Me võisime pühitseda jõulupühi Meil kombel esiteks see oli meie jõululapse sündimine, lapse sündimine Petlemmas ligemale 2000 aastat tagasi. Me tuletasime meelde, mida me teame sellest. Taevased lauljat laulsid, et au, olgu jumalale kõrges rahu maa pääl. Ja rahu langes Me kirikutele äripäeva pimedatele teedele südametele langes taevavalgus. Aga me pühitsesime ka täiskasvanud mehes sünnipäeva kes oli elanud tõotuse maal oli alustanud uue ajastu ja surnud risti meie pärast meie asemel. Seal on terve rida mõisteid mis meile on võõrad ja kauged. Ja mida peaksime tuletama meelde, mis nad õieti tähendavat. Jeesus oli surnud ristil. Oli tõusnud üles uueks eluks eluks, mida elabki Hiiumaad. Ja siis tuli kummaline aeg, ta oli veel maa pääl ja ometi mitte enam. Ta ilmus kord siin, kord seal, salapäraselt kerkis kunagi esile kuskil. Ja nii mõnedki olevat mõned nädalad. Kodus jalle. Me maise olemise piirid olid juba ületatud. Raskusjõud ei kaitsenud teda enam, uksed ei olnud talle enam takistuseks. Ruumiaine vastupanu ei olnud talle tõkkeks, ta tuli oma üliõpilaste juurde ja läks läbi kinniste ustega. Ja siis ta läks hoopis taevas. Mis on taevas mis tähendab sõna taevas? Selle tema pühaga seoses. Taevasse tegelikult laensõna. Vahest oleme laenanud selle leedu keelest. Läänemeresoome rahvaste keeles. Taevas on ilm. Jeesus haihtus ilma. Meil on ilmjärv olemas, selle tõlge on taevajärv. Temas peegeldub taevas ja ta on saanud niisuguse nime. Mis on taevas, kui küsiksime seda lapsepõlve käest, siis ta näitaks ülespoole seal üleval. Ta mõtleb sellega enam kui seda et üleval ja all ei ole üldse kosmoses õige rääkida. Ei ole mingit üleval ja all. Kui lapsed täpsemalt küsida, siis ta vastab, taevas on seal, kus elab jumal. Paremat vastust ei ole sellele küsimusele poolena. Taevas on seal, kus elab jumal. Kas ei ollut Jeesus see, kes ütles, et ta läheb koju? Ma jätan maailma maha. Isa juurde. Kui aga taevasse seal, kus jumal elab ja jumal on kõikjal siis oleks taevas kõikjal kindlasti nii see ongi taevas kõikjal kõigis paikades kasin praegu. Jeesus on seda öelnud, taevariik on tee seas. Kuidas täpsemalt on ju kirjutatud, et jumal elab ligipääsmatus valguses seega oleks taevas kõikjal. Kuid ta oleks meile ligipääsmatu. Ja nii ongi. Meie ei saa sinna sisse omapead. Taevas on meie keskel, aga see on kinni pandud. Taevasse ümber. Jeesuse ümber. Oli taevas lahti. Ja sellesse avatus seda ise läks, kui ta meie juurest lahkus. Jagadus meie silmade eest. Taevas on see, kus elab bluumad taevas jumala lähedus. Kuid avatud lähedus. Kas olemas lähedust, mis on suletud onule kui näiteks tavan kohata kellelegi inimesega ja temaga vahetult kõnelda. Kui sõidan tema linna, kus ta elab seal majja, kus ta viidi, istun ta kõrvale siis on kaks võimalust. Edukas eemal mujal. Või ta ei usalda mind. Ja vaatamata ruumilise lähedusele on ta nii kaugele, et May suudab, köidab kuidagi temani jõudma. Mõisa teda kätte, see on suvetud, lähed. Teatud lähedus oleks niisugune, kui ta paneks mind tähele. Kui ta pöörduks minu poole nagu mina pöördun, tema poole. Avatud lähedus oleks see kui ta mind tähele paneks. Kui tal oleks huvi minu vastu usaldust, armastust. Kui temma käsi ulataks minuni ja minu käsi