Mina arvan, mina, mina, mina, kunagi, mina arvan, no mina arvan, las laps räägivad. Tere eestlastest ja venelastest ning nendevahelistest erinevustest on lapse sooviva rääkinud. Mil moel me erineme teistest rahvastest meil mitte et neile mitte kohut teha küsisingi Tallinna prantsuse lütseumi kolmanda klassi lastelt milliseid rahvaid nemad teavad, olles skulptuuride erinevad ning kas erinevate kultuuride religioone on vaja koolis eraldi õppeainena õppida? Juttu ajasid Tristan, Olga, Grethe, Katariina Oskar ja Karl Johan. Milliseid rahvati teate Venemaa siis on Soome, Rootsi, Taani vanaema, täna sõitis sinna Šveitsist Läti ja Leedu. Kas te lätlasi leedukaid olete näinud küll ainult autodest dünaamas ette Excarete kaks autot, kui mu emasid 10-ga tikaks, lätlased või leedukad, ma ütlen, ma ei mäleta enam kumbad ega 110-ga ka kõvasti kiiremini. Tõsi, ta on, teistsugused kui eestlased, minu meelest on nagu üks inimene on nagu inimene, aga Neil on teistsugune kultuur, aga inimene on ikka ühesugune minu meelest. Kas te teate lõunamaid ka? Ja ikka näha veel mõnda teatega, et neil lühikesed püksid, millega muud polegi seal Aafrikas Samm, samuti materjalil nemad, mustanahalised ja Neil on palju inimesi seal riigis ja nende kultuure siuke nendel hinnatakse, inimelu hinnatakse vähem nendele niisugust lõunamaadel, kus on hästi palju inimesi. Meil ei ole selliseid kaubakeskuseid, et nad saaksid minna ja osta, tead, aita ise keetma ja seal Aafrikas džunglimetsadel džungli mõtlesid, võib imesid juhtuda näiteks mu lõhes. Pildiraamatus on Kersadusel, vee sujuvad maod ja puudel roomama. Kalad meie oleme nagu koopas, nagu on edasi arenenud aega ka seal kevad Ikanud seelikutega ja oodadega ringi. Aga Euroopas on arenenud juba ka nemad ei taha areneda kuidagi edasi, aga miks nad ei taha areneda? Väga laisad. Tegelikult me ei ole raisad, heegel lihtsalt pole materjali, millest ehitada, riigil on vaja palju inimesi, see on väga raske. Siis on ikkagi mõni hõim näiteks missioon. Sest et kui teised näiteks on nagu natuke edasi läinud juba kuskil seal sügaval ihu metsas või kuskil jaapanlastel on see värk, et neil on karateedi kõik sellised värgid, näed, jaapanlastel õnnet, džuudodjaid, sumod, aga nendel on see hoopis teistsugune hindamine, ka nemad on siuksed ka, et nendel ei tohi näiteks silma vaadata. Ja et see on mingisugune viisakus, sihuke siukesed häkkimiskaugused ligi rahvastel, näiteks itaallastel tuleb hästi lähedale ja räägime ka rootslased, ta nagu kaugemalt rääkida, näiteks et jaapanlastel on ka see värk, jaapanlased ei, Hiinas elavad inimesed söövad pulkadega, mitte rusikatega tavaliselt jaapanlaste kohta küll öelda, et nendel on hästi palju inimesi, nemad söövad peaaegu kõike, aga teised maalased ise peaaegu kõike emotsevad liblikaid, ussiga kanad hoopis teistsuguseid riideid, mütse, eksida on sellised nagu mingid pisikesed tornikesetajas kiretavad ka erinevalt. Et ei saa ära kahekt mingid märgid ja meil on tähed Ameerika nõudelt rikas maanerjaniga pilvelõhkujate, sellised asjad seal on delt söögi, hamburgeri, friikartuleid, aga siin on ju ka hamburgereid ja friikartuleid, seal see põhiline söök on, kellega nad eriti muud. Mõned on ka mustand näha, aga nad on nii suured, siis nad tahavad. Minu meelest nad tahavad saada maailma suurimaks, tahavad olla üldse mingisugune juhtiv, täiesti juhtiv, et kõik peavad neile alluma, minust tahavad sihuksed. Läksidki Iraagi sõtta, sellepärast tõenäoliselt ei hakka taga, Nathan Nicobakuna läksid Iraaki oma kuue helikopteriga, aga mitte Iraaki lasknud alla jäid juhil piloodid olid nii koba, kukkusid ise alla. Kas sulle ei tundu, et, et Venemaa on selles mõttes sarnane? Ta on ka hästi suur riik, tahaks ka nagu juhtida, Venemaal. Ei lähe niimoodi, et Venemaa nagu rahulikum minu meelest, kuigi seal toodetakse ka kuldasiksid, kalliski värke. Minu meelest nemad on nagu rahulikumad Sindenite Tõite päris palju erinevusi, need on ju reeglina kultuurierinevused, mis siis loovad selle kultuuri näiteks, et hiinlased esialgu eeldulise buda usk ja nendele hästi usklikud ju see mingisugune eluviis sihuke nõukogude võivad hästi elamu nagu oma jumalaga kooskõlavest tulla, sellest gaase, templid