Mees ja naine, need on tänase saate teemad. Mees ja naine, kes on loodud jumala poolt õnnelikuna koos käima. Aga kuidas mõnigi kord elurajad kujunevad? Kuidas on sellele kooslusele vaadata ehk võib-olla ka kõrvalseisjana? On need rajad õnnelikud? Koomilised või traagilisatki? Tänases stuudios on preester Rein. Inimsuse kaks poolt ei ole olemas inimest, kes ei kuuluks kas ühele või teisele poole. Kahtlemata on olemas ka kutsumusi, kus soolisus jääb tahaplaanile. Kuid ükski inimene pole saadud isa ja emata. Normaalsetes tingimustes kasvab igaüks perekonnas oma vanemate juures. Igaüks seisab või on kord seisnud oma kutsumuse valiku ees. Ja kuna suurem osa inimeste kutsumiseks on abielu, vaatleksin täna just selle kutsumuse probleeme omast vaatenurgast. Vaimuliku nõuandja pilguga. Ta segab kaarte, justkui mõtisklex. Ta laob need lauale ilmaid kahtleks. Ta ei mängi kaarte, et võita raha või äratada austust. Ta paneb ikka selleks, et ära arvata, milles seisneb võimaluse püha geomeetria mõistatus. Et märgata seaduspärasust teie näolisuse varjatud stiihjes. Ja numbrid hakkavad tantsima. Ma tean, et potivad mõõk sõduri käes. Ma tean, et risti on sõjariist. Ma tean, et ruutu on teemant väärtus omaette. Kuid see pole mu südame kuju. Ta teeb panuse ruutu soldat teile ja paneb lauale poti emanda. Ta varjab kuningat oma käes, kuni mälestus sellest tuhmub. Ma tean, et poti on mõõk, sõduri käes. Ma tean, et risti on sõjariist. Ma tean, et ruutu on teemant ja väärtus omaette. Kuid see pole mu südame kuju. Ja kui ma ütlesin sulle, et armastan sind, siis ehk mõtlesid, siin on midagi valesti. Ma pole mees, kellel on liiga palju nägusid, vaid mask, mida ma kannan, on alati üks. Need, kes räägivad, ei tea midagi. Ja nad saavad oma palga. Need, kes muudavad needuseks oma õnne liiga paljus. Ja need, kelle aukartus on kadunud. Ma tean, et potivad mõõk sõduri käes. Ma tean, et risti on sõjariist. Ma tean, et ruutu on teemant ja väärtus omaette. Kuid see ei ole mu südame kuju. Kuidas leida seda õiget elukaaslast inimest, kes suudaks samastuda maskiga, mida ta hoiab näol armastatud inimese jaoks. Samas seda suuremeelse armastava inimese maskiga. Et selle Allen varjab ebakindlusi, omakasupüüd vajuksid unustusse ka tema enese jaoks. Ilmselt mõtles seda casting, kes esitas kuuldud laulu ja selle lauludele on üles ehitatud minu tänane mõtisklus. Ka tema jaoks on oluline inimese jaoks, kes on oma elus näinud palju erinevaid võimalusi olles kuulus ja rikas. Ja ikka on ta tulnud tagasi inimsuseprobleemide juurde. Kuidas leida inimest, kellega koos elatud päevad jääksid ikka lühikeseks saada lähedaseks inimesega, kellega kooselust saaks looming? Kes oleks nagu kõrge mägi, mille tipp varjab end pilvedes. Saatus laseb numbritel tantsida. Ja statistika näitab meile, et tõeliselt õnnelik abielu on palju haruldasem kui õnnetu. Meist endist sõltub Vaidzee. Kui palju on meil kannatust, kuivõrd olema tähelepanelikud märkama teise inimese võimeid ja iseloomujooni juba noores eas. Enamasti on aga nooruses abielusadamasse jõudmine pigem seiklus. Unistused ja kired ei anna mõistusele aega. Sageli ei mõista noored inimesed, et nad abielluvad mitte teise inimesega vaid omaenda unistusega. Ei lähe mööda palju aega, kui vast abiellunud hakkavad aru saama et ilusa keha ja kena näo taga on