Juba aegade hämarusest on inimkond ikka jälle pööranud oma pilku taevalaotuse poole lootuses ehk leida sealt vastuseid nii mõnelegi igavikuliste küsimustele. Et kust me tuleme, kuhu läheme ning otsides samas mingeidki ilminguid maavälisest, elust ja teistest tsivilisatsioonidest. Küllap nõustuvad paljud sellega, et eriti inspireeriv võib-olla öine tähistaevas pakkudes oma mõõtmatu ja sügava iluga meile ainest nii paljudekski fantaasialendudeks. Kosmose ja maavälise elu jumalast temaatikast ei ole jäänud puutumata loomulikult ka filmikunst kust võime leida aukartust äratava hulga seda valdkonda käsitlevaid linateoseid. Need muutuvad oma tehnilise teostuse poolest iga aastaga üha täiuslikumaks. Meistriklassi selles osas kuulub kahtlemata Steven Spielbergi 2009. aastal valminud avatar. Meie tänases saates toomegi teieni väikese valiku kosmoseavarusi käsitlevatest, filmidest ja stuudios on taas Triin Ella. 1977. aastal esilinastus Steven Spielbergi film klõbusan kaanters, olles Sõerd kainud ehk kolmanda astme lähikontakt mis toob kino vaatajateni sümpaatse ja haarava fantaasiamaa elanikud. Kohtumisest kosmosetulnukatega Spielbergi enda kirjutatud stsenaariumi põhinev linateos, mille peategelased jätavad selja taha sassis suhetega tänapäeva maailma ja lähevad kohtuma tähistaevaga kandideeris kokku üheksale Oscari auhinnale ja kuulub nüüdseks fantastikafilmide klassika kullafondi. Film lükkab ümber traditsioonilise perekonna ja ühiskonna autoriteedi. Tõdes valitsust ja relvajõude reetlike rumalatena tulnukaid, samas aga heatahtlike ja androgüünset olenditena. Muide, väikeseid tulnukaid kehastasid filmis kaheksa kuni 12. Kümneaastased tüdrukud Colo lavastaja leidis, et nende liikumine erinevalt nende vanustest poistest on äärmiselt graatsiline muusika filmile kirjutas Ameerika helilooja John William. Spielberg ise ei jäänud oma filmi esialgse variandiga rahule ning tegi sellest kolm aastat hiljem uue autoriversiooni lisades mõningaid uusi stseene, sealhulgas ka uue finaali. See suurepärane ulmemüsteerium, milles iga inimese elu mõtte otsing, jõuab pingelist haripunkti. Esimesest kontaktist. Maavälise eluga ühendab endas teemad, mis korduvad läbi režissöör Steven Spielbergi kõigi tööde on kirjutanud filmikriitik Angelesi Errigo. Siirdume aga hetkeks ajas veidi tagasi ja nimelt 30.-sse Ruubrisse 1938. See oli päev, mil üks Ameerika raadiojaam kandis üle Orson Wellsi ja John Hoffmanni raadiolavastust Herbert George Wellsi romaani maailmade sõda ainetel. Kuuldemäng oli plaanitud halloweeni tembuna ning kui pandud tavauudiste vormis. Ent teise maailmasõjaeelses pingelises atmosfääris oli Ameerika raadiokuulaja koheselt valmis uskuma fakti, et Ongi vallutanud marslased mille tulemusena puhkes tohutu massihüsteeriahoos seal Veldi, kes sai selle kuuldemänguga kurikuulsaks, sunniti järgmisel päeval esinema avaliku vabandusega. 1953. aastal jõudis kinodesse ka Maailmade sõjafilmiversioon ja meile kõlab selle filmimuusika heliloojaks liis Stephens. Aastal 2005 tõi ka Steven Spielberg kinoekraanidele enda versiooni sellest kurikuulsast romaanist don kruiisiga peaosas. Ning lohutuseks neile, kes pole romaani lugenud või filme näinud, olgu öeldud, et ei Wellsi teoses ega ka selle filmi versioonides ei suuda tulnukad inimkonda hävida teda kuna neile endile saavad saatuslikuks. Üks meie kohalikud bakterid Kui 1977. aastal tuli kinoekraanidele tollal alles noored režissööri George Lucase ulmefilm Star Wars ehk tähtede sõda ületas selle kassamenu kõik ootused, tuues sisse ligi 460 miljonit dollarit ning pälvides ühtlasi ka seitse Oscari auhinda. Kuna tegu oli praktiliselt tundmatute peaosatäitjat ega ulmefilmiga, olid stuudiobossid linateose läbikukkumises nii veendunud osutasid Lukasele kerge südamega ja peaaegu ilma rahata Tähtede sõjatoodete müügi õigused. Sellel hetkel ei osanud muidugi mitte keegi aimata, et filmile tehakse