Tere, mina olen Vello Salumets ja algamas esimene saade saatesarjast, mis käsitleb ansamblite biitlus, diskograafiat. Kui saatesari kord läbi on, siis on selle alalise kuulaja kõrvust läbi käinud kõik laulud ansambli The Beatles esituses mis on avaldatud ametlikel plaatidel. Aluseks võtsin Inglismaal välja antud singel, plaadid MP-d ja loomulikult kauamängivad. Lisaks nimetan ka USA-s välja antud LP sid ja mängin nendelt laule, mis puuduvad briti plaatidel. Juttu räägin vähe ja seegi puudutab ainult laulude tutvustamist. Põhiosa saatesarjast võtab enda alla muusika ja küll juba kuulaja ise teeb järeldusi sellest ansamblist nende arengu dünaamikast. Ja ehk leiab vastuse küsimusele, miks just ansambli The Beatles sattus ajalukku. Sattus meie südameisse. Nüüd aga muusika juurde. Püüan olla palade mängimisel kronoloogiliselt võimalikult täpne. Neljandal septembril 1962. aastal lindistati Iiemmai stuudios äpi Roadil Londonis kaks pala. Esimene neist kandis nime lammidu. Helirežissööriks olid jootsmaatina. Selle laulu oli poolmakaatne kirjutanud juba 50.-te aastate lõpus. John Lennon lisas sinna mõned sõnad ja viisikatked ning nüüdse Eesti mikrofonide ees ja lindistus võis alata. Teiseks palaks oli müts, marry pala, haudu jud huvid, mille George Martin oli valinud spetsiaalselt poiste jaoks. Lugu mängiti küll linti, kuid see on ütles, et temale see ei meeldi ja nii mindi laiali. Kokku saadi uuesti 11. septembril. Nüüd istus trummide taga Martini poolt palgatud mees nimega Andi. Vait, kuna Martinile ei meeldinud Ringo staari trummimäng. Ringole anti kätte Tamburiin ja lammidu mängiti uuesti linti. Tulemuseks oli see, et esimesele singli plaadile jäi siiski Ringo staari variant. Esimesele LP-le aga andi Vaiti oma teie kuulatunud LP varianti. Teiseks palaks oli samuti poole laul koos tonni lisanditega. Mis kandis pealkirja PS elab ju. Ka siin, istus trummide tagaandi vait. Vaene Ringo pidi seekord rahulduma malakas nuia raputamisega. Singel paladega, lammidu ja piieszaelav You ilmus Inglismaal viiendal oktoobril 1962. aastal. Huvi plaadi vastu oli keskpärane. Nüüd kasutas ansambli mänedžer Brian Epstein nippi, mis on ärimaailmas tuttav nime all operatsioon omal käel. Ta tellis külma näoga oma plaadipoodi 10000 plaati lammidud kohe pärast selle ilmumist. Lisaks agiteeris ta biitlite sugulasi, sõpru ja oma firma töölisi saatma sooviavaldusi BBC'sse ja Radio Luxembourgi kaebsteni emakeeles väsimatult Liverpooli kauplustes nõutamaks biitlasi plaate. Ta saatis isegi Mallorca reisilt raadiojaamadele kirju, kus selgitas, et on puhkusel olev pereema, kes soovib koju saabudes kuulata raadiost lammi tuud. Sellest kõigist oli aga üsna vähe kasu. New Musicale. Ekspressi tabelis jäi lammi peatuma 49.-le kohale. 26. novembril 1962. aastal lindistati äpi Roadi stuudios John Lennoni pala pliis pliismi eeskujuks solitsioonile laulu kirjutamisel Royolgissoni Paloundide lõundli teksti eeskujuks aga üx Bing Crosby lugu. Bliss pliismi valmistsoonil magamistoas tädi juures. Avenüül. Sellest laulust algas biitlusi legend ja see pala sai prototüübiks kogu briti rockile. Järgneva viie aasta jooksul. Samal päeval lindistati ka teine John Lennoni laule. Askneway Lennon püüdis kirjutada hitti, kuid välja tuli traditsiooniline B-poole lugu mis aga näitab selgelt biitlite romantilist õit, mis puhkes õitsele järgnevatel plaatidel. Singel pliis pliis ilmus müügile 11 10. jaanuaril 1963. aastal ja tõusis Inglismaa tabeli tippu. Uks päikse kätte oli lahti läinud. Vana klišee järgi sünnib kunst