iseloom hoopis teistsugune maailma nägemine kui omasooliste puhul. Sõna laps on saksa keeles kesksoost. Tas kind. See, et inimest käsitletakse kui kesksoost olevust, on kummaline kuid selles on oma tõetera. Sooline enesemääratlusmees või naine olemine ei sõltu ainult ihulistest iseärasustest vaid tähendab eelkõige psüühilisi erinevusi. Kahjuks tehakse tänapäeval harva vahet seksuaalsuse ja Fenitaalsuse vahel. Soolisuse ja sugulisuse vahel. Visuaalselt agressiivne ja seksile üles ehitatud kommertsreklaam teeb meid juba lapseeas tuttavaks sugulisuse kõigi tehniliste üksikasjadega. Kuid nii saab ihu tunduvalt varem valmis kui vaim. Oskar Lutsu raamatus Tootsi pulm on tore seik, kuidas raja Teele enne pulmi äkki musitama hakkab. Tootsaga, oskamata mehena käituda, arvab, et nüüd on midagi täiesti valesti ning vastab omapoolse tujutsemisega. Niisugune poisikese lik, vihane enesehaletsuse mine tunnistab. Betoots pole veel õppinud, mida tähendab mehelikkus. Ta ei anna endale veel aru, et tema on see, kes peab olukorra lahendama suruma oma naise vastu rinda ja väljendama kogu oma olekuga, et tema peale saab loota. Onunaise kõige ürgsemaks omaduseks esitada oma nõrkusega mehele väljakutse meest mehelikkusele provotseerida. Kuni abi ellumiseni on mees tavaliselt kogenud eelkõige ühte naist oma ema, kes annab andeks kõige suuremad sigadused. Kui abielunaine, lepi tema rolliga ja kohtleb oma meest pojana. Ei pea ta imestama, kui mees ühel päeval oma uue naisega koju elama tuleb. Tegelikult ei tee mees ju midagi muud, kui näitab emale oma tulemust. Naiselikkus ei tähenda aga tujukust iseeneses vaid see on lihtsalt leppimatus olukorraga, kus mees osutub nõrgemaks olevuseks. Maantee kasvõi oma silmade ette. Pilt, kus suur, turske ja karvane mehemürakas lülitab end peita naise kitsukese selja taha jätab raskes olukorras otsustamise naisele. Naise tüdrukus pole tihti midagi muud kui intuitiivne test milles ta küsib oma mehelt järele jätmatult. Kes sa oled? Kas sinu peale saab ikka raskes olukorras loota? Paradoks selles, et mees peab olema teatud määral isalik, kannatlike kindel, samas mitte arutult andestav. Sest mehelikkus ei seisne toores jõus, vaid just enese tagasihoidmise võimes füüsilise jõu tasakaalustamiseks, vaimujõuga. Et vihane poisikese lik protest asenduks õrna kindlusega loomingulise hoolivusega, oma partneri, perekonna ja kahtlemata ja iseenda hüvanguks. Kuulsin kord üht abielulahutuse lugu, mis alanud nii meistunud heatujuliselt koju ja öelnud naisele. Teadmis. Täna õhtul lähme restorani, lähme olümpiasse, seal avati hiljuti uus restoran. Hästi, ütles naine. Aga ma tean, et viirus on ka üks hea restoran. Väga hea, ütles mees. Kui sulle seal rohkem meeldib, siis lähme Virusse. Nainega kostis seepeale nuia. Aga sina oled mees ja sina tahtsid, mindi olümpiasse viia. Mees omakorda, kallis, ma tahan ju sinule meelehead teha ja kui sina tahad ilusse, siis lähme sinna. Naine aga jätkas oma jonni. Kas sa oled mees või ei ole, piisab mul ainult suu lahti teha ja juba sa jooksevadki. Ma ei öelnud sulle, etaan Virusse minna. Niisugust meest ma ei saa austada, kes ei suuda otsustada? Võib uskuda, et edasises vaidluses ei tulnud kummalgi oma seisukoha kaitsmiseks argumentidest puudus. Mis puudus oli? See oli vähemalt ühepoolne, hea tahe süveneda, oma