Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Meie tänases saates on meil hea meel teile tutvustada meest, kes mõned aastad tagasi siin eestimaal pakkis oma kohvrid et minna elama Kanadasse. Ja seda mitte just väga traditsioonilistel põhjustel, vaid sellepärast, et minna elama ja õppima sinna ühte Peneetiklaste kloostrisse. Tere. Tere, eestlased on üsna kloostri kauge rahvas, võib-olla sellepärast, et meil siin Eestimaal on praegu ainult üks klooster ja seegi rahvale võib-olla rohkem tuntud, sest reisile sinuga turismiobjektina. Kas nüüd just ainult sellepärast, aga tõenäoliselt enamikule inimestele seostub sõna klooster kauge keskajaga ja külmade pimedate Ongi laadsete ruumidega ehk kirjanduse kaudu. Siiski peavad inimesed ka pisut rohkem. Meelis loeb siinkohal meile ühe katkendi Umberto Eco raamatust Roosi nimi. Kord saatana kord risti löödud Kristuse sümbol kukk on salakavalam kui ükski teine elajaloom. Meie ordus teataksega säherdusi, kes ei ole viitsinud päikesetõusu ajal laulda. Pealegi leiab matult, teen talvehommikutel aset siis, kui on alles südaöö ja kogu loodus magab. Mungad aga peavad tõusma pilkases pimeduses ja pimedas kaua aega palvetama oodates päeva saabumist ning valgustades hämarust usu leegiga. Seetõttu on olemas tark reegel, mille järgi mõned mungad ei läinud magama koos teiste vendadega vaid olid öö läbi üleval ja lugesid vajaliku arvu psalm, millega nad mõõtsid aega ja teistele uneks määratud tundide möödumisel andsid neile märku ärkamiseks. Seetõttu äratasid neid seal ei ole üles mungad, kes käisid läbi magamisruumide ja läbi palverändurite maja helistades kellukest, kusjuures üks neist käis kongist kongi hõigates õnnistagem issandat, millele kongist vastati. Issand olgu tänatud. Meie Williamiga järgisime benediktiinlaste kommet. Vähem kui poole tunniga olime valmis vastu võtma uut päeva. Läksime koorile, kus mungad lugesid silmile maas lamades 15 esimest psalmi kuni õpetaja tõi kohale Noviitsid. Seejärel otsis igaüks üles oma istme ja nad hakkasid kooris laulma. Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust. Lauluhääl tõusis kiriku võlvide all nagu lapse hädahüüd. Kaks munka läksid altari ette ja alustasid 90 neljandat psalmi. Tulge hõisata ja nõnda edasi, vastavalt ettekirjutusele. Ja taas täitis minu rinda uuenenud usulek. Mungad seisid oma kohtadel 60 kogu, keda kuued ja peakotid tegid ühetaoliseks 60 varju, mida vaevalt valgustas kõrge kolmjala tuli 60 häält, mis kiitsid kõige kõrgemat. Ja kuulates seda liigutavat kokkukõla ennustas ette paradiisi rõõme. Küsisin ma endalt. Kas on võimalik, et kloostris leiavad aset salajased müsteeriumid, kahtlased katsed avastada neid ja et siin ähvardavad mingid ohud. Sest praegu tundus klooster mulle pühamates pühamate elu asemena, vooruse, varjupaigana teadmiste astjana, kaine mõistuse, laekana, tarkuse tornina, malbuse asukohana tugevate kindlusena pühaduse viiruki pannina. Pärast kuuendat psalmi alustati pühakirja lugemist. Mungad olid unised ja üks öistest valvajatest käis väikese lambiga ridade vahel ringi otsides magajaid. Kui keegi tabati tukkumast, siis anti talle lamp kätte ja ta jätkas ringkäiku eelmise munga asemel. Seejärel lauldi ülejäänud kuud psalmi. Abd õnnistus kogudust. Sel nädalal teeniv muuk luges ette palved. Kõik põlvitasid altari ette meditatsiooni hetkeks mille sunnidust ei suutnud mõista keegi, kes ei ole üle elanud neid müstilise innustuse ja sügavaima sisemise rahu Viive. Nii nagu meie lõpuks tõmmanud jälle peakoti näo ette, istusid mungad oma kohtadele tagasi ja laulsid pühalikult tõdeumi. See on kirjeldus aastasadade tagant Line kas tänapäeval kehtib kõik samamoodi? No päris samamoodi ta tegelikult siiski ei ole kui vaadata seda kloostri igapäevast elu sees, selge on see, et matut liin toimub nii-öelda toimub äärmiselt ebameeldival ajal isegi munkade jaoks seal kohas, kus mina olin kanana Smentruarris, seal toimus hommikul kell neli ja Ta ei ole tõesti väga mugav aeg ülestõusmiseks, et lihtsalt pidada palvus, eks ole, siis lähed uuesti magama, saab magada nii poolteist tundi peale, et siis hakkab hommikupalvus seekord, mis sinna selles raamatus on kirjutatud või kirjeldatud endast aastasadade tagune kord seda kordan natukene muudetud ei