusid? Meil on viimase nelja-viie aasta jooksul siin tiksunud Pauli arvutites ja Empissides ja minu peas. Panime need nüüd lõpuks need kokku omavahel. See on jah, selline muusika mis, mis meil nagu kuidagi klapib. Kui kaua te plaanisite soki reliisi kambaki? Ütleme niimoodi plaadi tegemise idee oli niukene, aastakene vana võib-olla et meil esialgne plaan oli teha muidugi seal selle aasta kevadeks siis hipofestivaliks ja siis sügiseks, siis, ja lõpuks sai ikkagi novembris. Aitäh seda aktiivset lindistamistest oli, oli võib-olla kokku kaks kuud niimoodi kolm kuud. Et aktiivne andmine käis ka, aga jah, selle nagu selle üllatusmomendi. See tekkis kuskilt poole pealt alles see mõte, et me Meil tekkis sellest me alguses, teeme rahulikult, ärme hakka midagi ütlema, muidu ütleme välja midagi, et me teeme, siis hakatakse küsima iga päev millal tuleb, millal tuleb ja sellest kujunes välja see, et taim ei ütle mitte kellegile, et me anname välja ja siis kui väljas on Tuli siis hakkas see, et tegelikult oli, oli ikkagi nagu päris suure hulga inimestega vaja seda koostööd teha, seda plaadi pärast ja siis siis oli see hakkas see, et sa pead nüüd igalühel eraldi ütlema, et ma olen, ära siis kellelegi räägi. Ja kõik, kõik see, aga. Paari inimesel ikkagi ise sai ka natukene peo käigus öelda, et inimesed on väike. Ei suutnud seda sees hoida. Välja ei lekkinud. Küll, igatahes meie meedia ei saanud teada, kui keegi saigi haisu ninna peo käigus või kuidagi muud moodi, siis hoidis keel hammaste taga. Vaikus. Suur tänu kõigile aitäh või tegelikult panime esitluskuupäeva paika, et see oli nagu selline kõva, et nüüd peab olema selleks kuupäevaks ära, siis on esitus, et siis see oli nagu selline, see motivatsioon, et peab nüüd tegema, muidu ma oleks, ma arvan, rahulikult paar kuud kindlasti veel istunud sellega. Kes peale teie veel albumil esinevad? Terve rida artiste on seal räpparitest ainult üks suur papa suur papale räpalites siis kahes loos naisteta ideaalide eest hoolitseb Teele Viira, siis on Taavi Paomets Avoid Davis. Kahes loos küsisin ta käest, et mis nime all ta tahab. Siis ta tahtis ikkagi oma. Taavi, Taavi Paomets ja. Pille pilgata sellisest ma ei tea, kas ta enam ongi seal tegev, on Tartuv, popi, roki, roki, popi, instid, popirokist. Vot selline on minu jaoks täiesti ka üllatus selline, et ma nagu kuulsin sellest bändist, ma olin seda nime kuulnud, aga ma nende muusikat ei olnud ja oli täiesti selline positiivne leid. Ja Marek Unt ja Dagmar Oja ja Kaire Vilgats. Nii ja kedagi me unustame ära ka praegu. Kindlasti selle nime all esimene tõutajagi. Kirgas päranda, aga kahtlemata heidab kuldset varju igale teie ühisele liigutusele ja loomingule. Mis saab edasi, kui saab, kas te olete kaugemale ulatuvaid plaane juba teinud? Ainukene kaugem plaan on see, et, et me tahaks natukene kontserdid anda järgmise aasta alguses kuskil Eestimaa erinevates nurkades, et me proovime, see on nagu järgmine plaan, mis on ja siis rohkem meil hetkel plaane ei ole. Et ma tean, need kontserdid on nüüd selline, et me oleme nagu sellise täitsiaalset kokku pandud koosseisuga seda projekti jaoks ja, ja, ja üritaks nagu kuidagi seda sellist Iibopi live ka, et nagu kuidagi niimoodi arendada kuskile poole. On aasta lõpp ja kokkuvõtete tegemise aeg. Nii aasta, hittide hääletamise aeg kui aasta parimate plaatide pingerivi kirjutamise aeg. Paula, mis sinu aasta hitt ja, või aasta album on? Sa ütlesid enne, metsaküsitlused on mu käest ja ma ei ole siiamaani suht pingeliselt mõeldud. Ütlen viimase rahast, mis mulle siin on, nagu läinud korda oli see vande George kaks. Näiteks kommuni plaat, mulle meeldis, aga mingit sellist väga kõva reliisis aasta ma ei suuda küll meenutada praegu esimese hooga sellepärast et ei, ei suuda seda meenutada, kipub muusikast ega ka muust muusikast ja tõesti, praegu on sullegi. Mul on ka see kuidagi aasta lõpp läinud selle stuudio tähe all, et ma ei ole jõudnud üldse nagu muusikat, mul on nagu väga palju muusikat, mida tahaks järgi kuulata. Aga mis Eesti lugudest ma võin kohe ära öelda, mis on aastaid on Genka terassüdamega mees ja siis mulin, on see linn, on minu, Epp Kõiv, Demi, tere, Nix ja kaks lugu, et selles mõttes siin ei ole mingit muud küsimust. Tõesti, praegu mul on pea täiesti tühi, ma kindlasti unustan palju häid asju öelda. Sest Eesti muusikat on, on stabiilsed, tuleb hea kvaliteediga ja head Eesti muusikat. Ja laulukirjutamisega Eesti muusikat on, on, on järjest rohkem ja rohkem me seda lihtsalt ainult väga hea meel. Tänan intervjuu eest. Kellele soovitaksite kuulata teie plaati, mis vanuses? Kõigile, et ma olen aru saanud siin ikka viimase aasta jooksul, et, et kui ikkagi inimesele jõuab muusika kätte tema tarbitud kanali kaudu, et see on täiesti aktsepteeritav muusika kõigile.