Tänases saates maailma kirjanduses on meil laual raamat imendu fail, ela värganu, poeg. See on möödunud aasta lõpul ilmunud teos väikeses valges filosoofilise raamatusarjas vile stuudios orientalist Linnart Mälli. Kuivõrd praegu sugused usulahud propageerivad kristlust väga erineval moel, siis on see raamat omamoodi hea lektüür lugeda neil, kes tegelikult usku võtavad laiemalt või kes üldse ikkagi on huvitatud filosoofiast. Kuna see raamat viib meid muhameedlasi algete juurde. Millise maailmapildiga meile loob? No kõigepealt ma mainiksin seda fakti, et eestlaste seas islam veel eriti levinud ei ole. Ja islamifilosoofia on meil samuti väga vähetuntud aga ometi on islam väga suurt osa osutanud maailma tsivilisatsioonile tervikuna ning seepärast on väga teretulnud, et eesti keeles on nüüd ilmunud esimene tõlge suuremast islamifilosoofilise straktaadist, nimelt tiiblendu faili elav, ärganud poeg. No see teos ei kuulu just päris muidugi islami algusaega, ta on loodud mõni sajand hiljem ja ta ei ole loodud ka mitte islami tekkekohas araabia poolsaarel, vaid on loodud Andaluusias Hispaanias. Kuid ometi on ta loodud keskkonnas või ütleme maailmas omaette maailmas, mis juba tol ajal ulatus Atlandi ookeanist kuni Indiaani. No see aasta 1000 selles 1000 algus, milline oli sellel ajal religioonid ja filosoofia vahekord? No see oleneb regioonist näiteks kristluse filosoofia nagunii võiks öelda, Lääne-Euroopas oli veel üsna nõrgalt arenenud, küll aga oli ta arenenud idakristluses, see tähendab Ida-Rooma riigis, mida meie oleme harjunud Petsantsiks nimetama. Filosoofia oli väga arenenud hindu kristlikus religioonis budistlikus religioonis ja Tauistlikus religioonis. Ning nagu me selle raamatu järgi võimega kogeda ka islamis ja islamifilosoofia just faili ajal. Ja õigemini veel mõnevõrra hiljem hakkas väga ja väga mõjutama katoliiklikku filosoofiat, see tähendab lääne euroopa filosoofiat ning selles mõttes on see teos omamoodi ka üheks allikaks Euroopa katoliikliku filosoofiale. Kuivõrd on siin koraani tunda? Tunda siin pidevalt ka tõlkes on koraanist pärinevad kohad kindlasti kindlalt nummerdatud. No väga hea, et Haljand Udam on need tõlkinud, tõlkinud, arvestades antud teksti meil Eestis ei ole ju veel olemas täieliku koraani tõlget ning seepärast on see täiesti loomulik nähtus. Ja tahaks loota, et neid Ani lõigukeste tõlkeid siin ka hiljem arvestada. Taks, kui ilmub juba ka inimene, kes hakkab koraanis eesti keelde täielikult tõlkima. Aga sellega seoses tahaksin väikese väikese kriitika teha nalja Dudami aadressil, nimelt teose nähtused on ilmselge, et see on väga hästi tehtud, tõlge väga elavalt tehtud tõlge. Aga minu meelest tõlke üheks eesmärgiks, eriti filosoofilise teksti tõlke üheks eesmärgiks on ka panna alus antud tekstide kategooria tõlk kõike traditsioonile. Ja selle tõttu oleks pidanud siin raamatus olemas ka selgitus selle kohta, miks ja tõlgib just niimoodi ja mitte teistmoodi. Ja oleks pidanud olema ka võrdlemine selle kohta, kuidas varem teistesse keelde on üht või teist terminit tõlgitud. Autor oma järelsõnas väidab, et see ei ole vajalik, et tõlge peab olema tervikuna inimeste ette minema. Jah, vajalik, mitte Altud konkreetsel juhul võib-olla tõesti. Aga kui me arvestame, et selle tõlkega hakkab peale terve tõlketraditsioon Eestis siis järgmiste tõlkijate jaoks see asi oleks olnud väga oluline ja see tõlge oleks saanud järgmistele tõlkijatele tulevastele tõlkijatele kindlasti palju suurema väärtuse, kui ta praegu on. Sest sel juhul oleksid järgnevad tõlkijad, tulevased tõlkinud, head, pidanud hakkama pöörama ka rohkem tähelepanu eesti keele