kaks järge ja kolm eellugu ning lisatakse multifilmid, arvutimängud, mänguasjad, Soutrakid, raamatud, tohutud video- ja DVD-läbimüügi arvud, maiustused, riided, voodilinad ja isegi toiduained. Filmi muusika autoriks on taas John Williams, kes on tunnistanud, et kui ta kirjutas esimest korda muusikat tähesõdadele, siis lähtus ta sellest, kui filmist lastele. Ma mõtlesin, et see silm on midagi sellist, mida lapsed lähevad laupäeva pärastlõunal kinno vaatama ning selle muusika peaks endas kandma teatud multifilmilik karakterit, on öelnud John William. Pärast teda kasvatanud tädi ja onu surma saab loor luks kaevolker endale kaaslaseks vana jedi rüütli Wen Ovi valge loobi kaks botit enesekeskse kosmoselaeva piloodi hall soolo ja tollega Päevase Vukis sõbra Chewbacca. Koos peavad nad päästma printsess liia halastamatu tars vaderi käest ning hävitama impeeriumi looda surmatähe mille võimuses oleks hävitada kogu galaktika. Selline on filmi lühike kokkuvõte. Kas kasutas filmis erakordselt detailseid mudeleid, kavalat operaatori tööd ja hästi valitud võttepaiku kinkides Tähtede sõja loomisega maailmale palju enamat kui lihtsalt filmi? Ta ei maailma uue filmi stiili unustamatu avakosmoseooperi mida on tihti imiteeritud, kuid mitte kunagi. Ületatud 1980. aastal seal valmis tähesõdade saaga teine film. Viiempae tšiks päkk ehk impeerium annab vastulöögi. Millest kõlab meile John Williamsi loodud impeeriumi marss. Tähesõdade triloogia lõpetas 1983. aastal film Ruthi Jeday ehk Jedi tagasitulek milles kurjuse impeerium ehitab järjekordset surmatähte, mille meie kangelased taas peavad hävitama. Selles filmis tuuakse sisse ka uus rass, kelleks on. Mängukarulaadsed olevused yybokid. 1999. aastal jõudis kinodesse tähesõdade triloogia film proloog pealkirjaga dessant menes ehk nähtamatu oht millest meile kõlab muusikaline teema taas John Williamsi sulest. Sellele järgnesid 2002. aastal chakasta klouns ehk kloonide rünnak ja 2005. aastal revenso tassi. Eks seti kättemaks ning kõigi nende kolme filmi sündmustik toimub ajaliselt enne esimest triloogiat. John Williams on oma kõigi kuue tähesõdade filmimuusika põhjal kokku pannud ka kahetunnilise kontserdiorkestrile ja koorile pealkirjaga staar voorus. Muusikal. 1978. aastal tuli kinoekraanidele Richard tonneri film Superman millele lõi muusika taas John Williams. Filmi Superman peakangelast hävinenud planeedilt krüpton pärit üliinimlike võimetega meest mängis noor ja sportlik filminäitleja Christopher riiv, kellele see roll jäigi tema karjääri ilmselt kõige tuntumaks osa täitmiseks. 1995. aasta juunis kukkus tollal 42 aastane Christopher riiv oma kodulinna šarlots Willie ratsashowl hobuse seljast mille tagajärjel jäi altpoolt kaela halvatuks. Ta tegi suuri pingutusi, et oma haigusest paraneda ning mängis isegi veel mõnes filmis sealhulgas tuhandeid 998. aastal ka Alfred Hitchcocki thrilleri tagaaken järgi valminud televersioonis kehastades ratastoolis arhitekti, kes usub, et ta pealt näinud vastasmaja korteris toime pandud mõrva. Kuid vaatamata mõningatele paranemismärkidele jäi 2004. aasta 10. oktoobrini näitleja elus viimaseks. Ebausklikud said taas kinnitust sellele, et Christopher riivi raske vigastus ja sellele järgnenud surm. 10 aastat hiljem on järjekordne õnnetus sarjast Supermani needus. Nii näiteks sooritas 1950.