partneri probleemi usaldada või olla usaldusväärne. Eriti kurb on kogu asja juures see et mõlemad tahtsid ju teineteisele head. Ta naeratus on magus nagu suvine soe tuuleõhk. Ta annab mulle tiivad lennata linnuna selges juuni taevas. Kuid äkki justkui mõtleks ta, et olen tema numbri ära arvanud. Panete oma talvise silmavaatega mind maha prantsutama? See on minu beibi. Ta oskab mulle näidata ühe päeva jooksul kõiki nelja aastaaega. Kui jõe möödub ilma vahejuhtumiteta, kestab meie suvine soe armastus ühes kõige selle sarmiga. Kuid nagu puhastverd hobune, suudab ta tõusta seisma kuuebennis elemendile. Ja ma leian end oma valitsejanna jääkülmast embusest. See on minu beibi. Ta oskab mulle näidata ühe päeva jooksul kõiki nelja aastaaega kus peaksin ma teadma, kuidas oskaksin ma öelda, kumma jalaga ta voodist tõuseb. Päev algab. Ta võib olla kena, ta võib olla julm. Ta võib panna mind ära arvama nagu toladele mängus. Ta võib muuta oma meelt nagu vahetaks pesu. Raske on ette arvata, mis ta teeb järgmisel minutil. Temast paiskub kord sooja, kord külma, kui raju ilmast. Ta on kingitus taevast ja paharet põrgust. See on minu beibi. Ta oskab mulle näidata ühe päeva jooksul kõiki nelja aastaaega. Ilmateatest pole siin mingit kasu. Talv, kevad, suvi ikka olen modee leksituse poole. Minu beebi jaoks ei ole ilmaennustust. Ta oskab näidata ühe päeva jooksul kõiki nelja aastaaega. Kus peaksin ma teadma. Kuidas oskaksin ma öelda, kumma jalaga ta voodist tõuseb, kui päev algab? Ta võib olla armas. Ta võib olla julm. Ta võib panna mind ära arvama nagu tolad ele mängus. Kui päev on päikest täis, võtame kaasa vihmavarju. Juhuks, kui vihmapiisad hakkavad langema. Sa märkad, et olen ettevaatlik tüüp. Ma ei soovi olla haaratud äkilisus tuuleiilist. See on minu beibi. Ta oskab mulle näidata ühe päeva jooksul kõiki nelja aastaaega. Filosoofid ja psühholoogid on näinud palju vaeva, et leida iseloomujooned, mida võiks pidada spetsiifilised naiselikeks. Erinevatel ajastutel on peamiselt meeste hulgast pärit mõtlejad üritanud lahendada mehe ja naise erinevuse ministeeriumi suures osas küll oma kasusid silmas pidades. Reaktsioon ei lasknud end kaua oodata. Kes ei teaks ministrist naistest, kes võitlevad võrdõiguslikkuse eest meestega. Kuni masinate tulekuni olid mehed lihtsalt sellepärast esikohal et jahil käimine, põllu- ja ehitustöö kui ka sõjapidamine nõudis palju füüsilist jõudu. Naistele jäid siis koduselt kergemat tööd ja muidugi laste eest hoolitsemine. Sellele vaatamata on kõikidel aegadel olnud mõjukaid naisi paruniproua test kuni keisrinna teni välja. Ei saa öelda, et naised oleksid alati ja ainult diskrimineeritud olnud. Naised on tihti osanud olla oma mehele kui perekonnapeale kaelaks ja pööranud seda pead, nii nagu nemad on soovinud. Kuid tuleb öelda, et eelkõige on mees ja naine ikkagi inimesed. Nii ühe kui teise kohta saab öelda hea inimene või kuri inimene, tark või rumal, aus või alatu ja nii edasi. Naise meesõigusluse eest on mõtet rääkida ainult üksikutes punktides. Naisterahva suhtumine ümbritsevasse on mehega võrreldes palju suuremal määral intuitiivne. Jämedalt öeldes naise sümpaatia või antipaatia kellelegi suhtes põhineb suurel määral mõistlikul loogilist mõttekäiku ennetavale äratundmisel. Mehe vastav suhtumine mõistuslikul kogemusel. Paistlik