omapäradele hakkama mõtlema selle üle, miks just nüüd usaldel, kes niimoodi, miks ta ei tõlkinud seda terminit teistmoodi. Ja mida nüüd need tulevased tõlkijad kuidagi raamatu põhjal iseendale peavad hakkama tegema, see oleks juba Haljand Udamilt poolt väga kergesti ära tehtud. Loodame ilmselt veel teeb seda. Läks kõik võimalik. Ma usun ka, et ta seda teeb ja avaldab võib-olla kusagil mujal. Just nimelt selliste kommentaaride osa, teiselt poolt ilmselt oleks nõudnud veel mitu selle raamatu paksust raamatut, sellepärast et see on väga suur töö. Ja õnneks praegu meil ikkagi teaduslikke väljaandeid ilmub ja, ja miks mitte teha kommentaarid ühele raamatule eraldi väljaandena. Ja ma arvan ka, et kuluks tõesti ära teha selle raamatu teine köide, nagu öelda, kas oleks kommentaarid. Nii nagu Talmud on judaismi usus kristluse ütleme, piibli tõlgendamise võimalus, kuivõrd võiks öelda, et failiteos on koraani tõlgendamisvõimalus? Ja see on vaieldamatult koraani tõlgendamise võimalus, aga nii nagu härra Udam Geon öelnud, see ei ole üksnes tõlgendamine, võitsioon, koraanis peituvat töövõimaluste edasiarendamine. Ütleme, kui koja koraan on teos, mis olla võrdselt loetav nii filosoofidel kui ka inimestel, kes sellesse kategooriasse ei küüni. Aga Koranison kõik võimalused tõlgendamiseks olemas, siis ka ka see teos on, on see edasiarendamise võimalus, ütleme ei julge siinkohal öelda kõrgemale tasemele, aga lihtsalt ütleksime siis filosoofilisemale tasemele. Aga kui võrrelda seda omaaegse Euroopa mõtlemisega, siis missugused on põhierinevused? Inimesekäsitlus? Euroopa mõtlemine tol ajal oli veel väga ja väga primitiivne sest oli vahepeal toimunud ju suur kultuuri langus ning Euroopa hakkas alles sel ajastul kõrgfilosoofilisel tasemele jõudma. Ning siin siin on vaieldamatult üks allikas ka Euroopa filosoofia mõistmiseks, nagu ma juba ütlesin. Ka antud juhul ma tahaksin rääkida seda liblindufayl. Algselt võib-olla ei mõjutanud Euroopa filosoofiat, suurel määral hakkas seda mõjutama alles renessansiajastul ja võib-olla isegi renessansi-järgsel ajastul. Stiibun Dufaili teose üheks omapäraks on ka see Asi mõnevõrra teaduslikku maailmavaadet inimese arengu kirjeldamisel tähendab just seda teaduslikku ütlemist, mida araablased omandasid ühelt poolt vanast Kreekast ja teiselt poolt vanast Indiast annab see teos omamoodi edasi ja see imendu failist hakkas vaieldamatult Euroopa mõtlemist mõjutama tunduvalt hiljem. Kõikes jõuad faili raamatut kindlasti panevad tähele tema arutlusi tolle elava ärganud poja tekkimise võimaluste kohta. Ja siin on edasi antud muidugi tolleaegsed teaduse arusaamad omad selle kohta, kuidas inimene võib tekkida ka väljaspool ema ei oska. Aga mis on olulisem see, kuidas inimene areneb ja kuidas inimese mõistus areneb. Muidugi on see vaadeldav kõika Hallegoriana või Melitatsioonina see, kuidas inimene võiks inimteadvus areneb. Aga siiski ma toonitaksin tähelepanu just sellele esimesele aspektile, see on inimese reaalne arenemine, inimese teadvuse reaalne väljakujunemine. Ja siin ütlen. Nii nagu kogu keskaegne araabia filosoofia ei ole ka fail jõudnud selle mõistmiseni, et inimteadvus on otseselt seotud keelega ja kuna ta on seotud keelega konkreetse keelega, siis on ta seotud ka ühiskonnaga. Ja nii palju kui tänapäevane teadus on jälginud inimolendeid, kes on kasvanud loomade seltskonnas, nagu siin elab, ärganud, kasvab gaselli. Lapsena ei jõua need olendid mitte kunagi isegi inimühiskonna normaalse funktsioneerimise tasemini, rääkimata siis selle tasemeni, et jõuda kõrge filosoofilise mõtlemise, nii nagu siin jõuab elav arganu poeg. Aga kas on see