Selles väikeses sarjas, mis tutvustab eesti kultuuri esindajate tööd mitmes välisriigis on meil täna võimalik küsitleda ei kelnerit, kes alates selle aasta augustist on Eesti tuuriatašee Belgias, tere tulemast saatesse ei keller. Tere. Te olete välissuhtlusega varemgi kokku puutunud, töötades kultuuriministeeriumis, aga nüüd, kui te olete asukohamaal ehk Belgias, kuidas te olete saanud seda kultuurivahetust Omalt poolt oma nõu ja jõuga toetada? Jah, kultuuriministeeriumis välissuhete osakonnas oli minul üheks ülesandeks ka koordineerida eesti kultuuri esindajate tööd aga nüüd, olles ise selles ametis, oli ikkagi väga huvitav on just näha seda töö praktilist poolt olles kõigi nende ürituste organiseerimise vahendamise sees ja ise selle eest vastutades, et see on olnud võib-olla kõige põnevam moment ja see on olnud ka võimaluse vaadata sedasama tööd teise aspekti alt, mis kokku annab palju parema pildi eesti kultuuri tutvustamisest, ekspordist ja kultuurivahendusest. No need kolm kuud, mida te olete saanud nüüd Brüsselis olla, ma arvan, et kõige suuremaks sündmuseks oli esimese maailmasõja 100 aasta täitumise tähistamine, kus Eesti muusika inimestel oli väga suur roll täita. Jah, see vastab tõele, et Belgias ja ka muudes riikides on sel aastal väga palju üritusi toimunud esimese maailmasõja mälestuseks ja selle projekti nimi oli siis 1000 häält ja Eesti koorilauljate hääled olid osa sellest Eestis Siswoodžes, musikaanes koos teiste neuroopage muudest riikidest. Kooridega osalesid selles projektis, mille siis kulminatsiooniks oli maailma suuruselt viiendas religioosses hoones Kukelbergi basiilikas toimunud galakontsert kus siis esines 30 eksa koori sealhulgas siis moodsas musikaalas ja selle kontserdi jaoks spetsiaalselt oli tellitud siis Poola maailma kuulsalt heliloojalt penderetskilt teos, mis tuli ka esmaettekandele ja kogu seda kontserti dirigeeris Andres Mustonen. Palun muljeid. No see oli muidugi grandioosne, et see basiilika on muidugi väga suur ja see oli rahvast puupüsti täis ja need koorid muidugi kõlasid suurejooneliselt. Ma kujutan muidugi ette, et seda, et seda kõike koos hoida ja dirigeerida oli ülimalt keeruline, kuna tegu ei olnud teadliku valikuna, ei olnud tegu professionaalsete kooridega, vaid amatööride ka see oli, see oli tegelikult rohkem kui kontsert see oli, oligi kontsert, et rahu heaks, nii nagu see oli alguses planeeritud. Ja puudutas iga kuulajat, ma usun küll. Kui nüüd vaadata aastasse 2015, mis on teie esimene niisugune täispikk tööaasta kultuuriesindajana Belgias, mida te tahate ellu viia? Nii nagu juba sel aastal, siis jätka loomulikult Liba olemasolevaid kontakte, aga belgia suunal D ja Brüsseli suunal vaatame juba pikemas perspektiivis, ehk siis 2018.-sse aastasse, kui Eesti siis esimesel poolaastal on Euroopa Liidu eesistuja ja lisaks tähistab Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva ja just tänu sellele eesistumisele Euroopa liidus on plaanis päris mahukas kultuuriprogramm ja selle kokkupanemisega ja ettevalmistamisega juba tegeletakse ja see siis lähebki tõusvas joones, et mingisugused väiksemad üritused, neid on võimalik ka hiljem ütleme seal kohti kokku leppida. Aga selleks, et saada ikkagi väljapaistvaid suuri saale koostööd organisatsioonidega, kes teevad oma plaanid väga pikalt seal kolm, neli hooaega ette, nendega seisab nüüd ees tihe koostöö ja nende kontaktvisiidid Eestisse, nii et et see on kindlasti üheks läbivaks jooneks järgmisel aastal. Aga kui piiluda vei sellesse valdkonda, missuguseid eesti kunstimeistreid, muusikuid, interpreet, kunstnikke, meie filmirežissööride töid, belglased tuleval aastal näevad? No aga üks suuremaid asju, mis on taaskord veel seotud esimese maailmasõja mälestusega on siis koostöös Belgia rahvusorkestriga niisugune 10-st kontserdist koosnev sari, kus igas kontserdi jaoks on tellinud tud ühelt kaasaegselt heliloojalt teos ja Eesti puhul on selleks heliloojaks Erkki-Sven Tüür. Ja see kontsert toimub veebruari alguses, kuuendal veebruaril kultuurikeskuses poolsaar ja seal on muidugi loomulikult Eestile au, et me asutasime Eesti helilooja osutus olema valituks selle 10 helilooja hulgas, kellel uudisteosed tellitakse, siis võiks ära märkida ka Eesti filmid, mis