äratundmine teeb kohe alguses ettevaatlikuks ja aitab vigu vältida. Mõistuslik juba toimunud pretsedent del põhinev otsustamine sunnib aga kogu aeg vigu parandama. Samas on mõistuslik tagantjärele analüüsitav. Paistval põhinev käitumine aga mitte. Ja naiselik vaist pole kahjuks ilmeksimatu. Inimkonnas, ajalugu ei saa päriselt eirata. Mehed on pidanud nii jahil kui sõjaväeteenistuses alati koos töötama. Naiste puhul pole see üldjuhul üldse võimalik, sest naised toovad lapsed ilmale ja nende hulgas on ka poeglapsed. Katoliku kloostrid praktikast on selgeks saanud, et nunnakloostrid ei tohi olla oma liikmete arvult liiga suured. Neis eranditult naistest koosnevate kollektiivides tekib võrreldes mungakloostritega palju rohkem probleeme. Kui maailma praktika kohaselt ei ületa nunnakloostri optimaalne elanike arv kahtkümmet siis mungaklooster või sõjaväeüksus võib-olla nii suur kui tahes. Mehed võivad konflikti korral omavahel kaklema minna kuid siis räägivad need asjad selgeks, elavad koos edasi. Paraku on naistevaheline antipaatia sageli fataalne ja lahendamatu. Muidugi saab mehe ja naise erinevatest omadustest rääkida ainult kontrastide keeles, mis konkreetset isikut analüüsides enam paika ei pea. Kuid suures plaanis on vahet siiski olemas. Kui masinate tõttu kaotas inimese füüsiline jõud oma määrava tähtsuse ja praktiliselt kõik tööd muutusid jõukohaseks ka naistele hakkas neil äkki tunduma, et mehed on neile kukkuma varasema eksistentsi jooksul koledasti üle kuud teinud. Tegelikult tähendas meeste ja naiste võrdsustamine lihtsalt seda, et naised tahtsid samuti meesteks hakata. Nii see pidigi juhtuma, sest turumajanduse maailm teeb kõik inimesed meesteks. Igasugune tujutsemine töökohas võib lõppeda vallandamisega. Ja kohtus on paistnud tunnetel põhinevat käitumist võimatu kaitsta sest emotsioonid ei jäta asitõendeid. Kas niisugune mehe ja naise rollikonflikt on hea või halb, selle üle pole mõtet arutada. Argumente leiab nii ühe kui teise seisukoha üles kiitmiseks. Ajalugu tagasi pöörata ei ole võimalik, saab minna ainult edasi. Aeg näitab kõige väärtust, kuivõrd korvab otstarbe sisalduv hea abinõuga kaasneva kurjuse. Kuid pole kahtlust, et kõige paremad otsused sünnivad just meeste ja naiste koostöös. Siis kui igaüks tunneb omaenda ja oma vastassoost kaastöölise nõrku ja tugevaid külgi. Vastasseisudest kaotavad aga mõlemad. Mu naine ei taha kuulata mu lauluga soovi saada mult teemantsõrmust. Ta ei taha sõita oma autoga. Kliimat ei peaks tema mind sõidutama. Talle ei meeldi, kuidas ma välja näen. Talle ei meeldi, kuidas ma süüa teen. Talle ei meeldi, kuidas ma mängin. Talle ei meeldi, mida ma ütlen. Oh, mis mängime küll mängime. Ta lihtsalt on liiga hea, minu jaoks. Meeldima naljad. Talle ei meeldi rohud, mida ma võtan. Talle ei meeldi mu sõbrad. Mu sõbrad ei meeldi talle üldsegi mitte. Talle ei meeldi riided, mida ma kannan. Talle ei meeldi minu pilk. Talle ei meeldi lood, mida ma jutustan. Talle ei meeldi, mis Lõhmul juures on. Oh, mis mängime küll. Mängime. Ta lihtsalt on liiga hea minu jaoks. Kui ta vaid hindaks seda, võiksin ma pest ainult tihemini. Ja ma võiksin ju viia ta korra või paar ooperisse. Kui te vaid sooviks, ma muudaksin end ja oleksin täiuslik abikaasa. Kuid millegipärast tema helistab mind sellisena, nagu ma olen. Ta ei soovi