Saab? Väga. Pere, mina nüüd väli, mine romin, käik, ei. Meie tänane külaline on teatrikunstnik Iir Hermeliin. Tere, tere, linnade väiksena olid. No ma kahtlustan, et ma olin päris keeruline laps oma vanematele sellepärast et ma jooksin kogu aeg ringi, toimetasin igasuguseid salajasi asju onnides ja ehitasin kummalisi majakesi endale ja kindlasti ma ei olnud tubane laps kindlasti lugesin liiga vähe, talvel tegin pahandusi ja varjasin need vastikud pärast, aga üldjoontes on elav, milline oli teie lapsepõlve Veredanud? Mul oli hästi või on jätkuvalt hästi toredad perekond, ema, isa ja noorem vend ja suvel, kui me kõik pika suved Hiiumaal veetsime koolivaheajal, siis oli meie perekonnaga ka veel tädipoega täditütar, kellega me siin moodustasime, sellise suure lõbusa lastekamba. Milliseid mänge lapsepõlves mängisite talvel red, erinevad mängud meil talvel, kui õues läinud, siis mängisime palju lauamänge. Kus oli selline tore lauamäng, kus maraton jutustav pilti, et seal oli niisugune ilus suur ahv peal ja ise ma joonistasin monotole tavaliselt meie mängukambale, sageli lõikasin välja, joonistasin pabernukke, mängisin nendega, aga suvel oli UKokas ja luurekas ja 12 pull ka ja siis me mängisime andiks tikud, olümpiamänge, mängisime seal, eks ole, mäng sele viidikaga numbrit silla peale panime nad nagu stardirajale, siis vaatasime kellelegi. Huvitav, mis oli koolis teie lemmiktonn, kui vaatan algkooli peale, et mulle väga meeldis bioloogia, mulle meeldis käia tammikus herbaariumi jaoks lehti korjamas, ka tööõpetus oli väga äge, seal ma sageli tegime kastanitest ja tammede arudest, loomi, igasuguseid muid, aga edasi ehitasime see tore, kindlasti muidugi kunstiga meeldis mulle, ma olen alates esimeses klassis käinud kunstiklassis, seetõttu mul oli kunstitunnis alati huvitav, mis teile koolis meeldis, koolis oli äkkkäia, sõbrad käisid koolis? Muidugi piminega, huvitav muidugi mitte alati keegi veidi matemaatikat õppida vist, aga lõpus oli koolis, aga mis ei meeldinud kehaline kasvatus seal lausa vastik, eriti Valtikuid halvelgega sisalduse pilt tassima suuski kaasas, suusad läksid risti ja nendega vesise lumel ringi sõitma ja üldse igasugused spordimängud, üksteise tagaajamine, võidu jooksmine mööda köit üles ronimine, kitsal hüppad, treki tundunud mulle eriti äge, tollal ei tundu jätkuvalt, mis koolis te käisite ja kas te elasite mälesin sauel, aga ma käisin nõmmel kaheksaklassilises koolis kuuenda klassini, seitsmes kaheksas saue koolis ja pärast seda ma läksin kunstikooli Koplisse on käinud kolmes koolis kolm paari klassikaaslasega kuste lapse neljade. Tahtsite ja kus te praegu elate tahaksite? Ohoo lapsena. Kuna suved Hiiumaal olid nii ägedad, siis me oleks tahtnud mere ääres elada ja ma arvan, et Hiiumaal täna ma tahan, sel ajal, aga kui sul on sõbrad, enamik mu sõpru on Tallinnas, et mulle tundub siin väga äge elu, alandab kalamajas, kus on ka kõik lubade ümberringi, mis sobib teil väiksena oli lihtsam on öelda, mida mul ei olnud, sellepärast et ma olin väga ebapüsivalt peaaegu kõigis erinevates ringides, kuhu oli võimalik ennast panna, ma käisin orienteerumisringi ja siis ma käisin rahvatantsus ja siis ma käisin kunstiklassis, muidugi siis ma käisin mingitel lemmikloomade sõprade ringis, siis ma kogusin mark, kui ma kuidagi suutsin tohutult palju erinevaid asju katsetada ja proovida, aga kunst oli see, mis oli, nagu niimoodi püsivamalt jäi. Mis oli teie jaoks kunst lapsena? Ma arvan, et seesama asi, mis tänagi kunst minu jaoks selline mängulust