seletatav sellega näiteks, et, et ta proovib või üritab luua inimeste algusest peale puhtana nagu teeks sedasama, mida teeb mida on tehtud, ütleme, Moosese raamatus ja nii edasi. Nonii jah, puhtama jah, ta seda tõesti siin roopaga samal ajal ta loob seda väga ja väga teaduslikul tasemel siini ta oma emaga selli, jõu jõu lõikab pärast surma ta uurib, uurib kõik, mis asi on see, mis tegelikult olend on ja ja lõpuks arutleb ka selle üle, mille, mille poolest inimene erineb loomast, et inimesel on midagi erilist, mida loomal olemas ei ole ja nii edasi ja nii edasi. Aga vaadake ta selle tõsiasja unustabki ära, et see, mida, mis inimesel olemas. See on inimkultuur, mis väljendub keeles ja, ja tänu millele üldse inimene saab inimeseks. Kuigi Vana-Kreeka filosoof Aristoteles ütles, rääkis foon poliitikonist, inimene on poliitiline loom, see tähendab ühiskondlik loom ei ole see keskaegses, nii araabia kui ka hilisemas euroopa filosoofias erilist kõlapinda leidnud. Aga seal ütleme tunduvalt lugemas edasKaug-Idas juba sele. Selleni jõudis Konfutsius selle mõistmiseni, et inimene on inimene ainult siis, kui ta inimese lik, aga inimese liikuse inimene saavutab ainult enim keskkonnas. Siin-seal oli ka muidugi Vastuolu, konfitsianistide ja Nooh, ütled, eksime protodovistide vahel. Kes arvasid, et inimene leiab, leiab õige tee alles siis, kui ta täiesti on inimühiskonnast irdunud. Nagu ma ütleksin, see tee on võimalik ikkagi alles pärast seda, kui inimene on saanud inimeseks inimühiskonnas väljaspool inimühiskonda, selleks ei saa. Seitsmenda faili raamat on omamoodi just paradoksi ka sellepärast, et samas oma teose alguselt arutleb pikalt just eelneva kultuuri üle, tsiteerib teoseid, toob näiteid, paralleele see, et ta jõuab oma mõttejuuste, oma elava, ärganud poja juurde. CD ei ole juhuslik, see ei ole ilma eelneva kultuurita. Muidugi see rada mõistab väga hästi, et kogu islami kultuur on, on tema tema teose aluseks ja, ja tema tekst on tegelikult niuke loomulik edasiarendus sellele filosoofiale, mis oli enne teda. Aga ma ütlen, et see ei ole tema süü, see on üldiselt tol ajal ja veel väga kaua hiljemgi ei mõistetud seda et inimene vajab oma teadvuse esiletoomiseks, keelt ja ühiskonda. Aga ometi, samas ta on juba jõudnud sellele tasemele, et keelt on tal vaja, sest ta on viinud sõnade tähenduse, sümbolitesse elav, ärganud, need on sümbolid. Nende taga on oma filosoofial terve maailm. Eino selleni see, need termiline muidugi faili oma, aga ma räägin see tema kangelase, tema kangelane, tema kangelane, jõu oli ju jõudnud väga kõrgete filosoofiliste abstraktsioonideni ja alles pärast Ta tuli sinna saarele. Teine mees Harosal, kes hakkas talle keelt õpetama. Tähendab, sisuliselt see, see asi nüüd tänapäeva teaduse seisukohalt on, on täiesti võimatu ja ei ole ka teadlane ühtegi juhust, et et oleks maailmas olnud mingisugune suur õpetaja, kes enne oleks jõudnud väga kõrgele kõrgele abstraktse mõtlemise tasemele ja pärast seda alles hakanud inimkeelt õppima, isegi Jeesus sündis inimesena ja kasvas inimesena ja buda sündis inimesena, kasvas inimesena ja kõik teised suured õpetajad, kaasa arvatud Muhamed niisamuti ja pretsedenti selle kohta lihtsalt lihtsalt olemas ei ole. Aga kas hilisemas, ütleme Muhamedi skulptuuris on sellest lähtutud, on seda edasi arendatud? Ei selle peale ei ole mõeldud, tähendab kuna see abstraktne filosoofia teinekord võib omada niisuguse kuju, et väidab, nagu oleks olemas nõndanimetatud puhas teadvus, mida keeli kes tahab, muide, selliseid filosoof on olnud ka kaugel kaugemal idas on Indias olnud niisuguseid filosoof on Hiinas olnud kes on