kohtuda minu sugulastega, ta ei soovi kuulda mu nalju. Ta ei soovi sättide mu lipsuta, isegi ürita mitte. Talle ei meeldi raamatut, mida ma loen. Ta ei soovi päästa, mu elu. Ei soovi olla mu naine. Ohmis mängime küll, mängime. Ta lihtsalt on liiga hea jaoks. Missugune, palju aastaid koos elanud abielupaar ei tunneks seda väsimust, mis inimeste kooselu lõppkokkuvõttes tekitab. Ja mida nii ilusti on osanud sõnadesse panna. Sting, kes laulis eelmise laulu naiste järk-järguline mehistumine ei jäta meistrile mõju avaldamata. Mida vähem on naiselikke naisi, seda rohkem tekib naiselikke mehi. Statistika näitab, et tänapäeva arenenud riikides on naised juba haritumad kui mehed. Naiste eluiga on pikem. Ainsaks puuduseks tööandjatele on ettearvamatus. Millal naistöötaja dekreetpuhkust vajab või haigete lastekodus peab olema. Järjest enesestmõistetava maks muutub olukord, kus naine saab meestega sama töö eest võrdset palka. Ja üha sagedamini saab naine suuremat palka kui tema abikaasa. Kui nüüd mehele saab põhjendatult ette heita, et tema ei ole sõna otseses mõttes perekonna toitja läheb sageli nii, et mees langeb depressiooni, hakkab ennast haletsema. Mõni hakkab otsima lohutust viinast. Mõni saab väljapääsmatus ülepingest infarkti, mõni vajub süngesse, eraldatus lõpetab enesetapuga. Samas nõuab turumajanduslikus konkurentsis püsimine meeskonnatööd. Mis tähendab, et suurema osa ärkveloleku ajast veedavad abikaasad oma töökaaslaste seltskonnas. Pole siis ime, kui töökollektiiv muutub kodusemaks kui kodu ja mõni töökaaslane lähedasemaks kui abikaasa. Järjest raskem on leida motiivi olla abikaasale truu. Ületöötamise stressi maandamiseks joodud alkohol süvendab reaalsuse taju kadumist. Korduvaid eksimusi on üha raskem andestada. Ja arvete klaarimine ujutab taas pinnale. Paljud aastatetagused, konfliktid. Ilusad minevikumälestused aga vajuvad unustusse. Seitse päeva see oli kõik, mis ta oli kirjutanud. Mu naise viis, esitada ultimaatumit. Justkui ma arvasin, et õhk on puhas. Aimasin äkki, et ta on leidnud mingi teise mehe, et mind ärritada. Vaene mina, mõtlesin, ma ei tahaks, et minu kõrval oleks veel kedagi valida. Kuid põhilised kahanevad kiiresti. Ma ei usu maininud, üksnes blufib. Ma peaksin tõesti midagi tegema, et teda tagasi saada. Nüüd on ilustamata, selge, kas mina või see teine mees. Seitse päeva. Esmaspäev võib oodata teisipäevani, kui ma tuju üleval hoian. Kolmapäeval oleks ju kena, kuid neljapäev on ikka mu mõttes. Reedel anna mulle veel aega. Laupäev see võib oodata. Kuid pühapäeval on juba hilja. See mees on kindlasti ülemeeter 85, ütle mu seesmine hirm. Kuid mina mitte. Küsin endalt, kas sa oled mees või hiir? Kuid peegel tiksub mulle vastuseks. Jooksen minema. Ta lööb mu maha lihtsalt teejoomise kõrvalt. Aga tegelikult ei morjendas mind üldsegi. Murivaal on lihtsalt Niandritaallane ja see paneb mind mõtlema, kas ma ei peaks mitte ühe napsi võtma? Intelligents pole siin probleemiks. Me ei mängi kabet temakese käepärast. Aga praegu ma lihtsalt vajan seda õlut. Esmaspäev võib oodata teisipäevani, kui ma tuju üleval hoian. Kolmapäeval oleks ju kena. Kuid neljapäev on ikka mõttes. Reedel anna mulle veel aega. Laupäev see võib oodata. Kuid pühapäeval on juba hilja. Seitse päeva lähevad kiiresti. Kuid tõsiasi jääb. Ma armastan teda nii