Nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmaa nende peade ülendatama inimeste poolek et igaühele, kes usub, oleks temas igavene elu. Sest nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud. Et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle vaid et maailm tema läbi päästetaks. Kes temasse usub, selle üle ei mõistetud, Ta kohut ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud jumala ainusündinud poja inimesse. Kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust. Sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valgusse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt? Sa tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud jumalas. On palju olukordi elus, mis näitavad, mida suudab teha inimarmastus. Inimene suudab unustada iseennast, kui armastab teist, unustades selle jaoks, et päästa armastatud isik, kes on ohus. Kannatused ja riskid selles olukorras ei ole nii tähtsad. Keegi ei arvesta nendega. Aga mis on sõjaarmastus, kui ma võrdlemas sõda jumala armastusega? Tänases katkendis seletab kristus Niko deemosele. Nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et ta oleks igavene elu. Jumala ei ole ju läkitanud oma poega maailma. Et ta kohut mõistaks maailma üle vaid et maailm tema läbi päästetaks. Issand, Jeesuse kaudu räägib tema isa, kelle poole mina, patune inimene, võin öelda meie isa. Täna eriti siis, kui on moes erinevad inimeksistentsi, filosoofiat seisab meie ees tõsine küsimus. Mida see tähendab isadus ja milles seisneb? Seisneb just selles, et isa suudab kasupüüdmatult armastada oma last, kes ei ole tema jaoks veel mitte midagi teinud. Apostel Paulus kirjutab roomlastele. Vaevalt et keegi läheb surma isegi õige eest. Kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest. Kui me olime alles patused kui sünnib laps, kas võib öelda, et ta on tulevikus õnnelik, helde, tänulik, armastav? Keegi ei tea? Ainult selles võib kindel olla. Armastan teda. Kannatan tema eest. Andestan talle oodates tuleb päev, kui ka tema armastab mind, nii nagu mina armastan teda. Kas mitte nii ei mõtle, isa või ema? Kas ei ole see jumala ainukene lootus inimese suhtes kui keegi teises sealt armastab teist inimest armastab mitte selle inimese korralikusse pärast vaid oma südameheaduse pärast? Inimeste süda niisugune nagu jumal on andnud igaühele, saab olla tugev ja ustav. Nii et suudab ühel päeval äratada armastust teises südames. Ja see on armastuse kaunidus, et suudab anda elu. Üks preester ütles et kirjeldada vanemate armastust oma laste vastu. Vaadake kahe täiesti küpse inimese peale, kes kummarduvad täie pühendumisega oma lapsele annavad ennast talle omistada talle lõpmatult väärikust, kes on valmis andma oma verd oma hüve oma elu tema jaoks oma väikese loodu jaoks. Ja tänu sellele vanemate heldusele. Laps sünnib, elab, naeratab. Tal on kõik tingimused oma eksistentsi jaoks. Ja ühel päeval ärkab ta armastusele, mis lõi tema Siin leiab inimene oma sarnasuse jumalaga jumalaga, kes on loonud ta armastusest. Issand jumal, annab elu, annab rõõmu, teisi ande. Selleks, et inimese südames oleks elurõõm ja armastus. Sest siis, kui tunned selle jumala rõõmu maitset, ei saa olla niimoodi, et sa ise ei muutu anniks teistele ja ei suuda olla sarnane andmisel. Kahjuks juhtub ka niimoodi, et vanemad lubavad, et nende kohustused piirduvad ainult füüsilise elu andmisega. Ja seepärast on lapsi, kes on orvud, aades, sündimisest. Sest nende vanemad ei sünnitanud neid mitte millekski muuks kui ajunud, kehalisse ja pisarate elu jaoks. Unustasid, et kõige tähtsam on äratada usuks usaldamiseks armastuseks, teeks rõõmuks. See on tõeline isadus. Vaimne kui sain isaks, nagu ütles Valzacy romaani kangelane Corio alles siis sain aru, mida see tähendab. Olla jumal. Tänane lugemine on väga sügav. Nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud. Et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene ellu. Missugune tema tegu võiks talle maksta rohkem. Missugune žest nõudis rohkem armastust. Vas vanemad vastavad kas tulla ise või anda sõda, mis on kõige kallim.