Eesti luterlik tund. Tere, hea kuulaja. Taas on eetriaeg Eesti luterliku tunni päralt. Me alustame vaadet sõnadest, sõnumini. Mina olen Tallinna praostkonna vikaarõpetaja. Marko Tiitus. Ja saadet aitab kokku seada Külli tüli. Milles seisnes Jeesuse kuulutuse või õpetuse erilisus? See on küsimus, millele ei olegi niisama lihtne vastata. Dioloogina võiksin ma ju öelda, et kuna Jeesus oli jumala poeg, siis kõneles ta jumala sõnu igavesi tõdesid. Kristlaste jaoks võiks see vastus ammendav Ki olla kindlasti, aga mitte otsijatele vaimudele, kes tahaksid mõista enamat ja kelle küsimus on, miks? Enamik teemasid, mida Jeesus käsitles enamik sõnu, mida ta tarvitas, ei olnud uudsed. Ta rääkis meeleparandusest. Ta rääkis saabuvast või lähedal olevast jumalariigist. Ta rääkis valvamisest ärkvelolekust. Ühes või teises seoses olid enam-vähem samu termineid, mõisteid ja teemasid käsitlenud teised juudi õpetajad või jutlustajad enne teda. Me kõik oleme aga kogenud, et samadel sõnadel samadel mõtetel võib eri seoses Jery inimeste suus olla sootuks teistsugune tähendus. Meid võtab muigama, kui väikesed lapsed kõnelevad vanainimestelt laenatud sõnadega. Ja samamoodi oleme küllap tundnud sedagi, kuidas mõnikord võib üksainus sõna näiteks tänam või tere hommikust mida me tavaliselt iga päev päev kümneid ja sadugi kordi kordame olla sootuks eriline ja mahutada endasse väga palju. Matteuse evangeeliumi 20 esimeses peatükis kõneldakse sellest, et Jeesus vaieldes variseridega oma peamiste vastastega räägib neile tähendamissõna viinamäe Rentlikest. Ja kui ta on lõpetanud, siis ütleb evangelist Matteuse otsekui komme tsaariks. Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta. Mulle tundub, et selles lühikeses lauses on väljendatud midagi väga olulist midagi, mida kogesid väga paljud, kui mitte kõik, kes Jeesusega kokku puutusid või teda kuulama jäid. Nimelt nad said aru, et ta räägib nendest. See oli mees, kes suutis kuulajaid oma sõnadega nõnda puudutada. Et inimesed nägid ise end otsekui uues valguses. Et nad taipasid, et see sõnum on neile ja nendest. Dioloog. Hansruudi Veeber on rääkinud loo ühest idast Aafrika külas elanud naisest, kes kandis alati endaga kaasas piiblit. Ja kui külarahvas tema üle naeris ja küsis, miks just piibel leidub ju palju teisigi raamatuid, mida lugeda siis naise vastus oli poolest ma võiksin lugeda ka teisi raamatuid kuid on olemas ainult üks raamat, mis loeb meelde. See naiivne jutuke väljendab, mil kombel asjad meile korda lähevad või ei lähe korda. Enamik juttu. Enamik informatsiooni, enamik sõnumeid, mida me iga päev vastu võtame, läheb meist mööda, just sellepärast ei tunne endil nendega tegelikult mingit asja olevat. Me vaatame inimestevahelisele suhtlemisele, siis võib-olla just tänapäeval meil eriti sageli kohtab möödarääkimist laiemaski mõttes mööda elamist on peamine probleem just selles, et me ei suuda jõuda selleni, mis tõepoolest teist inimest ja iseennastki võiks puudutada. Mis võiks korda minna, mis võiks panna kaasa mõtlema ja kaasa tulema. Ja nii nagu see aafrika külanaine taipas, et piibel loeb teda. Nii taipasid küllap need variserid ja paljud teisedki, kes Jeesust kuulama jäid. Et Jeesus räägib nendest, et ta näeb neid ja võib neid panna iseennast vaatama ja nägema. Reaktsioone oli mitmesuguseid. Nendesamade variseride kohta öeldakse, et nad otsisid võimalust Jeesust kinni võtta. Oli neid inimesi, kes jätsid kõik oma pered oma vähesed maised varad ja läksid temaga kaasa said tema jüngriteks nii nagu eelmine kord kõnelesime. Aga ilmselt oli väga vähe neid inimesi, kes jäid täiesti ükskõikseks, kes lihtsalt