ole tõesti niimoodi, et kui keegi magama jääb, siis antakse talle mingi lambike kätte ja siis karistuseks ta peab leidma uue magajad. Et ise sellest kehvast olukorrast nagu välja pääseda või rollist pääseda. Aga põhimõte iseenesest, et matutiin kui üks, seitsmest päeva palvest, mida mungad peavad, kehtib küll, selle struktuur on natukene teistsuguse, on võib-olla natukene kaasaja inimese jaoks kohandatud. No ennem kui me hakkame rääkima konkreetselt kloostrielust võib olla sinust endast natuke, et kuidas juhtus nii, et sa, kas on õige nüüd peale siis sattusid pigem, valisid kloostrikooli on ju tavaline, et noor inimene pärast pärast keskkooli kuhugi ülikooli läheb ja siin Eestiski on võimalik teoloogiat õppida ka sinu tee viis sinna, kus nähtavasti ükski eestlane pole veel käinud. Jah, eks ma ise tegelikult alustasin ka siinsamas Tallinnas usuteaduse instituudis ja ma õppisin kolm aastat teoloogiat. Aga selle kolme aasta jooksul ma ei oskagi öelda, kes mulle selle idee pähe toppis või, või kustkohast see mõte tuli. See oli selline pikaajaline protsess, lihtsalt selline sisemine teadmine või tundmine, et ma tahan kogeda kloostrielu ja see tundmine käis kaasas juba esimesest teoloogiaõpingute aastast Tallinnas. Ja alguses ma muidugi ei julgenud kellelegi rääkida, mõtted tulevad pähe, mõtted kaovad peast üsna ruttu. Ja ma arvasin, et inimesed peavad mind natukene teistsuguseks või napakaks või rumalaks, et näe, tuleb nii hulgestab kloostrisse minna, et et ma otsustasin natukene mõelda selle üle üks aasta aega Läks mööda ja siis siis oli ikkagi sama kindel, isegi veel tugevam ja kindlam teadmine, et, et ma tahan vähemalt kogeda kloostrielu. Ja siis ma hakkasin tasakesi asju ajama. Ja suured tänusõnad siin muidugi õpetaja Gustav piirile Tallinna pühavaimu kirikus, tollel ajal tuli Kaarli kirikus aga temaga neid sidemeid natukene omase, siis sai ringi kirjutatud erinevatesse kohtadesse ja siis Kanadast oli selline positiivne vastus selles mõttes, et nad olid nõus võtma mitte katoliitlast nende kloostrisse. Aga see mõte iseenesest, ma arvan, et see on lihtsalt mina kutsun seda kutsumiseks ja ja eks ta selline jumala kutse oli. Aga võib-olla üldse sellest, et kunagi sa valisid dioloogia oma erialaks? Ei ole seegi ju siin Eestimaal just igapäevane kutsumus. Kas sa oled lapsepõlvest saadik kirikuga seotud olnud? Mu ema on olnud kirikuga seotud kogu aeg, isa oli mul, ma arvan, ehk natukene kiriku kaugem. Aga mina ise tulin tegelikult kiriku juurde suhteliselt hilja. See toimus, ma arvan, sellel ajal, kui ma hakkasin Räpinas aiandust. Ja see oli tõenäoliselt Räpina teine aasta, kui ma hakkasin mõtlema kiriku teemadel ja ja kiriku töö peale ja teoloogia õppimise peale, et Räpina kolmandaks kurvastuseks oli siis üks aastane Räpina lõpetamist, siis ma olin juba otsustanud, et et seda teed, ma tahan minna, et seda ma tahan õppida. Nii et lisaks dioloogil aedsaga veel aedik. Jah, ma olen Trapido lugeda. Sellist tuleb ka kasuks. Kloostri eluski kimbus haritakse laadia. Kloostrid on alati väga tuntud oma aedade poolest ja viinamarjaistanduste poolest ja ja mitte ainult seda, eks, eks ikka kõik eluks vajalik peaasjalikult kasvatatakse ise ja alati on aiandus täiesti teretulnud. Kloostrist. Lisaks sellisele ametivahetusele on toonud sinu kutsumus sullega konfessioonivahetuse. Jah, see on võib-olla natukene valus teema, valus üldsegi mitte selles mõttes, et, et ma ise kahetseks seda või ma olen õnnelikum kui iialgi varem. See ma luterliku kiriku liige olin, on ilmne paratamatus, nagu kunagi EELK peapiiskop Jaan kiirit ütles, et kui tema oleks endil Poolas, siis oleks tema tõenäoliselt katoliiklane. Ja kui Eestimaa inimene hakkab vaatama kiriku poole, siis esimene koht, kuhu ta satub, on väga suure tõenäosusega luterlik kirik. Ja minagi sattusin luterliku kiriku rüppe. Ja seal mind ristiti seal mind leeritati. Kuid hiljem, kui, kui ma hakkasin võrdlema seda luterliku kiriku õpetus katoliku kirikuõpetajast ja hakkasin huvi tundma nagu teise kiriku õpetuse vastu, siis siis ma leidsin, et see on ilmselt minu tee ja sellist nägu ette teha, et ma olen nüüd maru katoliiklane, isadel luterlastena edasi tegutseda. See oleks nagu oma südamestunnistuse vastu minna. Ja seda noh, eks