Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reede, 22. mai olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Tallinna tehnikaülikooli kuratoorium valis ülikooli rektoriks Jaak Aaviksoo kuratoorium, mis oli Aaviksoo poolt kaheksa ja vastu kolm liiget. Briti peaminister David Cameron usub, et suudab Suurbritannia jaoks Euroopa Liiduga parema kokkuleppe saavutada. Iirimaal toimub rahvahääletus oma abielude lubamise üle. Arvamusküsitluse järgi kiidetakse samasooliste abielude heaks. IRL-i uueks esimeheks kandideerivad juuni alguses suurkogul praegune sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning vahest erakonna liikmeks astunud endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Väljaränne Eestist on hakanud taanduma. Statistikaameti andmetel oli mullune väljaränne eelmise kolme aastaga võrreldes 30 protsenti väiksem. Paremale ehitati seni suurim laev. Koormuse Peterburis algas esimene Eesti filminädala avafilmiks valiti Elmo Nüganeni 1944 öösel sajuta, homme sajab. Öösel võib temperatuur kohati maapinna lähedal nullini langeda, homme päeval on jälle kohati kuni 18 kraadi sooja. Tallinna tehnikaülikooli kuratoorium valis täna rektorit ja sai siis selgeks, kes hakkab ülikooli järgmise viie aasta jooksul juhtima. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tehnikaülikooli kuratooriumi otsuse kohaselt saab ülikooli rektoriks professor Jaak Aaviksoo. Kuratoorium tegi oma otsuse pärast kahetunnist vaagimist ja mitut hääletusvooru. Lõpuks jagunesid hääled kaheksa poolt ja kolm vastu. Varem Tartu ülikooli rektorina ja haridusministrina töötanud professor Aaviksoo oma esmaste ülesannetena lülitamist ülikooli arengukava koostamisse ja sinna uute rõhuasetuste lisamist. Aaviksoo motoks on pigem vähem, aga paremini. Muutused, mida tehnikaülikooli juures on vaja läbi viia, peaksid Aaviksoo sõnul lähtuma koostööpartnerite huvidest. Ei ole kahtlustki, et kõike, mis olemas on, tuleb ainult kahandada. Kindlasti tuleb midagi juurde teha. Aga üldiselt võib küll nii öelda, et jah, tuleb otsa vaadata sellele, mida me teeme ja jätta mõned asjad tegemata. See puudutab õppekavasid. See puudutab struktuuri, kurje üksusi. See puudutab võib-olla ka teadussuundi, et need suunad, kus tehnikaülikool on tegev, oleksid tõepoolest tugevad ja konkurentsivõimelisemad. Nad kindlasti peaksid olema parimad Eestis kõike, mida me teeme, see peab olema parim Eestis vähemalt parim Eestis. Kuratooriumi esimees Sandor Liive ütles, et Aaviksoo kasuks tuligi tema kogemus kõrgkoolijuhi teadlasi. Jaga poliitikuna. Ta on olnud valitud kaks korda Tartu Ülikooli rektoriks tanud haridusminister muideks ka kahel korral. Aleks juhtimiskogemus kindlasti haridusasutustes olid tema pluss kindlasti ka laiemalt ja tal on arusaamine, kuidas Eesti riik toimib, Eestigi vajadused. Eks see lõpuks oligi, et kuna teised kandidaadid ju olid kõik rohkem või vähem nii-öelda tegevteadlased. Et see küsimus oligi, et kas me panime nagu teadlased valimijuhi. Tehnikaülikooli 41 liikmelisele nõukogul, kuhu kuuluvad ka tudengite esindajad, on seaduse kohaselt võimalus kuratooriumi otsus kuu aja jooksul vetostada. Nõukogu esimees Sulev Mäeltsemees. Ruutanud vastavalt kuratooriumi soovile esitanud oma seisukohad rektorikandidaatide osas, aga need olid sellised kvalitatiivsed, hinnangud, mis olid siis rektorikandidaatide senineteadustega kogemus, administratiivtöö kogemus, rahvusvahelise haardeulatus ja kõik sedalaadi küsimused ning seal siis nõukogu andis kõigile toetuse. Tehnikaülikooli nõukogu koguneb 16. juunil, siis selgub ka see, kas kuratooriumi otsuse vetostamine üldse päevakorda võetakse. Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumisest räägib nüüd Ragnar Kond. Äsja siin Riias Läti uues rahvusraamatukogus lõppenud idapartnerluse tippkohtumisel võeti vastu 30.-st punktist koosnev deklaratsioon, mille ehk olulisim tulem on see, et kui Ukraina ja Gruusia täidavad aasta lõpuks kõik vabaduseks vajalikud tingimused, siis Euroopa Liit kehtestab nende riikidega viisavabaduse. Tõsi, selles dokumendis ei ole täpset aega kirjas, küll aga on märgitud, et aasta lõpul tehakse uus ülevaatus ja vähemalt poliitilisi takistusi ei tohiks enam olla ja nagu ütles ka täna Ukraina president Petro Porošenko kokku, on küsimus tehnilist laadi. Poliitiline otsus on põhimõtteliselt juba tehtud, aga Ukrainale ja ka teistele idapartnerluse riikidele avaldatakse selles dokumendis igakülgset toetust ja lisaks sõlmiti Euroopa Liidu ja Ukraina vahel täna ka ligi kahe miljardi dollari suurune laenuleping, mis peaks sisalduma aitama reformidele Ukrainas. Ja samuti on ühisdeklaratsioonis juttu sellest, et tuleks täita Minski kokkuleppeid ja stabiliseerida olukorda Ukrainas, kõneleb Ukraina president Petro Porošenko. Euroopa Liit näitas täna oma ühtsust ja igakülgset tuge Ukrainale ja Ukraina on selle eest väga tänulik, märkis Petro Porošenko. Eesti peaminister Taavi Rõivas. Nii nagu kõikidel Euroopa Liidu riikidel, kes on saavad Euroopa Liidu liikmeks, kes on saanud eurotsooni, kes on saanud Euroopa Liiduga viisavabaduse, siis nii peab ka idapartneritele olema ikkagi kodutöö tehtud ja kriteeriumid täidetud. Seda ei vaidlusta ka mitte keegi, seda ei vaidlusta idapartnerid ise, seda ei vaidlusta keegi Euroopa liidus. Aga tähtis on see, et kui kriteeriumid saavad täidetud, et siis ei hakata otsima mingeid poliitilisi või subjektiivseid ettekäändeid, miks ikkagi mitte vastu võtta, et minu hinnangul on see ülioluline, et on selgelt välja öeldud. Kui kriteeriumid on täidetud, siis meie uks on lahti, siis on võimalik ka visa vabadus nii Ukraina kui Gruusiaga. Täpselt nii nagu juba praegu. Umbes aasta aega on olnud Moldovale. Kai Vare Edgar nüüd välisuudistega. Briti peaminister David Cameron on veendunud, et suudab Suurbritannia jaoks Euroopa Liidult paremad tingimused välja kaubelda. Aga ta tunnistas, et see pole lihtne ja võtab aega. Cameron kohtub järgmisel nädalal Euroopa võtmeisikutega, lootes saavutada kokkulepe, et enne kavandatavat rahvahääletust liikmeks olemise üle. Esmaspäeval võtab Cameron vastu Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ning sõidab seejärel Berliini ja Pariisi et kohtuda Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga. Cameron on lubanud jätkata survet Euroopa Liidu reformimiseks, et rahval oleks parem valik, kas jääda Euroopa liidu liikmeks või lahkuda. Esialgse plaani järgi peaks referendum toimuma 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, aga see võib toimuda ka varem, et vältida kokkulangemist prantsuse ja saksa valimistega. Poliitikavaatlejate hinnangul on Euroopa liidrid mures, et Suurbritannia võib liidust lahkuda on valmis teatud kokkuleppeid kaaluma. Samas on aga mõned teemad puutumatut, nagu näiteks vaba liikumise reeglite muutmine. Euroopa liidrid soovitasid Kreekal