kuulasid ja mis tal öelda oli ja vastasid. Jah, see on kõik väga ilus ja õige. Aga täna ma pean minema, jääme nägemiseni. Küsimus ei ole selles, kas reaktsioonid on positiivsed või negatiivsed vaid reaktsioonide intensiivsus ise näitab sõnumi ja sõnumikandja olulisust. Mulle tundub, et me selles uudsuse ja infonäljas, milles me ju kõik päevast päeva elame väga tihti, kas teadlikult või alateadlikult põgeneme nende asjade eest, mis meile viimselt ja ainsana olulised on. Miks me kuulame nii palju uudiseid? Miks me loeme seltskonnakroonikaid? Eks Me samas kardame vaikust, kui kardame üksindust. Kas mitte sellepärast, et otsida vastust tõelisele küsimusele? Või lihtsalt tunda ära, et see küsimus on olemas? Ei ole pisut hirmutav. Jeesus ei olnud mingi eriline õpetaja selles mõttes, et ta oleks pakkunud oma jüngritele uutmoodi tõlgendusi mõnede vana testamendi salmide kohta et ta oleks tulnud lagedale salateadmistega maailma ja universumi ehituse või jumala olemuse kohta. Ei aga selles hetkelise valguse sähvatuses, mille tema inimestele tõi võisid nuud seista silmitsi iseendaga seista silmitsi selle küsimusega, mis meis kõigis olemas on. Aga mis ainult vahel päris harva tõuseb selgelt meie huulile ja meie meeltesse otsimaks vastust otsimaks teed edasi. Sageli ütlevad tänava misjonärid ja muudki kristlased tule Jeesuse juurde ja temas leiad sa vastuse kõikidele oma küsimustele. See ei ole ka päris täpne, ei saa lubada vastuseid, kui me ei teagi, millised on küsimused. Ehk oleks õigem ja täpsem öelda, et Jeesuses on meile antud võimalus näha, kuulda mõista ja taibata oma küsimust seda kõige olulisemat kogu meie ellu ja olemisse kätketud küsimust, mis on meis juba meie sünnimomendist. Aga mis ootab kedagi, kes aitaks seda sõnastada ja kuuldavale tuua. Ilus. Markuse evangeeliumi järgi algab Jeesuse avalik tegevus, ta kutsega aeg on täis saanud ja jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge, evangeelium misse. Ilmselt on evangelist Markus selles ühesainsas lauses näinud kogu Jeesuse kuulutuse summa, summaarum, mitt või kokkuvõtet. Siin saavad kokku Ühelt poolt jumala käesirutus, inimkonnale aja täis saamine, jumalariigi lähedus. Ning teiselt poolt see, mida jumal ootab inimeselt meeleparandus. Aja täissaamisest oli meil juttu juba seoses Jeesuse sünniga jumala inimeseks või sõna lihakssaamisega. See ei tähendanud ainuüksi väliste tingimuste küpsemist jumala poja tulekuks vaid igaviku sissemurdmist, inimlikku ajadimensiooni, jumala tegude ilmsiks saamist. Inimlikkus sündmuste käigus. Aga mida tähendab jumalariik? Kreekakeelne termin? Selle sõnaühendi kohta on Pasi leia tuut hõu või Pasi leia toon. Uranoon. Need tähendavad sõna-sõnalt jumala kuningriiki või taevaste kuningriiki. Sisuliselt on need kaks terminit kattuvad. Kuna Jeesuse aegses juutluses võeti väga tõsiselt teist käsku, mis keelab jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Siis püüti tollal jumala nime hääldamist hoopiski vältida ja kasutati selle asemel mitmeid muid eufemismiks ja ümberütlemisi. Üks sagedamini esinevaid oligi taevas. Ja nii on eriti Matteuse evangeeliumis, mis juutlikule traditsioonile vägagi ustav. Jumala kuningriigi asemel sageli öeldud taevariik ehk täpsemalt taevaste kuningriik. Riik ei tähenda siin poliitilist või territoriaalset suurust nagu me oleme harjunud mõtlema vaid pigemini jumala valitsemist kuningana. Tegemist on siis olukorraga, kus sünnib jumala ja ainult tema tahtmine. Nii olekski võimalik kreekakeelset sõna Pasi leia tõlkidega mitte riigiks või kuningriigiks, vaid hoopiski valitsemiseks jumala valitsemiseks. Jeesus on