-te aastate TVs Superman Joos juriiv 1959. aastal enesetapu, mille asjaolud on kuni tänapäevani jäänud selgusetuks. Nõndanimetatud Supermani needus olla saanud alguse aga juba 1938. aastal kui selle kangelase loojad seitsmeteistaastased Cherrys hiigeljõussaster müüsid oma autoriõigused kõigest 165 dollari eest. Supermani tegelaskuju hävitas ka 1900 neljakümnendatel aastatel teda kehastanud köök, hävini ja superpuid mänginud John Heinz Newton'i ja Chieravat Christopheri karjääri. Meile kõlab helilooja Aleksander karidži loodud muusikaline teema ülimenukas telesarjast Star Trek. Star Trek on välja mõeldud ulme maailm millel põhinevad Kuustele sarja 11 mängufilmi ning suur hulk raamatuid ja arvutimänge. Star Treki maailma esitles 1966. aastal eetrisse läinud samanimeline telesari, millele pani aluse Rodemmeri. Star Treki maailma põhjalik kirjeldus sisaldub Rodenberi kirjutatud raamatus, mida kutsutakse treki piibliks. Vastavalt Rottenberi visioonile võivad kõik kirjutada antud teemal kas stsenaariumeid või käsikirju, arvestades, et lähtutakse tema poolt paika pandud ajaliinist ning üldkontseptsioonist. Selles on kirjas põhijooned, millest tuleb lähtuda staar trikki ainelist teost luues. Ning kuigi nimes kasutatakse sõna piibel, on siiski tegemist täieneva teosega, kuhu lisatakse uusi tegelasi ja tähelaevu ning täiendatakse ajaliini tuntumate tegelaste, nagu näiteks kaptenite Jews köök või lükk, Pikaar ning rasside, nagu Klingoni puhul on ajaliin juba suhteliselt täis. Neid on raske uutesse teostesse sisse kirjutada. Tänu sellisele lähenemisele on loodud pea täielik universum, kus seal oma seadustik, keeled, tehnoloogia, kombed ja olendid mõistusega ja mõistuseta. Olgu lisatud, et Star Treki huvilisi kutsutakse Trekkeriteks või Trekideks. Sarja tootjafirma korraldab igal aastal üritust nimega Trecon kus esinevad sarja loojad ning näitlejad, kes on telesarjades ja linateostes osalenud. 1979. aastal jõudis kinoekraanidele ka samanimeline film Star Trek Motion Picture millele kirjutas muusika Jerry knows. 1978. aastal alustas teleekraanidel oma võidukäiku ulmesari pättust staar, galaktika ehk lahingulaev Galactica mis lahkab eksistentsiaalseid probleeme kosmoses ning mida on filmitud ja tõeliseks kultushitiks tehtud lausa kaks korda aastatel 1978 kuni 1980 ning 2004 kuni 2009. Seda reklaamitiga kui Star Treki sarnast hea ja kurjavõitlusele keskenduvat fantaasialugu. Sarja peaosas on vana suur kosmoselaev, mis seal muudetud osaliselt muuseumiks, kuna viimasest sõjast organitega inimkätega loodud robotitega on möödas paarkümmend aastat. Ent olukord muutub ootamatult, kui hävitatuks peetud külonid teevad äkkrünnaku, mille käigus nad sisuliselt hävitavad inimkonna. Alles jäävad vaid need kümned tuhanded rünnaku hetkel liikusid kosmoses. Nende hulgas on ka lahingulaeva meeskond eesotsas komandör William tänaga, kelle õlule jääb juba kaotatud sõjas mingitki vastupanu osutada ning koos president Roslini ka inimkonna riismeid päästa. Üsna lootusetu sõja taustal areneb ka palju väiksemaid liine. Liial komandör Adamal keerulised suhted oma pojaga. Haridusministrist üleöökolooniate presidendiks tõusnud Loora Roslin põeb aga vähki ning peab samas alles jäänud inimhulkadesse optimismi. 1994. aastal valmis Roland emmerissil ulmefilm Star Keit ehk tähevärav, mille peaosades astusid üles rassal Jens Peder. Tähevärava all peetakse silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades tekitada tehislik ussiauk ning liikuda siis ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad ennerisse Devlin jätkasid filmiga iseseisvuspäev. Küll aga kasvas filmist välja aastatel 1997 kuni 2007 samanimeline teleseriaal, millest omakorda said alguse veel kaks telesarja. Ja muusikaseriaalidele kirjutas David Arnold. 1970. aastal plahvatas ameeriklaste kuule teel olnud kosmoselaeva Apollo 13 hapnikupaak ning astronaudid lõuel jaks või Kärt ja Freed heis pidid kapsliga maale tagasi pöörduma. Ainuke hädalisi selles, et nad olid maast üle 300000 kilomeetri kaugusel ning nii pikaks reisiks polnud kuumoodul ette nähtud. Et tagasi maale pääseda, pidi Apollo 13 tegema tiiru ümber kuu. Pealegi napis elektrit, mistõttu tuli välja lülitada kõik peale elutagamissüsteemide ja raadioside. Selle tulemusena kosmoselaev sõna otseses mõttes külmus seest poolt ning elektri puudumisel tuli laev üle viia automaatikalt käsijuhtimisele. Astronaut Jim lõuel kirjutas hiljem lennusündmuste põhjal raamatu Apollo 13 mille