See ideeline suunitlus, see tuleb küll minult umbes dirigentidelt muusikutele silme ette, mida ma tahan, milline on see miljöö, mis siin võiks kõlada, mul on hästi meeles, kui ma esimest korda kutsusin ERSO siia esinema ja sain dirigendi ka. Siis see kohtumine oli umbes nii, et noh, mis seal taga on. Noh, ma ütlen, et meil on puutumatu loodus, metsad, künkad, järved, Olari Elts vaatab ja mõtleb ja, ja noh, et mis seal siis võiks olla ja ma ütlen, et mitte, mitte väga keerulist klassikat võiks olla natukene tuntum, populaarsem kergem klassika selles mõttes, et nii palju on kõrvale tähelepanu, hajutavaid tegureid. Sa naudid mitut asja korraga, et siis ei saa olla nii väga-väga keeruline. Ja, ja ütlesin, et meil on tulevärk naturaalsete tuledega sadakond, lõkked, küünlad, järve veel ja ja igasugused suitsud ja kõik selle pildi maas, endal silme teost, jah, jah, nüüd ma saan aru küll, selge, ma panen selle kava kokku ja nii see käibki alandava suunitlusega. Ma ei ütelda, mida ma täpselt tahan. Aga muidugi mul on kaval, kindlaid soove, mida ma olen tahtnud siin kuulata ja mis on ka täide läinud, näiteks tänavusel aastal. Nüüd tuleb 14. augustil ette kanda läbi seessedriini Karmen sõitma, olen seda ammu tahtnud kuulata naturaalselt ja muidugi kõige rohkem siin meie oma järvedel, varem kuulasin teda vinüülplaadilt ja no see on niisugune sisemine isiklik strateegiast tulenev palju sõiduda ju kuulatud, siis kui kunagise vinüülplaat välja tuli. Siis Mul on unistus olnud Eesti filharmoonia kammerkoori siin kuulata, täna avastada on meil siin niimoodi need soovid tasapisi täituvad ja üks suurem unistus kolm aastat oleme mõelnud juba, et peaks tegema karmiin Boranattawarlorsi meie järvedel, aga aga olen seda juba kahel aastal käinud ja rääkinud ühele ja teisele ja on olnud vastukaja asjad ka, aga nüüd Anu Tali võttis oma Soome-Eesti sümfooniaorkestriga kohe härjal sarvist kinni ja järgmine aasta on plaanis, teeme ära, sega kollad ja vot nii need ideed tulevad ja osa pakun mina välja väikse osa, kui näiteks on tellitud kava Eesti kontserdil, siis näiteks siin toimub ja rahvusvahelises festivali ava kaala nii-öelda siis selle kala paneb kokku ikkagi Andres Uibo orelifestivali kunstiline juht. Aga ma olen talle ka öelnud, mõningad soovid, mida ma rohkem tahaks ja me õpime eelmistest kontsertidest, eelmisel aastal oli näiteks liiga palju sellist sässilikke orelitöötluse ja ma olen alati imetlusega kuulanud seda superkuulsa Taneli teost pahiereminourdocaataja huugaja ütelda mängiti nii-öelda sassi töötluses ja see mulle ei meeldinud ja siis me arutasime seda asja, et nüüd teeme sel aastal pohh orelil klassikaliselt jõuliselt ja tõesti kõlas imehästi ja ilusasti. Lähete te ka sellega ajalukku, et esimest korda just Leigo järvel külas Alpizar, mis varem pole Eestis kunagi olnud. Jah, Eestis pole Alpizar kindlasti mitte olnud, aga ma arvan, et meil on ka asi ära tehtud, mis on maailmas esmakordne. Ma ei usu ja ma ei ole kuulnud ja ma olen küsitlenud ja keegi pole kuulnud, et orelikontserte keegi vabas looduses oleks läinud. See pole lihtsalt varem olnud võimalik ega ei saa ju tasaselt kirikusse ehitatud orelit välja viia ja see on alles viimased 10 aastat, kui on tekkinud digitaaloreleid, mis väga täpselt imiteerivad suuri kirikuoreleid, siis on saanud see võimalikuks. Kui ma neid oreleid kuulsin, siis mul tekkis idee, et no nüüd nüüd saab teha seda asja, mida ma olen vaimusilmas ette kujutanud, et võtame suure võimenduse ja plaadimängija, paneme kvaliteetselt selle kõik võimendusega looduses mängima, saame efekti kätega pillimängijad seal ei ole. Aga nüüd sünnib siinsamas organisti sõrmede alt ja pilliks on lihtsalt kaasaegne pill. Digitaalorel. Harmoonium tuua siia järve lavale, oli ka teie idee. See oli minu idee, et mitmekesistada natukene seda. Seda kontserti. Noh, ta on ikkagi suure oreli ja väikevend, kuigi heli tekitab, see põhimõte on hoopis teine, seal tekitatakse heliga metallkeelega, nii nagu lõõtspillist oreliviledega. Registrid on tal samuti paigutatud ja on üks või kaks manuaal ja ja tuult tehakse jalgadega ja need mingisugune sugulus on nagu oreli ja lõõtspilli hübriid, ütleme aga ta võiks täiesti olla sisse juhatada. No eelmängu osas oli ta meile mõeldud halva ilma tõttu jäi, meil saadi kahjuks ära, aga mitte kontserdialal film oleks olnud vaid lihtsalt eelmine päev oli niisugune raju sadu