Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Et see enam on toone naabu meeski töös Annedoone ja raaditees, mandoon ja raadi. E-Dauma Šeš KVS Tseebeere vanimi ta tunni e k o ja haara. Venezia äss K O S-E ta maasiaš KV Jebeere e tavama ješ KVS Cheebeere. Heerentunni. Tere, udmurdid tal. Ljudmilla Ruukel, tere. Laulsite äsja ühe udmurdi loo, millest sa räägid? Kes see on udmurdi rahvalaul, mille nimi on kus olemine kohtunud. Kus olen ma sind kohanud, kus ma sinusse armusin? Kasson kullerkupust, ilusamaid lilli maailmas. Kullerkupp on udmurdi rahvalill. Kas on armsad inimest maailmas, kui sina, kallis? Tõesti, armas laulja ei pea vist küsima, et miks te just selle praegu välja valisite, juuda teile siis hingelähedane on? Jah. No teil on eesti perekonnanimi Ruukel, seega võib vist aimata, kuidas ta siia Eestimaale sattusite. Aitäh no see oli 10 aastat tagasi, Me kohtusime Aivariga udmurdimaal, seal korraldasime turismiseminari ja siis seal Aivar Kaus alles ja siis niimodi kohtusime temaga. Ja nii see läks, jah, alguses elasitega udmurdimaal koos, enne kui Eestisse tulite või tulite kohe Eestisse. Ei, siis Aivar kutsus mind kuu pärast Eestisse ja suvel meil olid pulmad ja sügisel juba kolisin Eestisse elama. 10 aastat tagasi, siis kuskil. 1004 või jah, just kuidas uue keskkonna ja uue elulaadiga kohanemine systelga läks. No mina arvan, et nagu teistele inimestele alguses oli raske sest mina ei osanud rääkida eesti keeles ja polnud sõpru ja polnud tööd. Ja aga siis pärast mina integreeris siin ja siis oli juba lihtsam. No kuidas see integreerumine toimuste pidite ikka ise ka aktiivne olema, et ei olnud ju nii, istute kodus ja ootate, millal teile kandikul kõik ette tuuakse, palun, siin on teile integratsioon, on teile eesti keel ja, ja nõnda edasi ja muudkui võtta vastu ja oledki olemas, et kui palju te ise pidite vaeva nägema ja mida tegema? Nojah, et minu mees on päris aktiivne inimene ja siis me sõitsime ja käisime üritustel ja siis suhtlesime inimestega. Ja siis. Ma olen teinud turistidele süüa ja siis olen suhelnud kohaliku inimestega ja siis see läkski niimoodi, et mina kohe õppisin Keldja. No te tegelikult olete ülikoolis õppinud ajalugu ja aga kuidagi see söögitegemine on, kas siis terve elu olnud teil niisugune suur kirg ja hobi ja nüüd juba vaat et pärisametki. Nojaa, see on süüa tegemine, on, mine üks selline lemmikhobi, ütleme nii, et lapsepõlvest ma olen teinud kodus süüa, olen aidanud ema, teha igasuguseid suppe või tangu või midagi küpsetada ja siis kujuline täiskasvanud, siis tegin endale sõpradele ja teistele inimestele süüa ja siis Eestis ka samamoodi. Et inimene ju peab tegema seda, mida ta oskab teha ja ajalugu jäi sinnapaika ja ja esimesena ainult kaks aastat koolis töötanud. No me selle söögitegemise juurde tuleme üsna varsti jälle tagasi, aga, aga teie keeleoskuse kohta, mille võiks öelda, et alati polegi tingimata kursustele minna, et niimoodi lennult haarasite selle eesti keele vä? No mina arvan ka, et kui inimene käib kursustel, siis sellest tolku on vähe, sellepärast inimene peab suhtlema teistega. Et mina ka siis, kui hakkasin elama Eestis, siis ma lugesin raamatuid, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehti ja suhtlesin eestlastega ja siis tuligi see eesti keele oskus. Aga kuidas ta teil niimoodi grammatiliselt suhteliselt õige välja kukkus, et 10 aastat on olnud aega harjutada või nuh mina ei ütleks, et moon nii perfektne Kelaga lihtsalt? No mitte perfektne, aga päriselt ka, no mina ütleks ja et saan rääkida teistega ja kui te mainisite, et alguses keeleks, aga sõpru polnud ja nii edasi, siis tekkinud on ka palju sõpru. No sõpru palju ei pea olema, no mul on mõned sõbrad, kaks või kolm, kes on tõelised sõbrad ja rohkem pole vaja ja rohkem pole vajagi. No teie elu sisuks nagu olete maininud, on teie pere ja, ja muidugi see köögi ja söögikunst ka teil kasvavad praegu kaksikud tüdrukud, kuidas teie pereelu siis välja näeb, selline igapäevane? No mul on viieaastased kaksikud Lillija luule, Nemad käivad lasteaias, siis neil on selline tavaline elu, hommikuti ärkame ülesse, siis lähme lasteaeda, siis ma teen oma tööd kodus ja siis lähen nende vastu ja siis me teeme midagi kodus, teeme süüa koos või koristame või midagi meisterdame või kui ilm on ilus, siis me oleme natukene kauem õues. No siis tulebki see magamise aeg. Kas ta selleks, et lapsed magama jääksid, rohkem loete neile ette või laulate? No see oleneb sellest, milline nende tuju on, mõnikord nad tahavad, et ma laulan aga mõnikord ma loen raamatuid või mõtlen välja unejutte ja siis tein Baya, teen kalli, kallis, siis nad jäävad magama. Aga te siin rääkisite, et kui lapsed on lasteaias, siis te teete kodus tööd, kas teil on mingi töö veel peale selle, et käite ja tutvustate udmurdi rahvuskööki ja õpetajate, kuidas seda teha või, või see kõik seostubki sellega? Seostub sellega, et meil on nüüd oma firma MTÜ-soome-ugri toidukultuuriselts ja siis millega me tegeleme, meie teeme koolitused ja siis meil plaanis on välja anda seinakalendrid, kus on Soome, Ungari varitseb kirik ja siis samuti välja anda köögiretseptidega raamatut pluss kus on turistidele juht. Et näiteks kui sa sõidad kuskile välismaale, kas soome või Liivimaale, siis sa saad tutvuda köögiga, ise süüa teha ja siis vaatada mingi teised vaatamiskohad ja ja siis nüüd sellel nädalal on hõimupäevad ja selles raames korraldame töö toasid, kus sellel aastal meil on kutsutud üks handi naine ja teine lihvlanna ja me teeme söögid ja joogid nende moodi Tartus, Pärnus ja Tallinnas. See firma on teil koos abikaasaga, jaa, jaa, praegu oleme kahekesi, aga me mõtleme, et kutsume teisi inimesi ka, keda huvitas see teema soome-ugri köök, soomeugrilased ja no. Propageerite ja õpetajate, seda soome-ugri köök eesotsas udmurdi toitudega. Mida te ütleksite udmurdi köögi kiituseks, et miks seda tasub propageerida? No mina arvan, et murti, köök on väga rikkalik. Me sööme palju supp, P siis kasutame igasuguseid tangu ja köögivilju ja samuti liha ja, ja siis küpsetame palju. Ja muidugi teeme toitu seentest ja marjadest ja ja mina tahtsin seda öelda, et udmurdi köök on nagu teised ja zoomi ugri toidud on lihtne ja siis toitev ja me kasutame palju kohalikke, neid, mis kasvab marju ja seeni ja liha ja kala ja siis käsitsi tehtud. Et kui sa teed ise süüa, siis sa panid sinna oma hinge ja süda ja, ja oma energiat ja oma armastust ja sellepärast