ja rõõm, lihtsalt võimalus. Tahate kunsti võime, taheti laialt. Et kas kunst, maalikunst, ainult või kunst on kultuurne, teater jagavad no ja fikseeritud. Kui teda väga laialt, siis kunst ongi selline igapäevane vajadus ja rõõm. Kui ta kitsamalt, siis kunst on võimalus mängida värvidega vormidega nagu kellelegi elu ette, ilma kunstiks. Ma arvan, et me kõik oleme sellega väga seotud, kelleks te lapsena saada tahtsite ja miks lasteaias? Tõenäoliselt arstiks muidugi, sellepärast et mu ema arstitädi Jon arst ja täditütar on arst ja meil on naissuguvõsaliin, on kõik arstid, kui ma kasvasin välja sellest lasteaia ja siis koolis, ma hakkasin mõtlema kunsti peale, ma arvan, mõelnud, et kuidagi kunstiga seotud olla, milline eriala täpsemalt, et kas need maalija või graafik või arhitekt see kujuneb nagu hiljem välja, aga lapsena ükskord tahtsin poevorstiks saadava, mäletan, ma kirjutasin lasteaias pidin joonistama, kelleks sa tahad saada, mina olen siin vorsti ja siis keegi ei uskunud poevorstiks saada, aga tõesti tahtsin raske öelda, miks mõista selliseid purskeid, miks teie teatrikunstiga tegelema hakkasite, kui sa ennem küsisid, et mis mängima lapsepõlves mängisime, siis üks väga oluline mäng oli käpiknukkudega teatri tegemine. Kirjutasime vanadest sokkidest, õmblesime külmade nina väed, ime neil tegelased, mehitasime sellised kastid, kus oli nagu dekoratsioon seisis, mängisime teatrit, kui need naguniimoodi mõeldud, siis tõenäoliseks teatrimäng on olnud kogu aeg minuga kaasas. Juudan kuidagi välja kasvanud. Tead, ma hakkasin teinud sellist otsust, et vot nüüd ma nüüd suureks oleks saanud minna teatrisse tööle ja ma isegi tõtt-öelda ei teadnud väiksena, et on olemas selline töö nagu teatrikunstniku töö üldse. Sa tead ju näitlejaid teada, et võib-olla lavastaja Kaagadenamas, kunstnik teatris selles väga palju ka ei räägita, kuidagi kujunes iseenesest välja, kellel on väga omapärane nimi, Kiir Hermeliin, kas on teie kunstniku nimi ja ma ei saa öelda, et ma mõtlesin selle nime endale, aga see nimi on minuga ise koos kasvanud. Pärisnimi on Hille Ermel, aga kuna mul on küllaltki pikk nina, siis on mind kutsutud hiireks sõprade poolt ikka ja kui ma teatris oma lavastusi tegin, siis ma kuidagi ei tahtnud, et mu päris nimi oleks plakatitel tahtsin varjata ennast vist ja siis ma otsustasin, et võtan sellise kunstniku nime, mis on piisavalt jabur, näiteks hiir, aga hiir ja perekonnanimega vaja et hiir, Ermel kõlab ka veidraid ja see polegi nagu päris varjamine, mingi täitsa jabura nime, näiteks Hermeliin, Hermeliin muideks väikene loomake ja tema loomade kuningatele asukatel kraedpealseks valged kraed, kus täpid sees, hermelini naas tehtud, nii et on ka nagu ja tore sõnademäng, et Iir Hermeliin mõlemad onu loomad ei ole ka umbes selline mõte oli selle nime taga, aga ei, ma võtsin selle nime nagu teadlikult iseendale. Kunstniku nimi. Mis teile teie töö juures kõige rohkem meeldib, mu töö ei ole, kahte päeva olen töötanud 20 aastat, umbes praegult teatris, kunstnikuna ja senimaani ei ole ükski päev teisega ühesugune pluss, ma ei pea hommikuti varale hakkama. Pluss ma võin öösel üleval olla ja tööd teha, et selline nagu rutiinivabadus või selline vabadus olemas olla ja teha loomingulist tööd. Ma arvan, et see ongi see, mis ma töösangi kätte, aga mis kõige vähem meeldib, päris tehniline töö on seal teatrikunstniku töö ja ma pean vahest üsna palju matemaatika ja füüsikaga tegelema, et see on selline nagu tüütu osa sellest tööst, aga kuna seda toredat poolt