kõneluste laua taha naasta, et teha kõvasti tööd ja sõlmida reformi kokkulepe enne, kui riigil raha otsa lõpeb. Kreeka peaminister Alexis Tsipras sõitis Riiga, et veenda Angela Merkelit Francois Hollande'i andma poliitilist tõuget, et tehnilised kõnelused Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondiga ummikseisust välja. Siplasele pakuti. Abi, aga ühtlasi soovitati, on aasta läbirääkimistele niinimetatud brüsseli grupiga ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondiga. Merkel rõhutas, et kokkulepe tuleb saavutada kõigi kolmega. Kreeka sõnul on Euroopa Liit ja valuutafond aga Kreeka prioriteetide asjus eri meelt. Iirimaal toimub rahvahääletus samasooliste abielude lubamist, mis asjus arvamusküsitluste järgi kiidetakse geiabielude seadustamine tõenäoliselt heaks. Vaatlejate sõnul on hääletusel osalemine erakordselt aktiivne. Homoabieludele on toetust avaldanud ka kõik erakonnad, mitu suurt tööandjat ja kuulsused. Jah, ütlejad loodavad, et Iirimaa vabaneb sellega Lääne-Euroopa kõige vanameelsema maa mainest. Iirimaal kunagi mõjuvõimas olnud katoliku kirik on vaevatud laste ahistamise skandaalidest ja kirik on oma vastukamp Haanjas üsna tagasihoidlik olnud. Homoabielude vastased leiavad, et piisab 2009.-le aastal vastu võetud kooselu seadusest, millega tunnistatakse samasooliste paaride õigusi. Iirimaa rahvahääletuse tulemused selguvad homme. Kui jahh pool võidab, on Iirimaa esimene riik, kus samasooliste abielud referendumil heaks kiidetakse. IRL-i uueks esimeheks kandideeriv erinevad juuni alguse suurkogul praegune sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja mõne päeva eest erakonna liikmeks astunud endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Erakonnast praegune esimees Urmas Reinsalu teatas pärast ebaõnnestunud riigikogu valimised tema uuesti esimeheks ei kandideeri. Reinsalu sõnul on mõlemal kandidaadil omad plussid ja erakonnal on aeg anda kurss edasi. Ma arvan, et mõlemal kandidaadil ongi need ühtepidi tugevused, teistpidi jälle kompenseerivad nad kõrvalkandidaadi seisukohti, et üks on healt noor, aga pika erakonna kogemusega, teine juba pikka elukogemusega, aga vaatab kindlasti nii-öelda uue nurga alt ka erakonda Eesti poliitilist maastikku, nii et ma usun, et seal männikul kindlasti see oma vaade, mis tal ka erakonnale on Eesti poliitikale, on, et see kulub sellest debatiks kindlasti kindlasti marjaks ära. Erakonda reeglid näevad ette, et vähemalt 50 erakonna liiget peavad üles seadma ühe kandidaadi, mõlemad kandidaadid on ka saanud piisava toetuse ülesseadmiseks ja ma usun, et see debatt lähinädalatel tuleb üsna tõsine, kaalukas ja ma olen kindel, et mõlemad kandidaadid panustavad sellesse äärmiselt suure suure pühendumusega. On selge selles see, et need poliitikud, kes leiavad endale valmisolekut seda tööd teha, anda mõnus. Need poliitikud on toetust endale otsinud oma oma kandidatuuri lasknud üles seada. Arvan, et on erakonnal on selline aeg. Et nüüd ongi koht suurkogul anda, anda kurss edasi ja ma olen kindel, et erakonna liikmed seda kindlasti väga tõsise panusega teevad ja ega kergeid aegu pole kunagi olnud. Suurkogu on siis veidi enam kui kahe nädala pärast Saaremaal tehtidena tõelist mereajalugu nimelt purustati aastast 1889 olev rekord, kui saarlased ehitasid 41 meetri pikkuse laeva Estland. PV laevatehases veeteede ametile üle antud vorm. Siidiliinile minev parvlaev Ormsö