Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid, sisekõned. Neis avaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Saju hingeldad üleni, tormasid trepist üles, aga siin on ju liht. Leht nii hilja ei töötanud. Küllap ta ikka töötas, aga tuleb ära oodata, jõnks, millal ta liikuma hakkab. See jõnks ongi tähtis. Rong teeb ka jõnksu ilmusele jõnksuta ei sünni midagi, isegi left ei hakka liikuma. Nagu ajalugu ajaloole jõnksu sees. Siis on ka kõik tardunud ning surnud. Mis ma nüüd siis räägin, ei istu siis ometi. Selliseid üleni võtta võtta nüüd ikka mantel maha. Vaat kus läks ikka sügiseks. Rihm on ja kas sa, näe, koguni lumi on tunginud lausa riide sisse. Kuigi lehed on veel puude küljes. Tõepoolest, jää ja käed on sul ka nagu jäätükid. Anna siia, ma hingan peale. Tuleb siis see mantel või? Kuhu sa tormad, ei ole sul kiiret, kuhugi ei ole kiiret, kellelgi kuume, kiirustame. Terve inimese elu ja ajalugu on aga üks kiirustamine. Näe, siin on pehmed sussid. Head soojad, tõmban jalga. Nagu paneksid varbad sooja liiva. On ju nii? Vaat nii. Hakkad varsti inimese moodi välja nägema, muidu oled nagu linnupoeg. Ma panen v hakkama, joome sooja jooki ja paneme õige uued halud ka kaminasse, niimoodi. Väike ta on, aga aga ikka elus tuli. Ma siin pakin asju panen ära, mõtlesin, et vaatan õiget asja, admine ennast välja ei tõrju ja nüüd ongi õige üksvaheaeg teha. Näed, põletan siin ja teerin, panen kõrvale. Hea, et uues majas ka kamin, võib-olla linnupoeg, istuge siia. Ega selles hirmsas segaduses kuhugi mujale istud hoolegi kui siia. Aga see tugitool on ka nii Ivana, et selle eesistumine on lausa auasi. Selles on istunud vist küll kõik meie pere murelikud inimesed nooremad ja vanemad. Kes teab, mitu põlve tagasi mõni isa oma lapselapse siia teki, sissesaaja vani näed, niisugune? Ja mina olen ise ka siin teki all tugitoolis istunud ja muremõtteid mõlgutada on see ongi sihuke muremõtete tool. Kuigi enamist istutakse ikka siis, kui ise ka aru ei saa, mis viga, nii et et muremõtted ehk alles selles toolis selguvad. Vähemasti minuga on küll nii olnud. Ja mitte üks kord, vaid palju kordi. Nii. Ja nüüd siis teksija lõua alla. Vaata, see on päris ehtne plee, vaata kui pehme. Ja siis ootad, kuni jõuame teed. Ära räägi enne midagi, küll sai, jõuad, las mina nüüd toimetada. Või kohe, nii et kohe läbi aedses nii kehvasti läkski, nagu sa telefonis ütlesid, ja kus ta siis läbi on, kus see auk sees on kus sa selle tõksuvanid linnatänaval või maanteel või kurvis või sirgel. Ah, see on muidugi ükstakõik. Ja nüüd on riid mehega majas ja kõik maailm segamini. No muidugi muidugi. Aga peabki olema väike tüdruk, mis sa tühja kurvastavad. Elu on nagu hiiglaslik silm, mis kunagi valmis ei saa, sest kui ühes otsas remont lõbersist teises algab, peaasi, et sa peaasi, et sa elus oled. Las ma siis nüüd vaatan sind, oled sa ikka elus, tüdruk võiks väike hirmunud linnu poekest pesast välja pas, täitsa tüdruk. Asutüdruk. Nii et ajasid aga kurvi sirgeks ja nüüd tahad aga kooselukurviga sirgeks ajada, Heino, kange tüdruk. Tema ütles halvasti ja karjus või? Kurv sirgeks või mõtleks maa talle, tee mehe akatisele, autopuru, perekond lõhki. Tore pead on ju terved? Sinu pea on ka terve ja tead, mis ma selle kõige peale ütlen? Hiljem talle ja kohe sulle. Sa pead olema elule tänulik. Et oli see riid