selle mõiste üle võtnud omaaegsest juutlusest. Vanas testamendis nagu teisteski lähis ida usundites kujutletakse jumalat kuningana monarhi või ainuvalitsejana. Jumal on küll kuningas kogu maailma ja universumi üle aga Iisrael tema valitud rahvas, kes on enesele võtnud seaduseikke, tunnustab seeläbi jumala valitsust ja kuuletub sellele. Paganate ehk mittejuutide maailmas, aga ei ole jumalariik või valitsus veel avalikuks saanud. Jumalatud inimesed ja rahvad tegutsevad, tegutsevad omapäi ja näiliselt edukalt. Jumal on aga oma heaksarvamist mööda seadnud päeva, mil ta mõistab kohut kõigi rahvaste kõigi paganate üle ja kehtestab siis oma ainuvalitsuse. Vagad juudid ootasid seda päeva ja palusid smuneezree palves. Lase kurbusel õhkamisel meist mööda minna ja ole kuningas meie üle, sina issand, ainuüksi helduses ja halastuses armus ja õiguses Kogu juutliku usku, vagadust ja elu ilmestas pinge ühelt poolt käesoleva ajastu ehk i jooni heebrea keeli Haulam Hazee ehk selle maailma vahel ja teiselt poolt tuleva jumalariigi või uue ajastu Holam Habaa tuleva maailma vahel. Enamik juute, kes ootas jumala kuningriiki ootas sellega seoses ka Iisraeli poliitilist restauratsiooni ja roomlaste ikke murdmist. Jeesus aga, kes nüüd kuulutab jumalariigi lähedalolu, ei räägi ainsagi sõnaga Iisraeli suurejoonelisest tulevikust. Infist paganate üle. Ajalukku tagasi vaadates me teame, et Iisrael jäi ka pärast Jeesust rooma impeeriumi provintsiks ja nende järg ei paranenud, vaid hoopiski halvenes. Samuti ei seosta Jeesus jumalariigitulemist Iisraeli ustavusega Toorale, nagu seda variserid tegid. Kui see loodid, vabadusvõitlejad või partisanid mõistsid jumala riik eelkõige poliitilise suurusena ja püüdsid selle tulekut kiirendada, haarates relvi astudes roomlaste vastu välja ja õhutades poliitilist allumatust siis variserid, omaaegsed vagad ehk religioossed juhid püüdsid jumalariigi tulemisele sillutada teed vagadusega ja kuulekusega käsuseadusele. Jeesusega välistab mõlemat teed. Inimese võimuses ei ole vähimalgi määral esitada siia maailmaparadiisi või kiirendada jumalariigitulemist. Pööre ei ole meie meelevallas, maitse sõltub ainuüksi jumala tahtmisest ja tema teost. Inimene saab olla vaid vastuvõtja ja aktsepteerija. Ta saab parandada meelt ja uskuda evangeeliumis see tähendab, ta saab vaadata, et tema ise oleks kõlbav jumalariigi või valitsuse tarvis. Et teda jäetaks väljapoole. Et ta ise jätaks end väljapoole siis, kui see riik on saabunud. Luuka evangeeliumi neljas peatükk. Jeesus tuli vaimu väes tagasi Galileiasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda. Ja ta õpetas nende sõnagoogides ja kõik austasid teda. Jeesust tuli ka Naatsareti, kus ta oli üles kasvanud ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte Prohvet. Jesaja raamat rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud. Issanda vaim on minu peal. Seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama tama vangidele vabakslaskmist pimedatele nägemist. Laskma vabadusse rõhutuid kuulutama issanda meelepärast aastat. Ja keeranud raamatukokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima. Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud. Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad. Ja ütlesid. Eks temale Joosepi poeg Eesti luterlik tund. Jeesus ütleb, et jumala riik või jumala valitsus on lähedal. Aga kui lähedal ta siis on? Sellele küsimusele ei saa vastata ruumilistest kategooriatest lähtudes. Riik ise ei ole ruumiline suurus. Me ei saa küsida, kas tammest 10 või 100 kilomeetri kaugusel. Samamoodi ei ole võimalik päriselt seda jumala kuningriiki, tema lähedust või kaugust meist mõõta ajas. Juudi apokalüptilise cute tulevikuvisioonide nägijate kirjeldajate väitel peavad enne jumalariigi enda tulekut saama nähtavaks mitmesugused välised märgid millest inimesed saavad ära tunda, kui lähedal lõppajalises mõttes on ja millal toimub suur pööre. Ilmselt sellelt pinnalt peaksime mõistma ka variseride küsimust Jeesusele. Millal tuleb jumala riik? Aga Jeesus vastab, et see ei tule ettearvatavalt, et keegi ei saa öelda enne siin või seal. Sest enne mäejumalariik on teie seas. Need Jeesuse sõnad jumalariik on teie seas on andnud ainest paljudeks tõlgendusteks ja vaidlustekski. See kreekakeelne sõna Tošümoon oleks tõlgitav ka teie sees. Niigi on seda paljud mõtlejad mõistnud, et jumalariik ei ole mitte välispidine, vaid seespidine, nähtus või suurus. Aga küsitavaks jääb siiski, kas Jeesuse meelest jumalariik on siis just nende variseride südames, kellele ta siin ju oma sõnad suunab. Küllap on siiski õigem tõlge. Jumalariik on teie seas. Jeesus viitab iseendale oma isikule, kelle kuulutuses, kelle tegudes jumalariik on inimeste sekka tulnud. Aga siiski, tuletagem meelde, ta on lähedal. Jeesus oli inimestele lähedal, ta oli nende juures. Neid, kes võtsid ta vastu, kes lasid temal oma elu muuta kes läksid temaga kaasa ja oli neid, kelle reaktsioonid olid vastupidi, negatiivsed, kes püüdsid kõik teha selleks, et niisugust rahva esitajat ja valeõpetajat vaikima sundida. Et teda surmata. Neid reaktsioone arvesse võttes võiksimegi öelda, et jumala, riik oli inimestest täpselt nii kaugel või ta oli neile täpselt nii lähedal kui kaugel või lähedal oli Jeesus neist. Või teistpidi, kui kaugel või lähedal olid nemad Jeesusele. Kui Jeesuse juurde toodi kord kurjast vaimust vaeva kes oli pime ja tumm ja kelle Jeesus terveks tegi, siis hämmastasid rahvahulgad. Aga Jeesus ise teades nende mõtteid, ütles kui mina jumala vaimu abil ajan kurje vaime välja, küllap siis on jumala riik jõudnud teie juurde. Uue testamendi professor Kümmel on sõnanud Ed ütlusega minna jumala riiki on Jeesus silmas pidanud kuude ellu uude kvaliteeti või uude olemisse astumist. Ja loomulikult hõlmab see kvaliteet või olemine nii inimese meeli ja mõtteid kui tema tundeid kui tema füüsilist olemist. Ja selles mõttes on väga tähtsad need Jeesuse imeteod, kus ta inimesed haigustest ja ihuhädadest vabastab. Aga kuigi Jeesuse imetegudes ja sõnades on jumala kuningriik tulnud inimeste juurde neile päris lähedale siis kedagi ei sunnita vägisi sealt sisse astuma. Kõigile on jäetud vabadus teha omaenda valik, võtta vastu omaenese otsus. Ja kuigi jumala Kuningriik ei ole mitte iseenesest ja automaatselt inimese sees, Ta võib sinna küll jõuda siis on ometi tema lähedus ja kaugus meist otseses sõltuvuses meie sisemistest hoiakutest. See, et kõik muutused algavad inimese südamest on ühtpidi vana tõde, mis kõigile teada. Ja ometi on nii raske selle tähendust meie igapäevaelus ja olemises mõista ja selle järgi käia. Me kõik arvame, et meiega on asjad enam-vähem korras ja välised tingimused vajaksid muutmist. Vajaksid korraldamist, remontimist, parandamist. Ja ka inimesed ei mõelnud väga palju teisiti, ka Jeesuse ajal tuleks vaid jumalariik võtaks vaid tema meilt meie mured, hädad, kõrvaldaks ta meie rõhujad ja riisujad. Siis vast saaksime nautida lõputut õnne või õndsuse põlve. Tema valitsuse all mida ka Jeesus korduvalt ja jõuliselt rõhutab, on see, et jumala riik ei saa algust mitte välistest asjadest vaid meie sisemisest uuenemisest. Sellest, kas me oleme valmis ütlema oma jah-sõna, kas me oleme valmis minema selle riigi väravatest