me kõik ole seda teinud ja omadest mälestustest ma tean, kui, kuivõrd valus oli tegelikult see teadmine, et et see kirik, kus ma tahan olla seal ma ei ole. Ja see kõigi kaasasele konfessiooni vaatuse. Ja see on minu elu tunduvalt õnnelikumaks teinud, vähemalt ma ei pea enam õhtuti piinlema südametunnistusega voodisse minema. On vist üsna levinud arusaam see, et kloostrisse minnakse kas õnnetu armastuse või mingi muu sellise raske olukorra tõttu, et siis seal sellest kõigest eemal olla ja unustada. Tõenäoliselt selline inimene vist ei peaks kaua vastu, Need motivatsioonid peaksid olema viisteistsugused, mis on sinu motivatsioon, et sa oled valinud vaimuliku ja võib-olla siis ka tulevikus ungade? Noh, eks ikka see motivatsioon peaks olema ikkagi jumala otsimine jumala teenimine. Ja see arvamus, et kui tõesti on õnnetu armastus või elumured tulevad niivõrd raskelt peale teonam kanded, et siis mine kloostrisse, tähendab, need mured ei kao ära, nad jäävadki sinna kloostri seinte vahel, et et see on väga-väga vale motivatsioon. Aga juba algselt, kui vaadata, eks ole, kloostrite tekkimist ja kloostrite ajalugu, siis see peamine idee miks inimesed üldse niimoodi erakuna hakkasid elama, oligi, et eemaldada maailmast ja selle maailma lõbudesti ahvatlus tõsta selleks, et teenida jumalat. Ja see peaks olema ka praegu kloostrisse minekuid. Selliseks motivatsiooniks ei saa minna. Niisama taheti hea äraolemise koht, eks ole, et selline hea pensionipõlv on kindlustatud, eks ole, head sõbrad, Muugal on ümber ja et see on ikkagi kutsumus täpselt samamoodi nagu on kutsumiseks, ütleme pereelu, eks ole, või on üksikinimese elu või preestri täpselt samamoodi, klooster on üks võimalus tavalisel inimesel leida oma tee jumala nii. Üks võimalus saada pühaks. No praegu üldse veel kloostris ei ela ja siiamaani oled sa Õppinud jah, kloostrist, kui ma tagasi tulin, benediktiin kloostrites on üldse, seal on haridus väga-väga suurel kohal seal, kus mina olin, seal oli ka seminare, siis sai iga noor ütleme siis nagu mungahakatis, kes tahab sinna tulla nemad paneksid bioloogiat õppima, et ei ole mingit pääsu teoloogiat ja filosoofiat ja ja see ongi selline põhiline töö siis need, kes on juba omanikuna ära teinud, nemad siis hakkas, õpetavad, et nendel on sellised head kraadid geoloogias või siis teevad lihtsalt tööd, aga mina lihtsalt õppisin. Ja nüüd peale seda, mis ma olen siiski kloostrist eemal olnud juba paar aastat, ma olen, nüüd on need hoopis teises kohas kloostrist eemal, umbes 1000 kilomeetrit ida poole, Edmonton ise, siis saame veidi magistrikraad teoloogias. Et ja siiamaani on olnud niimoodi nagu õppimise teha. Aga nüüd on nagu läbi mõneks ajaks vähemalt. Millisena sa tulevikku näed, praegult, sa oled siin Eestis, aga sedagi üsna ajutiselt. Ma tahaksin oma tulevikku siduda mõneks ajaks vähemalt Kanadaga. Ja see koht, kus ma praegu olen, see on päris põhja Kanadas Alaska piiri ääres ja selle koha nimi who's ja see on ühe sellise territooriumi, mille nimeks on Jukon territooriumi pealinn. Ja sealne piiskop on nüüd minu õpingud järmaltonid rahaliselt toetanud ja ma tahaksin natukene aega vähemalt, kui natuke natuke, võib-olla viis, 10 15 aastat. See on päris suhteline. Et selle aja ma tahaksin töötada seal kirikus ja ja olla selle kiriku jaoks ka midagi nii-öelda tagasi teha. Et selline lähitulevik, ma loodan, et seondub ikkagi põhjakanadega. Aga miks sa siiski valisid välismaa saadu siingi kogudusi, teenida? Eks ta ole tegelikult seotud sellesama kloostriga, et siin Eestimaal ei ole ju sellist korralikku, stabiilset mungakloostrit, et see otsus sinna jääda tegelikult on, on ka mingil moel selle kloostri ümber. Et kui, kui mul tekib soov sinna minna või sinna jääda siis see on koht, mida ma juba tean, kus mind teatakse. Et see oleks nagu tunduvalt lihtsam. Siin Eestis jah, võib öelda, et mis sa nüüd ära läheb, eks ole, kodumaale on ka ju tegelikult põllumehi vaja. Aga päris ausalt öeldes, ega ma ei olegi seda Eestimaa plaani niivõrd maha matnud, et ta on siiski armas. Väga armas on täiesti maa ja ja ma tahaks väga loota, tulevikuplaanid mind toovad lähemale, kui mitte päris Eestisse, siis päris päris lähedale siia Eestimaale. Heinake ongi nüüd sobiv moment minna üle