väitnud, et keel takistab puhta teadvuse. Avaldumist aga palju tõenäolisem on siiski oletada, et keel loob inimeses teadvuse süstematiseeritud või noh, ütleme teadvusele teatud piirjooned pärast seda, kui keel on oma osa täitnud, pärast seda võib alles tõusta kõrgemale tasemele, juba ütleme teadvuse kujundlikule või vormitule tasemele, aga enne seda peab olema siiski keelelist kultuuriline tase. Milline on selle raamatu kohta üldse meie uues filosoofia kirjanduse sarjas, selles algest sarjas? Valges sarjas, kui menüüd tagasi vaatame, see sari on ilmunud juba oma 10 aastat. On nüüd ilmunud teos Vana-Rooma filosoofiast. On ilmunud teos saksa klassikalisest filosoofiast, on ilmunud teos prantsuse filosoofiast, on ilmunud teos hiina filosoofiast ning praegu nüüd on ilmunud ka teos araabia filosoofiast. See on lihtsalt suurepärane. Ja me tahaks oodata, et see sari jätkab oma ilmumist. Sest vahepealsed, need ilusalt tegelikult laulva revolutsiooni ja muud murrangu ajastud need hoolimata kõigest heast, mis nad kaasa tõid, nad natukene siiski viisid mõtlemise kuidagi kuidagi primitiivsemale tasemele, sest massid ju teatavasti ikkagi selliseid teoseid ei mõista ja ei loe. Sellistel aastatel oli oluline rääkida, rääkida ääretult lihtsas keeles, aga nüüd kui Eesti riiklusele taastatud, miks mitte, miks mitte oodata huvi uut tärkamist ka filosoofiliste probleemide vastu ning tahaks loota, et see sari, millele omal ajal pani aluse ja niivõrd omakasupüüdmatu ajaloolane ja filosoof Mart Kivimäe, kes on neid seda sarja teoseid toimetanud ja sellega oma osa andnud filosoofilisemat tutvustamise ajalukku Eestis. Et see sari hakkab nüüd väga tihedalt ilmuma, sest tõlkijaid tõlkijaid tuleb ka juurde ja loodetavasti ka mitmedki tõlkijad, kes olid kaldunud poliitikasse peagi naasevad ka oma põhitegevuse juurde. Ja viimane küsimus on sellest, et just nüüd möödub 10 aastat päevast või ajast, mil sündis esimene väga tõsine poleemika filosoofilise kirjanduse tõlkimise ümber Eestis. Ja nüüd on sellest 10 aastat möödas. Kas see poleemika avas mingid uued tasandid, uued horisondid? Selles mõttes on sellest näiteks sinu arvates ka siiski kasu olnud. See poleemika kuidagi kahjuks sumbus mõteteni, seda, seda vaidlust, mis oli seoses Valteri raamatuga ja see kahjuks kahjuks sumbus sest minu meelest selle tõlkevastased süüdistused ei olnud õigesti formuleeritud. Ajal kui kaitsjana tegutsenud Jaan hunt on ju väga hea. Antiikfilosoofiaspetsialist tunneb suurepäraselt kreeka ja ladina keelt ning minu meelest need süüdistused lihtsalt jäid õhku rippuma, kuigi nad olid esitatud väga elegantselt tasemel. Aga mis olulinegi vaieldamatult on see, et tõlk ja nad peaksid väga täpselt välja töötama terminoloogia, sest filosoofid kirjutavad terminal loogilises keeles. Isegi sel juhul, kui nad kasutavad kujundeid. Nimelt, et vana ja keskaegne filosoofia on mõnes mõttes ühendus kujundlikkuse ja mõistelisuse vahel. Ja tuleb leida vastet, eks alati ka sõnu, mis oleksid ka selles keeles, millesse tõlgitakse, oleksid üheaegselt nii kujundit kui ka mõisted. Ja neid termineid ei ole alati mitte sugugi kerge leida. Aga samal ajal kui tõlkida niisugust kujundilis mõisteliks teksti ainult mõistelisse keelde, siis tuleb välja lihtsalt mingisugune kommentaar, aga mitte mitte juba Tõlge. Nonii, jälle, mis puutub Haljand Udam i tõlkes, siis minu meelest on siin suurepäraselt tõendav selline mõisteline ja kujundlik külg ning seda näitab ka asjaolu, et on suudetud koostada suurepärane Me aineregister kus kõik terminid on esitatud tõesti ühesel kujul. Muidugi oleks tahtnud, et oleks lisatud eestikeelse termini.