riid, pere, riid, see on nagu üks väike armas sõda, mis annab sulle võimaluse aru saada, et sa noh, et kas sa armastad või õieti kogeda seda, mis su sees on seda puudutada. Mõni ei saa seda eluaeg, mõni elab aastakümned teiste kõrval ega tunne kunagi seda, mis sina seda Verebulsseerimis soonte, seda ülepeakaela jooksu siia. Seda elu enda sees. Sa pead olema tänulik, et sa tunned seda praegu, aga mitte siis kui enam midagi teha ei ole, vaid tegemist on täieliku lõpp pikku ja igavese lahkumisega, mille ajal sa tunned, kui suur ja võimas on elu, mis on sidunud sind teisegi, et anda sulle ennast tunda. Vaat nii. Tule õige. Tulegi siia akna juurde, las ma võtan ümbert kinni, vääriseks. Seda kurvi näed. Kas sa tead, miks ma siia kolisin? Muidugi koht, koht on siin vaikne ja mets ja meri läheda. Agaase kurv, ka. Saatanlik kurv, suur kurv. Nii et kus sellesse sisse tuiskab, siis ei tea, mis maastiku jõuad. Praegu ma vaatan aknast välja ja ma ei tea kunagi, kas Curry tagant tuleb auto või mitte. Vaatan välja ja saan mõelda enda autosse ja kujutada, kuidas inimesed end suure kiirusega autos kallutavad. Kuigi selleks otsest vajadust ei olegi. Naljakas. Inimesed kallutavad alateadlikult end alati, kui tuleb suurem kur kaotuse kurv ära ja tee saab sirgeks. Ning tee peal ei olegi enam elu. Kõrvalda elust kurv. Sest mis elu see on, kui ma kõike ette tean, mis rõõm see on, ei rõõmu ega midagi. Noh nüüd joome teed ja ma räägin sulle, mis minuga juhtus, mis Kurm minul ükskord oli? Sinu teemad muidugi, jooki on kõige parem vanaisa. Kazarbasid rääkida kurvist. Oli tõesti üks lugu. Läksime ühe imekauni neiuga restorani. Restoranis on teises lauas tantsime, võtmine, igavene maitsetus. Aga sa kujuta, üks tüüp, tulija, minul, neiu, läks ka. Ma olin noor, hirmus äge. Lõbuks tulime ära. Tee peale, ütles neiu, et istuks veel veidi tema juures. Ma tahtsin kena alla ja lasksin auto oma maja juures kinni pidada ning läksin üles. Elasin neljandal korrusel. Läksin pudeli järele. Kui ma alla tagasi jooksin, nägin ainult eemalduva auto tulesid. Ma ei olnud niisama armad. Ma armastasin seda neiut. Ja mind oli alandatud, oli solvatud. Riputasin end järgmiseks hommikuks koos pudeli hiiglasuure nimesildi ja lintidega nende maja telefoniposti külge. Nii et keegi naljalt kätte ei saanud. Siltaly rinnal ajalo heidik kust tulissekeldus läksime, nii riidujat aasta otsa ei rääkinud ja kogu elu oleks äärepealt lörri läinud. Ja mis sa arvad, kes neiu oli? See kõik oligi üks kurb ja kui ma olin selle kurvi koos temaga ära võtnud võtsime edaspidi kõik kurvid, kus Sina kallis vanaisa ja vanaisa oletuks rallisõit. Aja Apeud pray. Maailm on niisugune, et mida rohkem sa temast tead seda enam jääb teada saada. Maailm on täis ootust. Kunagi juhtub midagi, mis purustab selle argipäeva, selle rutiini. Ja sa näed uut maailma, näed tõelist elu. Siin on kurv ja selle kurvi taga on teine kurv. Teine maastik selle maastiku sees. Selle maailma sees on veel üks maastik reegliks. Maailm ongi ehitatud nagu see geniaalne vene matrjoška. Ühe kuju sees on teine ja selle sees kolmas ja nii edasi. Kas tõesti armastasid? Maju, ma ju ütlesin kassa kõiki nii otse küsima, pead sa kõigele nii otsega vastused saad, mis armastust või sinu vanaema ei lubanud kingadega tuppa tulla. Pintsakuga ei tohtinud voodisse heita sama tikuga, milles