on juba 45 meetrit pikk. Laeva tellis riik, see läks maksma üheksa miljoni euro. Enamuse ehk 93 protsenti rahastas Euroopa regionaalarengu fond. Margus Muld jätkab. Baltic Workboats siis täna üle antud ja tehase numbrid 128 kandev Ormsö on töösti Saaremaalt seni suurim ehitatud laev. Baltic Workboats tegevjuht Margus Vanaselja 1008. Kaheksa ehitati 40 meetrine, kuula Reslan seal 126 aastat tagasi ja nüüd see rekord on siis purustatud, nii et antud kaunitar on 45 meetrit pikk. Vormsi üle on vormiliselt ise väga rõõmsad ja uhked ja loodavad, et uue laeva tõttu hakkab ka saarel turism kasvama. Vormsi vallavanem Tanel Viks. Et see on hoopis hoopis teine klass ja teine tase heas mõttes kuna, kuna seni selline ülesõit võis olla samasugune kohati halva ilmaga, omamoodi niisugune kannatuste rada. On Vormsil rahvastikuregistri järgi üle 400 inimese suvel see on meid üle 1000, aga esimese vabariigi ajal oli neid elanikke kaks pool 1000 endiselt ka siis käis külalisi. Nii et ma arvan, et meile mahub veel ja veel neid külalisi ning meil on nende üle ainult hea meel, sest turism on üks oluline sissetuleku allikas. Vormsi osta. Ka veeteede amet kinnitab, et Vormsilised saavad saarlaste poolt projekteeritud ja ehitatud tõesti hea laeva. Veeteede ameti peadirektor Rene. Vaevolo tehtud katsetused ja käigukatsetused näitasid tegelikult laeva käitumine kui selline on isegi märgatavalt parem, kui on nagu teoreetilised välja arvestatud, et ta on väga hea merekindel laev ja igati sobiv selle Lynni peale. Eesti riigi jaoks on see samuti sündmus, aastaks 2017 peaks riigil olema saartega ühenduse pidamiseks kõik kaasaegsed laevad valmis. Majandus ja taristuminister Kristen Michal. Kiiresti kokku lugedes kolm on kolm, tuleb siitsamast Baltic Workboats vist veel ja neli on täna tellimisel Tallinna sadamasse, mis siis hakkavad, on vähe suuremad, peavad saartega ühenduse, nii et kiiresti kokku lugedes on neid kümmekond. Riik nüüd proovib ja ma arvan, et vaatame, kuidas väiksemate saartega on päris ilusti läinud, vaatame, kuidas suuremate saartega läheb, et järgises otsustame opereerida, ütleme, väiksemaid tegevusi saab alati ka eraettevõtted seda ei välista kuidagi. Praegu veel Nasval kai ääres seisev Ormse mahutab 30 sõiduautod ja peaks Vormsi liinil jõudma esimesest juunist. Kõrval seisev Kihnu liinile minev Kihnu virve peaks valmis saama sügiseks. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Statistikaameti andmetel vähenes väljaränne Eestist eelmise kolme aastaga võrreldes 30 protsenti. Tõnu Karjatse palus kommentaari Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur-ilt Allan Puurilt. Kui vaadata nüüd siis väljarände vahekord, siis Eestist lahkujaid oli umbes 700 inimese võrra rohkem kui siia saabujaid ja 2000.-st aastast alates on siis ainult kolmel aastal olnud nad umbes sama head numbrid ja need jäävad kuskile möödunud kümnendi lõpuni. Et see on küllaltki suur muutus. Võrreldes 2013. aastaga on sisseränne jäänud samale tasemele, veidi alla 4000 inimese, väljarännu aga vähenenud 6700-lt 4700 peale. Allan puur nendib. Tehke statistikaametinumbrid kinnitavad, et suurem lahkumise laine on ära olnud ja inimesed hakkavad kodumaale tagasi tulema. On seda veel vara trendiks lugeda, sest seda peaksid kinnitama veel tulevate aastate rändenumbrid. Siin on aga veel üks aspekt, Allan puur. Rände kohta käivad numbrid on registreerimispõhised, see tähendab, et