Tere, väiksed ja suured kuulajad, mina olen Jaan Elgulaja saade, originaal ja koopia on käima läinud ja see pole lihtsalt saade, vaid see on nüüd juubelisaade, kuna meil on 10. saada juba käsil. Nii et palju õnne kõigile neile, kes on 10 osa ära kuulnud ja palju õnne ka minule, aitäh luisega siis veidike sellest saatest, nimelt, kes kuulab seda esimest korda, siis saade on muusikaküllane ja kõlavad eestikeelsed koopiad ja välismaised originaalid. Õige, mõnikord vastupidi, kuigi seda harva. Ja kuna on meil siis juubelihõnguline saade, siis on meil ka täna üks väga väärikas külaline. Kes see on, selgub pärast esimese kahe loo? Ta vist. Nüüd siis aga haarame härjal sarvist ja tänase saate juurde. Nagu ma siin ütlesin, siis üldjuhul on saates originaalid välismaasid, koopiad eestikeelsed, aga see esimene lugu on vastupidine. Ja see on küllaltki uus koopia, mille mina eile just sain. Nimelt käisin eile üks mees, kes on pikka aega elanud Eestis. Nüüd elab ta Soomes. Tema nimi on Jüri Rosenfeld ja ta tuli siia ja plaat oli näpus ja ütles, et tema tegi sellise interneti teel valminud plaadi. No ma täpselt ei saanudki aru, mis tähendab igal juhul Jüri Rosenvaldi looming on siin peal. Laulja On üks Iirimaalt, üks Šotimaalt, kokku on see salvestatud hoopis Saksamaal ja kokku mängitud Soomes. Nii et igavesti kirev kirev plaat, siin on muusikuid Eestist ja ka Venemaalt ja ka Soomest. Nii et põnev plaat ja selle plaadi esimene lugu oli mulle väga tuttav. See on nüüd siis pea kunagisest justamendi ühest loost ja kuna autor on sama, siis järelikult Lugusama. Niisiis kuulame praegu ansambel Justamendi 86. aastal lindistatud lugu talguteel ja siis kuulame koopiad, mille on siis sellel aastal lindistanud üks šoti lauljatar. Tema nimi on Tound, aimanud ja põhjamänginud loomulikult laulu autor Jüri Rosenfeld koos sõpradega ise sisse. Niisiis kõigepealt eestikeelne originaal ja pärast hoopis šoti murrakus inglise keeles koopia. Ja pärast seda tuleb meile külaline. Originaal ja koopia on saanud omale väga väärika külalise juubelisaatesse, meil on muuseas 10. saadeseni juubel. Els Himma, tere. Tere päevast. No kuna meil on selline originaalide koopiad, Ta saade ja ma nägin selles kõndis raadiomajas ringi, siis ma astusin julgelt ligi, ütlesin, et tule mulle saatesse ja üldse ei vaielnud vastu. No tore teha sinuga saadaksid, miks mina peaksin vaidlema, kas praegu ka veel laulad? Ja kui aega saan, järgmine esinemine on mul järgmisel kuul seitsmendal ammende villas kus ma laulan, Valgret. Selline selline kodune ja, ja natukene tasane, mitte selline rahvarohke ja väljapeetud. Aga räägime siis meie saate teemal, et ehk siis lindistatud lood, mis on võetud maha mingisuguse välismaise originaali pealt ja palju sa üldse oled lindistanud, Els sadavistika ausalt öelda ei ole lugenud päris palju ja ja me tegime siin Elsiga ennem eeltööd ka ja oli mõni selline lugu ka, mille kohta nagu üldse ei mäleta, mis asi see oli ja on küll, on küll neid lugusid tuleb endalegi väga naljakas ja täiesti võõras ette. No valisime sellest pikast nimekirjast välja siis neli lugu ja esimene lugu on siis vii mind kuule, maas on üks tuntud kaver, aga imeelus. Ja sellega on niisugune lugu, juhtus, et. Et kui ma sõitsin Berliini lindistama Landsigisse, õigemini siis siis oli kõik mu noodimaterjali kaduma läinud kumu ei tea, teadmata suunas, sina oleksid eraldi ja noodid aia saatsin noodid ette, sest dirigent ja, ja mehed tegid seal Aranseerima hakkama, jah, et kui tuleb laulja kohale, siis on tervele suurele bändile on noodid kõik olemas ja lood valmis. Ja kui ma kohale läksin lindistamise ajaks, siis ei olnud ühtegi lugu ja, ja siis oli niimoodi, et dirigent lihtsalt palus mul midagi laulda ja, ja kokkuleppega korra siis jõudsime siis seal ühe, teise, kolmanda looni ja nii kaua, kui mina lindistasin järgmist lugu või tähendab lugu nii ka tema tegi järgmist. Järgmist pala proovis raseerida siis nii ruttu kui võimalik tervele suurele bändile. Muidugi sa