väga. Seitse päeva. Nii palju teid, kuid ma ei saa joosta ära. Kas ma peaksin teile rääkima loonist 1000-st vihmasest päevast mis eelnesid meie ühisele elule? See on küllalt suur vihmavari. Kuid minu jaoks lakkab see ilmselt kord vihma pidamast. Elada koos oma näo minetanud joodikuga öeldakse tänapäeval. Kui vanasti sundis abielulahutuse avalik hukkamõist inimesi kokku jääma ka siis, kui abielu dialoog oli ammu mandunud, monoloogiks ja areng asendunud vastastikuse põlgusega. Kui palju õnne ka tänapäeval, naisi, kes, saades oma mehelt hüüdnimeks lambasihver, jääksid temaga kokku elama. Tammsaare tõe ja õiguse prototüüpide eluaegu naisel väärikat taganemisvõimalust ei olnud. Jäi üle, kas võtta nöör ja end üles puua minna häbiga isa koju või hambad kokku pigistada ja edasi elada. Inimene harjub lõpuks kõigega ja lepib viimaks. Vaim sisaldub Tammsaare armastuse valemis, mille ta on Vargamäe Andrese suhu pannud. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Tähendab, eesmärk polegi nii tähtis, oluline on vahend. On alati imestanud, kui suurel määral inimesed Eestimaal seda ütlust oma ülimaks põhimõtteks peavad. Unustades, kuhu Vargamäe Andres ise selle elufilosoofiaga välja jõuab. Tema lapsed küsivad lõpuks tema käest. Sa oled teinud tööd ainult vaeva. Kus on siis nüüd sinu armastus? Meie sinu lapsed, oleme läinud, teist teed. Ei vahendist ainuüksi sünnieesmärki ainult ori, kelle isiklikust otsusest ei sõltu midagi, võib nii mõelda. Ühiskondlikku hukkamõistu sundus hoidis minevikus abielusid kahtlemata tunduvalt tõhusamalt purunemast kui praeguse aja liberaalsus. Ometi ei luba terve mõistus meil möödaniku taga nutta. Igal asjal on oma hind. Vabadus võtab orie vaimu ja teeb loominguliseks. Kuid heaoluühiskond võtab inimesed vastupidavuse, teeb ta nõrgaks ja võimetuks piirolukordades ohvrimeelselt käituma. Tänapäeva leia lahutus seisuslikel varalistel põhjustel enamasti olemata. Ka kirikust jääb vaimuliku vallutus, mida jumal on liitnud, seda inimene ärgu lahutagu üksnes mõjutuks retoorikaks. Varases nooruses sõlmitud abielu lähtub liigselt pinnapealsest väärtuste hinnangust. Ja nii võibki juhtuda, et abiellunud hakkavad algusest peale ehitama mitte ühist elu vaid hoopis lahutust ette valmistama võitlema igaüks oma õiguse eest. Kui siis lõpuks jõutakse perenõuandlasse või tullakse vaimuliku jutule eye nõuandjatel muud üle kui leppida abielupoolte kaugele arenenud ja argumenteeritud lepitamatusega. Selleks ajaks on abikaasad teineteisest totaalselt võõrdunud. Kaotanud motiivid, abielud ruuduseks kaotanud igasuguse austuse oma partneri vastu õppinud teineteisest mööda elama. Abielus on peamiseks kunstiks. Kuidas vältida oma õiguse ajamist tingimusel et ka kõiges oma abikaasaga nõustumine ei garanteeri õnne. Abikaasad peavadki jääma tehniliselt küsima, kes sa õieti oled minema järjest sügavamale oma lähima inimese sisemaailma mitte leppima pinnapealsuse igavate rutiinidega. Sest muidu tuleb väsimus. Kuid kirik ei saa samas teha midagi muud kui pidada veidi lootusetut võitlust abielude püsimise eest. Igasugune tervemõistusliku tunnistab, et püsivat abielu tuleb käsitleda reeglina. Lahutus tuleb kõne alla kui erand. Kuigi erinevad kirikud sellega erinevalt ümber käivad. Inimesed, kes noores eas abielu purunemise kui laevahuku üle on elanud tunnevad