sigareid süüdatud ei tohtinud küünla peale tuld panna. Vahel pidin oma raamatuid lugema, teki all. Voodis lugeda vanaisa. Praegu, kui sa rääkida üldse nagu väike poiss Kui. Räägi parem, mis siin karrastad. Kast see ole kasti mulle kunagi näidanud. Ta on küll, kuidas ma väiksest peast Luisin. Nojah ma siin tõesti korrastan ja kasteks, üks must kast on. Isad ei. Parandas ära, pani uued äärised. Näed, näed, kui ilusad masest ja puha. Lakkis ja poleeris. Ütles, et siis ei söö satikaid ja Vaksikud seda kunagi ära. Isegi värvilised mustrid taastasse. Tol ajal polnud asju kuhugi panna. Aga igatahes on see väga vana kast igiajastanud, meie peres olnud. Ega mina ei teagi, kas minu emalt või isalt ongi nii tähtis, kui isa selle korra tegi, siis oli nagu uus. Isa ütles, et siia sisse satub kõik see, mis on inimesele tõeliselt väärtuslik. Nagu unenäod ja igasugu väljamõeldised ja. Noh, kas sa julged lahti teha ka tavaline must kast, nagu argipäev Aga siin on samamoodi nagu argipäevased argise sees on ikka fantaasia. Nii on selle kastiga noh Näed, ega siin midagi erilist olegi, niisama, mis on kätte jäänud. See täring näiteks, pisike luust mänguasi, aga viskad. Ja see mänguasi? Viskad hoid teha reisi ümber maailma kui sa parajasti lauamängu mängid. Ja kui mängid täringumänguhoid üleöö saada väga rikkaks. Mis sest ikka rääkida ei ole, mina seda ordenit tahtnud. Ühel päeval teatati, et on orden. Algul tahtsin tagasi anda. Pärast läinud käega. Väga ebameeldiv lugu. Seepärast ei olegi rääkijad, anna siia, see läheb sinna hunnikusse ära. Viskad ära. Lilledest sa ju ei luba niimoodi rääkida. Lilled on teine asi. Sinu vanaema ütles, et lillede käest tuleb andeks paluda, et nad on murtud. Lilled on su juures ja rõõmustavad su südant. Kuidas sa need siis korraga ära viskad? Lilled pannakse ära. Vanaema pakkis sellesama paberi sisse, milles ta oli need koju toonud ja alles siis viise ära. Aga see orden läheb kõige metallide, et visatakse minema prügimäele. See on laevalt messist. Sinu vanaema tõi ükskord, kui laeval tööl oli ja Masaini hirmus vihaseks. Tema muidugi oli üle meelikus tujus võtnud riigivärk. Aga nüüd on see kallis, nagu oleks enda oma lae põhjas vee all. Taldrik on ka nii nagu vee alt või? Veealune ajalukku. Algul ikka sõime nende pealt. Mina laevale minema ei nõustunud, mulle see tema laeval töötamine ei meeldinud, eks arvugadajate seal üksi meeskonnas. Noh, siis ta tõi, et kui mina laeva ei lähe, siis tuleb laev minu juurde. Taldrikuid oli algul kaks aga kord läksime riidu ja ma lõin rusikaga lauale ja teise katki. Siis paningi selle siia ära, et muidu löön ehk selle ka puruks. Mis sa sellega teed, seda ei saa ju, ometi kuulatasid katki. Ivana jophana Emaki. Pärlid kõik laiali, seda isa kaela panna. Aga seda saab puudutada. Asjad on täis inimeste puudutusi. Aga vanaisa? Sina puudutad küll, aga. Kas asjad hakkavad sellest elama? Asjad ei hakka aga mina küll inimesed. Puud saavad elada üksnes päikese ja mulla ja niiskuselael. Nende puudutusest. Mul oli üks sõber. Praegu on samasugune vana mees nagu mina oli ülikoolis professor, nüüd on ka 80. Tal on tuba nukke täis. Räägib nendega peetakse infantiiliks. Aga tema hing on terve. Tema on Rõõmus alati nägu nalja täis, nii et vaheinimesed ei kannatagi seda, arvavad, et ta nende üle naerab. Sa räägid? Luuneliselt. Tema naine