viletsusest. Biitlusi ja popkunstide puhul ei pea see alati paika. Esimene menu päästis biitlite ande, alles tõeliselt valla laule hakkas voolama nagu laavat. George Martin meenutab. Neil paistis olevat põhjatu laulude kaev. Kuidas see kaev õieti avanes, kes seda teab? Esiteks olid nad mänginud oma helitöid juba nooruses ja seega oli neil suur hulk toormaterjali, mis vajas ainult töötlemist. Enamik menukaks saanud paladest olid algul kõike, muudkui lubavad, idud. George Martini osa nende idude kasvatamisel oli siiski keskne. Tal oli algul poistega mõistagi suuri suhtlemisraskusi, sest nad ei osanud noote kirjutada ega oma soove selgitada. Eriti John ei suutnud oma ideid produtsendile edasi anda. Just tema vajas kolmandat enese ja töö vahele. Noodilugemiskunst pole heliloojate ringkonnas üldiselt siiski nii vajalik, kui tihti arvatakse. Enne lennumakaronid briti turge suveräänset valitsenud Lyoner paat ei osanud näiteks mängida ühtegi pilli. Peamiselt vilistas ta oma meloodiaid mõnele kirjaoskaja stabilisele ette. Irwin Berlin jälle ei mänginud muudkui klaverit ja legendide järgi, vaid valgetel klahvidele. Saades koostöö kuidagimoodi sujuma, hakkas Martin õppima kitarrimängu ja poisid taas klaverit käsitlemist. Nende abil oli kergem üksteisele oma ideid selgitada. John ja pool õppisid siiski kiiremini klaverit mängima kui Martin kitarri ja nii jättis ta selle üsna pea nurka. Sild poiste mõtteis hõljuvate ideede ja tootja täiuslikkuse nõuete vahel oli ometi leitud. Me olime avanud ventiili. Õli oli hakanud välja purskama ja kaev, mida algul arvasin olevat kuivanud hakkas lihtsalt üha rohkem ja rohkem tootma. Üheteistkümnendal veebruaril asuti LP lindistuse kallale. Töö kestis kokku 16 tundi ehk 585 minutit. Plaat valmis suure kiiruga tiivustatuna eelmise singli edustada, kuid samas polnud ülejäänud palad mingiks täitematerjaliks, vaid valmis kaup. Plaat ilmus müügile 22. märtsil 1963. aastal ja tõusis edetabelis kohe esikohale. Plaadi avab pooli pala SO2 sterling mille ta oli kirjutanud Albert toni hotelli võõrastetoas. Töö pealkirjaks oli lihtsalt sementiin. Jon aitas veidi teksti kirjutamisel ja sellest laulust kasvas välja üks parim ja klassikalisem rock n roll üldse. See oli ja on ajatu pala, mida võib mängida kes tahes ja millal tahes, ilmad laulus ära tuhmuks või vananeks. Laulu esitavad pool Jon. Plaadi teiseks palaks on Johni ja pooli ühistöö pealkirjaga Misery. See laul oli algselt mõeldud Helen Shapiro-le, kes aga pakkumise tagasi lükkas. George Martin, kes ise loos klaverit mängib, lindistas poiste hääled topelt mis andis väga hea ja uudse värvi. Enne aga näide sellest, milline oli biitlasel töö stuudios. Nagu kuulda võite, kord ei meeldi George Martinile George Harrissoni kitarri tämber siis eksib pool bassimänguga ja Johnil lähevad sõnad sassi. Nüüd aga lõplik variant Plaadi kolmas pala on afer Aleksandri poolt kirjutatud laul Anna Ko Henn. See oli tiitlitele kavas tantsumängudel ja nüüd otsustati laul plaadile mängida. Laulab John Lennon. Martini meelest oli Johni hääl suurepärane näide puudusest tulenevast esteetikast. See oli pingul nasaal alati nagu piiri peal mängiv pill, kuid just seepärast täis jõudu ja isikupära. John ise ei usaldanud alati oma häält ning üritas panna produtsenti seda parandama ja töötlema. Ent Martin laskis tema häälel plaadile tulvata just niisugusena. Tegelikult ei muutunud sunni hääl kunagi paremaks, pigem vastupidi. Liigne kunstlikus kujundas selle hilisematel soolaaastatel juba ladusaks rutiiniks. Kriitik veel maakuse, arvates, et