nende aluseks on elukoha registreerime, inimesed registreerivad ennast siis Eestisse sisse ja ja siit välja nüüd ränne on üks niisugune protsess, kus mitte kõik inimesed alati oma liikumisi rahvastikuregistris kirja. Ja kui nüüd vaadata, ütleme ka viimase 10 15 aasta peale tagasi, siis me näeme, et tegelikult see reaalne rändekadu on olnud Eesti puhul kuskil poolteist korda või natukene rohkem suurem, kui siis need ametlikud registreerimispõhised numbreid näitavad. Peamised riigid, kust Eestisse elama tullakse, on Venemaa, Ukraina ja Ameerika ühendriigid. Allan puur kinnitas, et muutused pagulaspoliitikas võivad rändesaldot samuti mõjutama hakata. Jah, kahtlemata, see on üks niisugune värskelt päevakorda tekkinud tegur, mis, mis kahtlemata võib nendesse numbritesse korrektiivi tuua. Pagulastega on muidugi niimoodi, et nii kaua kui nad on selles pagulasstaatuses nii-öelda varjupaigataotlejad, et nii kaua nad veel selle vastuvõtja riigi rahvaarvu ei lähe, aga aga kui otsustatakse nad nii-öelda omadeks tunnistada, et siis sellest hetkest nad suurendavad seda sissetulevat rändevoogu. Peterburis algas eile esimene Eesti filmi, nädal avafilmiks valiti Elmo Nüganeni 1944, meie Venemaa korrespondent Neeme raud oli samuti kohal. Pärast Venemaal kahe nädala eest väga suurejooneliselt tähistatud võidupüha tuletas filmi 1944 esilinastus Peterburi publikule meelde, et kõik, mis tollal toimus Venemaa poolelt suures isamaasõjas ei olnud väikese riigi jaoks nagu Eesti mustvalged. Teate, kui aus olla, ma isegi nutsin, ütles pärast filmi vaatamist Peterburi ajakirjanik Oksana kureibina. Film meeldis väga näitlejate suurepärane mäng, vapustav ja peamine. Teate vaatamata sellele, et olen ajakirjanik, ei tea antud mitmeid asju ajaloost, ei saanud lihtsalt aru. Seepärast on see, mida te teete Eestis nii oluline. See on väga hea. Suur tänu. Jätkab Peterburi filmiteadlane Dmitri Moskovski. Tänu sellistele filmidele püüame aru saada ja režissöör püüab näidata, et ei ole väikeseid lugusid, ei ole väikeseid tragöödiaid. Ühe inimese hukk on igal juhul tragöödia, ütles Moskovski ning kolmas arvamus filmi 1944 kohta Peterburi eakalt luuletajalt Arkadi Lvovi Chilt. Hing rõõmustas ja valutas vaikselt, andku jumal režissöörile tervist ja pikka iga kunstis, ütles ta. Peterburis esimest korda toimuva Eesti filminädala peamine eesmärk on taas tihendada kahe niivõrd lähestikku elava naabri vahepeal jahtuma hakanud kultuuri suhteid, ütles festivali programmi koordinaator Andrei Smirnov. Edasi kõneleb Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas. Idee sai sellest alguse, et siin peterburi-poolne partner tuli, ütles, et kuulge, teil on Pimedate Ööde festival, meie ole patendeerinud valge tööd, et miks mitte teha siis eesti kinonädal siin valgete ööde ajal. Eesti filminädala programmist on aga nähtavalt puudu Oscarile nomineeritud Eesti-Gruusia ühisfilm Mandariinid, Ivo Felt, mandariinide produtsent miks? Tegelikult ma ei saa öelda, et mandariinid Venemaal ei levi, nad hakkavad levima, levinud tegelikult mingisugustes väga imelikus internetikanalites juba väga ammu ei osanud väga kõrgeid reitinguid, aga tegelikult film jõuab siin ka ekraanile ja esilinastus on selle aasta juulis. Taimi paljak räägib nüüd sellest, milline tuleb ilm. Eeloleval ööl jõuab Läänemerele madalrõhulohk ja lükkab kõrgrõhuharja ära ilma veel sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Edela