jälle arvab, et inimese nimi on teade esivanemate hingedelt, et kuigi nimed on ju hiljem enamasti tõlitud, on neisse ikkagi midagi kodeeritud. Midagi, mis ei ole ehk sõnades hästi väljendatangi aitab elada, sest nimed väljendavad elu jätkumist. Igas nimes on inimese omadused. Mõni nimi tähendab vapper ja teine tähendab õilis. Ning nii annavad nimede edasi elu. Inimene kaob aga nimi jääb. Teine inimene võib oma lapsele sama nime panna ning nii eluteadet edasi anda ja see teave on nagu oleksid puudutanud elu. Aga nii ei ole nimiga ainult sinu enda oma, vaid kuulub ka teistele inimestele. Ja nii nagu nimi ei ole ka maailm päriselt sinu oma. Ja sa võid seda ainult maits. No kohe, ma näitan sulle maailmatunne maailma maitsed, noh. Tee suu lahti. Mõnus mis. Ma ise ka. Maos. Kuigi see ei ole ei sinu ega minu oma, vaid hoopis minu isa oma on sinu ja minu omase puudutusse imelik kõdi tunne suus, mis annab. Tean, et sa oled olemas. Et sa oled ainukordne. See maitse suus, see on sinu enda maitsemaailma maisse sinu suus on sinu enda maitse. Maarjajää. Ja näe minu isa habemenuga, näed, rootsi teras. Ja punasest puust pea värvimata tohutult terav tera. Paned teralist sealt käe peale ja see lõikab ise sisse. Ja siis paned kinni, mis sa teed, vanaisa? Oomis tükk, näe, võta nüüd proovi. Ja ja see on päriselt. Mõne aja pärast on arm ka kadunud. Ja see, mis on kadunud tunduv vaateline sest mis siis ikkagi jää. Vaata oma tassi. Ja nüüd vaatas seinale. Teepinnalt lähevad seinale kõikuvad peegeldused. Need peegeldused jäävad sulle meelde. Aga need ei soojenda. Nagu vanaema mulle ükskord oma pildi taha kirjutas olla. Aga siiski. Gump on tõeline, kas lill? Lõpuks tuleb ära panna? Või tema lõhn mis jääb igaveseks sõrmetesse su mällu. Suh hinge. Ta heiti mustad pärlid. Sihla kallide olla maailma kallimad pärlid. Kui su vanaema noor oli, siis ma kinkisin, need olid minu ema omad. Vanaema, see tähendab sinu vanaema ära ei visanud, aga ma ei näinud ka, et oleks kunagi neid kandnud. Ükskord ma hakkasin pinnima. Miks ta ei kanna. Ja tead, mis tema ütles? Et need ei ole loomulikud pärlid Tõesti ei ole loomulikult pärlid on heledad aga niisuguseid tumedaid, neid kasvatatakse merekarpide sees. Elusolendist istutatakse merekarbiraasuke, loom hakkaks end kaitsma, ta kaasata kaitsekihti. Ja värvib niimoodi pärlid tumedaks. Kas sina kannaksid neid? No Neesey luba. Auto ära lõhkusid, no kas selles on asi, kas auto on see, mida sa igatsesid, või oli see hoopiski võimalus äkki öösel oma suva järgi linnast välja kuuskede vahele tähtede alla sõita auto katuse alla lasta ja kihutada tuules? Mis maa paatan, oli niisugune lugu. Me olime su vanaemaga, Munamäel oli südaöötorni, ametlikult ei pääsenud, aga me kombineerisimendi ikkagi üles. Öises kuuvalguses tundus, nagu oleksime ise hõbedast. Kiskusin riided seljast ja viskasin tornist alla. Nii olime veel hõbedasemad. Kaugel Huljusid helendavad pilved tähed, Belkusid, tuul, see asi su vanaema juukseid. Ning ümber mustasid ja Helendasid metsad, millest ei saanud arugi, et need on maa küljes kinni. Ma ei tea, kui kauani seisime. Suurmaastik kõige määratu maa ja lõpmatud taevaga neelasid meid endasse. Jah, see valgus Su vanaemaga karjus, ma külmetan äärama, külmetan ära. Ta sai vihaseks. Aga ma võtsin ta sülle. Ja kõik see jälle korda. Ja niiviisi esime, kuu