Nii on, aga öelge mõni lemmiktoit, näiteks üks lemmiktoit, mida te alailma tahate teha ja mida võiks teistele ka soovitada ja mis on, nagu te isegi mainisite tõesti lihtne. No tõesti lihtne, et muidugi väga tundutud murdi ja kummid, toit on pelmeenid on väga populaarne Eestis. Et tavaliselt inimesed mõtlevad, et see on Venemaatoit Venemaalt tulnud, aga tegelikult on see pärit komi ja udmurdimaalt ja mõlemas keeles on see kõlab nii, et Belson kõrfanyanson, leib, kõrva, leivakesed ja täidis võib erinev olla kas liha või kapsas või kartul või kohupiim või marjad või kala. Ja see on lihtne ja toitev ja seda väga mõnus teha, ka. Käed töötavad ja inimesed võivad laulda ja ei võta nii palju aega ja seda võib tagavaraks ka teha, panna sügavkülma ja siis, kui näiteks tulevad külalised või sul endal pole aega, sa võid seda kähku keeta ja süüa panna laua peale. Kähku keet, see kõlab natuke müstilise, umbes nii, et võtad ja juba keedadki, aga selle taigna tegemine on lihtne vä? Väga lihtne, kaks muna ja siis vett, soola ja jahu ja siis teed taigen, see täieneb ja liiga sitke olema, siis pelmeenid, kõvad tulevad ja siis rullid ja teed sellised ümmargused vormid ümmargused ja siis paned sinna sisse midagi, kas liha või millega sa tahad pelmeeni teha ja siis näpistad ja siis kas puukujulised või ümmargused ja siis on valmis, paned keeva vette, kus on loorberilehed, must pipar, sool ja keedad umbes viis, seitse minutit ja pelmeenid on valmis pelmeenide kõrvale. Veel sulavõi või hapukoort või ketšupit või midagi veel, millega sa tahad süüa seda. Aga udmurdimaal on väga populaarsete pelmeenid, mida süüakse oma leemiga. Kiidate keeduleemega keeduleemega sööd, magus nagu supp juba tuleb. Kuidas siis Eesti inimesed on teie õpetusi vastu võtnud, ma arvan, et inimestele meeldib, sest need kursused pelmeenikursused on väga populaarsed ja et inimesed tahavad veel juurde tulla, aga et siis me teeme veel uuesti need kursused ja te ise elate Pärnus oma oma käega, aga kursused toimuvad siis üle Eesti või jah, üle Eesti, rohkem ma Tallinnas ja Tartus, aga Pärnus ka Pärnus ka sellel nädalal ka. Aga ma teen pelmeene, vaat teised pirukad, mille nimed on tere, Petšid. Eks neid nimetusi on ilmselt küll ja veel, aga kuidas teil milla ise eesti toitu suhtute, kui te siia elama tulite, et siis oli mingit üllatust ka nii meeldivat, kui ebameeldivat. Imestasid, et mis toit nüüd siis see veel on, mida süüakse? No näiteks mulle meeldivad verivorstid kunagi udmurdimaa ka inimesed ise tegi ta ka täna, see ei ole nii populaarne ja siis imelik minu jaoks oli kisselli ja peal oli vahukoor. Seedimine kunagi ei ole söönud, aga nüüd juba täna mina söön esi ja lastele ka väga maitsev, eriti lasteaias. Ma arvan, et seal lemmikmagustoit Selle peale on huvitav küsida, et mõni udmurdi magustoit näiteks. No näiteks mees, sööme kaki seal ja meil on tehtud natukene teistmoodi. Meil on rukkijahust kissell ja mõnikord me panime piima sisse ja siis magustoiduks näiteks meil on Shun kama kalkamagi, sööme, mitte piimaga või jogurti või keefiriga, vaid Me sööme Kaljaga ja panime suhkrut sisse. No Eestis on ka kama ja kama ja meil on kama ka, aga me sööme Kaljaga ja siis meil on magusat pirukat ja