järgi tehti 1995. aastal ka samanimeline film, kus Lowelli rollis oli Tom Hanks. Ka lõuel ise ilmub korraks ekraanile mängides päästelaeva Aivo Chima kaptenit. Filmi üks meeldejäävamaid tsitaate all. Houston we have problem. Seda, et kosmoseavarused võivad endas kätkeda ka tundmatuid ja ootamatuid ohte sai selgeks 1979. aastal Ridley Scotti klassikalises ulme õudusfilmis Eelijan ehk tulnukas mis sai endale hiljem ka mitu järge. Nostra omo on hiiglaslik süvakosmose puksiir imeväikese meeskonnaga, mis leiab mahajäetud tulnukalaeva ja selles asuvad veidrad munad, mis kätkevad endas jubedat saladust. Linateos, mis võitis ka Oscari auhinna visuaalsete eriefektide kategoorias tekitab vaatajas tõelisi hirmuvärinaid ning sellele aitab kaasa Thierry kosmissi. Suurepärane muusik. Algselt pidi filmis Sigoloni võivari kehastatud Ellen hüpli olema filmi lõpus alasti rõhutades sellega inimese nõrkust täiusliku kosmosekoletise ees, kuid filmistuudio keelas selle ära, kartes sellega saada filmile vanusepiirangut. 1996. aastal jõudis kinoekraanidele Roland emmerissi film Independence Day ehk iseseisvuspäev. Planeet maakaitsesüsteemid tõrguvad, tabades kõiksuguhäireid üle terve atmosfääri. Üsna pea ilmuvad radaritele maavälised objektid, mida algul peetakse meteooride, eks, kuid peagi selgub, et tegu on tulnukate kosmoselaevadega. Saabunud siia kõige halvemate kavatsustega, seades ohtu inimkonna püsimajäämise. Neljandal juunil Ameerika iseseisvuspäeval algabki võitlus maa olemasolu eest. Filmi muusika pärineb David Arnoldi sulest. Seda, et mitte kõik tulnukad pole halbade kavatsustega, tõestab aga 1984. aastal valminud John Carpenteri film Starman ehk tähemees. Selles võtab maal hädamaandumise teinud sõbralik tulnukas endale noorelt leseks jäänud naise abikaasa kuju paludes naiselt abi enda sõidutamiseks võistkond senist Arizonasesse, kust ta saaks uuesti tagasi pöörduda omade juurde. Kuna tähemehe inglise keele sõnavara piirdub agavaid kosmoselaevas olnud kõnesalvestustel kuulduga peab naine hakkama tema juhiks meie maises poliitika ja armastuse maailmas. Tiimile kirjutas muusika Jack Nietzsche. Üheks südamlikumaks tulnuka filmiks läbi aegade võib pidada ilmselt küll aga Steven Spielbergi 1982. aastal valminud linateost c nii extra other vestrial ehk idee sõber kaugelt. See on kogupere ulmeseiklus, milles väike üksildane poiss LJ saab sõbraks oma kaaslaste poolt maha jäetud avakosmoseolevusega. Kuid loomulikult ei saa nende salajane sõprus kaua kesta. Ning varsti ähvardavat poissi ja tema tulnukat valitsuse mehed, kes tahavad intergalaktilise reisimehega katseid teha. Filmitulnuka armastusväärne suuresilmne välimus sai väidetavalt inspiratsiooni sellest, kui filmimeeskond sulatas kokku fotod Albert Einsteini silmadest ja lambast ning beebi näost. Filmikriitik Jewel peri on kirjutanud, et ID toimib kui helge seiklusfilm mis meeldib meis kõigis peituva lapsele kandes endas piisavalt palju senti mentaalseid hetki, et ka kõige karmim vaataja muutub enne lõputiitreid pehmeks. 20 aastat pärast filmi esilinastust andis Spielberg välja spetsiaalse tähtpäeva versiooni milles iiti näoilmeid on arvutiga töödeldud moel, mis polnud 1982. aastal veel kättesaadav. Märkimisväärne muutus oli valitsuse agentide, relvade, digitaalne asendusraadiosaatjatega. Meie tänast saadet kosmoseavaruste muusikalistel teemadel jääb lõpetama John Williamsi loodud lendamise teema sellest filmist mis tõi heliloojale ka Oscari auhinna. Selline muusika annab meie mõttelendudele tiivad ja tõstab meid kõrgustesse, nagu seda teevad filmis selle muusika ka saatel ka väike LJ koos oma Tullukas sõbraga, kui nad põgenevad neid taga ajavate valitsuse meeste käest. See on filmis see hetk, mil teoks saavad kõige ebareaalsemad unistused. Sarja nostalgiasaadete koostaja on Jaak Jõekallas ja stuudios olid Triin Ella, Jaak Jõekallas ja helioperaator Vivika Ludvig nostalgia.