Ja raadio kahe hommikusaates on alanud, nüüd siis nuti ja tehnika rubriik nimega apteek ja. Viibime siin teletornis koos Indrek Vainuga, tere hommikust. Ilusat hommikut. No oled sa üldse varem käinud siin selles kõrges kohas? Kuule, olen ikka käinud, aga mitte nüüd selles uuendatud versioonis. See update update ja ma pole näinud ja ütlen ausalt, et väga tore on, siin meeldib, meeldib muidugi, ja see vaade on muidugi hämmastav, iga kord imestama panev, lase muidugi, kõige lahedam atraktsioon on see Auksin põrandas. Ja see mulle meeldis eile ka ikka kõige rohkem eriti just niisugune, kui väljas on pime ja siis sa sinna peale aastat, sest korraks ikka selline hirmus tunne. No kõige lahedam atraktsioon võib-olla meid veel ootab, kogunesin täna pärast saadet ees, kui, kui, kui juhtub see kui juhtub see, et me siis nööriga siit ülevalt sõidame rohiemite nööriga nöör oli ikkagi natukene natuke liigu. Ämlijad laskume nii, aga, aga, aga nuti ja tehnoteemade juurde tulles, kuivõrd me oleme siin ikkagi teletornis, siis ma saan aru, et tänane valik, sinu tänane teemade valik puudutab ka ennekõike siis just seda kuidasmoodi nutiseadmetega. 2015 on telekat vaadata just nimelt, et kui siia üles ei sõidetud, et siis räägimegi televisioonist nutitelefonis ja ega, ega tegelikult televiisor, televiisori on ju 20-le taastate lõpust nagu nii-öelda leiutiseni olemas ja juba kuuekümnendatel hakkasid majade külge antennid kasvama ja kogu kogu maailma, no nii-öelda majad kattusid nihukeste metall vitsadega sihukeste metallist harkidega. Ja oli see, noh, me teame isegi siin kaheksakümnendatel Soome televisiooni vahtimisest olinent ikka, kellele liike uhkemalt n ja üheksakümnendatel tulid juba igasugused satelliidipannid ja asjad, et aga nüüd on ju 2015 ja ei ole seda suurt antenni enam vaja. Sama sama on ju tegelikult ka ka teletorniga, et ei tea, kas enam nii suurt nii suurt antenni vaja, nagu seda kunagi tehti. Et nüüd kõik jookseb netis Nonii ja, ja noh, nii ta ongi vaikselt läinud sinna suunas, et kui vaadata statistikat, siis teleka vaatamine selline on langenud noh, nii-öelda televisioon. Aga samas on tõusnud ekraanide arv inimeste käes, et ei ole enam nii, et et ühes peres üksik on nagu, nagu oli, vanasti oli see üks, üks teler on ikkagi nii et nüüd kui on tavaline sihuke perekond, siis on ikka mitu ekraani ja on tõenäoliselt ka mitu telerit, on nutiseadmed, tahvelarvutid. Nii et pole mingi ime, kui ühes peres võib olla vabalt viis, kuus, seitse või isegi kaheksa ekraani. Ja, ja kusjuures see oli kuskil kas 2007 2010 vahemikus, kui kui Euroopas igasuguste nii-öelda telerite või, või ekre banaanide arv inimese kohta nagu ületas inimeste arvu. Et siukest tele televisioon oli, oli rohkem kui kunagi varem mõni sarnast asja liikuvat pilti, siis ütleme niimoodi. Ja, ja alates 2000.