aga vahukoor oli vist üllatus või seda tee ja vahukoort mesi on väga vähe. No. Te saate siin ju kokku ka oma rahvuskaaslastega ja teil on oma udmurdi kultuuriühingus mäss, mis tähendab siis tõlkes allikat. Jah, ja kui tihti te omavahel kohtute? Teate päris tihti. Aga meie, kui mul on väikesed lapsed, Ta ja me oleme Pärnus tavaliselt need üritused on kas Tallinnas või Tartus, siis me mõnikord ei jõuagi üks või kaks korda aastas me ikkagi püüame tulla üritustele ja näiteks sellel nädalal me kindlasti tuleme Tallina laupäeval on suur kontsert hõimunädalalõpukontsert ja siis me osaleme Kasjal, et me teeme soome-ugri toidud ja siis vaatame kontserdi ja tantsime ja laulame. No selleks ajaks, kui meie saade kavas on see juba läbi ja te olete maininud, et meil siin Eestimaal elab umbes 300 uut, murti. Ja umbes 300 statistika järgi ja Pärnus elab ka mõni ja Pärnus olevat kaks udmurdi ja siis mina kohtusin siis olid hansapäevad, kontserdil tuli üks meesterahvas, kes on ka ammu juba elatas Pärnu kandis ja mina kunagi ei ole kohtunud temaga ja siis rääkisime ka udmurdi keeles ja tal oli väga hea meel. Muidu te siis nende Pärnus elavate Õudmurtidega, mõnega käite tihedamini läbi. Me kohtume nendega, aga mitte nii tihti kahjuks tegemist on palju ja see minu elu on minu tore, et ma olen kogu aeg lastega ja siis me teeme Aivariga mingi tööd koos ja siis muidugi ikkagi ma kohtun sõpradega ka siis, kui mul on peres väga tore olla, sest mul on väikesed lapsed ja nemad annavad mulle väga palju energiat ja rõõmu ja no siis me saame nendega laulda ja midagi koos teha ja sellepärast mul on lihtsalt kodus tore olla. Mis keeles te kodus räägite? Mina lastega rääkinud murdekeeles lapsed isaga eesti keeles omavahel ka eesti keeles. Ja meil on kolmas keel ka vene keel. Kui lapsed olid veel väikesed, siis mul oli lapsehoidja, kes on pärit Mordva maalt. Ta on oksad ja mu nimi on Maria ja tema apitas neid rääkida vene keeles. Ja nüüd mõnikord mõned päeva, et me räägime lastega vene keeles ja mina püüan lugeda ka venekeelset, ta raamatuid ka endale ja vaatame multifilmiga, samuti venekeelsed. Ja see kolmas keel on ka päris selge. No iga keel tuleb kasuks ja ja lasteaias käivad nad eestikeelses ja eestikeelne lasteaed ja udmurdi keeles nad räägivad sellepärast, et nad on udmurdid ka poolest saadik ja just ja nii see esiisade keel edasi läheb. Sedapuhku küll siin Eestis maapinnal, aga, aga noh, mine tea, mis elu toob, eks ole. Ja, ja mida rohkem inimene teab keelid, seda rikkam ta on. Kui me teiega täna kohtusime, Ludmilla, siis te ütlesite, et ohte teate laule küll. Hea meelega kuulaks järgmist laulu teilt. Me vorbovu Joey voorbu oioi, Urbo Haišeedee, Vujuišivoorba või oi Tegemist on jälle ühe teie lemmiklaulu kätte, selle välja valisite või? Ja lastega laulame ja selle laulu nimi on valge lumi. Lumi on valge, aga mu rätik valgem kui lumi. Liina kollane, aga mu juuksed on kollasem, kui linatuuri on sinine, aga mu silmad on sinisem kui tuvi. Õun on punane, aga mu põssa Don punasem kui õun. Rohi on roheline, aga mu kleit on rohelisem kui rohi. Vikerkaarevärviline. Aga mu põll on värvilisem kui vikerkaar. Harakas on mustvalge, aga mu põlvikud on mustvalgem. Te käite