vajadust uue võimaluse järele. Nädala oma kibedatest kogemustest mõndagi õppinud ja suhe uue partneriga tuleb tõsiste inimeste puhul püsivam. Lapitud õnn pole küll päris see, mis terve kuid ikka parem kui mitte midagi. Praktika näitab, et kui uuesti abi ellujaid jumala karistusega ähvardada ei kutsusenilt korrale vaid pigem sunnib kirikust lahkuma paneb tundma, et kiriku need ebaõiglaselt kohelnud. Pärast peabki kiriku omalt poolt püüdma vabaneda mineviku stereotüüpidest sest lahutuse korral kannatavad kõige rohkem just lapsed, kes vanemate kirikust lahkudes sealt samuti eemale jäävad. Kirik peaks võitlema reaalsete, mitte virtuaalsete lahenduste eest. Seitse nädalat pärast seda, kui mu naine mind maha jättis käis ta mulle nägu näitamas ja küsis, kuidas mul läheb. Siis ta ütles, et laste läheb hästi ja nad igatsevad mu järele. Võib-olla tuleksime vahel külla ja hoiaksin neid. Ta ütles, kas sul on kõik, okei, ma olin sinu pärast mures. Kas sa suudad mulle andeks anda? Ma loodan, et kordsad sina õnnelikuks. Aga Ma olengi õnnelik. Õnnelik, et ma ei suuda jätta nutmist ja ma naeran läbi pisarate. Ma nägin oma sõpra, ta ütles, ma olin sinu pärast mures. Kuulsin, et su naisel on uus mees. Ma olen imestunud, kui vapralt sa seda üle elad. Aga mina olen õnnelik, õnnelik, et ma ei suuda jätta nutmist ja ma naeran läbi pisarate. Ma nägin oma advokaati. Ta ütles, mul on sinu jaoks hea sõnum. Ta teatas mulle, et lapsed on jäetud naisele ja lahutus seaduslikult kuule viidud. Ma olengi õnnelik. Imelik, et me ei suuda jätta nutmist ja ma naeran läbi pisarate. Eile öösel ma läksin jalutama ja vaatasin üles tähtede poole. Ma üritasin leida vastust oma elule. Ma valisin ühe tähe endale ja teise sellele mehele. Ma valisin kaks tähte oma lastele ja ühe oma naisele. Ja miski pani mind naeratama. Miski tundus leevendavat valu, miski maailmakõiksusest ja sellest, kuidas see kõik koos seisab. Park on täis pühapäeva isasid, kes tilguvad sulanud jäätisest. Me püüame anda parimat oma lastele selle lühikese Aja jooksul, mis meile on antud. Sest laps peab jääma ema juurde, igaüks teab seda. Mis isal muud üle, kui olla vahel lapsehoidja. Ma nägin oma sõpra, ta ütles, sa näed välja kuidagi teistmoodi. Ma ütlesin, igaüks peab kord väljuma pimedusest. Ja ma olengi õnnelik. Nii õnnelik, et ma ei suuda jätta nutmist ja ma naeran läbi pisarate. Ka õnnelikul abielul on oma raskuspunkt. Millegi tõelist hinda hakkad tundma alles siis, kui see on kadunud. Palju on neid inimesi, kes pärast mehe või naise surma ei leia end, jäävad käima mööda maailma osavõtmatult ilmel. Kuningad kustuvad, lähevad oma abikaasale järele. Kas tuleks siis hoiduda teisele inimesele nii lähedaseks saamast? Inimese elutöö juurde kuulub ju peale armastusabikaasa vastu veel ka töölooming ja laste kasvatamine. Kuid siiski on nii suures läheduses oma abikaasaga nii suures, et ollakse nõus talle surma järele minema. Midagi kadestamisväärset. Kasvõi juba sellepärast, et keegi usub end suures lahkuvat kuhugi, kus ootab teda ees tema armas inimene. Elavhõbedasadu ma tõusen oma voodist. Ma kogun mõtteid ja pean hoidma oma pead. Näib, et mu naine on läinud ja see puudutab mind kuidagi. Talv näljaste, huntide ulg kaigub tuules. Ma kõnnin päevad läbi, kuub ümber kõrvade. Ma otsin oma kaaslast ja pean pühkima oma