Seega tajutakse tihtipeale ruumina seni harilik metafoorne ülekanne, et enamasti ei panda seda tähelegi. Nõnda kujutletakse minevikusündmused kuhugi selja taha tulevikku, aga eespool öeldakse lausa, et inimesed on oma eluga mingis kohas. Mõeldakse, et käsil on mingi kindel ajajärk või periood. Nõnda kipub ka kõrvallause sidend ajasena järel olema, pigem kohta, näitab, kus mitte. Aga aega näitab, kui näiteks öeldakse, et oli aeg, kus ma teda veel ei tundnud. Parem aeg, kui ma teda veel ei tundnud või perioode, kus ma käisin tal pidevalt külas. Parem oli perioode, kui ma käisin tal pidevalt külas. Samuti kõneldakse. Käes on periood, kus põetakse palju viirushaigusi varem käes periood, kui põetakse palju viirushaigusi. Nagu öeldud, on ajasõna järelsidendi, kus kasutamine üsna loomulik ja levinud ja arvatavasti ei saagi seda suundumust kuidagi tagasi keerata. Aga vahel võiks sellele mõelda, et kohad on need, kus me käime ja aeg, olgugi meie ettekujutuses ruumiline, tahab enda järel sidendit, kui.