kuule, me pidusi esimestel plaatidel jonni niinimetatud puruks rebitud hinge, vaid häält, mis seletab siin ma olen sinna-tänna laiali loobitud kuid kogu oma häälega andunud helidele, kui see hääl paneb siin tervitama, lase käia, kui see kivistab sind paigale, veelgi parem. Järgmine rida plaadi A poolelt kuulub laulule Tseens. Autoriteks on tuntud helilooja, luuletaja kohvinking. Originaalesitajaks oli olnud naisbänd nimega Kukis. Kuna pala sobis hästi biitlite stiiliga, siis võeti see kava janti laulda George Harrisonile. Nüüd oli järjekord jõudnud Ringo staarikate. Tema jaoks valiti välja tantsu repertuaarist laul nimega pois, mida tavaliselt pidudel laulis John Lennon. Laulu on kirjutanud Dixon ja Farrell ning originaalesitajaks jällegi naisbänd nimega süvelles. Teine õpetlik näide esikplaatidel on Ringo. Tema lauluhääl oli Johnny omast veelgi armetu kuid just seepärast nii veetlev. Maakus arvates saab Ringo suurepärane esitus näiteks laulus pois jõudu just nimelt ande puudumisest. Siin ongi see süütuse ja vaistlikkuse vorm, millest Robert Rosenberg hiljem rääkis, pidades silmas Andy Warholi. Tema teosed on kui monumendid püüdlustele vabaneda kogu andekusest. Klassi, näitab seegi, et Ringo laulis selle laulu sisse ühekorraga. Plaadi A poole kaks viimast pala on juba tuttavad äskmi way ja pliis pliis. Plaadi bee poole avavad ka kuuldud laulud Lawnidu ja PS i laviu. Kolmas pala B-poolel on Williamsi ja päkaRäki laul Veibi Itsju, mille originaalesitaja oli ansambel. Selles ka see laul oli olnud varem biitlitel tantsurepertuaaris ja need laulis selle plaadile John Lennon. Nüüd on järge ootamas John Lennoni laul, mis kannab pealkirja tuju Mantu nõuest Sigrit Johnson laulu kirjutamiseks idee voolt Disney multifilmist Tuhkatriinu. Jon andis laulu laulda George'ile, kes aga sellega hästi toime ei tulnud. Järgmine pala LDL pliis pliismi on Scotti ja Maalo tuntud hitt teistophani. Selle laulu surus plaadile pool. Kell oli suur sümpaatia Music hal repertuaari vastu. Hari. Eelviimane pala kannab nimetust Veersapleis. See on John Lennoni kirjutatud. Selles laulus püüdis ta järele aimata mustanahalisi artiste. Hästi toimib omapärane julge harmoonia, mis järgib veidi pliis pliis nii harmoonilist kulgu. Laulavad John ja pool. Kui lindistamine oli lõppenud, tuli poiste juurde George maanteeni ja ütles, et plaadi jaoks on vaja veel ühtelugu. Pärast lühikest arutamist läksid poisid mikrofonide ette ja mängisid ühe korraga linti rassele ja Medley palatu Istanud shout. See oli õnnestunud leidrest Vistan džaudist kujunes järgnevatel aastatel biitlite kontsert, nael. Suurepärane on John Lennoni soololaul. LP pliis pliis, nii oli esikohal seitse kuud. Ümbrise foto on tehtud Iiemmai maja rõdul. Algne plaan oli lasta ainult pildistada loomaaias, kuid kohalikud töötajad olid selle vastu. Viiendal märtsil 1963. aastal tuldi uuesti stuudiosse kokku ja mängiti linti kolm pala. Esimeseks oli Lennoni ja McCartney ühiste from i tuju. Selle laulu kirjutasin, see on ja pool autokastis, kui sõideti esinema promiitu ju oli ka esimene pala, mida teised artistid kopeerisid. See jõudis esimest korda muuseas ka USA tabelisse, kus tulemuseks jäi 125. koht. Inglismaal tõusis aga loomulikult tabeli tippu. Teine laul, mis tol päeval plaadistati, oli samuti ühistööna sündinud thank you Köll. Ka sellest loost taheti kirjutada hiti, kuid ei õnnestunud. Üllataval kombel ei pandud neid laule enam järgnevale Elpile, mis oli rokiajaloos esmakordne singel nende lauludega ilmus Inglismaal 11. aprillil 1963. aastal.