temani siis oleks. Ainult jumal saab niisuguse Avaldus läheduse luua ja meile anda. Ja oma tunne siis seda. Ma tunnen tema tähelepanu tema usaldust osanud küsida tema vasta, tema küsib. Ja ma saan ütelda siis, kui üksteisele sisemiselt avatud. Kui nad on saanud üheks südame ja vaimu poolest siis on olemas tõepoolest avatud lähedusse. Jumal on inimestel alati kõikjal lähedal, kuid tema lähedus on nii kaua kinni ja ligipääsmatu, kui ta ise seda ei ole avada soovinud. Ning me usume, et ta seda on teinud. Jeesust ümbritses isa lähedus. Temal oli isa täielikult haavatut. Lõpmatuse armastusest oli temaga täiesti üks ning säärane lähedus on olemas, meie jaoks on selle meeletoon. Me teame, et Jeesuse isa armastab meid. Me usume seda. Me usume tema armastust. Ta silmad vaatavad meie pääle ja tema süda on meie poole pööratud. Et tema käsi neid juhib. Niisugune on haavatud taevas meie ümber. Aga kui see kui me ei tunne jumala lähedust siis on jumal ikka v meie jaoks kinni. Selle tõttu, mis me ise oleme, me lunas tomat oleku tõttu südame loiduse tõttu kurja tõttu, mis on meis on kinni täiul ja täielikult oleks taevas siin, kui jumal meile oma armastuse avaks oma läheduse avaks ja teeks inimese samal ajal nii avatuks. Et inimene oleks selle, see. Võib-olla tohib öelda, taevas on teel meie juurde. Et kogume kristlaste elu, seisneb selles taevas püüab meie juurde tulla pidevalt lakkamatult iga ristiinimese tegu, usk, armastus, ooper ja võitlus, iga vastupidine ja mehine edasiminek selle maailma vastu, selle maailma kurjuse vastu. Kõik see laseb lähemale tulla päeval jumala, kes tahab meie juurde tulla. Aga jahedus, ükskõiksus, loidus, nõrkus, kõrkus. Kõik, mille nimeks on pat. Tõrjub taeva tagasi. Suleb jumalale tee. Ja jumal võitleb, ta tahab tulla, jõudome, juur. See on jumala armastus. See on suurepärane mõte. Taevas on praegu tee minu juurde, taevas on tee meie juurde meie rahva juurde Me kodudesse Me kirikutesse valitsuse juurde. Ta püüab minu poole, ta peab mind silmas. Oma igavese püüdega missugune igatsus. Ja siis saab mõistetavaks meile. Üks palve rida, sinu riik tulgu, taevariik tuli. Millal viimaks on taevas siin meie juures täiesti siis kui kõik tõketuna ära. Kui kogu loidus on võidetud kogu kuli. On kõrvale jäänud kui kogu meie olemus on avatud jumala armupoolt, ihu ja hing. Kuni lõpuni. Me tuleme kirikus sagedasti altari juurde. Seal me võtame vastu püha sööma. On veel maad kirikus, altari ise, seal, kus seisab karikas ja piibel. Ja on veel midagi selle taga. Rabindranato kuur ütleb ühes oma laulus. Ava oma altaritagune uks. Ja püüa kohtuda oma jumalaga. See on, kui me mõtleme Jeesusele tema täiele tegevusele siin sünnilisele ristisurmale, ülestõusmisele, taevaminemisele. Ja mis pärast seda on? Siis ei ähvarda enam oht et altaritagune uks võiks ulguda. Et me võiksime paaduda kurjuses. Kui kogume maised püüdjat, on lõpule viidud ja kogubat lepitab. Tunnistab tema töö tema lepituse paratamatuks. See tähendab, kas siis see tähendab pärast surma kui oleme surnud, kui see aeg on mööda? Kui igikestev praegu on mööda siis isal ainult mingit muutust siis peaksime olema igaveses valguses meie inimeselt kogu loodu täiesti selge ja terve olemusega sisu oleksime