sisse? Võib-olla on sellega nõnda nagu meieisapalve sõnadega sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu. Kui me neid sõnu ütleme, siis me ju tunnistame sellega, et veel ei ole jumala riik tulnud veel ei sünni kõikjal ja alati tema tahtmine muidu ei olekski ju mingit mõtet nõnda paluda. Ja teiselt poolt, kes siiralt selle palvega jumala poole pöördub, kes tões ja vaimus igatseb tema riigitulekut ja tema tahtmise sündimist, sellele on need mõlemad juba mingis mõttes tõeks ja reaalsuseks saanud. See on juba oma eluga oma tegude ja mõtetega jumala tahtmise kandja väljendaja. See on juba siin maailmas jumalariigi kodanik. Ta ta ta. Ta ta ei ela pääsla tooma. No Hoiga Ras tal. Ja ja, ja noh, kuna see on rooli Ma teen ka. Ja suvila. Eesti k. Me oleme rääkinud jumalariigi tulemisest inimeste sekka Jeesuse isikus, tema sõnade ja tegude läbi. Ja sellestki, et jumalariigi tegelikuks või reaalsuseks saamine meie jaoks sõltub meist endist meie vastustest ja hoiakutest. Aga mis sa jumalariik siis ikkagi on? Definitsiooni ei ole ilmselt võimalik kanda. Me võime lõputult arutleda selle üle, mis on armastus, mis on õnn, mis on rahu. Aga iga seletuskatse avab kõne all olevat fenomeni vaid mõne külje pealt. Viitab millelegi, mis ei ole lõpuni sõnadesse pandav ega määratletav. Jeesusega ei üritagi anda lõpuni mõeldud süstemaatilist ja kokkuvõtvat õpetust jumalariigi kohta. Pidada pikki ja keerulisi traktaate, vaid ta kõneleb jumala riigist. Tähendamissõnades ehk mõistujuttudes ehk võrdumites. Oluline on see, et me ei mõistaks ega tõlgendaks tähendamissõnu. Hallegooriatena. Allegooria on niisugune kirjanduslik võte kus igal detaili igal jutustuslikul üksik asjal, konkreetne piltlik, tähendus või vaste. Me võiksime näiteks võtta ühe tuntuima Jeesuse mõistujutu mõistujutu halastajast, Samaarlasest. Luuka evangeeliumi kümnendas peatükis püsib üks seadusetundja Jeesuse käest, kes siis on mu ligimene. Jeesus jutustab talle loo inimesest, kes on kõndimas Jeruusalemmast Jeeriko poole kes satub teeröövlite kätte. Nood peksavad ta läbi ja jätavad poolsurnuna maha. Siis läheb õnnetust mööda keegi preester ning kõnnib kaarega mööda. Nõndasamuti toimib Kaleviit. Ja viimaks tuleb üks Samaarlane juutide jaoks muulane. Kellel hakkab õnnetust hale meel. Kes seob kinnida haavad, valab nende peale õli ja veini, tõstab oma muula selga, viib öömajale. Ja järgmisel hommikul annab öömaja peremehele kaks treenerit ja ütleb. Kanna tema eest hoolt ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, siis maksan mina sulle tagasi tulles. Too ainsaks mõtteks Jeesuse meelest on ilmselt see, et küsija peaks käituma nagu somaarlane. Lugu ütleb ka, et ligimeseks võib saada meile igaüks, kes käitub meie suhtes inimesena. Kes tahab meid aidata olukorras, millesse me oleme sattunud ja inimeseks, ei pea sugugi olema lugupeetud poliitik või usujuht. Kirikuisa Augustinus, üks tuntumaid ja hinnatumaid dialooge kogu kristluse ajaloos, kes elas neljanda ja viienda sajandivahetusel, tõlgendas aga sedasama mõistujutu või tähendamissõna halastajast Samaarlasest allegooriliselt. Tema tõlgenduse järgi oli mees, kes Jeruusalemmast Jeerikosse läks meie esiisa Aadam. Jeruusalemm sümboliseeris taevast rahu linna millest Aadam pärast pattulangemist välja visati. Jeeriko omakorda surelikust kui karistuslangemise eest. Röövlid esindavad antud loos kuradit ja tema teenreid. Preester ja leviit, kes mööda tulevad, kehastavad vana testamendi preester konda, kes ei suuda Aadamat päästega aidata. Hea Samaarlane loomulikult kristus. Tema seob lamaja haavad ja vabastab ta patust. Õlija vein, mida tahab