on olnud vaadates ka tagasi, et et Brüsselis on väga palju filmifestivale erinevaid. Tõesti, seal on linastunud linastuvad ka järgmisel aastal siis nii dokumentaalfilmid, et mängufilmid, animafilmid ja väga suur huvi on just üks uus projekt on järgmisel aastal algab dokumentaalfilmide esmaspäeva, see on siis terve aasta läbi keskses Brüsseli kinos hakatakse siis kaks korda kuus esmaspäeviti näitama Euroopa dokumentaalfilme, eriti just kesk-ja Ida-Euroopast minemast on üsna suur huvi, kuna neid ikkagi tuntakse neid riike natuke vähem, kui ütleme, võib-olla Lääne-Euroopa riik. Ja, ja siis eesti filmid osalevad ka selles sarjas. Ja loomulikult jätkub ka muuseumide koostöö, kaasaegses kunstis on on plaanid üha rohkem Eesti bände. Nii Tšassist kui levimuusikast on leidnud D klubides kontserdisaalidesse ja neil on tihtipeale ka juba otsekontaktid olemas, et kultuuriesindaja töö on lihtsalt veel lisaks reklaamida, võib-olla aidata mingite väiksemate korralduslike küsimustega. No eesti näitlejad on leidnud tööd Saksamaa teatrites ja Eesti disainerite läheb Londoni disainifestivalidel nii hästi. Kuidas need elualad Belgias võiksid Eestist esindatud olla? Ka läheb üsna hästi, et juba sellel aastal Tal oli kaks suuremat disainiüritust, üks kevadel siis flaami disainikeskuses Eesti disaini näitus ja niisugune ühekordne papp, pood ja siis ka sügisel demartini kunsti keskuses oli siis koos teiste Euroopa disaineritega suur väljapanek ja müük ja, ja loodetavasti see saab traditsiooniks, nii et järgmisel aastal järgmisel sügisel on taas kord sedasama disaini väljapanek ja, ja müük ja Eesti kaasaegsest teatrist ja kaasaegsest tantsust võiks välja tuua selle nagu koostöö kohalike tegijatega, et et seal ei ole võib-olla enam nii palju, et nüüd eestist tuleb terve trupp vaid et seal pigem just tuuakse juba lavastused Teie etendused välja koostöös näiteks et sel aastal esietendus ka idiaatris Brüsselis Müncheni kammerSpile ja siis kai teatri ühisprojekt, kus siis Risto kübar, kes on praegu siis Münchenis, oli üheks näitlejaks või tantsijaks tegemist oli tegelikult nagu tantsuprojektiga ja samas võtmes jätkub koostöö ka järgmisel aastal. Kui teie poole pöördub mõni belgia näituse korraldaja võib mõne etenduskunstiasutused mänedžer ja küsib, mis võiks olla Eestis väga huvitavad, siis mida te talle soovitate? No Eestis on väga palju huvitavaid ja kaasaegseid intrigeerivaid tegijaid ka teist korda, näiteks sellel sügisel siis Eesti teatri agentuur korraldas Tallinnas niisuguse shouceisikus osalesid siis näiteks Von Krahli teater, no teater, sõltumatu tantsu Ühendus ja kus Euroopa erinevatest riikidest olid just produtsendid, festivali korraldajad kohal ja kutsutud ja sealhulgas ka Brüsselist, kus nad siis ise siin kohapeal saavad näha kõike seda, mida on pakkuda, kus neil siis hakkavad ideed arenema seal nagu nende valik, et tuua siis neile huvitavat asja oma asukohamaale, siis nad on kindlad, et see, mida nad saavad, et seened tõeliselt huvitab, et see kõnetab kohalikku publikut, et üha rohkem ikkagi tänapäeval niimoodi see koostöö käibki ja seetõttu on väga tore, et lisaks siin Tallinn Music Weekil, mis on ju täiesti juba kanda kinnitanud muusika, show, case, sarnased Shukesid on ka teistes valdkondades ja see on väga levinud praktika, et niimoodi tutvustada ja pakkuda välja ja siis valik lõpuks on ikkagi nende produtsentide, festivali korraldajate ja teiste tegijate teha lõpuks ja mida võib öelda võib-olla tendentside kohta, et ma ei tea, kuidas teistes Euroopa riikides, aga vähemalt Belgias küll ikkagi see niisugune majandussurutis annab tunda üha rohkem ka kultuurivaldkonnas riiklikud toetused vähenevad, mis ühest küljest muidugi teeb nende kultuuriasutuste elu raskeks, aga samas on sellel ka võib-olla positiivsed küljed, et üha rohkem ollakse avatud vot koostööks rahvusvaheliseks koostööks ja otsitakse uusi lahendusi, uusi võimalusi nii rahalises plaanis kui ka sisuliseks koostööks, nii et meile on see tegelikult väga huvitav, et see annab uusi võimalusi koostööks. Igal juhul ei keller palju jõudu eelolevateks aastateks ja ikka rohkelt Eesti kunstikultuuri filmikirjandust Belgia mitmekeelse lugeja kunsti taotleja lauale ja lavadele ja silme ette aitäh.