-st aastast on toimunud üleminek digitelevisioonile ja arvatakse, et umbes aastaks 2020 on kogu maailm läinud üle sellelt antennisüsteemilt, mille pärast tegelikult teletorn ehitati, on läinud üle digitelevisioonile, muidugi sa saad siia teletornini külge ka need digi antennid panna ja mobiilimastid ja interneti ja kõik mis iganes, onju aga, aga tegelikult vist enam nii kõrgeid torne, noh selleks et televisioon näidata enam vaja ei ole. Ja kui vaadata kas või siin Eestis ringi, siis, siis Eestis on ka kõigil suurematel internetipakkujatel on ju oma nii-öelda teleprogramm või oma tele telekaabel või, või siuke mingi edastus, mis toimub. Meil on kõigil ka nüüd äpid, et needsamad meile meile kõigile tuttavad Elion, Starman, STV ega ega ju rohkem valikuid väga ei ole nagu, kui võtta sellist endale lähed, lähed kaubanduskeskusesse, võtad omale tele, telepaketti siis nende hulgast valida ja nüüd nendel kõigil on ka äpid olemas. Kõik kolm on teinud äpid. Need äpid on selles mõttes kõik küllaltki sarnased, et sealset kava vaadata ja saad vaadata filme. Aga või noh, filme, saateid kõik järele vaadata, võib-olla isegi ette mõnda asja vaadata on ju otse loomulikult otse muidugi on endale sobilikku rajal. No kui ma nüüd proovisin, siis üks eriti suur telekavaataja ja, ja ei, ikkagi internetis, pigem rohkem. Aga, aga üks asi, mis nende kõigil asjadel minu jaoks miinuseks oli see, et esiteks sa pidid ennast registreerima. Ja üllatus-üllatus, sa pidi ka mingisugune kastikene olema või karbikene mis noh, nii-öelda pakett võetud, sa pidid olema, ühesõnaga siis klient pidid olema klient jah, ega niisama, et hakkad, hakkad nüüd vaatama, päris nii, nii libedalt ei läinud, aga noh, kes on siis loogiline ju, tegelikult? No mind ei teagi tänapäeval nagu võib-olla ei olegi ja nagu ei olekski, et, et miks mul see mingisugune seade peab olema võetud kui mul see nutitelefonis olemas, aga õnneks on meil olemas ju näiteks r ammusest Kasahstani ERR-i rakendus olemas kus on kõik saated otse vaadatavad, järele vaadatavad ja ega ülekuulatavad kui, kui seal raadiosaade. Ja muidugi samamoodi on TV3 näiteks oma rakendus olemas TV3 Play vaatelt kõiki sarju, filme, mis sealt on olnud muidugi vist kõiki välismaa filme ei näe, seal on ka mega pikad reklaamid minu meelest ja hästi palju. Ise märkasin ka seda, et, et nii-öelda kommertsjaamade interneti televisiooni osas oli väga palju, olgu see siis kõikvõimalikke, nii igasuguseid hüppavaid kui ka nii-öelda ette tulevad ja vahele tulevad. Aga, aga ikkagi, kellel nii-öelda janu on televisioonile olemas, siis tänapäevaste nutiseadmetega ei ole mingi probleem seda janu kustutada ja vahtida nii palju kui, kui üldse võimalik ja rohkemgi veel kui üldse seda kõike ära saab vaadata. Aga kui, kui vaadata veel mis, mis näiteks tänapäeval, milliseks teler on muutunud, kui vanasti oligi need algusaegadel teler oligi sihuke nutitelefoni suurune, oli see ekraan siis täna on ikkagi noh, siin nelja 40 tollised ekraanid, mõnel mehel siin kodus kuuekümnesed, sul on 60. Ei, ma tean, et inimestel on 60-st ma olen siin ikkagi näinud veel suuremaid kodu, kodutelereid ja paljud kasutatud koduski projektorit. Ja minul on kusjuures veel kine skoobiga telekas, lindid, mis on nüüd jõudnud sellisesse faasi, et lülitab ennast ise välja. Siis, kui heaks arvab Jah, ütled sa liiga, liiga, ei teeks endale. Et aga mis siis näiteks praegusel hetkel kõige enam levinud või noh, tõenäoliselt kõige enam ekraani mõttes potentsiaali omab, on LCD ekraanid ja LED LED-taustavalgustusega ja see oli ka 2014 kõige enim müüdud teleritüüp ja arvatakse, et