ja lõunatuul lääne poolt alates tugevneb kahe kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul viie kuni 11 puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolmest kuni kaheksani, maapinnal langeb kohati nulli lähedale. Homme ennelõunal pilvisus tiheneb ja saartelt liiguvad sajuhood üle Eesti itta. Õhtupoolikul Lääne-Eestist alates pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11, puhanguti 14, saartel ja rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul läänekaarde ja järk-järgult nõrgeneb. Õhutemperatuur on 12-st 15, Ida-Eestis kuni 18 kraadini. Sajuhoogude all langeb aparatuur 10 kraadi ümbrusse. Pühapäeval madalrõhulohk eemaldub, lääne pool on taevas enamasti selge. Idaosas vahelduva pilvisusega. Võib tulla ka mõni üksik vihmahoog. Mõõdukas läänekaare tuul, temperatuur langeb õhus kahe kuni kaheksa plusskraadini, maapinnal aga kohati miinus kahe miinus kolme kraadini. Päeval on sooja 14 kuni 19, jahedam on vaid meretuulega, rannikul. Tähtsündmus või tippsündmus Eesti spordis on täna kahtlemata Tallinna Kalev Cramo ja Tartu rocki korvpallimäng. See algab 40 minuti pärast. Joosep Susi peaks Tartus meil liinil olema. Kuidas olukord on? Tere õhtust, lugu, olukord on selline, et Tartu on igatahes lõbusas ja peoks sisuliselt valmis. Tõepoolest, korvpalli meistrivõistlused on jõudnud finaalseeria viienda kohtumiseni ja kohalik Ülikool rock VÕIB viieaastase pausi järel ja üldse taasiseseisvumise ajal seitsmendat korda kindlustada Emajõe äärde koduste meistrivõistluste võidukarikad. Nimelt Ardo juhib finaalseeriat Kalev Cramo vastu võitudega kolm. Üks ja viimased kolm korda on peale jäänud Tartu meeskonda. Tiitlikaitsja Kalev Cramo, kes viimasel neljal aastal on finaalseeria võitnud neli. Null on erinevalt siis tänavusest edukast ühisliiga hooajast näiteks olnud seda eeskätt meeskondlikkusega. Viimastes kohtumistes on tervik sisuliselt lagunenud. Gert Kullamäe juhendamisel on Tartu sai vastu leidnud meeskondlikult väga ühtlase hea koosluse esile kerkinud mängija, tõstes kätt Tanel Sokk ja Tanel Kurbas. Kalev Cramo visketabavus on olnud jällegi allapoole igasugust arvestust, eriti mis puudutab kaugviskeid. Kolmes mängus järjest on kaugvisete protsent olnud Kalev Cramole alla 20 12 17 19 ja, ja sedasi tänagi viidates peaks meistritiitel saama täna õhtul juba juba selgeks ja see peaks sellise visketabavuse juures kuuluma küll Tartu meeskonnale. Igatahes Alar Varrakule on pärast viimast kohtumist ja Eedeed kohutavat mängu algust kohutavat kaitsemäng olnud mõtlemiseks selg on pealinna meeskonnale vastu seina, nii et eks ole näha, kuidas sellest lõpuks välja tullakse. Juba mitu tundi tagasi võis siin Tartus ülikooli spordihoone lähistel kohata üpris hapude nägudega korvpallisõpru, nimelt. Piletid on ammu välja müüdud. Spordihoones on täna igatahes täismaja ja kui kohtumise alguseni on jäänud 38 minutit, siis no pool tribüünide eest on juba on juba täis ja kõik on finaalseeria viiendaks kohtumiseks Tartu Ülikool Rocki ja BC Kalev Cramo vahel valmis. Kohtumine algab kell 19 ja vikerraadio teeb nagu ikka, nagu traditsioon ette näeb, nagu etikett ka otse tagant algab kohe pärast järgmiseid täistunni uudiseid. Aitäh, Joosep. Ja tõesti, kellel ei ole võimalus olnud saali minna, kuulake raadiot või ka vaadake portaale või telekate igal juhul saage sellest mängust osa, aga Päevakaja on praeguseks lõppenud kuulmiseni.