võid ette, kujutad nüüd, tähendab aga kuna see oli niivõrd professionaale, niivõrd hea bänd oli, siis nad said sellega ikkagi kõik kenasti hakkama. Mis asjus sa käisid siis lipsi, siis? Tähendab, ma käisin, televisiooni saade oli ja selle jaoks tuli siiski lindistada kõik lood ära ja kuna seda proovi aga nii palju ei olnud, et oleks jõudnud korraliku kontsert tasemeni, mida oleks võinud otse bändiga seal televisioonis esitada ja kuna nende lugude arv oli ka seal. Ma mäletan, ma pidin seal stuudio või tähendab seal kontserdil laulma mingi viis lugu, et see oleks kujunenud üsna üsna pikaks ja suureks tööks, nii et oli targem siia ära lindistada ja kuna nad soovisid Kalinte sinna raadiosse, siis see oli siis toimis sedapidi. Mis aasta see võis olla? Oisele ammu-ammu. Selg ja lipsehhi siis suur orkester, estraadiorkester, kes, kes ajasid Dora dirigent oli, kes seal see oli, see kuulus dirigent Taizenberg taga, aga me kuulame selle iimid, kuulaja, loo. Frank Sinatra variante minu meelest sobib. Jah, muidugi, et temal on see jube vägevalt tehtud, minul on muidugi kergemalt demansem natukene mehelikumaks ja no ma räägin, et see on, et kui niimoodi põlve otsas kirjutatakse, lõbusid. Ta kõlab hästi. Kõlavast, see kõlab hästi, nii et kuulame kõigepealt siis silmad ja siis kuulame Ei. Ma laulan sulle, tun millest vaikimisi siin siiski maailma leitseenen, millega. Els Himma on ju väga hästi laulnud ka ju meil populaarseks bossanovasid ja Carloshobimmi lugusid ka. Võõrsil on üks lugu, mis mind on lapsepõlvest saadik juba saatnud, sellepärast et tal on kuidagi selline väga müstiline. Vot seal on midagi muinasjutulist või isegi natuke nad võib-olla natuke äras ja just mitte selline helge, aga selline natukene ütleme aitad tumesugune pinge Sealse just hästi, hästi, hästi. Hästi ilus lugu võõrsil. Ei saa selle loo kohta oskab öelda, kes selle lindistas. Selle lindistas, lindistas Arvo Pärt. Vot Arvo Pärt oli tol ajal tööle Eesti raadios ja minul oli see õnn, et sattusin just kes nii-öelda tema lindistuse juurde. Ja ma mäletan seda, et ta, ta oli hästi leebe ja kannatlik minuga, et ma olin siis niisugune. No ikkagi niisugune algaja ja, ja ja isa häbelik ja, ja siis ta ikka mind julgustas seal ja kes kõik on õige ja et, et see, see tunne ja see tonaalsus ja et vot nii tulebki ja nii ongi kõik kuidagi nagu lapsega käitus nii hukka. Arvo Pärt ju teeb nii-öelda nii-öelda klassikalist muusikat, kuidas ta siis nagu popmuusikas kodus oli väga hästi-hästi ja kõik oli hästi. Et julgustas ja ei, ei praganud tüdruk ei, üldsegi mitte vastupidi, ta oli väga kannatlik ja, ja armastusväärne minuga. Kuulama, siis lugu võõrsil pani mind kättpidi ilusti täis stuudiost ära panime istuma, et tule nüüd, kuula, mis me siis tegime, siht. Selge pilt, nüüd on aeg kuulata siis lugu võõrsil, laulab Els Himma ja pärast seda jällegi Carlošovimi tuntud lugu originaalsete kants. Niimoodi kõlas šovimi lugu Aguadebee ja niimoodi laulis astrutlesilverto, jõuame siis oma saatega sinna 70.-te lõppu ja siis tuli Rootsist torpeedo ana või, või komeedina ansambli ABBA, kelle loomingut siis Kaaverdati nii Eestimaal kui ka üle maailma väga palju kindlasti. Ja Els Himma on ka laulnud lindi külge ühe selle loomile ja eestikeelne pealkiri on. See tunne pole uus. Mis sa selle loo kohta oskad öelda? No meie siin Eestimaal sattusime ka niisugusesse kergesse hasarti nendest lugudest, kuna need ikkagi inimestele väga meeldisid ja mõtlesime, et miks ka mitte eesti keeles siis toimetada, siin valisime välja selle loo ja mul olid siinsel selle loo puhul siis toredateks abilisteks Sirje Tassa, Marek Nursa, Ele Kõlar, Trio näol ta bäkki rääki laulsid mulle ja me töötasime koos Viru varietees ja siis ma mäletan, et et lindistamine ei toimunud peaaegu mitte kunagi niisuguse normaalsena reaalsest. Kõik olid päeval kuskil kinni ja nii edasi ja siis me tulime stuudiosse kuskil öösel kuskil, ütleme poole ühe ühe paiku alustasime alles tööd ja laulmist. Jaa, jaa. Kell oli