Udmurtiast vähemalt kord aastas ja püüame ükskord aastas käia udmurdimaal. Kuidas siis sealne käik välja näeb, kui ta sinna terve perega lähete, teil on seal ema ja? Kaks venda tavaliselt me käime suvel alguses vussi, kajab pärast rongiga. Võtab kaks päeva ja lastele väga meeldib rongiga sõita. Kuidas te sinna sõidate, millist teed pidi või läbi mille te peate sõitma? Pärnust Tallinnani Tallinnast Remburini bussiga kuus tundi ja siis edasi Peterburist rongiga 25 tundi ja siis peatume seal, kus mu vennad elavad, on endine pealinn, udmurdimaa pealinn, Klaskar, klaasoff. Sealt juba sõidame ema juurde. Pool tundi veel ema Elapa külas, seal, kus te sündisite ja samas külas. Ja siis me elame tema juures. No kuidas see elu välja näeb, siis vendade ja ema juures, kui te olete terve perega seal Joome puhkame, eriti Aivar, väga meeldiv udmurdimaal. Ja siis seal on metsad ja põllud ja lastel on nii palju seal vabadust, et nad saavad seal mängida ja siis me käime seenele marjadele ja siis seeni ja marju on palju, seeni ja marju on kindlasti palju. Ja siis teeme sauna ja siis geimerilt külas ja sõidame linna vahepeal ja ujume seal jões ja ühesõnaga väga tore olla. Eriti looduses kliimat, rohkem kontinentaalne talvel on rohkem lund ja külmem kui siin Eestis ja suvel samuti, et soojem ja õhkkond kuivanud, aga sellel aastal oli jahe millegipärast, mis kuus te käisite? Juulis ja augustis? Milline jääbki Eestis oli siin juulis üle 30 kraadi ja kuidas see elu siis ema juures teie sünnikodus välja näeb? Me magame, hommikul ärkame ülesse, sööme ja siis lähme õue. Lapsed mängivad, mina lähen aiamaale, teen mingi tööd, aita nemad süsteemis süüa lõunasööki ja siis edasi. Lapsed mängivad mina kann, teen midagi ja nii lähebki see päev ja puhkuse aeg läheb ruttu, seal on ja kes ja väga ruttu ei jõuagi vaadata, et vaatad juba, see päev tuli juba, et tuleb ära sõita ja. Kas teie lapsepõlvekodu oli ka selline traditsioonide kodu, et teil olid mingid kombed, rituaalid, millest te kindlasti kinni pidasid? Ja meil olid pühad, kui need kõik kevade põllutööd on lõppenud ja siis kõik külarahvas tegi putru ja siis kõik laulsid ja suhtlesid omavahel tantsisid ja see oli selline suurüritus. Aga kahjuks täna on juba väga vähe rahvast, läheb sealsamas külas, kus minu ema elab ja see oli väga huvitav, see on minu meelest siiamaani ja siis me tegime aiamaal ka tööd, käisime heina tegemas ja, ja siis sügisel, kui need köögiviljad olid kõik ära korjatud, mett küpsetasime ja, ja siis ka tulid külalised, sugulased meile külla või meie läksime kuskile ja siis ka seal rääkisime ja laulsime ka palju. No ilmselt seda ehtsat udmurdi hõngu näeb ja tunneb ja kuuleb ikkagi maal olles peas aga udmurdi pealinn Iisrsk tänasel päeval, siis võib öelda, et mõnes mõttes sarnaneb ka Tallinnale ja mis tahes muule suurlinnale või see siiski päris nii ei ole. No ikka linn on, igal pool on Ninja. Et elu on samasugune nagu Tallinnas või teises linnas ja täna juba palju inimesi juba sõidavad tagasi maale. Et Nad tahavad maal elada, et siis nad saavad aru, et maal ikkagi elu on parem ja et need eriti sellised inimesed, kes armastavad loodust ja vabadust ja ema ja vennad on teil siin Eestimaal külas ka käinud ja nad käisid siis, kui minu lapsed sündisid. Ja teine vend on käinud veel oma perega, mis nad siis arvasid? Endale väga meeldis. Ja oli midagi, mis neile eriliselt meeldis, või üllatus veel. No ma arvan, et meri ja natukene teistmoodi muidugi loodus ja no inimesed kindlasti ja söögid ja teine kultuur ja keel. Ma arvan, et see meeldis. Te olete öelnud, et pärast seda, kui te Udmurtiast tagasi tulete, siste noh, vähemalt ühe nädala nukrutsete. Ja no mina lahkun oma emaga, et nüüd sõidan jälle tagasi Eestimaale. Ema jääb üksinda, ma arvan, et see kõige rohkem. Ja see koht, kus ma olen sündinud, kus ma olen kasvanud. Et see võib olla ka, et natukene igatsen selle järgi. Seal on ema juures ka suur aed ja kus on teil oma lapsepõlve mängunurgad ja peidukohad ja? Just just need kohad on jäänud ja need vanad puud ja mets ja teed ja kõik need kõik need lapsepõlve, kohati on jäänud ikkagi inimesed ka, kindlasti. Kuidas te siis taas kohanete, mis selleks vaja on, et see kurbus üle läheks? No siis, kui ma tulin tagasi Eestisse, siis mul nagu see elu omas rütmis jälle hakkab minema edasi ja siis siis kaob ära vaikselt. Elu läheb edasi, just niimoodi. No teie, udmurdi kultuuri ühingosmess on siis kuskil 17 aastat vana asub Tallinnas, liiga tihti te sinna ei satu, aga kuidas te eesti kultuurist osa saate, no Pärnus on teater ja kuidas nende asjadega on? Nojah, me püüame käia teatris Endla teatris. Mõnikord käime kontsertidel. Et kui on aega, siis, siis me ikkagi käime Aivariga või lastega ka. Teatris on kallaste etendused ja siis suvel on mõned kontserdid õues ja võid, tuleb mingit tsirkust ja siis me lähme lastega. Ja kui me nüüd siin rääkisime, siis sellest koduigatsuses, mis on eriti tugev, võib-olla siis, kui te olete äsja Udmurtiast jälle tagasi Eestisse jõudnud, aga muidu ka vahetama vahel tuleb peale, siis laul on mõistagi sel puhul heaks rohuks ja tekitab viivuks ajaks tunde, et oledki seal udmurdimaal keset põlde ja. Ja just niimoodi, et kui laulad või kuulad näiteks raadiot, ma kuulen netis raadiot, kosunud murdi keelsed laulud ja siis ütleme üks kord nädalas emaga Skype'i kaudu ja vennaga siis mõnikord lapsed tulevad ja siis me laulame udmurdi laulu emale ja siis tal on väga hea meel. Eks laul ka udmurdi keeles, mis me mõtlesime välja ja see on väga lihtne selline laul emale emaga seotud kuulemegi lõpetuseks. Ma Reena bee loputada. Suurepärane ja Vaabuskav, see on nüüd venekeelne laene. See on venekeelne laen, tegelikult kui minul oli vanaema, siis mine kutsusin suu. Aga lihtsalt ta mõtlesime niimoodi, et kutsume teda babuška. Reena, tema nimi on Renata hobuscreina. Ja isegi võib-olla ei ole vaja tõlkida, ma ei tea, las ma, las ma ütlen, kuidas ma sellest laulust aru sain, et laulan, siis maabus Kareenast ehk vanaema Renatast, kellel on suur kodu ja palju loomi. Just ja kellele ta annab süüa või juua, siis nemad tulevad ja annavad hääldia, söövad ja joovad. Ja ütlevad aitäh sulle. Ja see on see laul, mida te koos lastega Skype'is vanaemale laulab ja me mõtlesime ise seda välja. Aitäh Ljudmilla Ruukel, et siia tulite ja meile rääkisite. Laulsite, aitäh teile ka. Stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja maris Tomba kuulmiseni.