lubatud teema juurde. Klooster. Sa rääkisid hästi lühidalt sellest kui ammune on juba kloostri idee, aga võib-olla veel õige lühidalt. Kuidas üldse on tekkinud selline elamise? Ma arvan see elamise vorm on juba tegelikult päris päris vana ja ta läheb isegi tagasi enne Kristuse aega ja see oleks täiesti omaette teema, näiteks juudi kloostatest ja, ja kuidas nemad elasid täielikus eralduses. Kuid sellisel moel, nagu ta praegu on, eks ole, see on, see on siiski alguse saanud peale Kristust, et Kristus ise valis välja omale jüngrid, eks ole. Ja Kristjan seal siis väga konkreetsed tingimused ja sellised nõuded, eks ole, et et tuleb kõik oma varaerandavastele, et sul ei ole mitte midagi enda omaja. Janek tingimused olid ikkagi suhteliselt? Jaa, Kristus tegi väga selgeks ka selle, et, et neid tingimusi peab täitma selleks, et pärida taevarikkujaid, saada õndsaks. Ja peale Kristust ongi olnud inimesi, kes on läinud nii-öelda nagu ühiskonnast eemale, et olla üksinda. Seesama kreekakeelne sõna moonas tähendabki tegelikult üksinda olemist. Ja tollel ajal eks ole, algristikogudus, tollel ajal olid kaks väga konkreetset põhjust, miks inimesed niimodi eraldasid. Üks oli see, et nad arvasid, et Kristus tuleb kohe-kohe tagasi, et selle kohta oli nagu taotlused, Kunimine, taastulek ja nende jaoks oli see iga päev. Ta võis tulla, tänada võis tulla homme ja siis nad püüdsid elada sellist väga elu, et kui Kristus tuleb, et ta leiaks need inimesed olevat valmis teda kohtama. Ja teine põhjus, mis tollel ajal sundis inimesi või põhjustes inimesi eraldama niimoodi ühiskonnast oli tegelikult väga levinud ebajumalate kummardamine. Kummardati ju igasuguseid pühakujusid, eks ole, ja igasuguseid iidoleid ja ja kõike muud kui, kui Kristust, eks ole. Ja siis et seda nagu tasakaalu viia või nagu selle vastu võidelda siis inimesed läksid, elasid üksinda, see oli täiesti niimoodi nagu kõrbes, et see ei olnud nagu praegu on suured kloostrid, eks ole, arvukate munkadega, et kus on nagu üks suur kommuun, et siis on senine kloostriülem Capt Nad olid suhteliselt üksikud sellised eremiidid elasidki täiesti üksikutele. Aga selline kommuunielu on välja arenenud mõned sajad aastad hiljem ja püha Benedictus on selle S üks üks võitlejanavat Mumad, võiksime koos elada, et eks see üks elu kindlasti mingil määral aitab nendel inimestel leida oma tee jumala juurde, aga aga kommuunina koos olles on ikkagi parem. Ja peamine põhjus peale selle, eks ole, et, et nad ootasid Kristust ja ja ta oli suur ebajumalakummardamine. On siiski see, et need inimesed, kes eraldasid, tahavad leida jumalat. Selline kõige peamine mõte, miks inimene üldse läheb kloostrisse, on seda, püüab sellisel moel leida jumalat. Tänasesse saatesse oled sina toonud kaasa ka muusika alguses Me kuulasime ühte lugu ja siinkohal võiks olla teise loo aeg. Tahad võib-olla kommenteerida, miks jahedust need lood tallinud? No see alguse lugu, see on hea selline renessanss lugu, mis viib ka mõtted tegelikult täiesti kloostri teemale. Ja tõestamaks minu suurt Eesti armastust selleks teiseks looks on Siiri Sisask ja Pedro Volkonskile sõnana igatsuse meri. Et on selline ilus lugu, ta ei, ei seondu just niivõrd kloostriga, aga ta seondub otsingutega. Veere hukkuka riiklaske. Meie tänase saate külaliseks on Ain Leetma. Erinevaid munga ja nunna ordusid on ilmselt maailmas võib öelda sadu mille poolest nad erinevad ja mille poolest nad siis sarnased. Sarnased on ikkagi selle poolest, et, et kõik need ordu liikmed, ükskõik millise ordu liikmed nad ka ei ole, nad jäävad sinna ordusse eluks ajaks, nad võtavad samasugused tõotused. Nad elavad kasinusest vaesuses ja sõnakuulelikkuse. Aga erinevust on nendel tegelikult väga vähe. Ja need erinevused ongi tegelikult tingitud kas siis kohalikest nõuetest või lihtsalt sellised erinevad nüansid elu nüansid on esile toonud. Kui näiteks Benedictus rõhutas väga tugevalt palvet ja tööd ja sinna juurde ka eks ole hariduse omandamist siis näiteks Franciscus ei pannud suurt rõhku haridusele, vaid näiteks vaeste teenimisele jutlustamisele. Et sellised erinevad nüansid on erinevates orgudes lihtsalt välja lähevad. Kuid põhieesmärk on siiski nendel kõigil samad. Just nimelt nende erinevate nüansside kaudu, nagu tuua inimesteni seda jumala armastust või issanda hääldust. Nii nagu on erinevaid inimesi, siis selle jaoks, et erinevatel inimestel oleks võimalik valida erinevate kloostrite vahel ja selleks on nii palju kani tordosed. Siinkohal tahaks öelda, et tegelikult on ju ka naiste võimalus kloostrisse minna ja nii naljakas, kui see poleks, naised on ka ju inimesed, eks ole. Nii et ega klooster ei ole ainult meestele kuigi algselt, eks ole, need päris esimesed erakmungad olid meesterahvad. Aga täpselt sama palju, kui on praegu mees, Ordosid, võimukordasid on ka Nardased, et hea näide ongi just Franciscuse Klaara näiteks oli tema järgi. Ja ega see siis ei tähenda seda, et naistel oleks välistatud selline võimalus issandat teenida või issanda, kes endale meelepärane olla. Et samamoodi kehtib ka naistele see võimalus, et et kui keegi soovib klasse olla, siis miks mitte. Sina oled ennast sidunud benediktiin orduga, mis on siis selle eripärad? Nagu ma siin enne ütlesin, et täielik ini reegel paneb väga suurt rõhku palvele ja, ja tööle, et see on see tuntud väljend, luurajat, laborat, palvetaja, tööta, ja see ongi just Benedictus reeglist võetud, kuigi sellist sõnakombinatsiooni haaratlabora Benedictus oma reeglis üldse ei mainige. Aga kui seda lugeda, siis, siis tuleb kaks tahku väga tugevalt esile. Esiteks siis palve, mis on kõige tähtsamaks ole ta kutsubki seda palvet nagu issanda teeks, et seda tehakse issanda jaoks ja siis nii-öelda nagu käsitöö, kui tavaline põllutöö, millega siis iseennast ära toita. See on benediktiin kloostrile eripärane. Ja seetõttu mina sinna sattusingi, ma tahtsin kogeda seda palveelu, seda tööelu ja sinna juurde veel teadmine, benetektiinid panevad suurt rõhku haridusele. Et mitte nagu lasta ajal niisama mööda minna, vaid ka omandada siis mingisugust bioloogilist teadmist. Et seetõttu ma selle ordu valisin. Ja ma ei ole pidanud. Meil on veel kord võimalik nüüd kuulata samast raamatust, mis saate alguseski. Umberto Eco Roosi nimi, üht-teist katkendit. Reflektooriumi valgustasid suured tõrvikud. Mungad istusid otsakute paigutatud laudade taga, mille vastas suurel poodiumil seisis abti laud. Selle vastasseinas paiknes pult, kus oli juba aset võtnud munk, kes pidi õhtusöögi ajal lugema. Abt ootas meid valge riidega pesunõue ääres et kuivatada pärast pesemist meiega täpselt püha Bacoomse näpunäidete järgi. Abd kutsus Williami oma lauda ja ütles, et ka mulle kui vastsaabunud Pole saab täna osaks see au. Olgugi et ma olen vait Benedictus ordu navid. Edaspidi lisas ta. Isalikult võin ma istuda munkade lauda või kui õpetaja on andnud mulle mingi ülesande, teenivad kokad mind köögis ükskõik mis ajal. Pungad seisid laudade ääres liikumatult püsti, kapuuts näole tõmmatud õlavöö all. Abt läks oma laua juurde ja luges õnnistuse. Munk puldis hakkas lugema. Vaesed söövad. Apt andis oma õnnistuse ja kõik istusid. Meie ordu asutajaeeskirjad nägid ette, et õhtusöök peab olema üpris kasin. Aga abtidele oli antud õigus otsustada munkade vajaduste üle. Tegelikult suhtutakse meie kloostrites sellesse küsimusse üpris leebelt. Ma ei pea muidugi silmas noid varjupaiku, mis on muutunud õgardid pesadeks aga isegi seal, kus järgitakse rangelt vooruslikkuse ja meeleparanduse reegleid on munkadele, kes tegelevad väsitama vaimse tööga. Ette nähtud küll mitte ülemäärane, kuid tugev toidunorm. Sealjuures on abti lahud alati eelistatud seisundis, sest tihti võtab ta vastu auväärseid külalisi. Ja eks taha ju iga klooster uhkustada oma maaandidega oma karja jama kokkade osavusega. Kas selline hierarhia ja selline kord on ka tänapäeval kehtib? Mis puudutab nüüd seda söömistalitust, siis jah, aptistub eraldi lauas seal kloostris, kus mina olin, oli tema toidulaud täpselt sama rikkalik kui iga teise munga toidulauda, et et midagi enamat need abtile ei toodud. Aga tõsi, aktistuberadi lauas ja tema juurde siis tavaliselt istuvad külalised, kes sinna tulevad, kas mõne teise kloostri mungad, mõned õpetlased kes iganes, kas või kohalik piiskop, näiteks, kui tuleb külla, siis nendel on alati saue talis toodabti laos, abtiga koos. Ülejäänud mungad istuvad kui iganes suured need lauad siis angas neljas või kuueselt lauad. Ja siis nad söövad seal laua taga vaikides ja üks munk siis nagu siit raamatust ka välja tuli, on see, kes loeb, ongi selline, nii nagu söögilugemine. Et. Ma ei taha öelda, et söömine, madal instinkt, eks ole, et eks ole, et oma füüsilist keha nagu üleval hoida, inimene lihtsalt peab sööma. Aga vähemalt püha Benedictus oli selles suhtes väga ranged. Et see on siiski aeg, kus saab ka hinge harida. Et kaks asja siis nagu üks nagu selline väga hädavajalik, et füüsilist ihu üleval hoida. Ja siis selline vaimne harimine sinna juurde, et see on tegelikult väga hea. Muidugi, tegelikult võtab väga palju aega, et õppida kuulama seda lugejat söögilauas olles, minul kulus vist mingi pool aastat, enne kui ma hakkasin mäletama, mina näiteks söögilauas loeti. Aga mis puudutab toitu, siis jah, toit on hästi lihtne, tavaliselt köögivili lihaviil klaaspiimades teed leivaviil sinna juurde, magustoiduks mingi puuvili. Et sellist täiskõhutunnet ega ausalt öeldes ei olnudki, sest meil on rohkem kui abti sünnipäevale. Püha Benedictus on. Aga ta on selline tervislik toit, ta toidab ja sellist näljatunnet iialgi olnud. Et nad mõtlevad väga hoolikalt kogusele menüü läbi, et ei laristada ja ei saa ka väga kehvasti, et klaasike veini, eks ole, see on, aitab hästi toitu seedida. Selline on see toidulaud, sellega selline söömise rituaal nagu. Kuidas hierarhiaga siin me oleme kuulnud sõnu Abd munk Noviid. Mis puudutab hierarhiat, siis Abdongi nimega nagu kloostri pea, eks ole, seesama inglisekeelne väljend hääbeta, eks ole, see tulebki sellest ilusast kreekakeelsest sõnast ava, eks ole, isa. Ja et ongi selline kloostri isa ja ülevaatajana hoteistele, ta on abiline, kes on siis kas eesti keeli ehki öeldud abi apt osis prior. Ja teatud kohtades on olemas ka veel nii-öelda abi abiapteek, Superior või alamprior. Aga seal kloostris, kus mina olin seal seal on lihtsalt apt ja an prior. Ja mis puudutab Noviitsi, siis Noviits on inimene, kes ei ole veel tegelikult igavesi tõotusi andnud, et ta on nii-öelda nagu õpipoisi rollis selles mõttes, et et mis iganes aeg on vastavalt kohalikule kombele moslemitest häbi, benediktiin, klooster, kus mina olen, seal on selleks ajaks kuus aastat kitsaks ja no Viitnoviits on. Ega tal nagu vähem õigusi polegi kui tavalised mungad. Lihtsalt vahe on selles, et ta ei ole tõotuse andnud, võid valida, ta võib veel valida, ta võib kloostrist lahkuda ja öelda, et ta otsustas, et see ei ole temaga. Ei juhtu mitte midagi hullu. Kui suured on tänapäeval kloostrid? See klooster, kus mina olin, see on suhteliselt pisike, seal on umbes 30 40 munka. Kui vaadata näiteks Euroopa pilt, eks ole, ja, ja Prantsusmaa Hispaania Poolat, eks ole, siis seal on klausliga päris päris suured ja on päris palju inimesi kloostrites. Inglismaal on näiteks väga hea väga heaolukord. Eksto Euroopas on tegelikult siiski rohkem, kuidas ma ütleks, praktiseeritud kutsumuse viis või eluviis kui Põhja-Ameerikas kuigi, kui vaadata näiteks Ühendriikide liidrid nädalaga üsna üsna suured kloos, mõnede kloostrid ulatuvad isegi paarid Ammani mis on tegelikult väga-väga suur hingekari ikkagi, kelle eest hoolt kanda? Ja nähtavasti teistmoodi kui Eestis ei ole mitte iga maal ainult üks klooster, vaid tunduvalt rohkem. Ja see Kanadas näiteks on? Ma tean kahte kloostrit, aga nagu enne tordusid on palju ja ja on hästi palju erinevaid mungakloostri, nunnakloostreid ja samamoodi Ühendriikides, rääkimata Euroopast. Räägime nüüd pisut ühest tavalisest päevast kloostris. Milline see päevaga on? Sina alguses saada täitsa matutiin, eks ole. Et tavaliselt on see, kel neli seda võib vastavalt vajadustele viie reisi ajal peale näiteks ütleme suvel, kui on palju heinatööd teha ja nemad on rohkem väsinud, siis võiks võib neid aegu natukene kohandada vastavalt sellele, et et neid müüki päris ära ei piinatakse, eks ole. Et lõppude lõpuks on siin siiski mitte enesepiinamise vahvaid jumalateenimise koht, eks ole. Ja väga väsinud munk ei ole sea palvetaja. Et see koht, kus mina olin seal andmatult ingel neli ja ta ei kesta väga kaua 20 minutit mitte rohkem. Ja siis kell pool kuus on hommikupalvus ja kohe peale hommikupalvusel meditatsioon, mis on selline vaikne omaette olemine. Mungad istuvad seal kirikus ja igaüks omaette, mediteerib Mosfalt, mis iganes teema talle antud ajal kas siis vaimuliku juhendaja poolt on ette antud või, või mis aitab tal nagu hinge harida. Et vastavalt sellel teemal ta võib ise mediteerida või siis mingeid vaimulikku lugemist lihtsalt selleks ajaks nädalvate. Ja see lõpeb siis kell kuus, 30 hommikul. Ja peale seda on kohe missa, mis on need vastavalt sellele, kas nädalapäev, kas on mingeid haaku tähtpäev, kas on pühapäev? Kestab 20 minutit, kuni tund aega. Ja peale selle on hommikusöök, selline kasin, aga siiski toitav väärtuslik Hommikusöök peale hommikusöök on tunnid, eks ole, siis nendele nii-öelda noviitside laia ja uutel olijatele on bioloogiatunnid erinevad ained. Ja ülejäänud mungad siis üks kahest, kas nad siis õpetavad või lähevad põllu peale tööle. Ja alati on selliseid munki, kellel on konkreetsed ülesanded, näiteks koplex kokk on alati köögis ja tema vastutab selle eest, et toit oleks laual õigel ajal ja ja et noh, mingi seatapp oleks korraldatud ja mis iganes on vaja kõigis teha ja personali nagu ei ole, kõik teevad mungad, kõik teavad mugav isa ja noh, rääkides Penelik tiimi reeglis Naugeneerituse põhimõte oligi selles, et kõik endale eluks vajaminev tuleb ise tööga teenida. Ja eksju, tegelikult hea, et ta võimaldab sul väga lihtsate vahenditega ise hakkama saadet. Ja näiteks üks üks müük seal oli selline, kes vastutas külaliste eest, et eks need külalised kloostrites eriti tänapäeval, et ei teata nendest oluliselt palju ja siis nad käivad seal iga päev tuleb paar bussitäit rahvast siin, et teha siis üks kaks ka vastutasid selle eest, et külalised saaks vastu võetud, et nendele saaks ringi näidatud erinevaid kohti. Ja peale seda, kui oli kaks-kolm tundi ära toimunud, siis keskpäeval on keskpäevane palvus kirikus ja see on hästi lühikene 10 minutit maksimaalselt. Ja peale seda on lõunasöök ja peale lõunasööki on tunnikella. Ja siis peale tunde, mis tavaliselt lõppesid kuskil kella poole nelja ajal, on sport jalgpall tavaliselt palju, seal on hea jalgpalli tagunud ja nii et keha eest lihas tuleb hoolt kanda ja tavaliselt ega ega sealt ei saanudki niimoodi, noh, ära viilida, et vahet ei viitsi mängida, et üks kahest, kas kas tõesti väga ei ole, ma pidin seal surmatunnistus olema ette näidata, et ära vabastada jalgpallist ja ei ole jalgpalli oli siis niimoodi, et jäigi natuke aega, eks ole, Ennast pesta, siis tuli õhtupalvus kell viis 30 peale õhtupalvust, õhtusöök. Need on, õhtusöök, oli selline omavahel koosolemise aeg, sest need mungad on ju kogu päeva jooksul niimoodi laiali kes, kes laudas, kes köögis, kes külalistega ja kokku saadi, saadaks ainult palvetamise ajaks, aga õhtusöök ongi selline aeg, siis kus nad kõik saavad kokku välja arvatud siis vähemalt, kellel tõesti mingid kohustused, kas nõudepesuvõi, mis iganes, mis ei võimalda nagu antud hetkel siis seal kohal olla peale õhtusööki. Aga see on selline aeg siis, kus nad on koos ja kes mängib klaari Keslow lehti, kes mainib kaarti isegi kaarte mängitakse? Bridži mängisime tavaliselt. Ja peale seda koosolemise aega siis ongi nii-öelda nagu igaühe oma aeg, et kuskil kella seitsmest kella üheksani on igalühel omaette olemise aeg, mida mina tavaliselt kasutasin õppimiseks. Sest ega seda see päev on ju tegelikult teatud mõttes niivõrd ära hakitud, seda aeg-ajalt suhteliselt väheks, eriti veel, kui, kui on viis kuus erinevat õppeainet, mida tuleb võtta kuidas keegi kasutas, mina kasutasin seda tavaliselt õppimiseks. Ja siis kella üheksani oli siis õppimise ajal. Ja kell üheksa saadi kirikus kokku, kus palvetate roosipärga. Peale roosi, pere palvetamist, noh see läheb kui tavaliselt, 15 20 minutit oli jälle selline vaba aeg mida mina kasutasin õppimiseks. Ja siis natukene enne südaööd toimus kirikus siis nii-öelda nagu viimane palus komplatooria ja see on ka selline 10 minutit, mitte rohkem. 10 15 minutit. Selleks ajaks on silmad juba piisavalt kinni küll, et võib minna küll peale seda natuke. Et hommikul taas vormis olla. Kas neli tundi uneaega väheks jääb? Ta tuleb natuke rohkem kui neli, ütleme peale matutiini, näiteks. Sa oled veel natuke magada, eks ta aeg-ajalt andis tunda küll ja aeg-ajalt. Eks iga munka aeg-ajalt patustas ka, nii et peale lõunasööki läks ja tegi väikese uinaku seal kloostris, kus ma olin seal oli uinaku tegemine peale loonud, tegelikult keelatud. Aga sai ka tegelikult uinutatud ennast küll aeg-ajalt ühe korra vahele ka. Tuldi kohe ütlema, et edaspidi planeerija moega targemini. Kuidas elutingimustega kloostris on, ega ei ole vist nii, et et on kuivkäimla ja süüa tehakse tule peale. Jah, võib-olla kuskil Lõuna-Ameerika džunglimetsades mingis asuvas kloostris võib nii olla, aga, aga Kanada on ikkagi heaoluriik ja seal on ka nemad ei ole selles mõttes ära, nii et et need mungad nagunii ju tegelikult on mõeldud niimoodi, et nad on omaette kongis, eks ole, või vähemalt selline ööbimise kohta on omaette, et nad ei olegi. Nagu koos ühes suures ruumis, kas see on nüüd siis kong või on seal mingid mööblit ka toas? Selline puu alus? Kus on väga õhukene madratsi peal ja noh, selline puu alus, kus saad magada, eks ta muidugi poodi mi rohkem välja, et päris voodid, aga nagu ei, olete sinna seina külge niimoodi nurka kuskil ehitatud. Neljajalgadel alla ei ole, aga selline kõrgem puualust. Ja siis on kirjutuslaud ja raamaturiiul ja selline rib narkoosis sadama tarvilikud riided panna. Ja oma. Oma WC täiesti olemusega moodus ja et ikka täitsa lux klastaja. Sa mainisid siin, et jäid vahele, kas kloostris on ka mingid karistusviisid välja töötatud? Kõik teavad kindlasti keskaegseid piinamisvorm näppe sahtli vahele. Aga hernestel põlvitada või me ei ole. Ja ja nõelu ka näppude alla jada päris, aga. On sellised asjad, et näiteks söögi ajal istub eraldi täitsa üksinda. Et see on nagu karistus, et sa oled kommuunist nagu välja lõigatud ja see on, eks ta tegelikult on ju niimoodi mõeldud, et et noh, kui üks muukkadest võiks kommuuni liikmetest saab millegagi hakkama, mis käib olemasolevate reeglite vastu kloostris, siis ta lõigatakse kommuunist välja selleks, et teda ravida, siis teda kommuuni tagasi tuua sinna munkade keskele. Aga mind noomiti lihtsalt mina näiteks ei teagi, oleks eraldi mina küll ei mäleta, eks ikka tulevad sinna, nad teavad, mida nad tahavad ja püüavad ikkagi noh, siiski seda, nad ei tule vastu oma tahtmist sinna kloostrisse. Ah, kui nõmedad reegleid peab täitma neid, et nad teavad täpselt, milleks nad tulevad ja nad püüavad seda teha. Kui munk jääb haigeks, siis vist üksnes palvetamisega ei piirdunud ta, kas teil oli seal oma arst ka? No päris sellist oma arsti nagu seal roostes küll ei olnud, eks selliseid kodukootud ravimid on hästi palju, eks ole. Aga kui oligi tõsisem haigus ikka, tuli haiglasse viia. Aga kui haige, siis tuli kaks klaasi veinipäeva jooksul. Nii et me kõik olime haiged seal naljavend. Lõpetuseks veel selline küsimus, et sama eelsetel käisid külalised ega vist tänapäeva klooster ei olegi nii väga maailmast eraldatud, et on internet ja arvutid ja lehed käivad ja. Ajale käib internet, on olemas, arvuti, on olemas telefoniühendus, et täiesti ega klooster on ju tegelikult üks osa maailmast, et et see on täiesti väär arusaamine, et et on kuskilt maailmast ära lõigatud, sinna lähevad tõesti viimsed patused, eks ole, nagu sealt viimseid, reliikviaid, eks ole, miks sind siia panid pattude pärast? Ta on üks osa ühiskonnast ja ja ta on täiesti oluline element tänapäeva ühiskonnas, täpselt nagu ta on olnud aastasadu aastatuhandeid tagasi anda ka praegu ja klooster ei kao kuskile. Need inimesed, kes seal on, nemad on seal selleks, et, et oma tahe kokku jumala tahtega. See on nagu, nagu sai öeldud, et üks võimalus oleks ja see võimalus ei kao mitte kuskile. Aitäh sulle, et sa aitasid selle lühikese ajaga seda tuhandete aastate kogemust meile pisut tuttavamaks teha ja, ja meie tänast saadet jääb lõpetama ka sinu valitud lugu. Jah, see on Kennedy lugu millele ta kirjutas, viisid tegelikult on see üks palve ja see palve on kirjutatud Risti Johannese poolt. Ja see palve räägibki sellest, kuidas viia enda tahe kokku jumala tahtega. Nii et lõpuks inimene, kes otsib jumalat, sulab jumala kaheks. Luterlik tund lõpetab tänaseks stuudios olid saate Aus ja Meelis Holsting ning meie saatekülaliseks oli täna Ain Leetma. Luterlik tund ootate kõikide arvamusi ja ettepanekuid meie saadete kohta luterliku tunni toimetuses aadressil kiriku plats kolm, Tallinn või telefonil kuus kolm üks oli kolm, üks üks kuus 314 311. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.