paistis. Pärast otsisime vist küll terve tunni oma riideid, tuul oli kõik laiali kandnud. Leidsime midagi, külmetasin, saime alles hommikul öömajale. Aga vanaema, kes vahepeal oli tulivihane Meenutas seda eluaeg. Ja mida vanemaks ta sai sena Ena anda. Ja elu lõpul haiglas, eriti. Seda ei saa raha eest osta. Ma arvan, et, Kui ta kustus, siis, Siis ta meenutas seda ööd, aga mitte neid lugematuid rublasid ja kroone, seda meeletut summat, mis aastakümnete jooksul meie kätest läbi on käinud ilma kunagi oleksime saanud rikkaks. Tead ma vahel mõtlen et ta vajanudki seda eksootilist kee, neid ta hiiti musti pärleid. Eks karta ütles nii, et tol ööl oli tal kuuvalgusest kee. 40 aastat elasime selles kuuvalguses Oi, et kas käis ka laua peal ja sõi kõik ära. Kastellüüdike süüa on Ace. Ema, Belka, kulla laps, natuke naljakas on küll. Sul on ju silmnähtavalt endast kahju, aletsed. Aga kas sa sellepärast ka muretsevad, et tähed on ainult purskavad keemilised ühendid kas nad sellepärast on vähem ilusad? Ja. Ma olen 19 aastal. Täiskasvanud ligi ei saa maailmast pilti, midagi aru. Maailm on niisugune, et mida rohkem sa temast tead, seda enam jääb teada. Hirmus on siis, kui viigid on külje peal. Minu ema ja isa tead, vahel tuli. Ema sinu vanaema pai näoga isa juurde ja ütles, tasa. Papressisin viigid külje peale. Ja isa võttis ta kaissu. Ja siis Sitsitasid külma, mõtlesin, mis asja see peab tähendama. Kuni ema ükskord välja lobises. Ta ema oli noor tüdruk Corp. Kust tema pidi näinud olema, kuidas mehe rõivaste eest hoolitseda. Hakkasid välja minema. Emad riikis isa särgi ära ja pressis püksid. Isa hakkas jalga panema. Aga nagu ikka, minek viimasele momendile. Ja pükstel olid viigid külje peal. Kui nad hiljem riidu läksid ja emale aga hoogu läks, ütles isa ikka. Pressid tiigid külje peale ja naeris. Ema ütles, et isa oli öelnudki, et ta tahtiski, et viigid külje peal oleksid. Et siis on eriline. No kui see sinu soov on. Voodi, saad endale, mina magan taga diivanil, linad on olemas. Siia on hea tulla, vanaisa, sul on alati puhtad kenad, nagu oleks vanaema needust ära pesnud, täitnud paraisa. Vanaisavada, päriselt siia jääda, ma ei taha minna. Mis seal ikka? Maga ära ja näe kauneid unenägusid. Pesen nõud ise ära. Unenäod kosutavad inimeste. Missugune uni minul on. Et heidan õige täringut ja kui tuleb soovitud number, siis lähen reisile. Ma lugesin ühest raamatust, et kord oli mees, kes oli väga haige. Arstid andsid talle aega elada ainult mõne kuu. Ja siis otsustas mees minna ümber maailma reisile. Reis kestis kaua, kaugelt rohkem, kui arstid olid talle eluaega lubanud, aga mees tundis, et elu on esitanud talle väljakutse. Ning ta peab oma reisi ära tegema. Ütlesin endale, et see on tema eluülesanne. Ja ühel päeval oligi ta jälle sadamas. Imestanud sugulased saatsid ta kohe arsti juurde. Aga arstil ei olnud enam midagi teha. Mees oli terve, mis terve? Tead, mis, ma arvan. Ma arvan, et mees sai terveks seepärast, et nüüd, kui ta oli maailma avastanud oli see talle avanenud palju kuuemana o piss suuremana ja sügavamale. Aga muidugi oli see ainult minu unes. Aga kui unes, kuid täringu neid tulesi arv metsa ümber maailma reisile saad sõita siis mais sõida. Ja. Aga enne seda enne seda olen ma siin sinuga ja kas sina ei ole siis maailm? Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg