Tere hommikust. Eile jäi jutt katki, küsimuse juures, kas paradiisis oli surma või ei olnud? Küllap oli, sest seal oli lisaks metsloomadele ka koduloomi. Järelikult sõid inimesed loomaliha. Veel kõnekam on, et surma käest pääsemiseks oli teine puu elupuuaia keskel. Ja alles selle vili antuks surematuse. Nagunii jääb mõistatuseks piks Aadam ja Eeva ei olnud tolle puuvilju maitsnud, kui see polnud neile keelatud. Igal juhul lugu lõpeb teatega, et Jehoova jumal ütles. Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et oma Tei sirutakse ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti saatis Jehoova jumal ta eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest oli võetud ja kaja saadama välja ja pani hommiku pool eedeni rohuaeda keerubil ja tule leegina sähviva mõõga. Et need valvaksid elupuu teed. Ilmselt teadis Eeva väga hästi, mis on, surm, oli näinud loomade lõppemist. Aga himu oli kangem ja pani riskima. Ja kui me hoolega jälgime piibliteksti, siis selgub sealt, et keelt, tolle puuviljast mitte süüa ant jagada omale. Aga MeT vale. Ilmselt Aadam ise keelas Eevalt igal juhul imede ime Eevale juhtunut, mittemidagi. Madu oli rääkinud õigust, see oli tühipaljas hirmutamine, puu ei olnudki mürgine. Aadamale ei olnud nüüd enam mingit raskust võtta puuvili eeva käest vastu, sest ta küljeluu oli elav tunnistus sellest, et ei nad sure ühtegi vilja maitsmise tagajärjele. Madu oli rääkinud õigust ka selles, et nad saavad jumala sarnaseks ning hakkavad eristama head ja kurja. Seni oli kõik olnud hea sealpool head ja kurja. Asi ei ole õunas ega isegi mitte sõna kuulmatuses vaid soovis saada jumala sarnaseks. Te saate kui jumal. Surmapattudest esimene on suurelisus kreeka Ööbris ladina Superbia millest kasvavad välja teised patud. Tegelik pattulangemine ei toimunud keelatud vilja hammustamise hetkel vaid õigupoolest juba sellele eelnenud soovis saada, kui Hiiumaal. Me jaotame, asjad vastanditeks. Must ja valge, hea ja halb, vaene ja rikas. Selline dualism on igapäevaelus mugav nagu tollipulk, mille numbrid algavad mõlemast otsast. Häda on aga selles, et meie hinnangud saavad olla vaid inimesekesksed mis kehtivad pisike Gesel tervikust välja lõigatud lapil. Loodu saab asju sorteerida vaid enda kasu seisukohast. Ja meie jaoks külm ja kuum on mõnekümne kraadise vahega. Absoluutne null ja tähtede palavus jäävad väljapoole meie talumisvõimet. Kõik meie hinnangud kehtivad meie mätta alt vaadatuna. Mõisted üleval ja all kaotavad juba stratosfääris mõtte. Kipume oma väärtushinnanguid pidama pädevaks, millised on kahjulikud taimed. Umbrohi nisupõllud. Aga nii on see inimese seisukohalt kord oli ka rukis tülikas umbrohi ja kui kasvataks monokultuure, ei peaks tegema kalastavat umbrohutõrjet. Võiks keeta takjajuure või võilillemoosi. Palvetagem issand, ole armuline, ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.