joonistamist ja loomist ja kostüüme loo, mis kõik on nii nii palju, et siis õnneks füüsika-matemaatika läheb pisikeseks kirbuks selle suure toreda osa kõrval, mis te peate tegevusele matemaatika ja füüsikaga seal Cramo töö õnneks lavakujundused ja kostüümid, lavakujundusest sageli on seinad, trepid, laat, mitmekorruselised, majad, autod laval ja see kõik tuleb mul välja mõelda ja joonista paberile selleks, et üks maja kannaks näiteks nelja või viit näitlejat. Ma pean välja arvutama, kui jämedate Adramatamas Hiinat kui paks Obama põrand, kui suured rattad peavad all olema, et see lõppkokkuvõttes on üks arvutuspõhimõtteliselt kui arhitektide algajad minu majad on teatripapist, kuidas teatrikunstniku töö käib, teatrikunstnik teeb, on talumaailma näiteks kosmonaut Lotte on kõik nagu multifilmis välja näeb, onju, aga multifilme on pilt, töö, televiisorit on kahemõõtmeline. Mina pean välja mõtlema, kuidas ta näeb välja kolmemõõtmelisele laval, kuidas kuul välja näeb, täpselt siis ma hakkan kõiki maailma vaikselt looma. Nüüd trikk on selles, et mismoodi Lotte läheb näiteks koolist kuu peale multifilmi, seal lihtne kasvab mööda oavart, eks ju, pilve peale, aga Teatris siin tulvil matemaatikamängu mõtlen matemaatiliselt, mismoodi üks inimene saab nagu reaalselt tõusta varrega kuu peale ja kui ta siin on tõusnud, mismoodi see kuusis sinna lavale saab nagu hakkangi, detailsemad ja vaikselt looma sellist maailma ja abivahenditeks on mul siis põhimõtteliselt nukumahtude maketti. Ma ehitan sellise pisikese mini lauakese. Hakkan senatis õigeid asju ehitama papist ja paberist ja plastiliinist ja plastikust ja puidust ja värvin ära ja kui see nukumaja valmis ja mulle tundub, et kõik toimib, sime lavastajaga, käime läbi kogu selle lavastuse kõik stseenid, vaatame, kas liigutame seal nukumajasid Daile madalama ketis, kas kõik on nii nagu peab. Ja kui see töö on tehtud, siis ma teen tööjoonised, võtan ühe detailid maketist, joonestan paberil üles, mõõdud jääb, see paber läheb teatrisse ja töökoda teeb selle päriselt suurelt, valmis, umbes selline. On ta kiiresti rääkida. Disainisin Eestis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse lava. Kuidas teie saite Eurovisiooni peakunstnikuks, korraldati võistlus ja seal oli vist viis kuus kunstnikku, kes kõik esitasid oma ideede kavandid ja siis mina võitsin selle ära. Kas oli uhke tunne näha kõiki just teie disainitud laval laulmas? See tunne ei ole vist uhkus, päris täpselt selline suur rõõmsalt nagu meeskonnatöö. Ma kunagi ei tee oma asju üksinda meeskonnaga. Seni suur rõõm, kui sa näed, et kõik toimib, et see pilt, mis lõpuks televiisoris jõuab või pihtmise avaneb saalis see on ilus, funktsionaalne, toimiv, lauletunud, hästi ennast. Seal. Publik tunneb ennast hästi, neile meeldib seal näevad, et see on selline tohutu rõõm ja kergendus alate, kust te saate inspiratsiooni? Oh see on hea küsimus, mida ikka vahest küsitakse ja peaksin välja mõtlema mingisuguse vastuse sellele küsimusele, aga tegelikult seal vastust ei ole, inspiratsioon, ei, seda ei saa mitte kuskilt samast saate igalt poolt hetkel ma teen, on mul karsson pooleli, et ma ei saa välistada, et vaadata siin ruumis ringi vaadates teid mulle järsku pähe väikese venna toa kujundus, mingisugune mõte, inspiratsioon tabada, sind igal hetkel igal võimalusel sõidud, meie ümberringi tasub tundlad välja ajada ja hakata inspiratsiooni koguma, mis TTL praegu käsil on? Hetkel tuleb uus Lotte Lotte unenägude maailmas, mis on meil laua peal, teeme seda koos