igasugused plasmas siuksed asjad vaikselt nagu surevad jõuad ainult mingiteks niši nišiotstarbeks. Et praegu on ikkagi suund LCD peale ja muidugi on ka juba olemas noh, neliga ja telerid, mis on väga suure eraldusvõimega olemas juba kaheksa k telereid, aga noh, need ei ole siis ikkagi eksale tavale tavalisele inimesele kättesaadavad, kasvõi siis oma hinna tõttu. Aga teleri kvaliteet on läinud siuksest Budusest sahisevast väikseid punkte täis. Ekraanist on läinud siuksed peaaegu nagu reaalsuse pildini. Ja aga kas sa peaaegu reaalsuse pilt ikkagi tegelikult päris selline on, mida inimene tahab, sest et vaata, kui sa näed isegi diktorit natukene liiga lähedalt, siis see võib olla ka. Just just see on see vana reegel, et ega teatris ei ole vaja istuda lähemal kõige ees rida. Et võib-olla liiga palju ja siuksed sinu niuksed, illusioonid või siuksed, ilusad kujutlused inimesest purunevad kildudeks. Et aga, aga näiteks veel, mis, mis on huvitavad vallas on, et, et üha enam loobutakse televisioonist ja kolm peamist põhjust on see, et televisiooniühendus on kallis. Et noh, kuna inter ja teistpidi netis on kõik sisu tasuta, et uus põlvkond on harjunud sellega, et teen lahti oma seadme, vaatan, nüüd mitte nüüd päris ikkagi näiteks Netflix, mida meil siin ei ole, see ei ole ju tasuta. Vaata jah, Netflixi hullu hullu on need kaks asja. Meil on lihtsalt väga paljud filmi ja sarja fännid tahaksid siin Eestis näha, aga kui sa oma äpp story või Google Play lahti teed, siis ei ole neid seal, neid rakendusi ei saa tõmmata. Ja mul on üks konto, mis on Ameerikasse registreeritud ja ma saan selle rakenduse tõmmata omale. Aga mitte midagi ei juhtu, sest et ma ei saa näha, sest ma olen Eestis. Et siis ma peaksin tekitavamal Ameerika proksiga wifi ala või internetiühenduse, mis ütleb, et ma oleks nagu Ameerikas, aga minu arust Netflix nüüd nad juba tegi, tegeles selle sama probleem selle asjaga. Ma olen ise ise ühe korra olnud seltskonnas, kus me tegime seda ja vaatasime, aga see oli juba üle kahe aasta tagasi. Kuule Indrek, aga kui nüüd siin tegelikult rääkida sellest, et et telereid on, eks ole järjest vähem ja inimesed on rohkem rohkem igasuguste muude ekraanide kütkes, siis kas kas tavalise teleka või sellise suure ekraani kasuks ei räägi ikkagi tema suurus, kas tavalise teleka nii-öelda säilimise kasuks ei räägi tema suurus? Inimesed ei viitsi ju tegelikult vaadata ikkagi sarju kusagilt, noh, ma ei tea, ime väikeselt ekraanilt või silm, nojah, kui üks asi on see, et see oli, see oli võib-olla osaliselt, vastab selle osaliselt enam ei vasta tõele, sest et ja tegelikult ka nende nutiseadmete, nende väiksed ekraanid on väga ilusaks läinud ja see, mida saadetakse näiteks nendesse rakendustesse pildi kvaliteet on väga hea. Aga sa ei kujuta ju ette ometi seda, et sa näiteks viskad tuleb töölt koju, siis viskad Sophale külili, siis võtad taskust telefoni, tõstad seal omale niimoodi näo, et sa tahad vaadata eemalt. Kusjuures huvitav, huvitav asi, mis, mis ma veel teada sain, oli see, et et miks inimesed ikkagi jäävad televisioon televisiooni vaatama, on see, et kuigi need rakendused, mis meil siin mainisime Elionil Starman STV-l on ju, et sa saad järele vaadata, saad