jumalaks. Siis jääks kõik avatuks ja taevas jääks siia oma nimi minemise päeval. Jeesus rääkis nendega. Kõik maine raskus olid kadunud. Kõik siin ja seal piirid olid langenud. Kõik vaimsete vajaduste koorem oli otsa saanud. Miski ei olnud enam, kin isegi mete ihukõiku ja haavatut. Kõik temas läheb isa kõik hõlmavasse lähedusse. Ja ometi on see saladus. Samal silmapilgul, mil ta meie juurest ära läheb, tuleb ta meie juurde tagasi. Ma lähen ära, ütleb ta Johannese evangeeliumi, neljandast teistkümnest väädikis. Mahe, lähen ära isa juurde ja kohemaid Clizabtima. Ja tulen taasti juurde ja olendi juures. Ning teisel korral ta ütleb vaatama jäädi juurde kõigil päevadel maailma otsa. Üks on õige kui teine. Ta on läinud ära meie juurest Kauma ihuga taevasse isa haavatud lähedusse, tema armastusse, tema kees täiesti üheks on saanud selle armastusega, mille ta on juhtinud meie poole. Tema, kes oli vahemees isa ja meie vahel tee tõde ja elu. On ise suubunud sellesse armastusse. Toon kõikjal seal, kus on jumala armastus. Sel kombel on ta meie juures. Ta on läinud ära lahutava, mainis siin ja seal nähtavuse piiridest. Kuid säält ta just seetõttu saab. Isa armastusest lähtudes olla igav ja juures meist igaühe juures isiklikult. Püüame tema poole. Siis. Tema lähedus taevas saaksid, saab justkui siinpoolseks. Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan, kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab selle juurde, ma tulen sisse seen temaga ühes õhtusöömaaega, tema minuga. Õhtusöömaaeg on siin oleva jumala avatuks. Üliküllus, õndsus. Joovastav armastus. Ja sel kombel mõistame taevast. Taevas on lähedus, milles isa on Jeesuse juures ning meie taevas on osa saami sellest läheduses. See on saanud alguse juba ammu. Ja on meie poole praegu kui me siin räägime, on meie poole teel. Meil on ikkagi muresid veel. Sest meie kõik ei saa nii kergesti kaasa minna. Taeva mõiste haaps. See on meile veel. Identne teispoolne. Ja kõik sõltub ju arusaamisest kuidas me arusaamine Jeesusest Oli algristikoguduses kolm arusaamist Jeesuses Jeruusalemma ristiusk, Jaakobus, Jeesuse vend, Jaakobuse, õige ja Peetrus. Tema õpilaste juht Nad ütlesid Jeesus on messias Iisraeli messija. Me võime teda laenata oma ilmale teine vaadel, Pauluse ristiusk. Jeesus on jumala poeg. Aga ikkagi poeg kolmas Soomaa ristiusk, mis nüüd on saanud uuritavaks ja millega tegeletakse kõikides ristiusu ülikoolides. Jeesus on jumal. Nagu jumal on armastus, nii on Jeesus jumal. Seda kõike räägitakse seoses Jeesuse üliõpilased Toomaga. Millest meil eelmine kord pikemalt juttu oli? Masing on kirjutanud 1984. aastal kirjutuse usklik toomaks usuteaduse instituudi väikeses ajakirjas 1984. Tõenäoliselt paljud arvavad, et ta oligi Jeesuse vend. Juudas Toomas, kahe nimega mees on üles kirjutanud Jeesuse sõnu ja tegusid juba ühiste matkade ajal. Seda päevikut kasutasid siis algevangeeliumi koostamisel. Ravimite koostajad ja päälkiri oli vaest evangeelium tooma järgi. Valge evangeelium on olnud üks meie piiblis asuvate evangeeliumid. Allikad. Võib-olla läks see algevangeelium aastal 70 suure laastamise ajal kaduma. Roomlased põletasid seal. Võib olla, hävitati see meedik. Tõenäoliselt oli too algevangeelium