pisaraid. Näib, et ta on läinud, jätnud mind liiga vara. Ma olen pime nagu detsember. Hea küll, nagu kuu pealt kukkunud mees. Ma näen oma vaimusilmas ikkade nägu, mis on kaunis nagu päev. Nii kerge on mul meenutada oma armastust niisugusel moel. Kuid kõik, mis ma kuulen, on see üksildust tekitav hääl. Talv, näljased hundid, nemad käivad mu kannul. Ma ei suuda kunagi niimoodi tuld üles teha, nagu oskas tema. Ma kulutan kõik oma päeva otsides kuiva, tulepuud. Ma katan kinni kõik aknad ja sulen välisukse. Ma ei suuda uskuda, et tema ei ela enam siin. Ma näen oma vaimusilmas ikka ta nägu, mis on kaunis nagu päev. Nii kerge on mul meenutada oma armastust niisugusel moel. Kui kõik, mis ma kuulen, on see üksildus tekitav hääl. Talv, näljased hundid, nemad käivad mu kannul. Aeg rõõmu tunda, aeg olla kurb. Ma lähen kindlasti järele sinna, kuhu tema on läinud. Ta tegi valgus külaseks mu päeva ja soojendas üles külmema öö. Talv, näljased hundid. Nüüd on nemad mind välja valinud. Ma näen vaimusilmas ikkade nägu, mis on kaunis nagu päev. Nii kerge on mul meenutada oma armastust niisugusel moel. Kuid kõik, mis ma kuulen, on see üksildus tekitav hääl. Talvised hundid nüüd olen nende saak. Kas teise inimesega nii lähedaseks saamine on ohtlik? Kas poleks parem jäädagi oma partnerile kaugeks? Pärast poleks nii raske lahkuda? Ei. Surm on religiooni probleem, nii nagu tõeline armastuski. Armastuse kesta ainult naise eluaja. Armastusse on programmeeritud igavene elu. Armastusele hakka kunagi. See on jumala kõige ülevam omaduse peegeldus inimeses. Kuid armastus jumala vastu jääb poolikuks, kui me ei oska armastada inimest enda kõrval. Armastus inimese vastu mandub, kui me ei õpi nägema armastatud inimese tagant jumalat tema loovad headust tema headust, kes on armastuse meile osaks saada lasknud. Kuid kaunid armastuse lood jäävad. Nad jäävad ajalookirjanduse ja kunsti kaudu elama ka tulevate põlvkondade jaoks äratama nende meeli, et need saaksid süüdatud armastuse suurusest. Et armastus kestaks edasi uute põlvkondade südameis. Ta mind kui odraväljade puhub läänetuul. Unusta paikade armukadedus taevas, kui me kõnnime Kulendavate väljade keskel. Nii sai naine osa mehe armastusest vaid ühest üksisilmi pilgust kest odravälju keda vajus mehe käte vahele. Tema juuksed langesid maani kullendavate väljade keskel. Kas sa tahad jääda minuga? Kas sa tahad olla oma armsaim siin keset odravälju? Unustagem päike, tema armukadedus taevas, kui me laulame kullendavate väljade keskel. Näe, kuidas läänetuul puhub õrnalt kui armastaja odraväljade. Ta tundis tema keha hingamas kui ta suudles tema huuli kullandavate väljade keskel. Ma ei ole kunagi andnud kergeid lubadusi ja ikka olen mõned neist murdnud. Kuid ma tõotan, et neil päevil, mis meile veel on jäänud. Me kõnnime kullendavate väljade keskel Aastaid on möödunud, mis suvepäevadest keset odravälju vaata lapsi jooksmas, kui päike loojub kullendavate väljade keskel. Mäleta mind kujule odraväljade puhub läänetuul, ütle päikesele tema armuga tedas taevas. Me kõnnime ikka Kulendavate väljade keskel. Kuulsite Eesti luterliku tunni saadet mees ja naine. Stuudios oli preester Rein õunapuu. Eesti luterliku tunni aadress on kiriku plats kolm, Tallinn e-null null null üks. Ja telefon tööpäeviti ootab teie kõnesid kuuskolmeks neli, kolm, 11.