meede, et neil on see buda uski, siin on see usk, usk Eesti tähtis, aga meil Euroopas on Jovsk v osanud nagu jumalat, Jeesust, milliseid uskede veel teate, kus meil on midagi teistmoodi väes mingis lastesaatesari, ma näete, mis usk see oli, aga ei tohtinud üldse poistega koos käia ja hilja õhtul ei tohtinud kuhugile välja minna või sünnipäevale pidi. Noh, ei pidanud, aga oli kogu aeg olid kõik riietega kaetud, et orjant silmad näha. Siis on näiteks sihukestest võiks tulla see kultuurid. Näiteks mõnedel maadel on niimoodi, et kirikusse ei tohi üldse naisterahvad minna pükstega. Et nad peavad minema, et neid lastakse sisse küll palja peaga või pükstega. Ma arvan, kuskil Summikumalise nendes rännet Jaapanit ja Hiinat ja need sulle sellepärast, et päike tõuseb sealtpoolt. Eurooplastele on veel see usk, et nad usuvad hästi palju kuulujutte, mis Ameerikas, võib-olla Ameerikas pole eriti märganud, et mina arvan, et nendel ei olegi mingit erilist usku. Ning võib olla ka mingisugune oma jumalaga, ma ei tea seda, aga näiteks Venemaal, kas Venemaa inimeste usuvad teisi asju kui Euroopas ja Venemaal võib küll olla teine uskuja Ameerikas, aga aga see on ka nagu Euroopa riik, et see võib olla ka see jeesuse. See jumala usk, aga Aafrikas, mis seal võib olla, see võib olla uskend, müüvad, ärkavad ülesse. Vanadel eestlastel oli ka omadus koos, et kas te neid teab, te olete kuulnud, eestlased uskusid seda tammemets? Taara usk oli nii, sellele viidi igasuguseid, nüüd mitte presi ohverdatud, aga viidi igasuguseid anud. Talle kardeti, et muidu ta vihastad. See muigab selle peale. Miks, sest et tänapäeval ei tundu enam nii tõenäoline, et inimene ei usu enam nii palju, mõned sihuksed vanemaid inimesi, need usuvad nagu edasi. Aga tänavu on, aga see ei tundu nii tõenäoline, lihtsalt, miks tänapäeval inimesed enam ei usu selliseid asju, et pandi viima vahepeal nagu ristirüütlid ja siis nad ristisid nagu eestlased etnud jumalata hakkaksid uskuma, et neil ei lubatud enam viia neid asju sellele kingituseks sellele saarele. Ja, ja ma arvan, et tänapäeval sellepärast ka, et, et inimesed ei viitsi minna kirikusse, miks on inimestel usku vaja, näete, võib-olla arvavad, et, et see on mingisugune teha Vaimneil. Ja et kui need seda usuvad, et siis nad saavad nagu kuskile paradiisi, et kui nad on sellele ustavalt sellele mingisugusele vaimule või mingisugusele jumalale seks Munjonides kaitse jumal siis on näiteid ksel olemas, püha vaim, saab palvetada või midagi sellist vanas Kreekas on nagu oli neid eriti palju siis ka see Herakles oli või kui see on tõestisündinud lugu, et siis oli nendel eriti palju need igasugused sõjajumalate kaitsejumalad ja. Ma arvan, et Eestis võib kolm nüüd sealmaal nii palju neid jumalaid. Aga kus nad siis kadusid, usk kadus ära. Nii. Ja siis tuli see Jeesuse usk, tahtsin, ma nimetab kolmi imalat sõu Saarnes ja minut, aur, aga ma mõtlen nendest teistest religioonidest, kas te teate veel jumalaid, kuidas neid kutsutakse erinevates kohtades? Hiinas näiteks buda usk Vaabel, viikingite jumal, joodyer, kes need viikingid on, mis rahvas demanen? Rootslased olid vahepeal eestlased, ka eestlased ehitasid kasti võimsaid viikingite laeva ja vahepeal röövisid isegi selle Rootsi printsi ära. Kas koolides peaks õpetama erinevaid uske? Ma arvan, et ajaloos räägitakse kindlasti ajaloo tunnis. Ma arvan, et see on nagu oma valik, et kas sa tahad seda kui meta, et seal peaks eraldi olema ka need kestavad siuksed peale tunde, näiteks need, kes tahavad, nüüd lähevad sinna kuskile seda õppima ja siis needki midagi koju. Siis ma arvan, et kui juba ajaloos räägitakse, siis enam pole väes õppida. Piga usk on osa kultuurist. Kas te põhimõtteliselt arvata, et seda peaks õppima? Mina arvan, et nagu spetsiaalselt ei peaks, seda õpime. Naerangajate kultuur on küll vaja tunda, aga siukest erilist siukest nagu usku või mingid siuksed, et näiteks araabia sõnad oli siuke film dokfilmis ikka Allahi lapsed ja nad õppisid mingid. Siukest eraldi usutundi, no ei ole vaja, kultuur võiks küll olla. Vot niimoodi arvastena asjadest lapsesuud. Järgmisel nädalal on juba uus teema ning uued mõtted. Tallinna prantsuse lütseumis käis Kadri nutma. Lapsesuu ei valeta.