olnud juba kasutu ja mõningatele koguduse liikmetele veidi ebakristlik. Aga ta püsis kaua ja selle mõtte püsisid kaua Egiptuses. Ja seda tunti ka nime all evangeelium egiptlaste järgi. Aga see on samuti läinud kaotsi. Tema olemasolu on mitu korda kirikuisade poolt märgitud. Kuid me ei ole seda veel leidnud. Ometi on sellest säilinud väike, kokku. Ja kreeka keelt kõnelevat juubialased Egiptuses koostasid ja selle abil ristiinimese surnute raamatu, mille nad panid ristitud surnule kaasa. Veninud oli. Üks olulisemaid ja imelisemaid lauseid seal Egiptuse võidust Tooma evangeeliumis on 13-st lauset. Surnute raamat. Pakub meile huvitava lisandi Jeesuse mõistmiseks loensele Kolmeteistkümnes pütte, ütles Jeesus oma üliõpilastele. Toolistage mind ja lausuge mulle, kellega ma sarnanen. Siimon, Peetrus ütles talle. Sina sarnaned, õige ingliga. Mattayus ütles ta. Me mõtleb meie Matjus eesti keeles. Mina sarnaned inimesega arukalt, filosoofiga toomast, ütles talle õpetaja. Mu suu üldse ei suuda seda lausuda, kellega sa sarnaned. Jeesus ütles. Minu mina sinu õpeta ei olegi. Ma ei ole seda sulle õpetanud. Sa oled ise loonud sellest allikast jäänud joobunuks vulisevatest allikast, mille mina olen mõõtnud. Jeesus oli nii järgnebki, Jeesus oli võtnud Sid tooma. Viiluta kõrvale, ütelnud talle kolm sõna. Ise oli ütelnud Jeesus, kes ta on. Siis Toomas oma sõprade juurde tagasi ja nad küsisid temalt, mida Jeesus Sule ütles. Toomas ütles. Ma vastan teile ühe ainsa sõnaga nendest, mis ta mulle ütles. Siis viskate minu pihta kive. Ja tuli tuled ja põletab teid ära oma tegudes. Ka niisugune kirjandus on meil olemas oma tegudes. Jeesus hakkas ütlema. Ja Toomas mõistis, et Jeesus on peiduloole ministeerium, kes meile on ilmunud ja ilmutatud. Sina oled see, kes meile on avaldanud nii palju müsteerium, nii palju saladusi, kes sa minu lahutasid, ise päran päinis kõigist kaaslastest ja rääkisid mulle kolm sõna. Leegitsev nendest ja teistele ei saa ma neid avaldada. Me ei ole siin seinani jõudnud, me oleme siin jõudnud Jeesuseni. Keegi ütleb, et Jeesust lõpuni mõistnud siis ta püüab meid petta. Me ei saa Jeesust jumalat omaks pidada. Me ei saa teda endale osta. Teda panna kinni. Kuskile seifi lukustada ja välja võtta, kui meil teda vaja on. Seda me ei saa. Tan tabamata, tabamata ime. On veel kaks sõna. Need on meile juba mustvalgel ja piiblis olevates evangeeliumides pärandaks. Luuka evangeeliumi. 20 neljandas peatükis. Jeesus ütleb ülemkohtu ees anii kuu, mina olen ema, mina olen jumal. Ja sellepärast oligi ülemkohtul kerge Jeesust surma mõista ta ta oli enda jumalaks kuulutanud. Et kristlased kes seda mõista püüavad ja kes arvestavat Et Jeesus on läbinisti mitte kuidagi tinglikult. Mitte kuidagi nõnda, et selline inimene ja seetõttu ka tõeline jumal mitte nõnda Moidik, Jeesus. Olnud inimeseks, et meid lunastada. Ja meie ei ole enam paratamatult paratamatuse orjat. Tema tõttu on võimatu saanud võimalikuks. Häid kristlasi võidakse pidada Samarlasteks. Neid kristlasi võidab, võidakse pidada tooma kristlasteks, miks mitte? Aga näib, et see on ainuke võimalus olla ja jääda tänapäeva mandunud ühiskonnas kristlaseks jääda jumala hoole alla, tema avatud armu siis. Oma ristiusk. See on