kuskil kuue liigi juba, kui me siit stuudiost suure päikesega välja saime. Ja, ja ka kuidagi niisugune mulje on jäänud, niisugune väga helge mälestus sellest lendistusest. Et kõik olid kuidagi rõõmsad ja keegi ei näidanud mingit väsinud nägu ega sihukesed alfa tüdrukud olid mulle ega vist varietee töötajad, lauljad, tähendab tegelikult nad temaga öösel ärkavadki ülesanne, kui oleks lindistus olnud, ütleme hommikul kell 10, siis oleks raskem laulda. No hommikul kell 10 on kõikidel lauljatel raske laulda. Ja, ja kuidas neil laulmine öösel kell kolm istub, seda ma ei ole nende käest pärinud. Aga hea meelega määrade tegime selle loo, kuidas sulle Apolce meeldis talle vajalik praeguse tähendab, no kõik olid ikkagi väga rõõmsad, et olemas on ja ja niisuguse noh, eks ta estraadimuusika klassika on tegelikult popmuusika klassika ja ja ta oli kuidagi niisugune helge, hästi rõõmus ja väga positiivne ja nisukest särtsu täis muusikat. Ja, ja üsna lihtne seejuures, aga väga hästi tehtud ju ausalt öeldes professionaalselt väga kuidagi väga hästi tehtud. Jah, just kuulame siis laulu, see tunne pole uus ja siis pärast jälle ikkagi originaal. Jätkame kümnendat saadet sarjast originaal ja koopia ja Els Himma on mu stuudios. Ühest loost tahaksime rääkida enne, kui ta kribinal-krabinal siit raadiomajast oma tegemiste juurde läheb. No viimane lugu on nüüd jälle väikene konksuga lugu, eks ju, et originaali koopiad originaali tihtilugu ei pea üldse võtma kuskilt mujalt maailmast võib võtta ka Eestist, me räägime loost, ei sa ole see, kes näid. Et selle tegelikult laulis ju nii-öelda esimese esimesena Uno Naissoo loo laulis ju Kalju terasmaa tervitused, talle ta kindlasti meid kuulab. Ja see mees oli tõesti Kalju terasmaa, kes kes sai selle loo originaali laulda, Uno Naissoo lugu on see. Ja ma mäletan, et et mulle meeldis see lugu väga ja oleks soovinud ka ise nagu laulda, aga siin oli noh, väga palju muud tööd ja tegemist ja, ja siis, kui mind kutsuti Riia raadio suure orkestriga laulma, siis ma mõtlesin, aga miks ka mitte, et see on niivõrd hea lugu nelja peale laulda ja ja, ja see seade, mis siis seal tehti, et see oli ikka väga erinev sellest, mismoodi laulis seda terasmaa. Et see oli ka mulle väga huvitav, just, et ta oli nagu, nagu teistmoodi kõik see lõbu siiski, et ta oli nagu tehtud vabamaks ja suuremaks ja ja teda andis nagu seal laulda. Jaa, jaa. Ja mulle pakkus selles mõttes väga suurt huvi. No kes selle seada tegi, sellepärast et terasmaal teadupärast on meesterahval on teine helistik naiste rahakad laulma teises helistikus, kes selle satu nii-öelda kõigi pillimeeste Ma arvan, et ma muidugi arvan ainult, et selle seade tõenäoliselt võis teha Naissoo ise, aga maaga kokkuleppele loo kasutamine iselemma võtsin täiesti oma väija, see oli talle, kui see ta sai, talle ette mängitud, see oli talle väga suur ja meeldiv üllatus, muidugi. Mul endal kahenel. Lisakalju arvas asjast kalju arvamus, ma ei ole kuulnud näha hämmaseile igem, vaid tähed Ellest leidsid aega tulla meie saatesse ja ei ole see, kes neid Uno Naissoo lugu laulab Els Himma Läti Raadio estraadiorkestriga. Ja pärast seda kuulame Kalju terasmaa varianti sellest samast laulust. Aitäh aitäh kutsumast. Et leidsid aega ja kuulame muusikat. Eks kaost põldjärv on üks, veetsin vahel soulis kulga kõrgesti rentnik. Piiransus köite Lutagib. Ma tunnen mitmeid tuure täis nende sulle, võõras on, see, tulin aeradu, on Kotõotused rassi seisu seerundama. Oh kui belgia. So armastas ta nagu ele ja ootalitaja au, au. Sauretseesite vaip peidab endas Joori. Ta võib ju kapriis, kui meeldib just nii. Suur armastus oleks nii koile ja talivea. Selline see saade sai, aitäh veelkord Els Himmale. Ta aitas tuua värskust meie saatesse ja ruttu-ruttu, enne, kui saade läbi saab kuulama ühe originaali ja koopia kõigepealt siis koopia, son tuntud horoskoobi laul, lõppenud on päevad ja laulab Helgi Sallo ja siis kuulame originaali sama loos ja sademed, Julav Mihk kohtumiseni. Kunagi tuleb.