Robotid on universaalselt rakendatavad liikuvad automaadid, mille liigutusi nende järjekorda ja trajektoori saab vabalt, see tähendab ilma mehaanilise või inimliku sekkumiseta programmeerida ja vajadusel sensoriga juhtida. Neid saab varustada. Tahtsite tööriistade või teiste tootmisvahenditega ja nad suudavad teostada rakenduslik, väike ja, või tootmisülesandeid. Nõnda defineerib sõna robot tänapäeval saksa inseneride liidu direktiiv. Sõna ise pole muide veel sadat aastatki vana. Kuigi robotite ajalugu ulatub antiikaega juba vanakreeka mütoloogias, leidub terve hulk asjandusi, mida võiks nimetada robotiteks näiteks tehislinde kõndivaid rääkivaid kujusid, iseliikuvaid sõidukeid. Hoomerost kirjutas oma eeposes hiljas, kuidas jumaluse Faistus valmistas tehisteenijanna asid, kes suutsid mõelda ja vajalikke töid tegema, õppida. Sarnaseid müüte tehisolenditest leidub ka teistes iidsetes kultuurides, eriti vanas Hiinas. Uusajal hakkavad levima kujutlused masin inimestest, keda võimaldab valmistada tehnika kiire areng. 18. sajandi kirjanduses võib kohata mitmeid inimesega äravahetamisi sarnaseid olevusi, kes mehaanika kunsti abilt näiliselt ellu ärkavad. Üks põnevamaid tegelasi, kellest on kirjutanud näiteks nii Eedeeaa Hoffman kui Edgar Allan puur oli niinimetatud male türklane saksa keeles šaht Türke. See polnud aga kirjanike väljamõeldis, vaid päriselt eksisteerinud automaat, mille valmistas Austria-Ungari keiserliku õukonnanõunik ja leiutaja Wolfgang fon kempelen. Aastal 1769 Viinis esitletud male türklane oli mehe suurune nukk türgipäraselt riides, turban peas istumas laua taga, mille peal oli malelaud, kes soovis, võis temaga malet mängida. Türklane tegi alati esimese käigu, tõstis vasaku käe, liigutas malendid, vastase käigu juures, silmitses ta malelauda, raputas aeg-ajalt pead justkui teise rumalat käiku arvustades. Iga tema liigutust saatis hammasrataste ragina sarnane heli. Leiutaja fon kempelen tegi temaga kaheaastaste turnee läbi Euroopa male. Türklane mängis paljude tolleaegsete tuntud maletajatega ja enamasti võitis mõistagi ärateste imetlust ja teisalt palju oletusi, mismoodi säärane olen ikkagi malet mängida oskab. Alles ligi veerand sajandit pärast kempeleni surma tuli lõpuks välja, et tegemist polnud päris autonoomse robotiga maid, et laua sees oli peidus väikest kasvu abiline, kes tegelikult malet mängis. Kuigi jah, ma olen teid liigutas too mehhaaniline inimene nagu teda ja sarnaseid automaate tol ajal nimetati. Automaat muide, on laensõna ladina keelest automatus, tähendab vabatahtlikult omal algatusel tegutsev. Automaat kasutas ühes oma jutustuses ka Jooses Čapek, kes rohkem küll tuntud kunstnikuna ja oma noorema venna Kareli teoste illustraatorina. Kuid just tema looming on sõna robot. Selle aluseks on tšehhi sõnad roppori robota orja ehk sunnitöö. Karel Čapek laenast venelastele, sõna- oma näidendist Rostovi Universal roboti. Lühidalt erru err, mida võiks tõlkida kui arukad universaalsed orjad. Tegemist on ulmelise looga, milles üks firma valmistab tehisinimesi kui odavat ja õigusteta tööjõudu. Nende massiline rakendamine tööstuses muudab kogu maailma majandust kuid lõpuks hakkavad robotid mässama ja hävitavad inimkonna. Näidend esietendus 1921. aastal Prahas tõlgiti õige pea inglise keelde jõudis järgneva paari aasta jooksul juba suure menuga Ameerika ja Inglismaa teatrilavadele. Sõna robot aga laenasid sellest näidendist endale paljud keeled ning muidugi võtsid selle kärmelt kasutusele ka teadusliku fantastika šarli viljelejad eesotsast kirjanik Isaac Asimovi ka.