Rooka kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmises tarvis oli teemaks kõrgelt tunnustatud tehnoloogiainvestori Altmanni vaade tarkvararevolutsioonile ja selle kardetavalt halvast mõjust inimeste sissetulekutele ja ebavõrdsuse süvenemisele. Muu heaga kaasa tuleva soovimatu kaubapõhjuseks. Üha nutikamaks muutuvad töid ja ameteid asendab tarkvara, mis omakorda annab väheste kätte midagi, mida. Ülejäänutel ei ole, see on võim kapitali üle, öeldaksed paha, käib kambakesi ja nii siis tuleb ka see oht, et vähesed tehisintellekti või millegi säärase omanikud võivad kas piiratud teadmistest või siis enese. Sellest soovist lasta tarkvaral valmistada midagi, mis on elule ohtlik nagu näiteks DNA-ga mängides loodav sünteetiline ehk kunstlik elu vorm, mis hakkab ajama oma asja, rikub ära, siis kõik varasema. Pole siis miks, lubas üks Florida pastor Christopher Penek tulevikus ilmale tuleva tehisintellekti usku keerata. Kuuldes uudist, milles Stephen Hawking hoiatas tehisintellekti kui võimaliku inimsugu hukutava ohu eest teatas kirikumees, et kuigi ta peab kuulsat füüsikud üheks meie ajastus säravamaks, mõtlejaks Pole hooking tema arvates arvestanud ühe olulise asjaga. Pastor nõustub, et kui tehisintellekt muutub inimesest nutikamaks, ei peata seda enam. Ükski asi läbi arengutsüklite veelgi nutikamaks kujunemast sest inimene, kes jääb arengust taha, ei saa seda pidurdada. Pastor peab võimalikuks, et kui tänada vaatab sipelgas imestunult inimest, siis tõenäoliselt vaatab inimene peagi sama sipelgapositsioonilt tehisintellekti. Tseemile hoogingaga. Ära unustanud on jumala positsioon, sest tema vaatevinklist on ka inimene tehisintellekt kuna on ju tema loodud, selles mõttes kuulub ka inimese poolt loodud tehisintellekt loojakarja ning mis on eriti tore, siis tänu kõrgemale vaimsusele on inimesest ka moraalsem. Ja seda võit, teda on siis lihtne allutada. Kuulama jumala sõna, lootkem, et pastorile on õigus või aitab see mõte vähemalt mõnesid inimesi lohutada, sest Kuulsa Oxfordi ülikooli teadlased panid omalt poolt kokku kurjakuulutava raporti tosinast inimkonnale lõpu ähvardavad ohust. Neist piison, jooksvad ohud nagu kliimamuutus, mis võib muutuda ekstreemseks. Samuti on jätkuvalt reaalne tuumasõja oht, nagu ka mõne Ohtliku haiguse ülikiire levik sarnasele stsenaariumile osutanud hiljutised sea- ja linnugripi ärevaks tegevad juhtumid. Ning kuna kõigutame rohkem kui eales looduslikku tasakaalu vate Orlased reaalseks ka ökokatastroofi, mille tulemusel saab näiteks inimestel Toit otsa maavälisteks riskideks hinnatakse kosmilises avaruses Maaga kokkupõrke tõenäosuse realiseerumist ootavat asteroidi või maakooresügavusest vallanduvad supervulkaani mille võimalikkust kinnitab näiteks kas või USA-s ühetaoliselt teatrisse kujunenud elustani rahvuspark. Tärkavate riskideks, soni hoogingu elan maski Bill Gatesi kui veel mitme suurte tegude ja vägevate mõtete omanike hoiatused bioloogilist elu valutama hakkamist sünteetilisest elust. Agakamber relvaks muudetud. Nanotehnoloogiast võim selle viljadest, mida me ei näe ega kontrolli, kuna sellest saab siis tappev udu või kõik enda alla mattev löga. Kõige valjemalt on aga viimasel ajal räägitud kahju külvama asuvast tehisintellektist, mil ohtusid aga ei hakka nüüd enam üle kordama, nagu ka mitte lootust, et. Telect muutub jumala kartlikuks. Küll aga väärib mõtlemist Oxfordi teadlaste tähelepanek. Veel ühes tsiviliseerub. Tsooni ähvardavat ohust, milleks on argisena kõlavalt halb juhtimine. Probleem on poliitilistes otsustes, mida kas ei tehta lahendamaks mõnda lahendatavad probleemi. Sammud, mida tehakse selle tulemusega, et keegi ei näe ette halbu tagajärgi. Kirjanud, aga ülaltoodud tsivilisatsiooni hukkumise võimalused ei eruta? Oxfordi teadlastel on varuks veel üks risk nimega ohud, mille olemasolust me ei tea. Näete, polegi nii sünge, sest vähemalt pessimistid peaksid siit leidma midagi rõõmustavat.