siin, et me jõudnud oma lavaehitusega ja katuse ehitamisega valmis ja meie orkestri soov, kontserdi proov läks nii hiliseks, et me pidime ühe osa ära jätma. Jõudsime harmoonium. Homme toimub Leigo järvel Leigo muusika teine kontsert millega seal publikut üllatate. Leigo järvemuusika sündis siis algne idee oli ikkagi klassikaline muusika kuid majanduslikel põhjustel ei vea välja ainult klassikaga, näiteks kui me kutsume siis ikkagi suure sümfooniaorkestris, võite ette kujutada, mis see maksma läheb. Ja kui seda kuulab ainult paarsada inimest, siis oleme loomulikult pankrotis. Nii, meil on paar korda juhtunud, kus on põllul 500 inimest ja suur orkester mängib ja need on väga masendavad päevad, mul on piinlik muusikute ees ja, ja niisugune tunne, et enam ei teeks kohe üldse. Aga siis on tulnud jälle kontserdid, kus rahvast tulvil ja, ja on jälle see pessimism üle läinud. Ja nüüd me olemegi siis lõpuks kolinud sellise kompromissi, et meil on pool kogu festivalist on klassika ja pool on kergema muusika sügavam osa. Sel aastal on niimoodi, et üks kontsert on täielikult klassik, üks on täielikult kergem muusika 50 protsenti ühte 50 protsenti täis ja see seitsmes kuupäev, homne kuupäev ongi kergemuusika kontsert, aga siin ikkagi lõbustama ennast mõningate ootamatuste eksperimentidega päris nihukest. Traditsioonilist kontsert ei ole ju huvitav, teha tuleb folkansambel mängib, ansambel mängib ja nii edasi. Aga nüüd teostame jälle hammus, ideed. Mul on kogu aeg olnud mõttes viia kokku muusikapildiga, olen seda kasutanud oma noores põlves. Kui filme tegin Monteerisin ikkagi filmirida, pildirida muusika järele, siis nüüd oleme jõudnud selleni, et looduses kujundame taustalõkked, küünlad, suitsud, veepinnamängud, kõike, mis saab kujundada looduslike vahenditega kõike seda vastavalt muusika kulgemisega. Aga muusikat, mitmesugust ja mulle pakub lõbu kokku panna neid erinevaid asju ja miks siis mitte ka kergemast muusikast. See mõte tekkis kunagi, kui kutsusime Tõnis Mägi laulma just algul majanduslikel kaalutlustel, et tema toob rahvast. Aga siis mõtlesime, et kuidas meie lõigu tulevärki, tüll, küünlad põlevad vaikselt ja suits hõljub, et kuidas läheb kokku Tõnismäe energilise rämedav lauluga, et seal seal tekib vastuolu. Ja siis mul tuli mõte, et aga me tahame pilti kujundada. Me võime teha selle tulevärgi mesisema ragisema hästi võimsa laitva ja nii et läheb kokku lauluga ja mäletan väga hästi, kui Tõnis Mägi laulis vägevat vähki. Kuidas kolm suurt põhuvaalu hiigelsuured tulepüramiidid, kõik nad löömasid ja hunnikud hirmsa raginaga põlesid ja kõik see asi kokku, see oli nii võimas tulevärk, et vaata, et laule veel nõrgakski. Nii et saab kõiki asju kokku viia. Homne kontsert on nüüd samm veelgi edasi, esmakordselt teeme Leigol, rokk-kontserti, mängib Noobiksaylens. Selle muusika on arranžeerinud Tiit Kikas selle idee järgi, et ma panen sellele kontserdile taustaks mängima hiigelsuured masinad, kõik need ekskavaatorid, mis on meie paisus ja meie järves ei teinud. Nad saavad need esinemisvõimaluse. Nüüd on küla pealt kõvel toodud juurde, kokku on kuus hiigelsuurt ekskavaatorit, üx, buldooser, traktor ja veel väiksemaid masinaid. Ja selline tantsuansambel taustaks siis saadab seda rokk-kontsert ja mis on hästi intensiivne, hästi, vali oma valguse efektidega oma prožektorite laseriefektidega ja kõik see asi kokku paks hästi intensiivne audiovisuaaletendus olema, nii et see niisugune eksperiment pakub lõbu, vaatame, kuidas välja kukub. Kui palju ennustajate rahvas siia tulema? Kui seda on väga raske teha, sõltub ilmast ennekõike, kui on halb ilm, ei sõida inimesed välja, isegi mitte need, kes on eelmüügist pileti ostnud. Nii nagu juhtus orelifestivalil, mitmed helistavad, oi, Tallinnas sajab, mul on pilet küll, aga ei tule, aga meil paistis päike. No me loodame head ilma ja hea ilma korral. Oletame, et meil tuleb see tavaline kerge muusika publik kokku, seda on olnud ikka tavaliselt 3000 inimest. Ja lisaks tulevad nüüd siis need nõukiks audientsi, fännid, noorem generatsioon. Ma usun, et neid võib päris palju olla, nii et see annab siukse lisa juurde. Aga kui palju ei oska mitte öelda? No loodame, 3000, igal juhul alates sellest numbrist. No ma loodan südamest ja soovin südamest, teie lootused täituvad ja edu teie järvemuusikafestivalidele kontsertidele edaspidiseks. Et ikka häid ideid jätkuks. Tormis.