lühidalt kokku võttes nõnda. Puujuure juures hakkab kasvama uus viljakas oks kus hakkab valmima hea vili. Uus jumala poolt loodav inimene. See on tema nägu, aga mitte ainult tema nägu vaid ka tema sisemus. Anii hu, mina olen, tema, on Jeesust ütelnud. Kui ta selle Jumala tasemel tulite ainult tänu temale kui ta selle ütelnud inimese tasemel. Veel suurem tänu temale. Ta on avanud inimesele tee oma isa juurde ja olla nagu temagi isaga üks. Kohtame ühte uut nähtumust, ühte uut fenomeni. Me nimetame seda. Pühaväli nii teadlased nimetavad seda. Jeesusel on püha. Jeesus on kuidagi erakordne. Midagi Jeesuse puhul puudutab meid ka läbi 2000 aastaajal ei hinnangu tähendust. Masuut saame suunata oma pilgu sellele. Mis on Jeesuse sisemine olemus? Me ei ole Jeesusest möödakäijat. Me oleme nagu seisaksime mõne maali ees. Ja kui seda uuritakse siis vaadatakse seda mitmest lähtekohast. Ja kui me oleme läinud näinud seal kahte erinevale näivat lähtekohta siis me ei ole enam Üks erineva näivat lähtekohta on Jeesus ise avaldanud. Ma olen tulnud isa juurest ja olen tulnud maailma. Nüüd ma lahkun sellest maailmast tagasi isa juurde. Ma-tegevus on omal kombel nurjunud. Seemneiva on pidanud surema. See erinevus teeb meid tähelepanelikuks. Tunneme, et sellises olemises on midagi erakordset. Me ei saa esitada ja arvatavasti suudame inimesed esitada kunagi mingit terviklikku õpetust Jeesuse olemusest. Meil on võimalik olla au, paklik ja armastavat au paklik lahtiste silmadega ja tundelise südamega teda uurida. Igast küljest heita temale pilk pilgu järgi ordu ühest vaatekohast korteise. Selles ongi kirikut maailmaliidu ja meie Eesti kirikute liidu jõud ja julgus nõnda vaadata Jeesust. Me püüame eraldada joon joone järel ja uuesti kokku liita lootuses, et kord avaneb meile eriomane temas. Leiame selle ja ta annab meile selle mõistu. Seepärast tahaksin küsida. Kuidas mõjub tema inimestele, kuidas mõjus ta omal ajal. Ja millise leidsid nad tema olevat? Toomas see kaksiksai teada kolm sõna tema käest. Ta oli ise nad avastanud. Aga ta ei julgenud neid ütelda. Nad erutusilt muutusid rahutuks ja musid. Nad ülistasid, austasid teda. Tundsid ka ärritust Jeesuse lähedaloleku puhul. Nad muutusid vahest umbusklikuks vaenulikuks. Mõned hakkasid teda vihkama. Kõik see on tähendusrikas Jeesuse mõistmisel. Eelkõige sellepärast, et siin ei ole tegemist paljalt mõistusest tulevate arvamustega. Neid on kujundanud vahetult südamest tulevat impulsid. Temas on midagi erilist, mis haaras inimesi mis toimis, valitses tema ümber, see tõi kaasa, et nad endisel kombel said sellest osa. Nad olid kirglikult liigutatud. Olgu armastuses olgu vihkamiseks eriliseks armastuseks või eriliseks viskamiseks. Katsuksime sellele veel kord jälile saada. Viitamisi on sellest siin ja seal juba uue testamendi seletamisel juttu olnud. Küsimus, kui Jeesus oli, lõpetavad need kõnet, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest. Sest ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on vägi ja mitte nõnda, nagu nende kirjatundjat. Sellega lõpetatakse sellega, lõpetab Markus mäejutluse. Kirjatundjad olid haritud inimesed. Nad olid palju mõelnud, palju töötanud. Mis nad ütlesid. Ja teravmeelne. Kuid nende sõnad tulid külmart, tardu. Nüüd koormasid inimesi. Siin on keegi Jeesus, kelle sõnatu soojat täis jõudu, see tuleb sellest. Sügavusest sellest tulest, mis temas See tuleb tõesti. Ma olen tõe poolt, kes tõepoolest on, see käib minu järel. Kuid mitte ainult anda. See tuleb. Kõneleja enda elust sellest tegevusest, kes kõneleb tema juures on kõik tõeline ja vägev vaimust ja südamest lähtub, siis on selge, see on leegitsev. See on täis elujõudu. See kutsub, äratab ülenda. See teeb selgeks, meele, haarab südant, see paneb tegutsema. Ja selle tulemus on õndsakssaamine. Ükskord paasa pööda läks ta Jeruusalemma templisse. Palverännaku aeg kogu maailmast olid kokku tulnud usklikud, ülistama jumalat, tema pühamu. Kalaat oli seal nagu palverännakutel alati kombeks on. Seal oli poode ja igasuguseid kauplejaid. Ohvriloomi selleks, et igaüks võis osta ja ohverdada ja täita oma tõotuse. Seal olid rahavahetajate lauad, kes võõramaa või Ilmlikku raha vahetasid kohalike templimüntide vastu. Ning kõige selle kauplemise. Jeesus tõuseb ja ütleb. Kirjutatud on minu kodab ja püütama palvekojaks, aga teie olete teinud temast röödi, Coop. Keerutab kokku. Ohvriloomade. Köieotsad, millega neid sinna on templisse veetud ja peksab kõik välja. Inimeseloomad. Kõik välja. Minu isa koda ei tohi olla Breuslikugas. Kuid ühes asjas on, ta teeb tuvisid, ta ei kihuta välja. Toitelt tagasihoidlikult, viige need siit eemale. See on kirjutatud Johannese evangeeliumi teises päädis kuueteistkümnendas salmis. Kontrollige seda raha, aga rahavahetajate lauad lükkab ta kummuli. Kõikunud. Ükski ei hüüa midagi tema vastu. Ükski käsi ei tõuse, et teda templist kõrvaldada. Sest tema näos säras taevatähti, kirjutab hiljem kirikuisa euronüümus. Seal ujumas kaid. Oleme rääkinud tema käitumisest Naatsareti palvemajas. Me võime seda lühidalt korrata. Ta võttis raamatu, luges Jesaja sõnu issanda vaim on minu peal, seepärast on ta minu võitnud kuulutama rõõmusõnumit keeppadele. Ta on minu lähetanud kuulutama vabaks saamist seotu üle nägemist pimedate laskma rõhutuid vabadusse kuulutama issanda meelepärast aastat. Hukkaevantil neljaskiaadik. Ta erilisele keerik raamatukokku ja annaks selle sünagoogi toimetajale tagasi kõiki, silmad vaatavad teda. Ta ütleb. Täna on see kiri läinud täide. Teie nähes. Ta kuulutab sõnumi selle täideminekust. Nad kuulevad, nad tunnevad tema meelevalda. Nad tulevad mõttesse kaasa. Kuid kui nad järele mõtlema hakkavad, lähevad nad kalgiks. Ta tunneb vastupanu ja see annab talle sõna. Kui sina oled tõotatu, siis tõesta seda. Imesid. Imesid siin meie juures mitte eemal olles. Kui sa oled arst, siis miks ei aita iseennast, tähendab meid? Ja tema räägib neile saladusest, et lähedalolijad võivad olla pimedat ja heita kõrvale teema sellal kui eemalolijad võtavad tema vastu ja saavad terveks. Toiteks seda neile see kiirgab temast. Siis puhkeb tema vastu vaen. Nad ajavad ta linnast välja, viivad Tallinna mäe tippu, säält sügavasse alla kukutada. Ja nüüd on kirjutatud, ent tema sammust nende keskeltläbi ja läks oma teed. Mitte ühtegi sõna. Mitte ühtegi kätt ei tõusnud tema vastu. Ta tegi seda kõigeväelise meelevallaga. Endastmõistetavalt. Endastmõistetavalt läks ta nende keskeltläbi ja omadi.