ise oma kava kokku panna, siis tegelikult inimene vaatab ikkagi telekat õhtuti ja ta ei viitsi hakata jändama, ta tahab, et lihtsalt panen ta lõpuja, ole. No midagi tuleb sealt ja ma olen sellega rahul ja kõik teised vaatavad ju ka, seda on ju. Ja see, see on üks põhjus, miks tõenäoliselt teler jääb ja nutitelefon seda valdkonda täiesti ära ära ei söö. Aga näiteks seesama, viskan pikali, võtan telefoni välja, saab ju saata nüüd väga palju võimalusi, on selleks saata pilt nutiseadmest sisse ja ongi kõik. Muidugi see imeb korralikult, kui nad on ja ega pikalt pikalt nagu ilmal laadimata niimoodi teha ei saa. Aga see on ikkagi võimalik, sihukesed väiksed projektorid olemas, mida sa võid nutitelefonile külge panna ja niimoodi telekat näiteks ka niimoodi saab, jah. Ja, ja kui vaadata üldse, et kui palju inimesed telerit vaatavad, siis Eestis on see hinnanguliselt kuskil 25 tundi nädalas vaatab inimene telerit, aga näiteks terve ööpäeva ikkagi. Ja näiteks Ameerikas on see viis 40 tundi päevas ja mõningatel juhtudel isegi 50 või nädalas nädalas. Ja, ja see, see trend nagu veidi langenud, aga mitte oluliselt. Et ikkagi inimesed vaatavad suurima suurima heameelega telerit. 40 tundi nädalas ongi juba tegelikult ju niimoodi, et sa käid nagu tööl siis teine töö on teleka vaatamine ja siis kogu ülejäänud aja magad laena vähem. Ja kusjuures huvitav asi on see, et dist Ameerikas on niimoodi, et kui sa inimene saab juba siukseks vanemaks, siis ta on oma elu jooksul üheksa aastat vaadanud telerit, lugesin kuskilt sihuke statistikat ja, ja vist oli seal ka niimoodi, et et lapsed on, kui, kui nad umbes tiinekateks samad on vaadanud aasta oma elust telerit, aga mida me sellest kõigest siis järeldame või milline see, milline see lõpptulemus, milline see tulevik on? Tulevik on ikka, ma arvan, selline, et lõpuks ei ole enam vahet, kas sa vaatad seda telerist, vaatad nutiseadmest, kõik need programmid on siis kättesaadavad ja ikkagi trend on praegu see, et kuna need asjad on tasuta kättesaadavad. Näiteks eile ma leidsin päris mõnusaid rakendusi, kus sai, oli selline rakendus nagu film on TV või näiteks okei, IPTV, kus sai vaadata kõiki Inglismaal näidata vaid kanaleid laivis. Lihtsalt niisama jah, pane käima, ei hakka vaatama. IPTV IPTV oli üks näiteks T4 film on TV, mõlemas olid kõik olid olemas ja, või noh, suur Suurbritannia kaalide vaata, vaata nii palju kui süda lustib. Vaata jalkat, vaata filme, vaata saateid. Ja noh, kanalite nime nimi oli väga pikk ja proovisin ära ja täiesti juhade kvaliteeti anti välja seal. Nii et ühesõnaga erinevate seadmete ühildumine järjest rohkem ja just. Ja teine teine teema on see, et see sisu on kättesaadav igat moodi, et ei ole enam niukseid, riigi piiranguid. Aga nüüd nendele inimestele, kes seda Netflixi hullu hullu plussi eestist tõmmata ei saa. Aga samas noh, vana hea Youtube muidugi, kus, kus on kõik maailma videot sees, on rakendus nagu kiuste. Mainitud film on TV, kus sai Suurbritannia kanaleid vaata eff meedia ja muidugi noh, on ka loo film ja, ja siukseid niukseid rakendusi, kus mingisugust televisiooni saab vaadata mingeid sarju, mingeid filme, kanaleid on ikkagi päris palju juba olemas ja ja tuleb aina juurde.