teise kunstniku sõbranna raskelt, aga siis Karlsson, mida ma mainisin katuselt tuleb Estonia välja sügisel siis suvel Kuressaares tuleb Ekke Moor, ison noortekas. Kadri Simson vastused. Ekke moor on noortelavastus, aga maratoni kogu perele sobib see ja siis tuleb kahe kuu pärast Vanemuises tuleb naeruakadeemia välja, mis on täiskasvanute lavastust draamatükk, nii et hetkel on päris palju lavastusi käsil, millise lavastuse või saate laval tahaksite veel kujundada? Kaller lonkrist tundub mulle põnev materjal, mida tahaks teha, millised teatriga õeldes, et teile endale meeldivad. Teatrisse lähen, ma tahaksin näha, et laval on maailm päris maailm loodud, et lava oleks must, tühi ja et seal ei ripuks kahte kortsus kardinat. Ma tahaksin näha värve ja tahaksin naasia kõik liiguks ja ma tahaksin näha paljusid kostüüme ja mulle meeldivad sellised suured, elavad värvilised ja põhjalikult kujundused mis teeb tuju heaks. Päike, mis te arvate, miks te siia maailma sündisite? Oh ma ei usu, et seal selle sündimisega oli kellelgi eriti suur ja vägev plaan, tõenäoliselt sündisime oma ema-isa rõõmuks selleks, et vennal las kellegiga koos olla. Kui filosoofilisemalt mõtlema hakata, et siis ju seal on see mõte, et teatripublikule oma tööga rõõmu pakkuda, aga vaevalt kuidagipidi, aga suur tähtis põhjus oli, miks just mina siia, kui teil oleks võimalus ajas tagasi minna nende uus elu ele valida siis mis alade valiksid? Mõelnud sellele varem ja ma ei ole seda välja mõelnud, igal alal on omad plussid ja miinused, ma ei tea ühtegi ideaalset tööd või eriala, mis ma oleks kindlasti valinud. Mul on küll sõpru, kes mõtlevad, et oh, ma ei tea, kas ma tahan olla maalija või pigem laulja. Ilmselt mul jälle andeid, et ja nii mitme ala peale lihtsalt, et ma kahtlustan, et ilmselt teater moleks. Kuidagi nii väga meeldib, et ma jumalaksin kuidagipidi ikkagi teatriga nurkapidi seotud. Kui te saaksite üheks päevaks selle keegi teine, ükskõik, kas elus veeruta olend, kes või mis te tahaksite olla ja ma läksin, hulkuv kass? Päris kindlasti. Ma tahaksin suuta hüpata endast kolm meetrit kõrgemale, ühe Kohavad hoogu võtmata. Ja ma tahaksin täitsa hääletult liikuda ja ma tahaksin mööda neid hästi, need kõrged aiad, käbidi kõndisid need Malle kokku ja ma tahaksin, et kui inimesed mind vaataksid, Jeltsinil läks suu kõrvuni pähe jäänud, hakkaksid neid paitama ja toitma ja hellitama juma ära tüdinen, siis ma läksin lihtsalt minema. Me peaks head aega ütlema, et see tundub ikka päris mõnus elu. Mis on teie lemmiksöök, tiigerkrevetid, mis on teie lemmikjook ise tehtud limonaad, mis on teie lemmikvärv? Kui õlilaik kukub poriloiku, siis see õlilaik paistab niisugune mitme värvi natuke nagu vikerkaare moodi niukene Figrimigriline, vot see värv on minu lemmik. Kes on teie lemmikloom? See mure, mis on teie lemmikmuusika? See on jube raske küsimus. Ma kuulan suhteliselt meloodilise roki Lana Del Rey näiteks või muusikat, mis on soojalt maalt pärit, näiteks saarevooru. Mis on teie lemmikraamat praegu? Mul Morokkami periood, jaapani kirjanik. Lapsena meeldis mulle väga, Roald Dahli kõnelused tiigriga oli eriti äge raamat, ma mäletan seda, et ma lugesin väga mitu korda, mis on teie lemmik paik? Diivan kõlab vist liiga maiselt, suvel rannas. Päevavarju all olla on ikka päris mõnus. Vihmametsas on kopra muidugi olla, mul ei ole lemmikpaika. Iir Hermeliin, suur tänu küsimustele vastamast, mina jään Robin käikel ja mina jälle nii tabeli täht teile ka. Toimetas Tiina Vilu kuule Saadet sädega internetis.