haavadesse valab, sümboliseerivad troosti ja julgustust. TÖÖ majak on kirik ja selle öömaja peremees Apostel Paulus. Kaks treenerit või hõberaha, mis Kristus peremehele annab, aga väljendavad armastust jumala ja kaasinimeste vastu. On päris selge, et ka niisuguses tõlgenduses ei puudu oma sisu ei puudu oma väärtus ja sõnum on ju kogu õndsus lugu siia kokku võetud. Aga siiski peame möönma, et see tõlgendus on küllaltki kaugel Algse Jeesuse mõistujutuga halastajast Samaarlasest. Ta ei vastanud ka enam mingil moel Jeesusele esitatud küsimusele sellest, kes siis on meie ligimene. Jeesus, kõneldes mõistu kõneldes tähendamissõnades ei eelda oma kuulajatelt lennukaid fantaasiaid nende lugude tõlgendamiseks. Vastupidi Ta püüab keerulisi ja viimselt sõnastamatuid tõsiasju illustreerida näidete või näitejutustuste abil, viidates olukordadele, mis on kuulajaile nende igapäevasest elust tuttavad ja lähedased. Siin ei olegi vaja hakata kõikidele üksikasjadele tähendust leidma vaid peamine on sündmuse või loo enda eriline tähendus, mis püüab midagi öelda jumalariigi kohta. Paljud tähendamissõnad väljendavad erinevates piltides üht ja sedasama olulist mõtet. Aga Jeesuse mõistujutud ehk võrdumid ei ole tegelikult mõeldud kunagi keeruliste seletustena vaid on enamasti nõnda lihtsalt mõistetavad. Et väikesed lapsedki võiksid nende silme ette maalitud piltide kaudu taibata seda, mis on neis oluline. Samas sisaldavad nad loomulikult evangeeliumi suuri tähtsaid eksistentsiaalseid tõdesid. Aga võib-olla on õigus prantsuse kirjanikul sajanditeks hüppe hõil, kes on öelnud, et tõde teeb kõik lihtsaks. Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna. Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tulid vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Nüüd Korastarkas ja looma hakkas tuliga raihein nähtavale. Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle. Isand eksa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein. Tema lausus neile, see on vihamehe töö. Siis küsisid sulased temalt, kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame? Ei, vastas tema, sest muidu tekisukesite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni. Ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile kogugi esmalt raihein, siduge kimpu põletamiseks. Nisu, aga pange kokku Moaita. Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna. Taevariik on sine Piivakese sarnane, mille inimene võttise külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks. Nii et taevalinnud tulevad ja pesitsevad selle okstel. Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna. Taevariik on haputaigna sarnane. Naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema. Taevariik on põllusse peidetud aardesarnane. Mille inimene leidis ja peitisi alla? Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli ning ostis selle põlluveel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli ning ostis selle. Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu. Kui noodsai täis veetise rannale istuti maha ja koguti head kalad korvidesse. Halvad aga visati minema. Nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt ning viskavad nad tuleahju. Seal on hull pakkumine ja hammaste keristamine. Kas te mõistate seda kõike? Jüngrid ütlesid ja siis ta ütles neile. Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana. Ma lugesin valimikku kõige tuntumatest Jeesuse mõistujuttudest taevariigist Matteuse evangeeliumi 13.-st peatükist. Näeme, kuidas siin erinevates piltides väljendatakse mitmel korral üht ja sedasama tõde. Nii tähendamissõna sinepiivake, sest kui tähendamissõna haputaignast üritavad mõista anda et nii nagu kõik suured asjad, nii saab ka taevariik alguse millestki väga pisikesest. Sinepiivake on väiksem kõigist seemnest, aga kord kasvab ta taimeks peaaegu suureks puuks. Niiet taeva linnudki võivad tulla ja selle okstel pesitseda. Naine, kes hakkab leiba küpsetama, segab jahu hulka vaid üsna pisut juba hapnema läinud tainast. Aga see on juuretiseks, mis paneb kogu taigna hapnema. Taevariik ei pruugi tulla kolina mürina ja suurte tunnustähtede ning imetegudega meie ellu vaid ta võib hakata kasvama väga pisikesest seemnest ning saada lõpuks nii suureks ja võimsaks, et suudab kanda kogu meie elu. Ja viia meid kord jumala juurde. Moody viitavad üsna samasse suunda tähendamissõnad peidetud aardest ja hinnalistest pärlist. Keegi leiab põllust peidetud noorte ning läheb rõõmuga ja müüb ära kõik, mis tal on ning ostab selle põllu kui saare peidus. Sealsamas on aga üks kaupmees, kes otsib ilusaid pärleid ja leiab siis ühe eriti hinnalise ning müüb maha kõik, mis tal enne oli et osta seda ühte. Need tähendamissõnad tahavad ehk öelda, et taevariigile ei ole alternatiive. Et kui inimene sellega, kui puutub oma elus jumala armu, hakkab taipama ja mõistma siis seda vastu võttes on ta mitte kohustuse korras, vaid rõõmuga valmis jätma sinnapaika kõik muu kui koormama ja segama et minna kaasa Jeesusega, et astuda sisse jumalariigi väravatest. Küsimus ei ole selles, et taevariiki võrreldaks pärli või haardega vaid pigemini võrreldakse inimese reaktsiooni ja suhtumist jumalariigi ukse ees, seistes selle kaupmehe või aarde leidnud inimese hoiakutega kes jätavad kõik, et võtta vastu oma ellu seda, mis ületab kõik eelneva. Aga kõik need tähendamissõnad maalivad kuulajate silme ette igapäevastest tegemistest ja töödest igapäevaelust tuttavaid pilte mille abil Jeesus võib viidata teise maailma reaalsusele mille abil ta võib öelda inimesele midagi, mis aitaks teda taevariigi saladusi mõista ja sellesse taevariiki sisse astuda. Üks kooliõpilane ütles võrdlemisi tabavalt, et kui Jeesus kõneles tähendamissõnades, kui ta kõneles mõistu siis ilmselt sellepärast, et mitte anda valimisvastuseid retsepte või tõdesid vaid õhutada kuulajat edasi mõtlema, edasi küsima et õhutada teda käima oma teed, leidmaks jumalariiki mis on lähedal ja avatud küll kõikidele, aga mille igaüks omal kombel ja enese jaoks peab avastama ning vastu võtma. Nagu krükkides õudes no just nagu ka meil orja rasked. Ka. Orja rasked. Nagu nagu keskleppinudki Pilguga pööraksid päikese poole. Silma päikesega. Läksid kes tulevad ja Siis. Hea kuulaja. Eesti luterliku tunnisaated on klassikaraadio eetris ka uuel aastal igal pühapäeval algusega kell kuus õhtul ja luterliku tunni toimetus. Aadress on Tallinn, kiriku plats kolm ja telefon kuus 314 311. Ootame su mõtteid, arvamusi ja küsimusi. Olgu kirja või telefoni teel. Ja samuti oled teretulnud ka Eesti luterliku tunni koduleheküljele internetis kuhu veid samuti jätta. Kõik need mõtted, mida tahaksid meiega jagada, kuhu võid jätta eestpalvesoove ja küsimusi. Et sama teed pidi jääda ootama neile ka vastuseid. Tänases saates lugesin ma katkendeid uuest testamendist. Meile laulsid Tartu lasteteatri näitlejad. Saate seadis kokku Külli tüli ja mina olen Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Marko Tiitus. Suurde tänu sulle hea kuulaja nende hetkede ja tundide eest, mida oled sel aastal minu ja meie kõigiga siinpool eetrit jaganud. Jään lootma, et sul on aega tuleval aastal meiega samu radu matkata. Seniks aga rõõmu ja rahu ning otsimise ja leidmise võlu. Taas kuulmiseni. Eesti luterlik tund.